2-18-6939/32 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Pro Star Group OÜ (hageja) esitas 03.05.2018 maakohtule hagi Liven Kodu 3 OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista ettemaksu 23 343,6 eurot, leppetrahvi 23 343,6 eurot, notaritasud 1 048,93 eurot, seisuga 03.05.2018 kogunenud seadusjärgse viivise 455,36 eurot ja alates 04.05.2018 seadusjärgse viivise põhisummast kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Menetlusosalised sõlmisid 15.09.2017 korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mille aluseks oli kostja hinnapakkumine. Lepingu kohaselt müüs kostja hagejale korteriomandi asukohaga Virbi 8//10, Tallinn, mille reaalosaks oli mitteeluruum Virbi 10-80 kaubanduspind kinnistusraamatust nähtuva üldpinnaga 228,1 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega (ese 1) ning korteriomandi asukohaga Virbi 8//10, Tallinn, mille reaalosaks on mitteeluruum nr P-98 kinnistusraamatust nähtuva üldpinnaga 12,5 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega (ese 2). Enne lepingu sõlmimist teavitas hageja kostjat soovist kasutada lepingu objekti ärilisel eesmärgil ning eseme 1 ruumi osa suurusega 34,9 m2 oli plaanitud kasutada köögina. Ostueelsel lepingu objekti ülevaatusel 2017. aasta augusti lõpus ei olnud ruumi paigaldatud ventilatsioontorusid ega ventilatsioonisüsteemiseadet. Samuti ruumi ülevaatusel kostja nende tulevikus paigaldamisest, mahtudest ega muudest ruumi kasutamise piirangutest hagejat ei teavitanud. Lisaks ei teavitanud kostja hagejat liftišahti välja ehitamata jätmisest. Enne lepingu sõlmimist edastas kostja 31.08.2017 e-kirjaga hagejale tutvumiseks dokumendid, millest nähtus, et ruumi kogupind oli 228,1 m2, mis jagunes kaupluseks 193,2 m2 ja laoks 34,9 m2. Samuti nähtus joonistest, et antud korrusel paiknes liftišaht m2, millele hagejal oli juurdepääs -2 korruse tamburi kaudu. 27.10.2017 avastas hageja, et ruumi oli paigaldatud ventilatsioonisüsteem/seade ning see oli nii mahukas, et hõlmas ruumist ca 6 m2 ning süsteemi/seadmega ühendatud ventilatsioontorud läbisid ruumi madalalt. Eelnev hagejale 31.08.2017 edastatud joonistest ei nähtunud. Hageja ei saanud seetõttu ruumi sihipäraselt kasutada, sest plaanitud köögitehnikat ja muud varustust ruumi paigaldada ei olnud enam võimalik. Samuti oli kirjeldatud süsteemida tõttu vähenenud ruumi kogupind. Puudu oli liftišaht ja joonisel näidatud liftišahtina mõeldud osa 3,2 m2 ulatuses oli täiendavalt lisatud hagejale müüdud ruumide osaks. Hageja teavitas korduvalt kostjat pretensioonidest lepingu objektile. Kostja ei asunud probleemi lahendama ja eitas lepingu rikkumist. 18.12.2017 edastas hageja kostjale teate täiendava tähtaja andmise ja korteriomandite müügilepingust taganemise kohta. Hageja andis vastavalt lepingu p-le 7.2 kostjale ühe kuu pikkuse täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kuni 17.01.2018). 18.01.2018 koostas Tallinna Notar Merle Saar-Johanson võlaõiguslepingust müügilepingust taganemise avalduse ja edastas selle ka kostjale. Sellega kohustus kostja hagejale tagastama kõik lepingu kohaselt hageja poolt kostjale tasutud summad ja tasuma hageja nõudmisel hagejale leppetrahvi 10% ostuhinnast (lepingu p 7.5). Samuti tuli kostjal hüvitada notaritasud ja riigilõivud (lepingu p 7.7).

