Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.10.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-928
Tsiviilasi
RIA Teed ja Tehnika OÜ hagi OÜ PÄRITUUL ja XX vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PÄRITUUL ja XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
50 594.14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja RIA Teed ja Tehnika OÜ (registrikood 12958719), lepinguline esindaja Jüri Urb Kostja I/apellant OÜ PÄRITUUL (registrikood 10758896) Kostja II/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostjate/apellantide lepinguline esindaja v/adv Paavo Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.12.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt välja viivise varasema aja eest kui alates 09.01.2017 ning ei piiranud XX-lt väljamõistetud võlgnevuse (põhivõla koos viivisega) suurust käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirmäära 44 253.60 euroga. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista viivis välja alates 09.01.2017 ja piirata XX-lt väljamõistetava rahasumma suurust käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirmäära 44 253.60 euroga. Samuti muuta menetluskulude jaotust ja hüvitiste suurusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista OÜ-lt PÄRITUUL ja XX-lt solidaarselt välja RIA Teed ja Tehnika OÜ kasuks põhivõlgnevus 28 861.46 eurot ja viivis 15 392.14 eurot; 3) Mõista OÜ-lt PÄRITUUL välja RIA Teed ja Tehnika OÜ kasuks viivis 13 469.32 eurot; 4) Jätta hageja menetluskulud maakohtus 76% ulatuses solidaarselt kostjate kanda; 5) Jätta kostjate menetluskulud maakohtus 24% ulatuses hageja kanda; 6) Määrata kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks maakohtus 2599.44 eurot. 7) Määrata hageja poolt OÜ-le PÄRITUUL hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks maakohtus 202.10 eurot. Määrata hageja poolt XX-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks maakohtus 242.52 eurot; 8) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 9) Jätta OÜ PÄRITUUL ja XX menetluskulud ringkonnakohtus 5% ulatuses vastustaja kanda; 10) Jätta vastustaja menetluskulud ringkonnakohtus 95% ulatuses solidaarselt apellantide kanda; 11) Määrata apellantide poolt solidaarselt vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 452.84 eurot; 12) Määrata vastustaja poolt OÜ-le PÄRITUUL hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 39.50 eurot. Määrata vastustaja poolt XXle hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 41.90 eurot; 13) Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded maa- ja ringkonnakohtus, mille tulemusena mõista OÜ-lt PÄRITUUL ja XX-lt solidaarselt välja RIA Teed ja Tehnika OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 2526.26 eurot; 14) Mõista OÜ-lt PÄRITUUL ja XX-lt solidaarselt välja RIA Teed ja Tehnika OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude hüvitise 2526.26 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.01.2018 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 30 483.86 eurot, viivise 11 875.40 eurot ja lisanduva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja töövõtjana ja kostja I tellijana sõlmisid 19.09.2016 töövõtulepingu nr 34. Hageja ja kostja II sõlmisid 19.09.2016 käenduslepingu, millega kostja II kohustus vastutama kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenesid töövõtulepingust nr 34. Vastavalt töövõtulepingu punktile 2.4 kohustus tellija maksma töövõtu tasu tasumisega hilinemisel viivist 0,1% päevas. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale I järgmised arved, mis on jäänud täielikult tasumata: nr 6249 612 eurot, 6250 388.80 eurot, 6251 204 eurot, 6256 28 861.46 eurot ja 6271 417.60 eurot. 05.06.2017 tasus kostja I 1029.60 eurot ja 10.08.2017 592.80 eurot. Saadu arvelt arvestas hageja tasutuks viivised. Seisuga 17.01.2018 moodustab kostja I põhivõlgnevus 30 483.86 eurot ja viivisevõlgnevus 11 757.65 eurot, kokku 42 241.51 eurot.
3.Tõendamata on kostjate vastuväited pretensioonide esitamise ja dokumentatsiooni nõudmise kohta. Hageja on esitanud kostjale I teostusjoonise e-kirja teel. Lisaks on teostusjoonised kättesaadavad Tallinna Geomõõdistuse Süsteemist. Hageja nõustus, et arved nr 6249 ja 6271 on seotud teise töövõtulepinguga, kuid ka need on tasumata. Töövõtulepingu objektid on kasutuses, mistõttu ei saa kostjad väita, et tööd on vastu võtmata. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5.Hageja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud vaid osaliselt. Hageja ei ole töövõtulepingu täitmiseks esitanud kostjale I vaatamata nõudmisele ühtegi teostusjoonist. Kuivõrd hageja ei ole täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, ei ole kostja I töid vastu võtnud, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja I ei keeldu hagejale kokkulepitud tasu maksmisest, kuid tasu saamise eelduseks on kõigi lepingus ettenähtud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lisaks on hageja hilinenud ehitustööde lõpetamisega 1 kuu. Ehitusjärelevalve juhtis tähelepanu, et hageja oli uue ja vana asfaldi ühinemiskohtade liitekohad täitnud ebasobiva vuugiseguga, praaktöö tuli 2 korda ümber teha (sügisel 2016 ja oktoobris 2017). Samuti selgus, et hageja oli Marja ja Humala tänava ristmiku sõidutee ehitusel kasutanud nn "külma asfalti", mis on tehnoloogiliselt lubamatu. See praaktöö on senini kõrvaldamata.
6.Arved nr 6249 ja 6271 ei seondu töövõtulepinguga nr 34, vaid on väljastatud 02.11.2016 sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kostjad on tasunud hagis nõutud arved nr
6249, 6250, 6251 ja 6271. Kuna juunis ja augustis 2017 ei olnud hageja töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud (vajalik dokumentatsioon oli kostjale I esitamata) ning töö oli kostjale I üle andmata, ei saanud ka kostjal I olla sel ajal viivise maksmise kohustust. Isegi juhul, kui kostjal I oleks olnud arvete tasumise hetkel tekkinud viivise maksmise kohustus, ei saa kostja I tasutud summasid arvestada viivise katteks.
7.Hagi kostja II suhtes tuleb jätta rahuldamata, kuna see rajaneb tühisel tehingul. Käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga, milles puudub käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma.
8.Hageja on alles koos 23.07.2018 seisukohaga esitanud kostjale I nõuetekohased tööde teostusjoonised, kõrvaldades lepingu rikkumise. Seega puudub ka alus eelneva perioodi eest viivisenõude rahuldamiseks. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 18.12.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja põhivõla 28 861.46 eurot, viivise 11 198.25 eurot ning viivise 0,1% päevas põhinõudelt alates 18.01.2018 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Kohus jättis hageja menetluskulud 77% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja menetluskulu 2625.70 eurot, hagejalt kostjale I 200.10 eurot ja kostjale II 240.12 eurot ning tasaarvestas hageja ja kostjate vastastikused menetluskulud, mille tagajärjel mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja menetluskulu 2185.48 eurot koos seadusjärgse viivisega.
10.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostjatel on kohustus tasuda hagejale arvete nr 6249, 6250, 6251, 6256 ja 6271 alusel kokku 30 483.86 eurot. Kostjad leidsid, et neil võlgnevust hageja ees ei ole.
11.Esmalt hindas kohus käenduslepingu kehtivust. Kohus ei nõustunud, et käendusleping on tühine. Riigikohus on 20.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-1601 (punkt 23) selgitanud, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lõike 2 nõuded on täidetud, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus. Praegusel juhul on käenduslepingus fikseeritud, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 34 täitmise eest summas 44 253.60 eurot. Seega ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et käendusleping on tühine.
12.Hageja ja kostja I vahel sõlmiti 19.09.2016 VÕS § 635 lõike 1 mõistes töövõtuleping (allkirjastatud 22.09.2016), mille punkti 1.1 kohaselt tellija annab ja töövõtja võtab endale kohustuse täita kvaliteetselt ja tähtajaks oma jõudude ja vahenditega töid vastavalt 19.09.2016 hinnapakkumisele. Punkti 1.2 kohaselt on objekti aadress: Tuliku tn, Laki tn, Forelli tn, Marja tn, Tallinn. Tööde algus on 20.09.2016 ja tööde lõpp 20.10.2016. Lepingu punkti 2.1 kohaselt on tööde maksumus vastavalt hinnapakkumisele nr 2 19.09.16 44 253.60 eurot (käibemaksuga).
