Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 25.10.2019, Tallinn 2-19-7247 Swedbank P&C Insurance AS hagi Tallinn, Kuldnoka tn 12 korteriühistu vastu varakahju hüvitamise nõudes 6820,38 eurot Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Birgit Juhanson (e-post: [email protected]) Kostja: Tallinn, Kuldnoka tn 12 korteriühistu (registrikood 80141648, asukoht Kuldnoka tn 12, Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (OÜ Professionalgrupp, asukoht Pikri 5-134, 13624 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt Tallinn, Kuldnoka tn 12 korteriühistu hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja varakahju hüvitamiseks 408 eurot.
2.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja Swedbank P&C Insurance AS kanda. 3.2 Välja mõista hagejalt Swedbank P&C Insurance AS kostja Tallinn, Kuldnoka tn 12 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1672 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1672 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-19-7247 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja Swedbank P&C Insurance AS esitas 14.05.2019 hagi kostja Tallinn, Kuldnoka tn 12 korteriühistu vastu varakahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks varakahju summas 6375,80 eurot, millest 5557,28 eurot on põhinõue ja 818,52 eurot viivise nõue ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 18.05.2016 Ivo Kuusiku omandis olevas Kuldnoka tn 12 korteris nr xxxx kahjujuhtum, kus soojaveepüstiku lekke toimumise tagajärjel oli põhjustatud varale siseviimistlus kahju. Toru lekke toimumist deklareeritud viisil tõendab Korteriühistu Kuldnoka 12 18.05.2016 teade ja akt, mille allkirjastajaks on juhatuse liige V T. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance ASis, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis nr O1010502115. Vara kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 06.06.2016 fikseeris hageja koostööpartner xxxx OÜ sündmuskoha fotodel korteris järgmised kahjud: wc-s betoonlael kollased laigud, wc-s püstikutoru kattev puidust uks pundunud ja uksest allpool oleval vineerplaadil kollased laigud, vannitoas betoonlael veemull, vannitoas seinal keraamilistele plaatidele koputades on kuulda nende taga tühimikku (renoveerimise käigus selgus, et plaadid on seinast eemaldunud), esikus betoonlael kollased laigud, esikus saepuruplaadist seinal värv kobrutab ja värvis praod, köögis betoonlael tume laik, köögis saepuruplaadist seinal värvis praod, elutoas betoonlael tume laik, elutoas saepuruplaadist tapeeditud seinast tapeet eemaldunud ja tapeedil tume laik. xxxx OÜ hindas 13.06.2016 eelkalkulatsioonis korteri siseviimistluse taastuse maksumuseks 2703,18 eurot.
3.Hageja andis 14.06.2016 oma koostööpartnerile REDWOOD OÜ-le garantiikirjaga nr 216730219 korteri siseviimistluse taastamiseks summas 2613,18 eurot, s.o xxxx OÜ eelkalkulatsiooni järgne vara taastuse maksumus summas 2703,18 eurot lahutada kindlustusvõtja omavastutus summas 90 eurot. REDWOOD OÜ hindas 12.08.2016 remondikalkulatsioonis vara siseviimistluse taastuse lisa maksumuseks 2944,10 eurot. 29.08.2016 hüvitas hageja REDWOOD OÜ-le vara taastuse maksumuse 16.08.2016 arve nr 2016403 alusel summas 5557,28 eurot. VÕS § 492 lg 1 alusel tekkis hagejal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas 5557,28 eurot. Hageja esitas kostjale 26.06.2017 tagasinõude ja andis täiendava tähtaja tasumiseks 10.07.2017. Kostja jättis kahjunõude tasumata. Hageja arvestab alates 11.07.2017 seadusjärgset viivist kuni hagi esitamiseni, mis on kokku 818,52 eurot. Korterelamu soojaveepüstik on ette nähtud teenindama mitut korterit ning selle olemasolu või seisukord mõjutab olulisel määral ühistu liikmete kaasomandit. Seega on soojaveepüstik kaasomandi ese KOS § 1 lg 2 mõttes. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on kostja esmaseks kohustuseks hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Hageja hinnangul näitab soojaveepüstiku lekkimine selliselt, et selle tagajärjel saab korteri siseviimistlus kahju, et soojaveepüstik ei olnud korras. Seega ei ole kostja täitnud kaasomandi
2-19-7247 eseme korrashoiukohustust kohaselt. Hageja on seisukohal, nimetatud rikkumine on kahju tekkimisega otseses kausaalsuses.
4.Hageja esitas 19.07.2019 arvamuse kostja vastusele, mille kohaselt ei vaidle kostja selle üle, et 18.05.2016 toimus Tallinnas Kuldnoka tn 12 korteris xxxx püstikus veeleke, mistõttu vaidlust kahjujuhtumi toimumise fakti osas ei ole, küll aga on poolte vahel vaidlus veelekke suuruse üle. Samuti ei ole pooled üksmeelel tekkinud kahjustuste ulatuses. Kostja tunnistab küll oma vastuses osaliselt kahju, kuid ei pea põhjendatuks kahju kogu ulatuses. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tegemist oli väikse veelekkega ja kahjustus oli üksnes nii peenike nagu süstlast lasta. Hageja on tekkinud kahjustuste mahtu ja ulatuste tõendanud muuhulgas hagi lisana 3 esitatud piltidega kahjustustest. Kahjustused ja 18.05.2016 veeleke on omavahel põhjuslikus seoses. Tõendamata on, et oleks toimunud muid veelekkeid, mis oleks saanud nimetatud kahjustused põhjustada.
5.Hageja esitas täiendavalt 06.06.2016 ehitise ülevaatusakti, milles on märgitud järgnev: „Väidetavalt 18.05.16 tuli kindlustusvõtja koju ja avastas, et vannitoa laes on suur veemull. Edasisel vaatlusel avastati kahjustused esiku, wc, köögi ja elutoa pindadel. Kindlustusvõtja oli olnud kodust eemal umbes nädal aega, seega ei osata öelda, millal kahjustused tekkisid. Teavitati korterühistut, kes selgitas välja, et lekkima oli hakanud toru neljanda korruse torupüstakus, mis likvideeriti korterühistu poolt.“ Eelneva ülevaatusaktiga ja esitatud fotodega on tõestatud kahju ulatus. Teadmata on, kui kaua vesi lekkis ja kui pika aja jooksul oli vesi juba ehituskonstruktsioonidesse kogunenud. Isegi kui korteris nr xxxx võis visuaalsel vaatlusel olla näha vaid väike lekkimine, siis ei tähenda see, et aja jooksul poleks vesi kogunenud ja allolevale korterile ulatuslikke kahjustusi tekitanud. Kostja märgitu käterätikuivati jms kohta on kahjujuhtumi ning kahjustuste osas ebaoluline ega oma seost kahjujuhtumiga. Kostja väide, et küttesüsteem oli renoveeritud ning korteri nr xxxx omanik on uue siugtoru vana vastu vahetatud, on paljasõnaline. Samuti kostja väide, et 18.05.2016 toimunud veeleke ei saanud põhjustada nii laiaulatuslikku kahju korterile nr xxxx, on paljasõnaline, kuna ei ole võimalik tõendada ega ka kindlalt väita, millise aja vältel, millises mahus ning kuidas liikus vesi läbi hoone konstruktsiooni. Hageja on kahjustused ja põhjusliku seose tõendanud ülevaatusaktiga, piltidega ja KÜ teatega.
