Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ülevaatusel. Hageja lähtus lepingu sõlmimisel ja ettemaksu tasumisel andmetest, mis oli kostja poolt temale edastatud ostueelsel ülevaatusel ja enne seda edastatud dokumentidest. Hageja tuvastas ka 27.10.2017, et ruumi läbivate torude alla ei ole võimalik planeeritud köögitehnikat paigaldada. Kuivõrd hageja plaanitud köögitehnikat ja muud varustust ruumi paigaldada enam ei olnud võimalik, siis leidis hageja, et ta ei saa seda ruumi ka sihipäraselt kasutada. Samuti sai hagejale teatavaks, et lepingu objektiks olevad ruumid, üldpinnaga 228,1 m2 nagu on 15.09.2017 sõlmitud lepingus sätestatud, on vähenenud ruumi paigaldatud ventilatsiooniseadme ja ventilatsioonitorude tõttu. Hagejal oli õigustatud ootus saada kostjalt teavet ruumi paigaldatavast ventilatsiooniseadmest ja ventilatsioonitorudest, mille tõttu kasutatav põrandapind väheneb. Hageja on nii suuliselt kui ka kirjalikult korduvalt teavitanud kostjat enda pretensioonidest lepingu objektile. Hageja on selgitanud kostjale, et ruum, mis lepingu järgi on üldpinnaga 34,9 m2 ei vasta tegelikkuses lepingu tingimustele, kuivõrd ventilatsioonisüsteemiseadme ja ventilatsioonitorud, mis on ehitatud ruumi peale hageja poolset ostueelset ülevaatust, vähendavad ruumis kasutatavat pinda. Samuti on hageja teatanud kostjale, et sellisest varjatud puudusest ei ole kostja ostueelselt hagejat teavitanud. Kostja ei ole hageja pretensioone lahendanud ning asus eitama enda poolset lepingu rikkumist. Hageja leiab, et kostja on eeltooduga eksitanud nii hagejat, kui ka notarit, müües temale ruumid üldpinnaga 228,1 m2 asemele ruumid üldpinnaga 231,3 m2 sh arvestanud kaubanduspinna hulka liftišahtina mõeldud tehnopinna. Liftišahti puudumisest või planeeringu muudatustest kostja hagejat teavitanud ei ole, samuti ei ole kostja hagejat teavitanud talle kaubanduspinna asemel tehnopinna müügist. Hageja sõlmis Lepingu teadmises, et ta soetas kaubanduspinna, millesse on võimalik pääseda hoone kõrgematest korrustest ka liftiga. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et kostja on rikkunud poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud korteriomandite võlaõiguslikku müügilepingut, kuivõrd lepingu objekt ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. 18.12.2017 edastas hageja kostjale „Täiendava tähtaja andmise ja korteriomandite müügilepingust taganemise teate“. Hageja andis vastavalt lepingu punktile 7.2. kostjale 1 (ühe) kuu pikkuse täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kuni 17.01.2018). 18.01.2018 koostas Tallinna Notar M S-J hageja poolse „Võlaõiguslepingust müügilepingust taganemise avalduse“ ja edastas selle ka kostjale. Seega on hageja 18.01.2018 seisuga vastavalt lepingu punktis 7.4 sätestatule lepingust taganenud. Tulenevalt lepingu punktist 7.5 - lepingust taganemisel Müüjapoolse lepingurikkumise tõttu on Müüja kohustatud Ostjale tagastama kõik Lepingu kohaselt Ostja poolt Müüjale tasutud summad ning tasuma Ostja nõudmisel Ostjale leppetrahvi kümme protsenti (10%) Ostuhinnast hiljemalt viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates taganemise jõustumisest. Lepingust taganemise avaldus jõustus 20.01.2018, kuivõrd kostja sai avalduse kätte 19.01.2018. Seega tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tasutud ettemaks summas 23 343,60 eurot ja tasuma leppetrahvi alates 20.01.2018 15 päeva jooksul. Seega jäi kostja ettemaksu tagastamisega viivitusse alates 04.02.2018. Hageja esitab kostja vastu Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise osas seadusjärgse viivise nõude kokku summas 455,36 eurot.