13.Kohus tugines VÕS § 88 lõikele 1 ja Riigikohtu 08.11.2017 otsusele tsiviilasjas nr 216-10124 (punkt 25). Hageja on esitanud kostjale I 28.11.2016 arve nr 6249 summas 612 eurot maksetähtajaga 12.12.2016, 28.11.2016 arve nr 6250 summas 388.80 eurot
maksetähtajaga 12.12.2016, 28.11.2016 arve nr 6251 summas 204 eurot maksetähtajaga 12.12.2016, 28.11.2016 arve nr 6256 summas 28 861.46 eurot maksetähtajaga 28.12.2016 ja 09.12.2016 arve nr 6271 summas 417.60 eurot maksetähtajaga 23.12.2016. Kohus nõustus kostjatega, et esitatud arved nr 6249, 6250, 6251 ja 6271 on tasutud. Kostjate esitatud maksekorraldustest nähtub, et 05.06.2017 on kostja I tasunud 1029.60 eurot selgitusega „Riaa Teed ja Tehnika OU arve nr. 6249.6271“ ja 10.08.2017 592.80 eurot selgitusega „Riaa Teed ja Tehnika OU arve nr. 6250.6251“. Seega on kostjad määratlenud, milliste arvete tasumiseks on ülekanded teostatud ning hagejal puudus volitus arvestada 05.06.2017 ja 10.08.2017 maksekorraldustes märgitud summasid viivisevõlgnevuse katteks. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue arvete nr 6249, 6250, 6251 ja 6271 alusel kogusummas 1622.40 eurot (612+388.80+204+417.60) põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
14.Hageja palus arve nr 6256 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võla 28 861.46 eurot. Kostjad ei vaielnud vastu, et arve on tasumata, kuid leidsid, et nad ei ole võtnud vastu hageja teostatud töid, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi teostusjoonist.
15.Lahendi nr 3-2-1-18-16 punktis 14 on Riigikohus leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lõike 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu 21.06.2018 otsusest asjas nr 2-16-5851 (punkt 16) tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lõiked 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lõiked 4 ja 5). VÕS § 637 lõike 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lõike 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lõike 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel.
16.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 2.2 kohaselt kohustub tellija vastavalt lepingule tasuma täidetud tööde faktilise mahu järgi 30 päeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest ja punkti 2.3 kohaselt, juhul kui pooled akti ei allkirjasta, loetakse akt allkirjastatuks kui ei ole esitatud kirjalikku pretensiooni 5 tööpäeva jooksul tööde valmimisest. Seega tulenes pooltevahelisest lepingust, et kostjal I oli kohustus tasuda hagejale viimase teostatud tööde eest peale tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamist. Vaidlust ei ole, et arve nr 6256 on kostjate poolt hagejale tasumata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja töövõtulepingu nr 34 alusel tehtud tööd on kostjale I üle andmata. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja I on hagejale esitanud teostatud tööde osas enne hagi kohtusse esitamist pretensioone. Seega leidis kohus, et hageja tasunõue arve nr 6256 alusel on muutunud sissenõutavaks. Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et
ta on arve nr 6256 ja tööde lõpetamise akti nr 2 edastanud 30.11.2016 e-kirjaga kostjale.
17.Riigikohus on eelpool viidatud lahendi punktides 18 ja 19 leidnud, et kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud etapiviisil, kuid tegemist on mittetäitmisega ehk selle etapi töid ei ole tehtud, ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest sissenõutavaks. Kui aga pooled leppisid kokku, et töö tuleb vastu võtta tervikuna, võib töö osaline tegemata jätmine või vaegtöö olla seevastu kohustuse mittekohane täitmine, sest töö ei vasta lepingutingimustele. Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa tööde mittekohane täitmine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lõike 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Kuivõrd kostja I ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja teostatud töödes esinesid sellised puudused, mis tingiksid arve mittemaksmise, leidis kohus, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud.
18.Kostja I on heitnud hagejale ette, et viimane ei ole edastanud teostusjooniseid. Kohus vastava seisukohaga ei nõustunud, kuna kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on 07.10.2016, 10.10.2016 ja 11.10.2016 e-kirjadega edastanud teostusjoonised. Lisaks on olnud hageja teostatud teostusjoonised kättesaadavad Tallina Geomõõdistuse Süsteemist. Tõendeid selle kohta, et kostja I on enne hagile vastuse esitamist pöördunud vastava palvega hageja poole, kohtule esitatud ei ole.