6.Hageja esitas 18.10.2019 täiendava seisukoha. Hageja esitas riiklikult tunnustatud eksperdi P P koostatud arvamuse, kes jõudis järeldusele, et vee liikumine selliselt, et said tekkida hageja poolt viidatud kahjustused, on täiesti võimalik. Eksperdi hinnangul sai vesi voolata ka esikusse, kööki ja elutuppa korterite xxxx ja xxxx betoonist vahelaeplaadi peal, tungides läbi mikropragude, mis asuvad betoonist seintel ja vahelagede monolitiseeritud vuukidel. Ekspert selgitas, et korterelamu betoonplaatidest vaheseinad ja vahelaed monolitiseeritakse, kuid betooni või tsementsegusse jääb mikropragusi, läbi mille pääseb vesi voolama. Vesi voolab ja tungib kohtadesse kuhu on kergem sissepääs. Kahjuekspert OÜ Töö nr 2019004 punkt 4 „Hoone tehniline kirjeldus“ järgi on sanitaarsõlmed (WC ja vannituba) lahendatud muust hoonest eraldi plokina, milline toetub vahelaeplaadile. San sõlmed lae ja hoone vahelaeplaadi vahel on vahe, st vahelaeplaat ei toetu sanitaarsõlmede laele. Eelkirjeldatud konstruktsioon tähendab, et kui vesi jõudis püstikust korteri xxxx ja xxxx vahelaeks olevale vahelaeplaadile, siis sai ta voolata mööda vahelage kuni korteri xxxx ja selle peal oleva korteri ning selle all oleva korteri xxxx betoonist vaheseinani. Kuna vaheseinte ja vahelagede monolitiseerimise kohtades on mikropraod, pääses vesi voolama ka edasi esikusse, kööki, ja elutuppa, kahjustades nende seinu. Kostja väited xxxx OÜ ja M V kohta ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Siseviimistluse taastamine ei ole ehitamine ehitusseadustiku mõttes ning seejuures ka ei vaja ehitusloa olemasolu.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 05.06.2019 vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu ja taotleb jätta hagi
2-19-7247 rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on suuremas osas alusetu ja põhineb väljamõeldud, tegelikkusele mittevastavatel asjaoludel ning kostja ei pea hüvitama hagejale kahju, mis ei ole seotud 18.05.2016 väikse veelekkega.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et 18.05.2016 toimus Tallinnas, Kuldnoka tn 12 korteris xxxx püstikus väike veeleke. Korteri nr xxxx tualetti ruumis oli peenike juga vastu seina nagu süstlast lasta. Sama kahjustust nägid ka KÜ Kuldnoka 12 juhatuse liikmed, keda kutsus välja korteri nr xxxx omanik. 06.06.2016 pöördus Kuldnoka tn 12 korteri nr xxxx omanik korteriühistu juhatuse poole seoses 18.05.2016 veelekkega, kuna selle tulemusel oli korteris tekkinud kahju. Korteri nr xxxx omanik väitis korteriühistu esindajale, et veelekke tulemusel sai kahjustada vannitoa lagi ja vannitoas kukkusid ära keraamilised plaadid. Korteriühistu esindaja poolt samal päeval korteri nr xxxx ülevaatusel oli fikseeritud vannitoa laes veemull, kuid vannitoa keraamilised plaadid olid kõik seinal, ühtegi ära kukkunud plaati polnud ja kõikuvaid ka polnud. Korteriühistu juhatus koostas 06.06.2016 akti Kuldnoka 12 korteri nr xxxx ülevaatuse kohta ja tegi fotod kahjustustest, mis olid saadetud 25.07.2017 vastusega ka hagejale. Korteriühistu esindaja vaatas üle ka teised korteri xxxx ruumid ning nendes mingeid kahjustusi ei olnud ning ka korteri omanik pole väitnud, et korteris oleks veel mingeid muid kahjustusi.