Vastavalt lepingu punktile 7.7 Müüja ja Ostja lepivad kokku, et juhul kui Ostja taganeb Lepingust Lepingus toodud alustel kohustub Müüja Ostjale hüvitama Lepinguga seonduvad Ostja poolt tasutud notaritasud ja riigilõivud. Hageja on tasunud 15.09.2017 sõlmitud lepingu notaritasu summas 868,08 eurot ja 18.01.2018 võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse notaritasu summas 180,85 eurot. Kokku on hageja poolt tasutud notaritasusid summas 1 048,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt ettemaksu summas 23 343,60 eurot, leppetrahvi summas 23 343,60 eurot, notaritasud summas 1 048,93 eurot, alates 04.02.2018 seadusjärgsed viivised summas 455,36 eurot ning alates 04.05.2018 seadusjärgsed viivised põhisummast protsendina kuni nõude kohase tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Lepingu ese vastas kokkulepitud omadustele. Hageja väidab, et lepingu ese ei vastanud kokkulepitud omadustele, kuna kostja ei ehitanud välja lepingu eseme 1 kõrvale planeeritud liftišahti ning lisas liftišahti pinna (3,2 m2) Lepingu esemele 1. Hageja eksib. Hageja viitab invaliftile, mille kostja otsustas jätta ehitamata. Hageja oli sellest muudatusest teadlik juba enne lepingu sõlmimist, veendudes selles muu hulgas augustis 2017, kui hageja tutvus objektiga. Ka lepingu lisaks 2 olev plaan kajastab viidatud muudatust, kuna sellelt nähtub, et liftišahti laoruumi kõrval ei ole ning selle pind on lisatud lepingu eseme 1 laoruumile. Hageja kinnitas lepingu punktis 2.3, et on tutvunud lepingu lisaks olevate plaanidega ning nõustub nende sisuga. Alusetu on ka hageja väide, et hageja ostis kaubanduspinna teadmisega, et sellesse on võimalik pääseda hoone kõrgematest korrustest liftiga. Hageja väide on esiteks tõendamata. Teiseks, hageja poolt viidatud liftišaht oli planeeritud kasutamiseks invaliftile. Lepingu eseme 1 vastas asub tavaline maja üldlift ehk lepingu esemele 1 on võimalik pääseda hoone kõrgematelt korrustelt liftiga. Lepingus puudus kokkulepe selle kohta, millised seadmed või torud võivad lepingu esemel 1 paikneda. Ka ostueelne hinnapakkumine, millele hageja viitab, ei käsitlenud lepingu esemel seadmete või torude olemasolu/paiknemist. Hageja ei saa seega väita, et ventilatsiooniseadme ja torude olemasolu oli vastuolus lepingus kokkulepituga. Arusaamatuks jääb hageja etteheide, et hagejale üleantud lepingu eseme 1 üldpind ei vasta väidetavate puuduste tõttu Lepingus märgitud suurusele. Ühest küljest väidab hageja, et lepingu eseme 1 laoruumi üldpind on ventilatsiooniseadme- ja torude tõttu vähenenud, ning teisest küljest, et laoruumi üldpind on liftišahti võrra suurenenud. Need väited on omavahel vastuolus. Hageja väidab, et lepingu eseme 1 kasutatav põrandapind on ventilatsiooniseadme ja -torude olemasolu tõttu ca 6 m2 võrra vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, et ventilatsiooniseadme- ja torude tõttu lepingu eseme 1 kogupind nendele nõuetele ei vasta. Hageja on enda väidete kohaselt saanud juurde 3,2 m2 suuruse pinna (algselt liftišahtiks planeeritud ruum) ehk hagejale müüdud üldpind ei ole tegelikult väiksem kui lepingus märgitud. Vale on ka hageja väide, et liftišahti võrra suurenenud laoruumi pind on tehnopind. Liftišahti ruum on hageja poolt viidatud majandus- ja taristuministri määruse kohaselt tehnopind ainult juhul, kui see ehitataksegi välja liftišahtiks. Kuna kostja otsustas liftišahti mitte välja ehitada, siis on tegemist tavapärase laoruumi pinnaga.