2.Kostja vaidles hageja hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja nõustus hagejaga, et nad sõlmisid 15.09.2017 notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu, millega hageja ostis ja kostja müüs aadressile Virbi tn 8//10 ehitatavas hoones mitteeluruumi nr 80 üldpinnaga 228,1 m2 ja mitteeluruumi nr P-98 üldpinnaga 12,5 m2. Lepingu ese pidi olema valmis ehitatud 30.04.2018 (lepingu p 3.1). Lepingule olid lisatud lepingu eseme plaanid. Lepingu lisast 2 nähtus muu hulgas, et lepingu ese 1 hõlmab 193,2 m 2 suurust kauplusepinda ja 34,9 m2 suurust laopinda. 20.10.2017 toimus lepingu eseme ülevaatus. Selleks ajaks olid ventilatsiooniseade ja -torud paigaldatud. Pärast ülevaatust allkirjastasid hageja, kostja ning ehitaja lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti, milles toodi esile kõik esemel esinevad puudused ja vaegtööd, mis kõrvaldati ehitaja poolt tähtaegselt. Akti kohaselt esinesid esemel järgmised puudused/vaegtööd: välisukse juures tulekindel kaabel ühendamata, maalri parandused, ukse kohal kipssein viimistlemata, välisukse link logiseb, vaja reguleerida, põranda tasasust kontrollitakse hiljem. Muid puudusi/vaegtöid lepingu esemel akti kohaselt ei esinenud. Hageja asus kostjale pretensioone esitama pärast seda, kui kostja informeeris 06.12.2017 hagejat, et broneeris notariaja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Eelnev päädis 18.01.2018 kostjale taganemisavalduse esitamisega, milles hageja tugines sellele, et lepingu ese 1 ei vasta lepingutingimustele, sest sinna on paigaldatud ventilatsiooniseade ja sellega on ühendatud ventilatsioonitorud, mis takistavad lepingu eseme 1 kasutamist. Lepingust taganemine ei olnud kehtiv: lepingu ese vastas lepingutingimustele, kostja vastutus väidetavate puuduste eest oli välistatud, taganemise avaldus oli igal juhul põhjendamatu. Lepingu esemel olid kokkulepitud omadused. Hageja väitis, et lepingu ese ei vastanud kokkulepitud omadustele, sest kostja ei ehitanud välja lepingu eseme 1 kõrvale planeeritud liftišahti ning lisas liftišahti pinna (3,2 m2) lepingu esemele 1. Hageja viitas invaliftile, mille kostja otsustas jätta ehitamata. Hageja oli sellest teadlik juba 2017. aasta augustis. Ka lepingu lisaks 2 olev plaan kajastas viidatud muudatust. Hageja kinnitas lepingu p-is 2.3, et tutvus lepingu lisaks olevate plaanidega ja nõustus nende sisuga. Lepingu eseme 1 vastas asus tavaline maja üldlift, mida hageja sai soovi korral kasutada. Lepingus puudus kokkulepe, missugused seadmed või torud võivad lepingu esemel 1 paikneda. Seega ei saanud hageja väita, et ventilatsiooniseadme ja -torude olemasolu oli vastuolus lepingus kokkulepituga. Arusaamatu ja vastuoluline oli väide, et hagejale üleantud lepingu eseme 1 üldpind ei vastanud lepingus märgitud suurusele. Ühelt poolt väitis hageja, et üldpind oli ventilatsiooniseadme ja -torude tõttu vähenenud, teisest küljest avaldas hageja, et laoruumi üldpind oli liftišahti võrra suurenenud. Pealegi oli tõendamata, et kasutatav põrandapind oli ventilatsiooniseadme ja -torude olemasolu tõttu ca 6 m2 võrra vähenenud. Seda enam, et mitte ühegi laoruumis paikneva toruosa kõrgus põrandast ei olnud alla 1,6 m. Isegi kui hageja väide oli tõene, oli ta juurde saanud 3,2 m2 suuruse pinna. Väide, et 3,2 m2 suuruse pinna näol oli tegu tehnopinnaga, oli vale. Tegu oli tavapärase laoruumi pinnaga, sest liftišahti ei ehitatud. Ventilatsiooniseadme- ja torude olemasolu ning nende mõõtmed lepingu esemel 1 nähtusid lepingu sõlmimise eelselt hagejale esitatud dokumentatsioonist. Hageja kinnitas lepingut sõlmides, et oli nendega tutvunud. Lepingu esemel ei olnud varjatud puudusi. Hindamaks, kas lepingu esemel esinesid varjatud puudused, ei saanud lähtuda sellest, milline oli lepingu ese enne lepingu sõlmimist, vaid lähtuda

tuli sellest, milline see oli 2017. aasta oktoobris toimunud ülevaatusel. Lepingu eseme ülevaatusel 2017. aasta oktoobris olid ventilatsiooniseade ja -torud paigaldatud. Hageja oli teadlik ventilatsiooniseadme ja -torude paigaldamisest. Liftišahti ehitamata jätmine ei olnud varjatud puudus, mida hageja ei saanud ülevaatusel märgata. Kostja ei olnud teadlik, et hageja soovis eseme 1 laoruumi kasutada köögina. Vastupidine oli tõendamata. Tõendamata oli ka asjaolu, et ventilatsiooniseadme ja -torude olemasolu välistas ruumi kasutamise köögina. Lepingu eset 1 oli võimalik tavapäraselt kasutada. Ventilatsiooniseade- ja torud paigaldati eseme 1 sellesse ruumi, mille kasutusotstarve oli ladu. See, et ehitise nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikud seadmed, torud ja muud konstruktsioonid asuvad just laoruumis, oli tavapärane. Ostes ruumi, mille kasutusotstarve oli ladu, ei saanud hageja eeldada, et see vastab nt kauplusepinnana määratud ruumi omadustele ja kasutamise võimalikkusele. Ventilatsiooniseadme ja -torude olemasolu oli äripinna kasutamiseks vajalik. Kuhu mujale oleks kostja pidanud paigaldama müüdud pinda teenindava ventilatsiooniseadme. Isegi kui ventilatsiooniseadme ja -torude olemasolu ning liftišahti puudumine oli lepingu eseme puudus, ei vastutanud kostja nende eest. Hageja teadis lepingu sõlmimisel lepingu esemele planeeritavast ventilatsiooniseadmest ja -torudest ning liftišahti puudumisest. Lepingu lisast 2 nähtus, et liftišahti ruumi lepingu eseme 1 kõrval ei olnud ning selle pind oli lisatud lepingu esemele 1. Samuti esitas kostja hagejale enne lepingu sõlmimist lepingu eseme 1 ventilatsiooniplaani, millest nähtus ventilatsiooniseadme ja -torude paigaldamine lepingu esemele 1. Hageja kinnitas lepingus, et oli lisadega tutvunud. Plaanid pidid olema ka hagejale arusaadavad. Pealegi ei teavitanud hageja kostjat väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Ülevaatus toimus 20.10.2017 (plaanid olid hagejal olemas juba 31.08.2017), kuid hageja esitas pretensioonid alles 07.12.2017, s.o ligi 1,5 kuud pärast ülevaatust. Kusjuures asjaolust, et hageja pidas liftišahti olemasolu puuduseks, sai kostja teada alles hagiavaldusest. Sellega kaotas hageja õiguse lepingust taganeda. Lepingus sätestatud taganemise materiaalsed alused ei olnud täidetud. Lepingus lepiti kokku, et taganemine on võimalik, kui lepingu ese ei ole valmis ehitatud ja/või nende sihipärane kasutamine ei ole võimalik hiljemalt 30.04.2018 ning müüja ei tõendanud seadusliku takistuse olemasolu. Seega ei saanud ka puuduste olemasolul hageja lepingust taganeda enne 30.04.2018. Ka taganemise korral ei saanud hageja nõuda taganemisavaldusega seonduvate notaritasude hüvitamist. Lepingust sellist õigust ei tulenenud. Kostja taganes 26.01.2018 õiguspäraselt lepingust, sest hageja taganemisavaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi. Taganemise alusteks olid ostuhinna tasumata jätmine kokkulepitud tähtajaks, asjaõiguslepingu sõlmimiseks notari juurde ilmumata jäämine, keeldumine välja andmast lepingu lisas nr 6 toodud volikirja ja asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldumine. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Taganemise tagajärjena oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 10% ostuhinnast, s.o 23 343,6 eurot. Lepingu p 7.6 nägi ette ettemaksu ja leppetrahvi tasaarvestamise. Seega ei pidanud kostja hagejale ettemaksu tagastama. Maakohtu otsus