9.Mõne aja pärast pöördus korteri nr xxxx omanik korteriühistu juhatuse poole seoses tema korteri vannitoas käterätikuivati vahetamisega. See oli imelik, kuna elamu renoveerimise käigus kõikides elamu korterites vee- ja küttesüsteemide uuendamisel paigaldas korteriühistu korteritesse uued kaasaegsed käterätikuivatid ning uued torud, mis olid ühendatud kaasaegsete plastiknurkadega. Korteri nr xxxx ülevaatamisel ilmnes, et korteri nr xxxx omanik kahjustas elamu küttesüsteemi ja veesüsteemi ning paigaldas oma korteri vannituppa vana, avariilise ja lekkeohtliku käterätikuivati ning asendas šahtis torudel plastiknurgad roostetanud vanade nurkadega. Seega korteri nr xxxx omanik kahjustas tahtlikult kogu elamu kütte- ja veesüsteemi, mis oli paigaldatud elamu renoveerimisel, arvatavasti korteriühistu arvel remondi tegemise eesmärgil. 25.07.2017 esitas kostja hagejale vastuse 26.06.2017 tagasinõudele, olles eelnevalt konsulteerinud ehitusspetsialistiga veelekke ja selle väidetava kahju suuruse võimalikkuse osas. Ka ehitusspetsialist kinnitas kostjale, et sellise väikese veelekke puhul ei saanud korteril xxxx olla nii suuri kahjustusi, nagu on märgitud hageja tagasinõudes.
10.Seoses 18.05.2016 väikse veelekkega ei saanud praktiliselt mingit veekahju korter xxxx, kes pidi olema üleujutatud lähtudes korteri nr xxxx kahjustustest. Korteris xxxx oli ainult kaks väikest mulli ja muid kahjustusi ei olnud. Samuti ei olnud üldse kahjustatud ka lekkinud püstikuga külgnevad muud korterid. Korteris nr xxxx hageja märgitud kahjustused on sellised, nagu oleks toru läinud lõhki ja kogu korter ujunud. See aga ei vasta tegelikkusele. Kostja vaidleb vastu hageja osutatud kahju suurusele ja leiab, et veelekke iseloom ei klapi väidetavalt suure kahjuga. Sellise väikse veelekke tõttu ei saanud korteris xxxx tekkida sellist suurt kahju. Kahjustused on ilmselt ülepaisutatud ja võisid tekkida nii enne kui ka pärast 18.05.2016 korteris nr xxxx toimunud veeleket ning nendel kahjustustel ei ole 18.05.2016 veelekkega mingit põhjusliku seost. Ka hageja pole tõendanud 18.05.2016 veelekke ja selle suurust ning korteris nr xxxx fikseeritud kahjustuste põhjusliku seost. Kostja nõustub, et kahju korteris nr xxxx võis tekkida vannis seoses laes tekkinud veemulliga. Muid kahjustusi kostja esindajate poolt ülevaatamisel korteril xxxx ei olnud. Kui suur on vannilae kahjustamise tulemusel tekkinud kahju, ei õnnestunud kostjal hagejalt teada saada. Ülejäänud osas, mis ei puuduta korter nr xxxx vannitoa lage, on hageja nõuded ülepaisutatud ja ebausaldusväärsed. Seda enam, et xxxx OÜ ei oma vastavat pädevust ehituse alal, et hinnata või tuvastada kahju.
11.Kostjas esitas 23.09.2019 kohtule Kahjuekspert OÜ eksperthinnangu ja 18.10.2019 täiendava seisukoha. Eksperthinnang tõendab, et 18.05.2016 Kuldnoka tn 12 korteris xxxx toimunud veeavarii oli väga väike ja ei põhjustanud nii suurt kahju korteris nr xxxx, nagu seda väidab hageja.
2-19-7247 Eksperdi hinnangul oli vee kogus väga väike ega saanud põhjustada hageja esitatud 06.06.2016 ülevaatuse aktis märgitud kahjustusi. Kahjustada sai ainult korteri nr xxxx wc ja vannitoa lagi ning selle kahju suurus eksperdi hinnangul on 408 eurot. 06.06.2016 ülevaatuse akti koostanud xxxx OÜ ja M V ei omanud vastavat ehituspädevust, mis peaks olema nähtav Majandustegevuste registrist. Seoses eeltooduga tunnistab kostja nõuet ainult summas 408 eurot ning ülejäänud osas palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Hageja kui kindlustusandja nõue põhineb väitel, et 18.05.2016 toimus Kuldnoka tn 12 korteris nr xxxx kahjujuhtum, kus ülemise korruse korteris nr xxxx toimunud soojaveepüstiku lekke toimumise põhjustati korterile nr xxxx siseviimistluskahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 on sätestatud, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja tugineb sellele, et talle on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. Pooled ei vaidle veelekke toimumise üle, samuti ei vaidle pooled selle üle, et lekkinud veepüstaku korrashoiukohustus lasus kostjal. Küll on aga pooltel vaidlus veelekke suuruse ja sellega põhjustatud kahjustuste ulatuse osas. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 5557,28 euro hüvitamist. Kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 408 eurot.
14.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 pidi hageja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Riigikohtu 10.04.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13363 p-s 23 märgitakse, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22). Seega ei saanud ka hageja käesolevas asjas omandada kostja vastu nõuet parematel tingimustel nõudeid võrrelduna sellega, millised nõuded saanuks kostja vastu esitada kindlustusvõtja. Samuti ei mõjuta nõude omandamine VÕS § 492 lg 1 alusel hageja kohustust oma nõuet kostja vastu tõendada.
15.Hageja leidis, et ta on Kuldnoka tn 12 korteri nr xxxx kahjustused ja nõutava põhjusliku seose tõendanud ülevaatusaktiga, piltidega ja KÜ teatega. Kohus on seisukohal, et hageja viidatud ülevaatusakt, pildid ja korteriühistu teade ei tõenda, et kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel oleks Koldnoka tn 12 korterile nr xxxx põhjustatud hageja poolt nõutav kahju. Esiteks, kindlustusandjate esindajate poolt koostatud 06.06.2016 ehitise ülevaatusakt (tl 88-90) on koostatud ligi 3 nädalat pärast veelekke toimumist ja sisaldab üksnes erinevate kahjustuste kirjeldust. Nimetatud aktis puuduvad igasugused selgitused ja järeldused, kuidas on seotud vastavad kahjustused ja 18.05.2016 toimunud veeleke. Kostja vastutust hageja ees hagiavalduses märgitud ulatuses ei tõenda ülevaatusakti märgitud vahendatud kirjeldus sellest, milliseid
2-19-7247 kahjustusi olevat korteri omanik avastanud koju tulles ja milliseid kahjustusi „edasisel vaatlusel.“ Teiseks, hageja poolt esitatud fotod (tl 5-33) võivad kinnitada küll vaidlusaluse korteri erinevaid puudusi, kuid mitte seda, et need puudused oleks põhjustatud 18.05.2016 veelekkest. Kolmandaks, ka hagile lisatud korteriühistu teade ja akt (tl 5-6) kinnitavad üksnes veelekke toimumist (selle üle vaidlus puudub), kuid mitte hagejale tema poolt väidetud suuruses kahju tekkimist. Samuti, hageja poolt esitatud kalkulatsioonid, garantiikiri ja arve (tl 34-37) kinnitavad üksnes hageja kulul Kuldnoka tn 12 korteris xxxx remonttööde teostamist, kuid mitte seda, et nende kulude tegemine olnuks põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Tähtsust ei oma, et hageja on nõustunud tasuma korteri remondi hüvitise ebapiisava info alusel. See, milliseid tõendamisstandardeid kasutab hageja oma sisemises asjaajamises, ei ole ülekantav tõendamiskohustuse standardile kohtumenetluses, kus kostja kahju tekitamist hageja poolt väidetud ulatuses eitab.
16.Kostja on kohtule esitanud 10.09.2019 Kahjuekspert OÜ ekspertiisiakti nr 2019004 koos lisadega (tl 100-125), mida kohus hindab asjatundja arvamusena. Kohtul ei ole alust nimetatud ekspertiisiakti järeldustes ja selgitustes kahelda, kuna kohtu hinnangul on eksperdi järeldused loogilised ja jälgitavad ning ekspertiisi koostamisel on ekspert läbi töötanud enamuse käesolevas asjas esitatud tõenditest. Samuti ei ole kohtul kahtlusi eksperdi pädevuses, mh on ekspertiisiakti koostanud ekspert L V pädev tegema ehitusauditit ja hindama ehitusmaksumust (vt tl 139).