19.Kohus tugines VÕS § 644 lõigetele 1 ja 3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-15 punktis 14 rõhutanud, et VÕS § 644 lõike 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt. Praegusel juhul ei ole kostjad esitanud kohtule selliseid tõendeid, millest nähtuks põhjus, miks ei olnud kostjal I võimalik viidata hageja teostatud tööde puudustele nende vastuvõtmisel. Kostjate vastusest nähtub, et ehitusjärelevalve juhtis tähelepanu, et hageja oli uue ja vana asfaldi ühinemiskohtade liitekohad täitnud ebasobiva vuugiseguga. Seega tuli kohtu hinnangul kostjal I viidata hageja teostatud tööde puudustele kooskõlas VÕS § 644 lõikega 1 mõistliku aja jooksul. Kostja I on asunud alles kohtumenetluses seisukohale, et hageja teostatud tööd olid puudulikud. Nimetatu ei ole kooskõlas VÕS § 644 lõikes 1 sätestatuga.
20.Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja põhinõue kostjate vastu summas 28 861.46 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhul, kui kostjatel on tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju, on neil õigus kasutada õiguskaitsevahendeid oma nõuete maksmapanekuks.
21.Hageja palus kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjatelt välja seisuga 17.01.2018 viivise 11 875.40 eurot ja lisanduva viivise 0,1% päevas. Töövõtulepingu nr 34 punkti 2.4 kohaselt tasumisega hilinemisel on viivis iga viivitatud päeva eest 0,1% tasumisele kuulunud summast. Kostjad viivisemäärale vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd hageja nõue arvete nr 6249, 6250, 6251 ja 6271 alusel rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka nimetatud arvete alusel esitatud viivisenõue. Seega tuleb kohtul anda hinnang hageja viivisenõudele, mis
tuleneb arvest nr 6256, mis muutus sissenõutavaks alates 29.12.2016. Kuivõrd hageja nõue arve nr 6256 alusel on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue nimetatud arve alusel perioodi 29.12.2016–17.01.2018 eest 11 198.25 eurot. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue alates 18.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas. Kohus tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-162-12 (punkt 20), leides, et kostjad ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja nõutavas suuruses asetaks kostjad majanduslikult raskesse olukorda.
22.Kuivõrd tsiviilasja hind on 53 485.87 eurot ja kohus rahuldas hagi osaliselt summas 41 104.12 eurot (sh aastane viivis kooskõlas TsMS §-ga 367), leidis kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 77% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud tuleb jätta 23% ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 21h ulatuses tunnitasuga 110 eurot, s.o 2310 eurot, millest kostjatel tuleb hüvitada 77% ehk 1778.70 eurot. Samuti tuleb kostjatel hüvitada riigilõiv 1100 eurot 77% ehk 847 euro ulatuses. Mõlema kostja õigusabikulusid pidas kohus põhjendatuks 7h 15min ulatuses tunnitasuga 120 eurot, s.o 870+870 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 23% ehk kostjale I 200.10 eurot ja kostjale II 240.12 eurot (summa koos käibemaksuga). Kohus tasaarvestas TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tagajärjel mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja menetluskulu 2185.48 eurot (2625.70-440.22). Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 rahuldas kohus hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
23.17.01.2019 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustavad kostjad otsuse kostja II suhtes hagi osaliselt rahuldamise osas ja kostja I osas sissenõutavaks muutunud viivise 11 198.25 eurot väljamõistmise, samuti jooksva viivise alates 18.01.2018 väljamõistmise osas, paludes kostjalt I välja mõista jooksva viivise alates 22.08.2018. Menetluskulud palusid kostjad jätta täies ulatuses hageja kanda.