Isegi kui kohtu hinnangul on ventilatsiooniseadme- ja torude olemasolu ning liftišahti puudumine Lepingu eseme puudus (millega kostja ei nõustu), ei vastuta kostja nende eest. Hageja teadis lepingu sõlmimisel lepingu esemele planeeritavast ventilatsiooniseadmest- ja torudest ning liftišahti puudumisest. Hageja kinnitas lepingu punktides 2.2.2 ja 2.3, et on kostja poolt esitatud dokumentatsiooni ning lepingu lisadega tutvunud. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et ventilatsiooniseadme- ja torude olemasolu nähtus selgelt ka hagejale 31.08.2017 edastatud plaanidelt, sai hageja ventilatsiooniseadme- ja torude olemasolust teada hiljemalt 20.10.2017. Hageja esitas oma sellekohased pretensioonid e-kirja teel alles 7.12.2017, s.t ligi 1,5 kuud pärast lepingu eseme ülevaatust. Seda ei saa pidada VÕS § 220 lõike 1 kohaselt mõistlikuks ajaks kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest teada andmiseks. Mis puudutab hageja etteheiteid seoses liftišahti muutmisega, siis ka sellest pidi hageja teada saama hiljemalt 20.10.2017, kui toimus Lepingu eseme ülevaatus. Hageja ei ole kostjat kohtueelselt viidatud väidetavast puudusest kordagi teavitanud. Seda, et hageja peab viidatud asjaolu puuduseks, sai kostja teada hagiavaldusest, s.t enam kui 6 kuud pärast Lepingu eseme ülevaatust. Seda ei saa pidada VÕS § 220 lõike 1 kohaselt mõistlikuks ajaks kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest teada andmiseks. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et lepingu ese ei ole puudustega, ei saanud hageja lepingust taganeda, kuna lepingus sätestatud taganemise materiaalsed alused ei olnud täidetud. Leping andis hagejale aluse taganemiseks juhul, kui lepingu ese ei vasta nõuetele 30.04.2018 seisuga. Isegi kui hageja etteheited lepingu esemele oleksid põhjendatud (mis nii ei ole), ei oleks hageja tohtinud lepingust taganeda enne 30.04.2018. Hageja taganes lepingust 18.01.2018, rikkudes seeläbi lepingu punkti 7.2. Hageja kaotas õiguse lepingust taganeda. Hageja sai ventilatsiooniseadme- ja torude olemasolust ning liftišahti puudumisest teada hiljemalt 20. oktoober 2017, mil toimus lepingu eseme ülevaatus. Hageja andis kostjale enda taganemise soovist teada alles 18. detsembril 2017 ning taganes lepingust 18. jaanuaril 2018. Seda ei saa pidada VÕS § 118 lg 1 punkti 1 kohaseks mõistlikuks ajaks taganemise avalduse tegemiseks. Lisaks, hageja ei tuginenud kohtueelselt taganemise alusena liftišahti puudutavale etteheitele. Lepingust taganemine asjaolu tõttu, millest lepingupool sai teada enam kui 6 kuud enne taganemist, ei ole kindlasti VÕS § 118 lg 1 punkti 1 tähenduses mõistlik aeg taganemisavalduse tegemiseks. Hageja ei saa nõuda taganemisavaldusega seonduvate notaritasude hüvitamist. Lepingu punktist 7.7 ei tulene hagejale õigust selliste kulude hüvitamist nõuda. Lepingu p 7.7 kohustab kostjat õiguspärase taganemise korral hüvitama hagejale lepingu sõlmimisega seonduvad notarikulud summas 868,08 eurot, mitte aga ka lepingust taganemisega seonduvaid notarikulusid. Hageja rikkus oluliselt Lepingut, jättes korduvalt asjaõiguslepingu sõlmimiseks notari juurde tulemata, ostuhinna Lepingus sätestatut tähtajaks tasumata, asjaõiguslepingu sõlmimata ning lepingu lisas 6 toodud volikirja kostjale andmata. Kostja taganes õiguspäraselt lepingust. Lepingu punkti 7.6 järgi võib kostja hagejapoolse lepingurikkumise tõttu lepingust taganemisel nõuda hagejalt leppetrahvi 10% Ostuhinnast. Ostuhind oli 233 436 eurot, s.t kostja võis hagejalt nõuda leppetrahvi tasumist summas 23 343,6 eurot. Kostja informeeris hagejat leppetrahvi nõude esitamisest enda 12.01.2018 teates hagejale. Hageja oli kostjale lepingu ettemaksuna tasunud 23

