Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): AS (registrikood 10004252), esindaja Kaidi Hinno Võlgnik ja usaldusisik:
XXXXXXXXXXXX )
Arvi
Siig
SEB
Pank
(isikukood
Võlausaldaja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479)
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. juuli 2019 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AS-i SEB Pank kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu 25. aprilli 2013 määrusega kuulutati välja Arvi Siia (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Anne Tammer.
2.Tartu Maakohtu 25. aprilli 2014 määrusega lõpetati A. Siia pankrotimenetlus, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Võlgnik esitas 9. novembril 2014, 7. mail 2015, 4. novembril 2015, 10. mail 2016, 5. novembril 2016, 11. mail 2017, 6. novembril 2017, 3. mail 2018, 13. novembril 2018 ja 7. mail 2019 kohustustest vabastamise menetluses kohtule aruanded koos pangakonto väljavõtetega.
4.Võlgnik esitas 18. juunil 2019 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohtu 11. juuli 2019 määrusega vabastati A. Siig pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetati A. Siia kohustustest vabastamise menetlus. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (13. mai 2014) möödunud viis aastat ja kaks kuud. Maakohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 175 lg-s 2 toodud kohustusi. Võlgnik on menetluse kestel töötanud ja teinud võlausaldajatele eraldusi oma sissetulekust. Kohus ei ole tuvastanud PankrS §-s 173 loetletud kohustuste süülisi rikkumisi, mis kahjustaksid võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid, teatanud kohtule oma sissetulekud, elu- ja töökoha ning põhistanud oma kohustuste täitmist. Avalikest registritest ei nähtu ja kohtule ei ole muul viisil teatavaks saanud, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ta ei ole kohut teavitanud. Võlgnik ei ole suutnud teha vabatahtlikke eraldusi niivõrd suures määras, kui pidas menetluse algatamisel võimalikuks, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist niivõrd olulise rikkumisega, mis annaks aluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Maakohus leidis, et võlgniku subjektiivsetest võimetest lähtudes on võlgnik andnud endast parima. Maakohus märkis, et avalikest registritest ei nähtu, et võlgnikul oleks tekkinud uusi täitemenetlusi ning kohtumenetluses ei ole käesoleval hetkel maksehäiretele viitavaid asjaolusid, seega täitis kohustustest vabastamine ka eesmärki anda võlgnikule uus majanduslik algus. Kuivõrd võlgnik täitis kohtu hinnangul oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldavalt ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, vabastati A. Siig PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.AS SEB Pank (võlausaldaja) esitas 1. augustil 2019 määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning jätta A. Siig kohustustest vabastamata. Võlausaldaja esitas taotluse määruskaebuse rahuldamise korral tasutud riigilõivu summas 50 eurot tagastamiseks.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei esitatud võlausaldajale võlgniku 18. juuni 2019 taotlust kohustustest vabastamise otsustamise kohta. Samuti ei saanud võlausaldaja tutvuda võlgniku
6.novembri 2017, 3. mai 2018, 13. novembri 2018 ja 7. mai 2019 aruannetega. Võlausaldajal ei olnud võimalust võlgniku taotluse osas arvamust avaldada, samuti ei ole saanud teavet võlgniku võimaliku ärakuulamise kohta. Võlausaldajale on menetluse kestel laekunud 1554 eurot 86 senti, mis on 3,3 % kogunõudest. Võlausaldaja hinnangul on määrus üldsõnaline, selle tegemisel ei ole lähtutud seadusest, esitatud tõenditest ega kehtivast kohtupraktikast. Maakohus ei ole analüüsinud, kas võlgnik on oma PankrS § 173 lg-test 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud. Maakohtu määrusest nähtuvalt on võlgnik kohtu hinnangul täitnud oma kohustusi menetluse kestel töötades ja võlausaldajatele eralduste tegemisega. Võlausaldaja sellega ei nõustu. Maakohus on määruses järeldanud, et võlgnik on enda kohustusi täitnud nõuetekohaselt, aga ei nähtu, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis. Võlgnik on aruannetes, millega võlausaldajal on olnud võimalik tutvuda, märkinud, et töötab OÜ-s Kagu Elekter. Ei ole eluliselt usutav, et võlgniku palk ei ole samas ettevõttes samal ametikohal töötades alates 2010. aastast muutunud. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tööandjaga leppinud kokku suurema väärtusega töö tegemises ja talle väiksema palga maksmises, mille eesmärk oli kahjustada võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit tasuvama töö otsimise kohta ega ka olemasoleva töökoha töölepingut. Alates 2017. aastast on võlgnikul endaga seotud ettevõte Uma Elekter OÜ, kus ta kohtumääruse kohaselt alates 11. juulist 2019 töötab. Ettevõtte majandusaasta aruandest saab järeldada, et võlgniku igakuine sissetulek on 1539 eurot kuus. Lisaks on ettevõttel jaotamata kasumit 15 287 eurot. Võlgniku poolt esitatud kontoväljavõtete kohaselt ei toimu tema arvelduskontol arveldust olmekulutuste katteks. Laekuvast palgast tasutakse valdavalt elatist, lasteaiakulusid ja AS Semuehitus arveid. Võlgnik ei ole selgitanud, mis on tema igakuised olemkulud ja kes neid tasub. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning sellest tulenevalt on võlgnik kahjustanud võlausaldaja huve. Seetõttu ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine. Kohtul lasub kohustustest vabastamise otsustamisel kohustus kontrollida kõiki asjaolusid enne, kui otsustab võlgniku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et maakohus ei ole kontrollinud esinevaid asjaolusid ning on väga kergekäeliselt andnud hinnangu kohustustest vabastamise osas. Maakohtu üldsõnalised põhjendused ei ole piisavad võlausaldaja väidete ümberlükkamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks olukorras, kus viimane on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse peamist kohustust, s.o kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid.