17.Ekspertiisiakti järelduses asus ekspert seisukohale, et 18.05.2016 toimunud veelekke tagajärjel ei võinud kahjustada saada Kuldnoka tn 12 korteri nr xxxx esik, köök ja elutuba. Samuti asus ekspert seisukohale, et nimetatud veeleke ei võinud põhjustada nõuetekohaselt paigaldatud plaadi vannitoa seintelt lahti tulemist (tl 103). Lisaks hindas ekspert 18.05.2016 aadressil Kuldnoka 12-xxxx korteri püstikus asuvast torust lekkinud vee poolt põhjustatud varalise kahju suuruseks 408 eurot koos käibemaksuga (tl 103 pöördel). Kohus nõustub kõikide nimetatud eksperdi seisukohtadega, kuivõrd need põhinevad eksperdi eriteadmistele koosmõjus eksperdi poolt uuritud hoone tehnilise kirjelduse, korterites xxxx ja xxxx tehtud ülevaatuse ning lähteandmete ja juhtumi analüüsiga (tl 100-125). Muuhulgas on ekspert õigesti viidanud, et 06.06.2016 korteris nr xxxx tehtud ülevaatusel fikseeriti KÜ Kuldnoka 12 poolt kahjustuste ulatus ja viidatud üksnes vannitoa lae kahjustusele, kusjuures lahti ei olnud ühtegi kahhelplaati (vt tl 109 ja tl 109 pöördel). Samas on hageja poolt hüvitusotsuse tegemisel jäetud arvesse võtmata mitmed olulised asjaolud, sh veelekke ja kahjustuste asukohad, hoone konstruktiivne lahendus, tunnistajate (KÜ juhatuse liikmed, korterite omanikud) ütlused jm. Ekspert on loogiliselt põhjendanud, miks lähtudes hoone konstruktsioonist ja vee liikumise loogikast ei olnud kuidagi võimalik, et 18.05.2016 veelekke tagajärjel oleks vesi jõudnud korteri nr xxxx WC püstikust korteri nr xxxx esiku, köögi ja elutoa nendesse kohtadesse, millised on kahjustustena fikseeritud Swedbanki 06.06.2016 ehitise ülevaatuse aktis ja korteri nr xxxx omaniku seletustes; samuti oli lekkinud vee kogus väga väike ja selle tagajärjel ei saanud lahti tulla vannitoa plaadid (tl 102 pöördel – tl 103). Lekkinud vee vähest kogust ja kahjustuste väga piiratud ulatust kinnitavad mh eksperthinnangule lisatud fotod koos selgitustega (vt tl 119-125).
18.Ekspertiisiakti järeldusi ei lükka ümber hageja poolt kohtule esitatud P. P kommentaarid Kahjuekspert OÜ eksperthinnangu osas (tl 144-146). Nimetatud kommentaarid ei põhine erinevalt kostja poolt kohtule esitatud eksperthinnangust iseseisvale põhjalikule uurimistööle, vaid kujutavad endast üksnes kostja ekspertiisiakti kriitikat ja oletusi. P. P kommentaaridest ei nähtu, et ta oleks sarnaselt ekspert L. V teostanud korterites xxxx ja xxxx ülevaatuse ning tegelenud lähteandmete ja juhtumi analüüsiga (vt võrdlusena tl 100-125). P. P väide, et iseenesest ei olnud välistatud vee voolamine ka esikusse, kööki ja elutuppa betoonist vaheplaadi ja mikropragude kaudu, on pelgalt oletus, mis ei põhine konkreetse juhtumi asjaolude analüüsil. P. P püstitab üksnes eelduse, et juhul kui vesi jõudis püstikust vahelaeplaadile, siis saanuks ta voolata ka korteri nr xxxx vaheseinani ning vaheseinte ja vahelagede mikropragude kaudu korterisse nr xxxx (vt 145 ja tl 145 pöördel). Seda, et vee voolamine konkreetsel juhul oleks P. P poolt väidetud teoreetiliselt
2-19-7247 võimalikul viisil toimunud, P. P kriitikast järeldada ei saa. Kuna P. P kommentaarid ei ole vaadeldavad iseseisva eksperthinnanguna, vaid üksnes teise eksperthinnangu kriitikana, siis pole P. P kommentaarides erinevalt L. V eksperthinnangust arvesse võetud kõiki muid hinnangu andmiseks olulisi asjaolusid (sh ülevaatustel tuvastatud lekkinud vee väga väike kogus ja kahjustuste väike ulatus, vt täpsemalt käesoleva kohtuotsuse p 17).