343,6 eurot. Lepingu p 7.6 nägi ette ettemaksu ja leppetrahvi tasaarvestamise. Kuna kostja taganes lepingust õiguspäraselt, puudub kostjal seega tasaarvestuse tagajärjel kohustus tagastada hagejale ettemaks summas 23 343,6 eurot. Kohtu põhjendused

ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

vastavalt üldistele ehitusnõuetele on ventilatsioonisüsteemi olemasolu koos vastavate seadmetega äripinna kasutamiseks vajalik. 31.08.2017 e-kirjaga on kostja edastanud hagejale tutvumiseks joonised – „ÄP-80 VK“; „ÄP-80 Vent“; „ÄP-80 suitsuvent“; „20170321 elekter 10-80“; „ÄP-80 küte“ ja „ÄP-80 arh“ (tlk 26-32). 04.09.2017 on hageja tasunud ettemaksu summas 23 343,60 eurot (tlk 25). Kostja poolt hagejale 18.12.2017 edastatud täiendava tähtaja andmise ja korteriomandite müügilepingust taganemise teatest nähtub, et hageja avastas 27.10.2017, et ruumi on paigaldatud ventilatsioonisüsteem/seade ning ostja plaanitud köögitehnikat ja muud varustatust antud ruumi paigaldada ei ole võimalik (tlk 41). 22.11.2018 toimunud eelistungil on hageja esindaja kinnitanud, et hageja ei vaidlusta, et need seadmed seal on, vaid seadmete mahtu (tlk 135). Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on teavitanud kostjat oma soovist kasutada lepingu esemes olevat ruumi suurusega 34,9 m 2 köögina, s.h soovi paigaldada antud ruumi köögimööblit kindla suurusega. Ka sõlmitud lepingust endast ei nähtu viidet köögile ega poolte kinnitusi köögimööbli paigutamise osas. Lepingu lisas 2 toodud plaanilt on selgelt näha, et lepingu eseme 1 reaalosaks on mitteeluruum kaubanduspind üldpinnaga 228,1 m2, millest 193,2 m2 on kauplusepind ja 34,9 m2 laopind (tlk 18). Samasuguselt on ruumide otstarve märgitud ka kostja poolt hagejale 31.08.2017 edastatud joonistel (tlk 26-32). Kuna lepingu esemes olev ruum suurusega 34,9 m2 on ette nähtud laopinnaks, siis ei ole asjakohased ka hageja väited selle kohta, et ta ei saa seda pinda köögina kasutada. Samuti ei kinnita hageja esitatud fotod, et nimetatud pinda ei saaks laoruumina kasutada (tlk 33-35).

„vt seadmete tabel“ ning et selle seadmega on ühendatud mitmed ventilatsioonitorud. Samuti nähtuvad jooniselt ventilatsioonitorude mõõtmed. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka tingimus, et hageja oleks pidanud ehitama välja liftišahti. Ühtegi algset joonist või sellekohast pakkumist ei ole hageja kohtule esitanud. Ka leping ise ei sätesta sellist tingimust ning ka lepingu lisaks 2 olevast plaanist nähtub, et liftišahti laoruumi kõrval ei ole ning selle pind on lisatud laoruumile. Samuti märgib kohus, et hageja on lepingu sõlmimisel kinnitanud (lepingu p 2.2.2), et on üle vaadanud talle kostja poolt hoone ning lepingu eseme reaalosadeks olevate ruumide kohta esitatud dokumentatsiooni ja on nimetatud andmete alusel teadlik hoone ja lepingu eseme reaalosadeks olevate ruumide ligikaudsetest suurustest ja paiknemisest. Lepingu p 2.3 on pooled kinnitanud täiendavalt, et nad on tutvunud lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega ja siseviimistlusandmete dokumendiga, nende sisu on neile teada ning nad nõustuvad nende sisuga. Seega võib väita, et selline oligi lepingu eseme kokkulepitud omadus. Samuti on kohtu hinnangul alusetu hageja väide, et ta on kaubanduspinna ostnud teadmisega, et sellesse on võimalik pääseda hoone kõrgematest korrustest liftiga. Hageja nimetatud väide on tõendamata. Samuti nähtub lepingu lisa 2 olevalt plaanilt, et lepingu eseme 1 vastas asub maja üldlift ehk lepingu esemele 1 on võimalik pääseda hoone kõrgematelt korrustelt liftiga.