24.Lugedes vastutuse piirmäärata käenduslepingu kehtivaks on kohus valesti kohaldanud VÕS § 143 lõiget 2. Kohus on alusetult samastanud käenduslepingus sisalduva viite käendatava töövõtulepingu maksumusele ja käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse. Käenduslepingu punkti 3 kohaselt ei ole käendaja vastutus piiratud üksnes töövõtulepingu maksumusega, vaid käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Nende kohustuste rahaline suurus või vastutuse ülempiir lepingus puudub. Seega on ilmne, et käenduslepingus on fikseeritud käendaja vastutus oluliselt suuremana kui töövõtulepingus nr 34 fikseeritud lepingu maksumus 44 253.60 eurot. Lisaks on kohus kostjalt II välja mõistnud suurema summa kui 44 253.60 eurot. Kostjatelt on solidaarselt välja mõistetud põhivõlg 28 861.46 eurot, viivis 11 198.25 eurot ja jooksev viivis, mille summa on apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga 10 534.43 eurot, s.o kokku 50 594.14 eurot. Seega on kohus käitunud vastuoluliselt. Kui kohus leidis, et käendaja vastutus on piiratud töövõtulepingu maksumusega 44 253.60 eurot, oleks kohus saanud käendajale panna ka vastutuse üksnes kostja I tasumata põhivõla osa eest (st 28 861.46 eurot). Sellele vaatamata on
kohus pannud käendajale vastutuse ka viivise eest, mille piirmäär käenduslepingus puudub.
25.Kohus jagas valesti tõendamiskoormise ning hindas valesti tõendeid. Kostja I esitas maakohtus vastuväite, et hageja ei olnud andnud kostjale I tähtaegselt üle tööde teostusjooniseid. Vastava kohustuse täitis hageja alles 23.07.2018. Teostusjooniste varasema üleandmise fakti tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja seda tõendanud ei ole. Otsuse punktis 27 viidatud hageja e-kirjad ei tõenda teostusjooniste kostjale I üleandmist. 11.10.2016 e-kirjaga anti üle vaid üks lepingu objektiks oleva töö suhteliselt väikest osa puudutav teostusjoonis. Ülejäänud teostusjoonised andis hageja kostjale I kohtu kaudu üle 23.07.2018. Ainetu on tõdemus, et teostusjoonised on kättesaadavad Tallinna Geomõõdistamise Süsteemis, kuna pooled ei ole kokku leppinud selles, et jooniste üleslaadimisega avaliku võimu peetavasse piiratud juurdepääsuga andmebaasi (seejuures teist lepingupoolt sellest teavitamata) loetakse jooniste üleandmise kohustus täidetuks VÕS § 76 lõike 3 mõistes. Nii töövõtulepingu kui ka seadusandluse kohaselt oli hageja kohustatud dokumentatsiooni üle andma kostjale I ja hagejal puudus õigus selle kohustuse täitmise viisi ühepoolselt muuta.
26.Kuna hageja ei olnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud enne 23.07.2018, ei olnud kohtul võimalik lugeda töid vastu võetuks varasemast kuupäevast ning seetõttu ei ole põhjendatud ka kostjalt I viivise väljamõistmine eelneva perioodi eest. Kuna lepingu punkti 2.2 kohaselt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alles 30 päeva möödumisel tööde üleandmisest, puudub alus hageja viivisenõude rahuldamiseks perioodi eest enne 22.08.2018.
27.Menetluskulud tuleks jätta tervikuna hageja kanda, sh kostja I menetluskulud, kuna hagejal puudus hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud nõue. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse alusel materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja viivise perioodi eest 29.12.2016 kuni 08.01.2017 ning ei piiranud kostjalt II väljamõistetud võlgnevuse (põhivõlga koos viivisega) suurust käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirmäära 44 253.60 euroga. Ringkonnakohus saab teha selles osas ise uue otsuse, millega vähendab solidaarselt kostjatelt väljamõistetavat viivist ja piirab kostjalt II väljamõistetava rahasumma suurust 44 253.60 euroga. Eeltoodust tulenevalt tuleb osaliselt muuta ka menetluskulude jaotust ning väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suurusi. Muus osas maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ringkonnakohus alust ei näe. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsiooniastmega seoses tekkinud menetluskulud ning tasaarvestab mõlemas astmes hüvitamisele kuuluvad hüvitised.
30.Tulenevalt TsMS § 651 lõikest 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I (põhivõlgnik) vaidlustab temalt nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Kostja II (käendaja)
vaidlustab täies ulatuses tema suhtes hagi rahuldamist, alternatiivselt hagi rahuldamist tema suhtes 44 253.60 eurot ületavas osas. Hageja maakohtu otsust hagi osalise rahuldamata jätmise osas ei vaidlusta. Arvestades kostjate kaebuse ulatust on seega maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud osas, milles kostjalt I mõisteti välja hageja kasuks põhivõlgnevus 28 861.46 eurot.