7.Võlgnik esitas 9. septembril 2019 seisukoha võlausaldaja määruskaebusele. Võlgnik selgitas, et pidi esitama taotluse kohustustest vabastamise lõpetamiseks kohtule, samuti on esitanud kohtule kõik dokumendid seoses uuele töökohale üleminekuga. Võlgnikul tekkis küsimus mõistliku tulutoova tegevuse kohta. 2012 aastal oli alampalga määr 290 eurot, mis on tõusnud 540 euroni. Vabariigi Valitsus on määranud summa, millega peavad inimesed toime tulema. Võlgnik selgitas, et Uma Elekter OÜ on noor ja arenev väikeettevõte. Jaotamata kasum on raamatupidamislikult olemas, aga iga alustav ettevõte peab investeerima töövahenditesse ja seadmetesse, et olla konkurentsivõimelised. Samuti on võlgnik avaldanud, et võlausaldaja on kõik tagatiseks olnud kinnisvara ära müünud, mis toimus turu madalseisus.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Tartu Maakohus kuulas ära 8. oktoobril 2019 võlgniku ja võlausaldaja ning jättis määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid, jättes analüüsimata, kas võlgnik on oma PankrS § 173 lg-st 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud. Samuti heidab ta ette, et võlgnik on saanud alates 2010. aastast OÜ-s Kagu Elekter töötades tasu igakuiselt vaid 575 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötas võlgnik OÜ-s Kagu Elekter elektriku ametikohal alates
6.märtsist 2012 kuni oktoobrini 2017 ning tema töötasu (bruto) oli 700 eurot kuus (kd I, tl 11-13). Perioodil 2012 kuni 2017 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära suuruseks 290-470 eurot. Seega teenis võlgnik töötasu suuremas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär ning ringkonnakohtu arvates ei ole siinjuures võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-d 2 ja 4.
11.Määruskaebuses esitatud väite kohaselt on kahtlus, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid, sest alates 2017. aastast, kui võlgnik asus tööle endaga seotud ettevõttesse OÜ Uma Elekter, peaks tema töötasu olema suurusjärgus 1539 eurot, kuid selles ulatuses ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud. OÜ Uma Elekter 2018. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et tööjõukulud on inimese kohta keskmiselt 835 eurot kuus, lisaks on arvestatud tasud tegev- ja kõrgemale juhtkonnale 16 905 eurot, samuti on ettevõttel jaotamata kasum 15 287 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötab võlgnik alates 16. oktoobrist 2017 OÜ-s Uma Elekter. Võlgnikule kuulub osa suurusega 1250 eurot 2500 euro suurusest osakapitalist ja ta on üks juhatuse liikmetest. Võlgnik töötab osaühingus elektrikuna ning tema töötasu (bruto) on 800 eurot kuus (kd II, tl 34-36). Ringkonnakohus edastas seoses määruskaebuses toodud väidetega 16. oktoobril 2019 võlgnikule nõude esitada täiendavaid andmeid ja tõendeid töötasu suuruse kohta alates oktoobrist 2017. Võlgnik on 21. oktoobril 2019 esitanud vastuse ringkonnakohtu nõudele, mis on allkirjastatud Taavi Sloogi ja Kaido Kivilätte poolt. Vastusest nähtuvalt on T. Sloog osaühingu raamatupidaja ning K. Kivilätte osanik (osa suurusega 1250 eurot) ja teine juhatuse liige. Viidatud vastuse kohaselt on võlgniku töötasu 800 eurot. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik teenib tasu suuremas ulatuses, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäär, mis on 2019. aastal 540 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et OÜ Uma Elekter majandusaasta aruande järgi peaks võlgniku töötasu olema suurusjärgus 1539 eurot. Osaühingu 2018. aasta majandusaasta aruande lisa 2 järgi moodustavad kahe töötaja kulud kokku 26 609 eurot, ning lisa 3 järgi on arvestatud tasu tegev- ja kõrgemale juhtkonnale 16 905 eurot. Võlgnik on 21. oktoobri 2019 vastuses selgitanud, et 16 905 eurot ei ole täiendav väljamakse juhatuse liikmetele ning see summa sisaldub töötajate palgakulus. Ringkonnakohus nõustub eelpool toodud seisukohaga. Osaühingu majandusaasta aruande kasumiaruandes kajastuvad
tööjõukulud samuti summas 26 609 eurot, kuid eraldi ei ole märgitud kulusid seotud osapooltele, st lisas 3 märgitud tasud tegev- ja kõrgemale juhtkonnale sisalduvad lisas 2 toodud tööjõukuludes.
