Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-16188/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.10.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1111

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Evergreen Capital OÜ12568964(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-16188

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16188

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ hagi SSH Trade OÜ, J. Š. vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5900 eurot Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964, asukoht Kännu tn 39, 13418 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe, e-post: [email protected]; Kostja I: SSH Trade OÜ (regitrikood 12866101, tegelik asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kostja II: J. Š. (isikukood xxx, tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt SSH Trade OÜ, J. Š. hageja Evergreen Capital OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2900 eurot, põhinõudelt kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2900 eurot ja hüvitis summas 100 eurot.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb SSH Trade OÜ-l ja J. Š.l tasuda Evergreen Capital OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 20.11.2017 sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja laenulepingu nr 20/11/2017-3, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 3000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu (100 €). Laenulepingu punkti 1. kohaselt lepiti intressimääraks kokku 4 % kuus. Laenulepingu lisaks nr 1 oleva maksegraafikuga lepiti kokku laenu osamaksete ja intressimaksete tasumises. 20.11.2017 sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr 20/11/2017-3, mille alusel kostja II, olles kostja I juhatuse liige, käendas laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 6 000 eurot. 07.09.2018 edastas hageja kostjatele nõudekirja sissenõutavaks muutnud laenu põhiosa, intressi, viivise ning sissenõudmiskulude tasumiseks, määrates täiendava tähtaja kostja I kohustuste täitmiseks. 21.09.2018 edastas hageja kostjatele nõudekirja sissenõutavaks muutnud laenu põhiosa, intressi, viivise ning sissenõudmiskulude tasumiseks, määrates täiendava tähtaja kostja I kohustuste täitmiseks. Käesoleva seisuga ei ole kostjad eeltoodud rahalisi kohustusi hageja ees täitnud.

2-18-16188 Hageja palub mõista Evergreen Capital OÜ kasuks kostjatele solidaarselt välja: põhivõlgnevus summas 2900 eurot; põhinõudelt kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2900 eurot; hüvitis summas 100 eurot; jätta hageja kantud ja muud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 425 eurot ning õigusabikulud summas 864 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu kohtutäituri vahendusel 72 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 864 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Täiendavalt soovib hageja välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu kohtutäituri vahendusel 72 eurot, nimetatud kulude kandmine on hageja poolt tõendatud (15.08.2019.a. dok 10s) ning on seega põhjendatud ja vajalik. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1361 (864+425+72) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1361 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik