2-19-112237/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Asjaolud Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 30.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 15.05.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.06.2019 aadressil xxxx. Võlgnik K L esitas 20.06.2019 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg st 1 kohustas kohus 14.08.2019 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Kohus hoiatas hagejat, et kui ta ei esita nõude põhjendust õigel ajal või ei tasu riigilõivu, siis keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. Eelviidatud 14.08.2019 kohtumääruse on hageja lepinguline esindaja saanud kätte 22.08.2019 avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu, kus tähtaegselt puudusi kõrvaldanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 486 lõike 1 punkti 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuivõrd võlgnik on tunnistanud enda vastuväites võlgnevust 2575,88 eurot (sealhulgas põhinõue 2248,07 eurot, sissenõude kulud 150 eurot, menetluskulu 20 eurot, riigilõiv avalduselt 90,99 eurot, viivis 16,32 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot), teeb kohus vastavalt TsMS § 487 lg 11 tunnistatud nõude, s.o 2575,88 euro, osas maksekäsu. Juhindudes TsMS § 172 lg 9 jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude

jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Samas on võlgnik oma vastuväites tunnustanud nõuet, mis hõlmab juba riigilõivu summas 90,99 eurot ja menetluskulu 20 eurot ning seega loeb kohus selle juba tunnustatud nõude suurusega kaetuks ning täiendavalt seda välja ei mõista. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hageja ei ole kohtu määruses osundatud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, tuleb TsMS § 3401 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda nõude osas, mida võlgnik ei tunnistanud. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega hagejale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Mis tähendab, et hagejal on võimalus uuesti kohtu poole pöörduda sama avaldusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 9 alusel kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik (kostja), muul juhul avaldaja (hageja), kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hageja võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.