19.Tulenevalt eeltoodust on hageja poolt tõendamata, et kostja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel oleks hagejale tekkinud kahju summas 5557,28 euro. Asjas leidis kostja poolt esitatud ekspertiisiaktiga tõendamist üksnes see, et 18.05.2016 aadressil Kuldnoka 12-xxxx korteri püstikus asuvast torust lekkinud vee poolt põhjustatud varalise kahju suuruseks on 408 eurot koos käibemaksuga (tl 103 pöördel). Selles osas on kostja hageja nõuet tunnistanud (vt tl 98), mistõttu kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja varakahju hüvitamiseks 408 eurot (vt ka TsMS § 440 lg 1).
20.Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus leiab, et 408 eurot ületavas osas on hagi kostja vastutust puudutavas osas oletuslik ja tõendamata. Muuhulgas leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja viivisenõue 408 eurot puudutavas osas, kuivõrd kostja oma tegevusega ei andnud hagejale põhjust selles osas hagi esitamiseks. Kostja on juba kohtueelselt korduvalt nõustunud hagejale hüvitama korter nr xxxx vannitoa lae kahjustuse taastamisega seotud kulu (vt tl 62 pöördel ja tl 73 pöördel), kuid nimetatud kulu ei olnud hageja poolt kostjale teatatud. Kuna hageja ei teatanud kostjale vannitoa lae kahjustusega seotud kulu suurust, siis ei saanud kostja seda ka hagejale tasuda ning kostjat ei saa lugeda oma kohustuse täitmisega viivitanuks. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on seda kohustust ümber sõnastatud nii, et „Teisiti öeldes peab kindlustusandja kindlaks tegema, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ja missuguses ulatuses peab ta tekkinud kahju hüvitama.“
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus hagi osaliselt 408 euro ulatuses rahuldab, teeb kohus sisuliselt otsuse hageja kahjuks, sest kostja oma tegevusega ei andnud hagejale põhjust antud osas hagi esitamiseks, nõustudes juba kohtueelselt korduvalt hagejale hüvitama korter nr xxxx vannitoa lae kahjustuse taastamisega seotud kulu. Samuti lähtub kohus TsMS § 163 lg 2, milles on sätestatud, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus märgib, et kostja on käesolevas asjas pakkunud hagejale kompromissi, nõustudes tasuma 400 eurot (tl 93), kuid hageja selle kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldab hagi sellesarnases ulatuses, nagu kostja kompromissina pakkus, mistõttu peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostjate menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad eksperthinnangu tasust summas 1200 eurot (vt tl 140) ja kostja õigusabikuludest summas 472 eurot (vt tl 141-142). Kostja kinnitab, et kõik eelmärgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-19-7247 ning ei sisalda käibemaksu. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tasaarvestada. Kohus märgib, et TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohus leiab, et kostja kulud eksperthinnangu tellimiseks olid vajalikud ja kuuluvad hageja poolt hüvitamisele TsMS § 143 p 2 alusel. Samuti peab kohus põhjendatuks ja vajalikeks kostja õigusabikulusid, mis tervikuna on käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikud. Seega
2-19-7247 mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1672 eurot.
23.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.