kõrval ei ole ning selle pind on lisatud lepingu esemele 1. Samuti on kostja esitanud enne lepingu sõlmimist hagejale eseme 1 ventilatsiooniplaani, millest nähtus nimetatud seadmete ja torude paigaldamine lepingu esemele. Hageja on lepingus kinnitanud, et on kostja poolt esitatud dokumentatsiooniga ning lepingu lisadega tutvunud (vt lepingu p 2.2.2 ja 2.3). Kohus on seisukohal, et hageja väide selle kohta, et tal puuduvad eriteadmised plaanide ja projektide lugemiseks on asjakohatu. Hagejal oleks olnud võimalus küsida täiendavat informatsiooni andmete kohta. Käesoleval juhul lepingus dokumentidega tutvumise kinnitamine tähendab kohtu hinnangul, et nendest on ka aru saadud ning vastuväited puuduvad. Lisaks märgib kohus, et hagiavalduses endas on hageja viidanud, et lepingu sõlmimise eelselt edastatud plaanid nägid ette liftišahti ja tamburi olemasolu lepingu eseme 1 kõrval (hagiavalduse p 2.9). Seega võib kohtu hinnangul väita, et hageja oskab mingil määral plaane siiski ka lugeda. Kuna lepingu eseme ülevaatus toimus 20.10.2017, siis pidi hageja ventilatsiooniseadmete ja torude olemasolust hiljemalt nimetatud kuupäeval teada saama. Sellekohased pretensioonid on hageja esitanud e-kirja teel 07.12.2017 (tlk 37). Arvestades asjaolusid ei saa seda antud juhul kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ajaks kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest teada andmiseks. Kui hageja pidas antud puuduseid oluliseks lepingurikkumiseks, siis oleks mõistlik olnud sellest kostjat teavitada hiljemalt 30 päeva möödudes. Ka liftišahti välja ehitamata jätmisest pidi hageja teada saama hiljemalt 20.10.2017, kui toimus lepingu eseme ülevaatus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjat enne hagiavalduse esitamist viidatud väidetavast puudusest teavitanud. Seega on hageja nimetatud puudusele viidanud enam kui 6 kuud pärast lepingu eseme ülevaatust. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada VÕS § 220 lg 1 kohaselt mõistlikuks ajaks kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest teada andmiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole seega teatanud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul ja väljatoodud asjaoludest ei tulene, et teatamata jätmine oleks mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3 teine lause). VÕS § 221 lg 1 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus selgitab, et tahtlus eeldab müüdud asja müüjapoolset teadlikku kahjustamist. Raske hooletus saaks kõne alla tulla seoses ostjale määratud kauba lepingutingimusetele vastavuse kontrollimise kohustuse või seoses kauba ostjale üleandmisele eelneva hoidmisega müüja poolt. Müüja teadmine või teadma pidamine tuleb aga kõne alla üksnes juhul, kui müüja on ühtlasi tootja või müüb enda poolt eelnevalt kasutatud asja, mille seisundist ta on teadlik (vt eeltoodu osas ka Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.Varul jt. Tallinn: Juura 2007, § 221). Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et hageja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest.