12.Arvestades tööjõukuludest maha tasud tegev- ja kõrgemale juhtkonnale (26 609-16 905) on aastas täiendavad tööjõukulud 9704 eurot, st igakuiselt 808 eurot 66 senti (9704/12). Seega tuleb kindlaks teha, millise töötaja töötasuga on eelpool nimetatud kulu seotud. Võlgnik on menetluses andnud korduvalt selgitusi enda ja K. Kivilätte töötasu suuruse kohta. Võlgnik on maakohtu 8. oktoobri 2019 ärakuulamisel selgitanud, et juhataja töötasu (bruto) on tema tasust suurem, st summas 1400 eurot. Võlgniku 21. oktoobri 2019 vastuse p-st 3 nähtub, et K. Kivilätte igakuine töötasu on 1464 eurot 45 senti. Arvestades, et võlgnik on korduvalt selgitanud, et tema töötasu (bruto) on 800 eurot, mis nähtub ka menetluse käigus võlgniku poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest, tuleb eeldada, et tööjõukulud summas 9704 eurot on seotud K. Kivilättele töötasu väljamaksmisega. See tähendab, et K. Kivilätte töötasu on majandusaasta aruande järgi suurusjärgus 1500 eurot, mis kattub võlgniku poolt avaldatud töötasu suurusjärguga. Seega puudub kahtlus, et võlgnik oleks saanud suuremat töötasu, kui nähtub kontoväljavõtetest.
13.Määruskaebuse esitaja on võlgnikule ette heitnud ka asjaolu, et ettevõttel on jaotamata kasum summas 15 287 eurot. Ringkonnakohus nõustub võlgniku 9. septembri 2019 selgitustega, et ettevõttel on õigus kasutada jaotamata kasumit erinevateks investeeringuteks. Lisaks on võlgnik
21.oktoobri 2019 vastuse p-s 5 andnud täiendavaid selgusi, et jaotamata kasumist soetati Volvo FV 7 Multilift korvtõstuk registrimärgiga XXXXXX .
14.Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning teeninud miinimummäärast suuremat sissetulekut. Nähtuvalt pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuandest oli võlausaldaja AS SEB Pank tunnustatud nõude suuruseks 47 790 eurot 28 senti ning võlausaldaja OÜ Aktiva Finants tunnustatud nõude suuruseks 481 eurot 10 senti. Määruskaebuse esitaja on võlgnikule ette heitnud, et nõude katteks on laekunud vaid 1554 eurot 86 senti, mis moodustab 3,3 % pankrotimenetluse lõpparuandes märgitud võlausaldaja nõudest. Ringkonnakohus märgib, et võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus ei ole eelduseks võlgniku kohustustest vabastamisel PankrS § 175 lg 1 alusel (võrreldes PankrS § 175 lg-s 11 sätestatuga). Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et võlgniku töö tegemise koht on Võrus. Võrrelda ei saa elektriku töötasu suurust suuremates linnades (nagu Tartus või Tallinnas) ja väikelinnades. Samuti ei saa nõustuda määruskaebuses esitatud seisukohaga, et võlgnik ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit tasuvama töö otsimise kohta ega olemasoleva töökoha töölepingut. Võlgnik on püüdnud enda majanduslikku olukorda parandada, asutanud osaühingu, milles on tema töötasu suurem. Lisaks on võlgnik esitanud mõlema töökoha töölepingud (kd I, tl 11, kd II, tl 34).
15.Asja materjalide alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks varjanud saadud tulusid või vara. Võlgnik on usaldusisiku ülesandeid täites kohtule edastanud aruanded iga kuue kuu tagant, teavitanud seejuures enda töökohast, sissetulekutest ning esitanud kontoväljavõtte. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kontoväljavõtetest ei nähtu olmekulutuste katmine, vaid elatis, lasteaiakulud ja AS Semuehitus arved. AS Semuehitus oli võlgniku üürikorteri omanik kuni novembrini 2018, st AS-ile Semuehitus tasuti igakuiseid üürimakseid. Alates jaanuarist 2019 tasub võlgnik üüri Uus Majutus OÜ-le. Samuti nähtuvad kontoväljavõtetest kaardimaksed erinevates poodides. See tähendab, et võlgnik tasub vajalikud olmekulutused enda pangakontolt. Selline käitumisviis viitab asjaolule, et võlgnik ei saa mitteametlikku töötasu või varjaks kuidagi enda tulusid.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, siis määruskaebuse esitaja taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.