31.Esmalt käsitleb kolleegium põhivõlgniku väiteid seonduvalt temalt viivise väljamõistmisega. Kostja I ja hageja vahel puudub vaidlus, et 19.09.2016 kuupäeva kandva lepingu (t lk 6-7) alusel oli neil vaidlusaluste tööde osas töövõtuõigussuhe, milles hageja oli töövõtjaks ja kostja I tellijaks VÕS-i 36. peatüki sätete mõistes. Selliselt kvalifitseeris nendevahelise õigussuhte ka maakohus. Kostja I on seisukohal, et töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks alles maakohtumenetluse käigus (alates 22.08.2018), kuna lepingu objektiks olnud dokumentatsiooni (teostusjoonised) andis töövõtja tellijale üle 23.07.2018 menetlusdokumendiga. Maakohus asus (kokkuvõtlikult) seisukohale, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks tööde lõpetamise akti nr 2 alusel (VÕS § 638) ja et kohtumenetluses esiletoodud puuduse (puuduvad osa teostusjoonistest) näol on tegemist ebaolulise puudusega, mille alusel ei olnud tellijal alust keelduda töö vastuvõtmisest. Samuti leidis maakohus, et tellija ei teatanud töövõtjale puudusest (dokumentatsiooni osalisest puudumisest) mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lõike 1 mõttes.
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus on kooskõlas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud eluliste asjaoludega. Puudub vaidlus, et töövõtja poolt 30.11.2016 e-kirjaga (t lk 106) tellijale edastatud tööde lõpetamise akti nr 2 (t lk 108) pooled ei allkirjastanud. 19.09.2016 lepingudokumendi punktis 2.3 oli kokku lepitud, et juhul, kui pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjasta, loetakse see allkirjastatuks, kui ei ole esitatud kirjalikku pretensiooni 5 tööpäeva jooksul tööde valmimisest. Tsiviilasja materjalides ei leidu tõendit selle kohta, et kostjad oleksid esitanud puuduva dokumentatsiooni kohta kirjaliku pretensiooni akti saamisest 5 tööpäeva jooksul. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitati vastavasisuline vastuväide alles käesolevas kohtumenetluses hagile esitatud vastuses 06.03.2018 (t lk 44-46). Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et akt nr 2 tuli lugeda allkirjastatuks ja sellest tulenevalt töö tellija poolt vastuvõetuks 5 tööpäeva möödumisel (arvestades alates 01.12.2016), seega 08.12.2016. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et isegi kui tellija oleks saatnud pretensiooni nende teostusjooniste, millised töövõtja edastas 23.07.2018 menetlusdokumendi lisadena (t lk 71-73), kohta tähtaegselt, ei ole tõendatud, et konkreetsete jooniste puudumine oli selliseks oluliseks puuduseks, mis takistas tööde vastuvõtmist akti nr 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja I seisukohaga hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisest alles 23.07.2018 ega sellest tulenevalt viivituses olekust alles alates 23.08.2018.
33.Samas tuleb siiski eelneva alusel muuta viivise arvestamise perioodi. Maakohus nõustus hagejaga ning arvestas kostja I viivituses olnuks alates 29.12.2016, kuna arvel nr 6256 (t lk 11) oli hageja märkinud tasumise tähtajaks 28.12.2016. Siiski ei tuvastanud maakohus selgelt tööde vastuvõtmise kuupäeva. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt tuleb lugeda allkirjastatuks, st tööd valminuks ja vastuvõetuks, 08.12.2016. VÕS § 637 lõike 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled olid lepingu punktis 2.2 leppinud kokku, et tellija kohustub tasuma täidetud tööde faktilise mahu järgi 30 päeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Maakohtu poolt
kohaldatud viivisemäära ei ole kostjad (alternatiivselt) vaidlustanud. Seega pidi kostja I tasuma hagejale tehtud tööde eest 28 861.46 eurot hiljemalt 08.01.2017 ning tasumata jätmisel sattus viivitusse alates 09.01.2017. Ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga on kostja I seega hageja ees viivituses 1011 päeva, mille eest tuleks tasuda viivist 29 178.94 eurot (viivisearvestust vt www.viivisekalkulaator.ee). Kuna aga maakohus piiras tasumisele kuuluva viivise suurust põhivõla suurusega (mida hageja ei vaidlustanud), ei saa kostjalt I väljamõistetav viivisvõlgnevus ületada 28 861.46 eurot, siis muudab kolleegium otsuse täitmise selguse huvides maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et mõistab kostjalt I välja (osaliselt solidaarselt kostjaga II; vt põhjendus allpool) viivisvõlgnevuse põhivõla suuruses ning jätab resolutsioonist välja punkti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kohta, kuna peale ringkonnakohtu otsust viivis suureneda ei saa.