- dokumendiga tutvumine: hageja 13.12.18 täiendatud seisukoht koos lisaga, sh kliendile edastamine 0,1h (AO, 160 eurot/h) + 0,2h (KM, 120 eurot/h); - menetlusdokumendi ettevalmistamine (27.12.18): kostja 07.01.19 seisukoht (jätkub järgmisel kuul) 4h (KM 120 eurot/h); - dokumendiga tutvumine (02.01.19): hageja 31.12.18 menetlusdokument (küsimused eksperdile) 0,2h (KM 130 eurot/h); - õiguslik analüüs (02.01.19): kostja menetluslik positsioon, vajadus esitada sisulised vastuväited hageja uuele väitele seoses Lepingu eseme projektile mittevastavusega 1h (KM 130 eurot/h); - e-kirjaga tutvumine (02.01.19): kohus – hageja seisukohtade edastamine ja vastamiseks tähtaja määramine 0,1h (KM 130 eurot/h); - menetlusdokumendi ettevalmistamine (02.01.- 03.01.19) – kostja 07.01.19 seisukoht 4h (AO 220 eurot/h) + 2,3h (KM 130 eurot/h); - kostja 07.01.19 seisukoha esitamine kohtule ja vastaspoolele e-toimiku kaudu 0,2h (KM 130 eurot/h); - dokumendiga tutvumine: kohtu 17.01.19 määrus, sh kliendile info edastamine 0,2h (AO 220 eurot/h) + 0,2h (KM 130 eurot/h); - dokumendiga tutvumine: kohtu 04.02.19 määrus, sh info edastamine kliendile 0,1h (AO 220 eurot/h) + 0,2h (KM 130 eurot/h); - dokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri (täiendamine uute kuludega ning kohtu 04.02.19 määruses nõutud info lisamine) 1h (KM 130 eurot/h). Kuigi kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskulude suurusele, peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1) Kohus ei pea põhjendatuks kuluks eelistungi aja kooskõlastamist 0,2 h ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulu selliseks teenuseks, mille väljamõistmine vastaspoolelt oleks mõistlik. 2) Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 1,8 h (s.o 06.11.18 märgitud kulu 0,8 h ja 21.02.2019 esitatud menetluskulude nimekirja koostamine 1 h). Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole õigusteenuse osutamine. 3) Kohus ei pea põhjendatuks ka kahe esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud dubleeritud teenuste ajakulu. Tegemist ei olnud keskmiselt keerukama tsiviilasjaga, mille puhul oleks olnud vaja samade teenuste osutamist kahe esindaja poolt. Kohus vähendab seega kostja esindaja teenuste ajakulu 2,8 tunni võrra. 4) Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud teenused on olnud kohtu hinnangul vajalikud ja mõistlikud (s.h ka kohtutoimikuga tutvumise ajakulu summas 50 eurot ning transpordikulud summas 18,92 eurot) ning nendele kulunud aeg vastavuses osutatud teenusega. Menetlusosalised on esitanud kohtule dokumente ning seega ei saa pidada ebavajalikuks dokumentide ja seisukohtadega tutvumist ning analüüsimist õigusliku positsiooni kujundamiseks. Samuti on kohus seisukohal, et ka esmaste toimingute tegemine menetluses (s.o hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine) võivad olla ajakulukamad. Kohus arvestab siinkohal ka esitatud materjalide mahuga. Kohus on pidanud tsiviilasjas ka eelistungi, milles osalemine ja ettevalmistamine on olnud esindajatel vajalik. Samuti ei saa menetluses ebavajalikuks pidada kompromiss-

läbirääkimiste pidamist. Nimetatud teenustele märgitud ajakulu ei ole kohtu hinnangul üle paisutatud. Seega on kostja esindajate poolt tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 40,88 tundi. Kostja lepinguliste esindajate keskmine tunnitasu menetluses oli arvestades menetluskulude nimekirjas väljatoodut 143,3 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Ka Riigikohus on pidanud oluliselt suuremas suurusjärgus tunnitasu põhjendatuks (vt nt 3-2-1-159-16, p 24, kus Riigikohus pidas põhjendatuks tunnitasu 170 eurot). Seega on esindaja tasu põhjendatud kokku 5858,10 eurot (käibemaksuta), millele lisandub toimikuga tutvumise kulu 50 eurot ning transpordikulu 18,92 eurot. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 5927,02 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.