Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

OÜ M.K. D esitas avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Kohus võttis oma 03.06.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja on pidanud istungid pankrotiavalduse arutamiseks. 03.06.2019 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku 31.05.2019.a. bilansi kohaselt on võlgnikul vara 7 eurot ja kohustusi 230 926 eurot. 15.08.2019.a. mahakandmise aktiga on võlgnik kandnud maha kaubajäägi summas 17 613 eurot. Võlgnikul on bilansist maha kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjate vastu summas 32 651,07 eurot. Haldur tuvastas, et suurimad võlgnikud (OÜ H ja OÜ AP B G) on registrist kustutatud, mistõttu esineb alus nõuete mahakandmiseks. Nõude sissenõudmine OÜ-lt H ja xxxx äriühingult J TK AD eeldaks täiendavate kulutuste tegemist. Võlgniku bilansis oli aastaid kajastatud investeeringuna 126 000 eurot xxxx ehitusprojekt, mis kokkuvõttes lõppes kahjumiga. Võlgnik on selgitanud, et tema põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme terviseprobleemide kõrval ehitusprojekti ebaõnnestumine xxxx. 09.12.2015 sõlmitud lepingu alusel ehitas võlgnik kolmandale isikule kuuluvale kinnistule eramut „xxxx“, mille ehitus osutus eeldatust oluliselt kallimaks. Ehituseks võeti laenu Luminor Pangast (endise ärinimega Nordea), kuid laenukohustusi ei suudetud nõuetekohaselt täita. Pank teavitas 30.04.2018 kinnistu omanikku, et võlgniku kui ehitaja laenulepingu tähtaeg on lõppenud ning võlgnevus Luminor Panga ees tasumata laenumaksete osas on ca 83

000 EUR ja 15.05.2018 suunab pank võlgnevuse sissenõudmiseks omaniku vastu hüpoteegi sundtäitmise teel. Kinnistu omanik N D taganes 10.05.2018 võlgnikuga sõlmitud võlaõiguslikust kokkuleppest, mistõttu ehitatud elamu kuulub kinnisasja omanikule. Võlgniku juhataja selgituste kohaselt oli põhiprobleemiks, et võlgnik ei olnud varem ehitusega tegelenud ja võlgnikku konsulteerinud maakler ja ehitajad eksisid prognoosides nii ehitus maksumuse, kui ka maja hinna osas. Seetõttu läks ehitus palju kallimaks, kui oli algne arvestus ning planeeritud raha eest saadi valmis ainult maja karp. Seejärel prooviti maja karpi müüa, kuid see ei õnnestunud, sest ostjad olid huvitatud valmis majast. Kokkuvõttes võlgniku äriprojekt ebaõnnestus. Ajutise halduri hinnangul on antud juhul võlgnik ebaõigesti hinnanud äririske ja koostanud ebaõige äriplaani, mis kokkuvõttes lõppes kahjumiga. Olemasolevate andmete põhjal ei ole halduril põhjust eeldada teadlikku varade raiskamist ja võlausaldajate kahjustamist võlgniku poolt. Lõppenud autoliisingute üleandmise (vt 21.06.2019 aruande p.3.3.4 ja lisa 8) kohta selgitas võlgnik, et 2017.a. ei suutnud võlgnik enam oma kohustusi liisingute ees täita ja seetõttu, et liising lihtsalt sõidukeid ära ei võtaks leiti soovijad, kes lepingud üle võttis. Tulu võlgnik tehingutest ei teeninud, aga sai üle anda kohustused liisingu ees. xxxx (xxxx) ja xxxx (xxxx) võlgnik rentis lühiajaliselt MFK D OÜ-le, et tasuda liisingu arveid. xxxx leping lõppes 22.01.2018 ja xxxx leping lõppes 30.06.2018. Haldurile ei ole esitatud ja haldur ei ole saanud kontrollida võlgniku pangakontodelt välja võetud ja võlgniku juhatajale kantud rahade võlgniku huvides kasutamist (vt 21.06.2019 aruande p.2.7). Haldurile esitatud 2017-2018 pearaamatud ei kajasta antud tehinguid. Kokkuvõtvalt on võlgnik korrastanud enda raamatupidamist ning esitanud puuduoleva aruandluse 2017-2019 osas. Samuti on esitatud akt kaubajäägi mahakandmise osas, nimekiri ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest ning dokumendid ja selgitused ebaõnnestunud kinnisvarainvesteeringu osas. Ebaselgeks on jäänud võlgniku pangakontolt juhatuse liikmele kantud või välja võetud rahade kasutamine. Erikontrolli läbiviimiseks puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ja vara. Ülejäänud osas jääb haldur 21.06.2019 kohtule esitatud aruandes toodud asjaolude juurde. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suuresti võlgniku juhatuse terviseprobleemidest tulenenud majandustegevuse seiskumine ning nurjunud kinnisvarainvesteering Xxxx. Võlgnik oleks ajutise halduri hinnangul pidanud kohtusse pöörduma võlgniku pankrotiavaldusega varasemalt, hiljemalt 2018.a. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palun dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige M K, isikukood xxxx. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu kinnitada vastavalt esitatud taotlusele summas kokku 1944 eurot (sh käibemaks). Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, palub menetlusabi korras määrata ajutise pankrotihalduri

Oliver Ennok’i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg-le 4. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur tegi tööd 18 töötunni ulatuses tasuga 90 eurot/h, seega 1620 eurot (tund – 90 eurot), millele lisandub käibemaks. Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur mõista enda tasu välja riigivahenditest summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) ja maksta see välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks väljamõistetud summa, mis ei ole kaetud nimetatud summaga, mõista välja võlgnikult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad kuid kohustusi on vähemalt summas 230 926 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selgeid vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a xxxx, Swedbank), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seoses vahendite ebapiisavasuga pankrotimenetluse likvideerimisel määrata ka dokumentide hoidja.

läbiviimiseks

tuleb

osaühingu

Seega tuleb võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige M K.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.