34.Vastuseks apellant I eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et maakohus on ekslikult otsuse punktis 27 tuvastanud, nagu oleks töövõtja andnud lepingu täitmise ajal üle teostusjooniseid nii 07.10.2016, 10.10.2016 kui 11.10.2016. Viidatud kuupäevade kohta esitatud ekirjavahetusest (t lk 56-56pöördel) nähtub, et 07. ja 10.10.2016 toimus e-kirjavahetus joonestaja ja töövõtja vahel ning alles 11.10.2016 edastas töövõtja tellijale joonestaja poolt parandatud teostusjoonised Marja tn 6 kuni Kadaka pst 42 kohta. Küll aga ei viinud kahe e-kirja ebaõige hindamine maakohut kokkuvõttes ebaõige otsuse tegemiseni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus ja kostjad jätsid tähelepanuta, et hageja esitas 14.11.2018 menetlusdokumendiga dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ka vahetult enne lõppakti edastamist oli töövõtja saatnud tellijale 3 teostusjoonist (hageja e-kiri kostja juhatuse liikmele koos manustega t lk 118, 132). Kokkuvõttes on kooskõlas kogutud tõendite kogumiga maakohtu järelm, et osade teostusjooniste esitamata jätmine ei olnud konkreetsel juhul selliseks puuduseks, mis oleks andnud tellijale alusel keelduda tööde vastuvõtmisest 30.11.2016 akti nr 2 alusel.
35.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha käendaja vastutust puudutavate kaebuse väidete kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kostja II poolt 19.09.2016 allkirjastatud käenduslepingus oli kokku lepitud tarbijast käendaja vastutuse piirmäär ning et tegemist ei ole tühise tehinguga VÕS § 143 lõike 2 alusel. TsMS § 654 lõike 6 alusel kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale. Tehingudokumendis on selgelt kirjas käendatavate kohustuste rahaline suurus ning tehingu tõlgendamisel ei oma tähtsust, et alles peale käendatava rahasumma suuruse märkimist on punktis 3 kirjeldatud käendaja vastutuse sisu sõna-sõnalt selliselt, nagu see on sätestatud VÕS § 145 lõikes 2.
36.Küll aga tuleb nõustuda kaebajaga, et maakohus jättis vastuolus käenduslepingus kokkulepituga kostja II vastutuse piiramata kokkulepitud piirmääraga 44 253.60 eurot. Hageja nõude faktilisest alusest ei nähtu, et ta oleks esitanud käendaja vastu käendaja enda viivitusest tekkinud nõudeid. Esitatud nõuded (põhi- ja viivisvõlgnevus) tulenevad põhivõlgniku tegevusetusest tasu maksmise kohustuse täitmisel. Ringkonnakohus saab maakohtu vea ise parandada, piirates otsuse resolutsioonis kostja II vastutust kokkulepitud piirmääraga. Sellest tulenevalt kuulub käendajalt välja mõistmisele solidaarselt põhivõlgnikuga kokku 44 253.60 eurot, mis koosneb
põhivõlast 28 861.46 eurot + viivisvõlgnevusest 15 392.14 (44 253.60-28 861.46) eurot. Ülejäänud osas (28 861.46-15 392.14=13 469.32 eurot) jääb viivisvõlgnevus kostja I kanda.
37.Eeltoodust tulenevalt muutub 1% ulatuses hagi rahuldamise ulatuses (sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus vähenes perioodi 29.12.2016-08.01.2017 eest 317.48 eurot; vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega tuleb muuta ka TsMS § 163 lõike 1 alusel teostatud menetluskulude jaotust, mille tulemusena jäävad hageja menetluskulud maakohtus 76% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud maakohtus 24% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus ei sisalda alternatiivseid vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramisele. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatud poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurusega, kuid tulenevalt jaotuse muutusest muutuvad 1% võrra vastavalt ka väljamõistetud hüvitiste suurused.