3.1.Müügilepingust taganemise avalduse kohaselt oli lepingust taganemise põhjuseks asjaolu, et lepingu eseme reaalosaks olevasse mitteeluruumi (Virbi 10-80 kaubanduspind) oli paigaldatud ventilatsioonisüsteem/seade, mis on nii mahukas, et hõlmas ruumist ligikaudu 6 m2 ning nimetatud süsteemiga/seadmega ühendatud ventilatsioonitorud läbisid ruumi nii madalalt, et nende all kõndida oli võimalik ainult kummargil. Hageja planeeritud köögitehnikat ja muud varustust ruumi paigaldada ei olnud võimalik, mistõttu ei saanud ruumi sihipäraselt kasutada. Hagiavalduses tõi hageja taganemise põhjusena välja ka asjaolu, et kostja ei ehitanud välja lepingu eseme 1 kõrvale planeeritud liftišahti ning lisas liftišahti pinna (3,2 m2) lepingu esemele 1. Kostja poolt hagejale esitatud hinnapakkumisest ei nähtunud, et pakkumisele oleks lisatud täiendavalt jooniseid või pooled oleksid täpsustatud mitteeluruumiga seonduvat (sh võimalikud ventilatsioonitorud, liftišahtid, nende suurused ja täpsed asukohad). Samas oli üldteada, et vastavalt üldistele ehitusnõuetele oli ventilatsioonisüsteemi olemasolu koos vastavate seadmetega äripinna kasutamiseks vajalik. Kostja edastas hagejale 31.08.2017 e-kirjaga tutvumiseks joonised. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et teavitas kostjat oma soovist kasutada lepingu esemeks olevat ruumi suurusega 34,9 m2 köögina, sh soovist paigaldada ruumi kindla suurusega köögimööblit. Ka sõlmitud lepingust endast ei nähtunud viide köögile ega poolte kinnitused köögimööbli paigutamise osas. Lepingu lisas 2 toodud plaanilt oli näha, et lepingu eseme 1 reaalosaks oli mitteeluruum kaubanduspind üldpinnaga 228,1 m2, millest 193,2 m2 oli kauplusepind ja 34,9 m2 laopind. Sama ruumide otstarve oli märgitud ka kostja poolt hagejale 31.08.2017 edastatud joonistel. Kuna lepingu esemes olev ruum suurusega 34,9 m2 oli ette nähtud laopinnaks, ei olnud asjakohased hageja väited selle kohta, et ta ei saanud seda pinda köögina kasutada. Hageja esitatud fotod ei tõendanud, et nimetatud pinda ei saanud laoruumina kasutada. Lepingu ostueelne ülevaatus toimus 20.10.2017, mille kohta vormistati akt. Selleks ajaks olid ventilatsiooniseade ja -toru paigaldatud. Selles ei toodud puudusena välja ventilatsiooniseadmete, -torude ega ka liftišahtiga seonduvat. Tegu ei olnud varjatud puudustega, mida hageja ei oleks pidanud ülevaatuse käigus märkama. Tõendamist ei leidnud, et kostja esitas hagejale enne lepingu sõlmimist valesid andmeid lepingu eseme kohta või jättis olulistest asjaoludest hageja teavitamata. Hagejale oli esitatud joonis paigaldatavate ventilatsiooniseadmete ja -torude kohta. Nimetatud joonisest võis aru saada, et laoruumi paremas nurgas asub seade (mustaks värvitud), mille juures on viide „vt seadmete tabel“ ning selle seadmega on ühendatud mitmed ventilatsioonitorud. Samuti nähtusid jooniselt ventilatsioonitorude mõõtmed.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus ei arvestanud otsust tehes kõikide esitatud asjaolude ja tõenditega. Analüüsitud faktilistest asjaoludest ja tõenditest tegi kohus ebaõiged järeldused. Maakohus ei kontrollinud õigesti lepingu esemete vastavast lepingutingimustele. Samuti oli tõendite hindamine vastuoluline. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb poolte vahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Põhjendamata oli maakohtu seisukoht, et kostja vastutus oli välistatud VÕS § 218 lg 4 järgi, sest hageja teadis puudustest või pidi neist teadma. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Ostja ei pea rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Pealegi võib ostja tugineda puudustele sõltumata müügieseme ülevaatamisest, kui puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kostja ei teavitanud hagejat müügiobjekti kõikvõimalikest puudustest või sellega seotud riskidest. Kohus jättis täiesti tähelepanuta, et korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ja sellele eelneva läbirääkimiste perioodi ajal oli müügiobjekti puhul tegemist poolelioleva ehitisega ehk objektiga, kus toimus ehitustegevus. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul. Kohus jättis tuvastamata kuidas ja millal sai hageja avastada varjatud puudused või puudused lepingutingimustele mittevastavuse osas. Seda enam, et ruumid said kasutusloa alles 05.12.2017. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks on üldjuhul kuus kuud taganemise alusest teadasaamisest. Teatamiskohustuse kontekstis jättis maakohus analüüsimata VÕS § 220 lg 3 teise lause, mille järgi võib ostja ka puudusest õigel ajal teatamata jätmisel nõuda kahju hüvitamist, kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. Samuti jättis kohus käsitlemata VÕS § 221 lg-s 1 sätestatu, mis lubab ostjal puudusele tugineda sõltumata mõistliku aja möödumisest, kui puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. Vastus kaebusele

leidis maakohus õigustatult, et viidatud sättes kirjeldatud olulise rikkumise alla ei mahtunud hageja etteheited mahuka ventilatsioonisüsteemi esinemise kohta lepingu esemeks olevas mitteeluruumis ja liftišahti puudumine, s.t praegusel juhul ei esinenud taganemise materiaalset eeldust. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et taganemise materiaalset eeldust, s.t olulist lepingurikkumist ei esinenud, puudus maakohtul vajadus hinnata kostja võimalikku vastutust potentsiaalse rikkumise eest, sh analüüsida, kas hageja teavitas kostjat võimalikest puudustest mõistliku aja jooksul ja kas teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav (otsuse põhjenduste p 10) ning kas hageja esitas taganemise avalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama (otsuse põhjenduste p 11). Kirjeldatud maakohtu analüüs ja järeldus tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta ning kõnealust teemat käsitlevad apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta jätta. Siinkohal toob ringkonnakohus välja, et valdav osa apellatsioonkaebuse väidetest on suunatud just nendele maakohtu seisukohtadele ja põhjendustele, mida maakohus tegelikult analüüsima ei pidanud. Kostja edastas hagejale 31.08.2017 tutvumiseks joonised, sh joonise, millest nähtus, et esemel 1 hakkab paiknema ventilatsiooniseade ja erineva suurusega õhuvõtu, sissepuhke ja väljatõmbe torud. Kusjuures joonisel kajastusid ka torude mõõtmed (lk 26, 28). Seega pidi hageja olema teadlik enne 15.09.2017 korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist, et esemel hakkavad asuma võrdlemisi mahukad ventilatsioonitorud ja ventilatsiooniseade, s.t ventilatsioonisüsteemide paiknemine lepingu esemel oli osa lepingu tingimustest. Seevastu ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtu põhjenduste p-s 7 kajastatuga, et enne 15.09.2017 korteriomandite müügilepingu sõlmimist ei olnud hageja teadlik ventilatsioonisüsteemi olemasolust ja paiknemisest mitte üksnes jooniste kaudu, vaid oli selles ka oma silmaga veendunud, sest ostueelse ülevaatuse ajaks 20.10.2017 olid ventilatsioonitorud ja -seade paigaldatud. Ringkonnakohus toob välja, et korterite müügileping sõlmiti 15.09.2017 (lk 6-16), kuid ülevaatus leidis aset 20.10.2017 (lk 52-53), s.o rohkem kui üks kuu pärast võlaõigusliku tehingu sõlmimist. Ka kostja on oma menetlusdokumentides väitnud, et kuna lepingu ese oli alles ehitusjärgus, toimus lepingu eseme ülevaatus pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist (lk 105). Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjenduste p-s 6 märgituga, et on üldteada asjaolu, et ventilatsioonisüsteemi olemasolu koos vastavate seadmetega on äripinna kasutamiseks vajalik, jättes lõigu konteksti silmas pidades mulje, et hageja pidi pakkumise saamisel teadma, et ruumides hakkavad asuma ventilatsiooniseade ja -torud. Iseenesest on üldteada ventilatsiooni olemasolu vajalikkus nii eluruumides kui ka mitteeluruumides. Samas ei pidanud hageja pelgalt pakkumist saades eeldama, et soetataval pinnal hakkavad asuma suured ventilatsioonitorud ja mahukas ventilatsiooniseade. Ülal kirjeldatud kahte maakohtu põhjendust ringkonnakohus muudab, kuid ülejäänud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja ei rikkunud lepingut, kui soovis hagejale üle anda lepingu eseme, millel asusid ventilatsioonitorud ja ventilatsiooniseade, on maakohtu otsus hõlpsalt jälgitav ja korrektne. Viidatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolset materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja/või menetlusõigusnormide rikkumist osas, milles maakohus leidis, et tõendamata oli kostja kohustus välja ehitada liftišaht. Sõlmitud leping sellist tingimust ei sätestanud ja lepingu lisaks 2 olevast plaanist nähtus, et liftišahti laoruumi kõrval ei olnud ning selle pind oli lisatud laoruumile (lk 6-18). Veel enam, hageja esitas kohtule köögi kavandi, mis oli väidetavalt

7.Menetluskulud jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtus kandis kostja menetluskulusid menetluskulude nimekirja kohaselt 2 393 eurot (käibemaksuta), mis moodustus lepinguliste esindajate kuludest. Kostjal oli menetluses kaks lepingulist esindajat, kellest üks (A. Ots) osutas õigusabi 1,6 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) ja teine (K. Margus) 15,7 tundi tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja menetluskulud ringkonnakohtus on põhjendatud osaliselt. Praegune vaidlus ei ole sedavõrd keerukas, mis õigustaks menetlusosalisel kahe esindaja olemasolu TsMS § 175 lg 3 mõttes. Vaidlus on oma raskusastmelt keskmine ja probleemide ring võrdlemisi kontsentreeritud. Seega tuleb arvestamata jätta mitme esindaja tõttu tekkinud dubleerivate kuludega (nt maakohtu otsuse analüüsimisel, hageja apellatsioonkaebusega tutvumisel ja kliendile info edastamisel ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel). Kokku tekkis apellatsiooniastmes dubleerivaid kulusid 1,6 tunni ulatuses, mis vastab vandeadvokaat A. Otsa tegevuse mahule. Täiel määral on põhjendamatu esindaja ajakulu 0,4 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrust asjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Osaliselt tuleb vähendada apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja selle kohtule ning vastaspoolele edastamise põhjendatud ajakulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus selleks, kui dubleerivad kulud välja jätta, 14,3 tundi (14,1+0,2). Kohtule edastatud dokument on hästi läbi mõeldud ja hõlpsalt jälgitav, kuid kordab suures osas juba varesemates menetlusdokumentides väljendatut ning apellatsioonkaebus, millele vastuseks kostja esindaja 15.07.2019 menetlusdokumendi koostas, on vastuväidete arvu ja laadi poolest tagasihoidlik, mistõttu ei saanud vastuse koostamiseks kuluda rohkem kui üks tööpäev, s.o 8 tundi. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas nimetatud kulud olid taotletud määras põhjendatud. Kostja deklareeris menetluskulude nimekirjas lepingulise esindaja tunnitasuna 138,3 eurot, mis moodustus mõlema lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu proportsionaalsest arvestusest. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellisel viisil tunnitasu arvestamist. Seda enam, et 220 euro suurune tunnitasu ei ole kooskõlas asja keerukusega ja turusituatsiooniga. Praeguse vaidluse sisu ja tehtud toiminguid arvestades on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta). Eelnevat arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1 170 euro [(0,4+0,4+8+0,2)x130] suurune menetluskulude hüvitis. Lisaks palus kostja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis tuleb rahuldada.