38.Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et apellatsioonkaebuse alusel kuulub maakohtu lahend muutmisele ulatuses, mis sisuliselt ei anna alust muuta senist menetluskulude jaotust. Mõlema kostja apellatsioonkaebuse saab hinnanguliselt lugeda rahuldatuks 5% ulatuses. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel 95% ulatuses solidaarselt kostjate ja 5% ulatuses hageja kanda.
39.Apellandid on esitanud ühise menetluskulude nimekirja nende ühise esindaja toimingute ning ajakulu kohta, märkides, et kumbki apellant on kohustatud tasuma õigusteenuse eest 50% kogumahust. Nimekirja kohaselt kulutas esindaja apellatsioonkaebuse koostamisele ja kohtule esitamisele 4h, kohtu 22.01.2019 määrusega tutvumisele 10min, vastustaja 10.02.2019 vastusega tutvumisele 40min ning kohtu 17.09.2019 kirjaga tutvumisele 10min, seega kokku ajakulu 5h. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihinnaks on 120 eurot (käibemaksuta). Juriidilisest isikust apellant palub määrata tema põhjendatud ja vajalikuks esindaja kuluks 2,5x120=300 eurot, kuna saab advokaadikulult tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Füüsilisest isikust apellant palub määrata tema põhjendatud ja vajalikuks esindaja kuluks 2,5x120=300+20% eurot, kuna ei saa advokaadikulult tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks on kummagi apellandi kuluks kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot (kokku tasuti 1100 eurot). Vastustaja on seisukohal, et apellantide menetluskulud on põhjendamatult suured, kaebuse koostamisele ei olnud mõistlik kulutada enam kui 1,5h.
40.Kolleegium nõustub vastustaja vastuväidetega osaliselt. Arvestades kaebuse sisu, mis olulises osas dubleerib maakohtus kostjate menetlusdokumentides juba esitatud seisukohti, ei olnud vandeadvokaadist esindajal mõistlik kulutada dokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele üle 3h. Seega on kostja I mõistlikuks ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses esindaja tasu 2x120=240 eurot ja riigilõiv 550 eurot, kokku 790 eurot, millest hageja peab hüvitama 39.50 eurot. Kostja II mõistlikuks ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses on esindaja tasu 2x120=240+20%=288 eurot ja riigilõiv 550 eurot, kokku 838 eurot, millest vastustaja peab hüvitama 41.90 eurot.
41.Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas lepinguline esindaja teenust osutades 4h kaebusega tutvumisele, selle õiguslikule analüüsile ja kliendiga konsulteerimisele, 10min tutvumisele kohtu 22.01.2019 määrusega, 3h vastuse
koostamisele, 10min kohtu 17.09.2019 kirjaga tutvumisele ja 10min tutvumisele apellantide kulude nimekirjaga, kokku 7,5h. Kolleegium on seisukohal, et vastustaja lepingulisel esindajal ei olnud mõistlik kulutada kaebusega tutvumisele, sellele õigusliku hinnangu andmisele ja vastuse koostamisele kokku üle 4h. Hagi rahuldava lahendi peale esitatud kaebuses kordasid kostjad suures ulatuses üle juba maakohtumenetluses esiletoodud seisukohti, mistõttu oli hagejal nende osas juba seisukoht olemas ning vajalik oli vaid selle uuesti kirjapanek. Samuti ei kuulu TsMS § 178 lõike 4 kohaselt hüvitamisele kulud seoses menetluskulude hüvitamisega (aeg tutvumisele vastaspoole menetluskulude nimekirjaga). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsiooniastmes esindaja tasu 4h20min eest tunnitasuga 110 eurot, kokku 476.67 eurot, millest hüvitamisele kuulub kostjate poolt solidaarselt 452.84 eurot.
42.TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel tasaarvestab kolleegium poolte vastastikused menetluskulude nõuded maa- ja apellatsioonimenetluses, mille tulemusena kuulub kostjatelt solidaarselt hagejale väljamõistmisele hüvitis 2526.26 (2599.44(202.10+242.52)+452.84-(39.50+41.90) eurot.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.