Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-102906
Tsiviilasi
KATA PROJEKT OÜ hagi L K vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 5978 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: KATA PROJEKT OÜ (registrikood 12540813, Viru esindajad väljak 2, Tallinn 10111); Hageja seaduslik esindaja: T S (telefon: xxxx; e-post: xxxx); Kostja: L K (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt L Kilt (isikukood xxxx) hageja KATA PROJEKT OÜ (registrikood 12540813) kasuks välja 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluskuludest 16,5% kostja kanda.
2.Mõista kostjalt L Kilt (isikukood xxxx) hageja KATA PROJEKT OÜ (registrikood 12540813) kasuks menetluskuludena välja 70,13 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt pidas hageja kostjaga 2017. a läbirääkimisi, mille eesmärk oli sõlmida leping kostja korteri siseviimistlustööde tegemiseks xxxx. Pooled pidasid selleks kirjavahetust eposti teel. 30.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja teel lõpliku pakkumuse. Hageja pakkus varasemas kirjavahetuses loetletud tööde kogumaksumuseks 19 100 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 22920 eurot.
2.Kokkuleppe eritingimuseks oli täiendavalt ostetavate asjade ja teenuste arveldamine eraldi pakkumises loetletud töödest. Samuti väljendas hageja e-kirjades valmisolekut teha hinnaalandust, kui kostja teeb makseid sularahas. 07.11.2017 kohtumisel leppisid pooled kokku tööde maksumuseks 18 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku seega 21 720 eurot. Lepiti kokku, et tööd teostab Kata Projekt OÜ. Kostja võttis pakkumuse vastu ilma muid tingimusi seadmata. Hageja asus kokku lepitud töid tegema kostja juures. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu vastavalt hageja pakkumisele. Tööde tegemise käigus ilmnesid erinevatel põhjustel lisatööde vajadused, milliseid hageja kokkuleppel kostjaga tegi. Hageja kasutas kostja nõudel teistsuguseid materjale, millel oli teistsugune hind.
3.Lõplik tööde loetelu ning kokku lepitud maksumus 21 720 eurot on nähtav tabelitest, mida hageja ja kostja kasutasid tööde eest osamaksete arveldamise alusena. Ajavahemikus 10.12.2017 kuni 21.08.2018 tasus kostja erinevaid osamakseid kokku summas 19 590 eurot. Kokku oli põhitööde maksumuseks 21 720 eurot. Lisatööde ja materjalide maksumus oli kokku 1490 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 1788 eurot. Hageja esitas kostjale lõpparve nr 2013608, kus kajastuvad kõik osamaksed ja tasumata summa seisuga 30.10.2018. Tasumata oli 3918 eurot.
4.Täiendavalt lepiti kokku lisatöödes ja materjalides. Nende eest esitas hageja arve 04-09-18 koos käibemaksuga 2160 eurot. Kordusarve saatis hageja kostjale e-postiga 30.09.2018. Kostja lubas korduvalt lisatööde ja materjalide eest tasuda. Viimase lubaduse tasuda lõpparvest poole andis kostja 27.09.2018.
5.Kostja koostas tööde üleandmise –vastuvõtmise akti. Akti kolmandal lehel on punkt 4.2, kus kostja nõudis lisatööde ja materjalide lõpparvet. Arve nr 04-09-18 on kostjale esitatud. Kuna töid teostas käibemaksukohuslane ettevõte, siis lisandus arvele käibemaks. Akti punktis 3 nimetatud puudused ja vaegtööd on alusetud, kuna nõuded on tõendamata. Ei ole millegagi tõestatud, et hageja on rikkunud kostja välisukse. Hageja on hinnapakkumises pakkunud ja kostja on tellinud ainult seinte pahtelduse ja värvimise olemasolevale pinnale. Alustööd ehk seinte krohvimine ja tapeedi mahavõtmine ei olnud hageja teostatud. Seetõttu ei ole tõestatud, et mullitav värv ühel seinal on tingitud hageja vigadest. Vannitoa akna klaas läks hageja tööde käigus katki ja selle maksumuse oli hageja nõus hüvitama mõistlikus ulatuses summas 100 eurot.
6.Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud kostja tehtud tööde, lisatööde ja materjalide eest. Kokku võlgneb kostja hagejale siseviimistluse tööde eest 3918 eurot ja täiendavate lisatööde ja materjalide eest 2160 eurot. Kui nendest summadest võtta maha vannitoa
7.Hagi täienduses palus hageja kostjalt välja mõista 5978 eurot. Hageja soovib saada vastavalt sõlmitud lepingule tehtud tööde ja kostjale ostetud ehitusmaterjalide ning osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu vastavalt VÕS § 635 lg 1.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on väitnud, et tõele ei vasta hageja väide temaga kokkuleppe sõlmimise kohta tööde maksumusega 18 100 eurot. Kostja ei ole täpsustanud, mis ei vasta tõele. Hageja saatis kostjale 30.10.2017 e-kirja lõpliku pakkumisega. Hageja oli valmis tegema hinnaalandust, kui maksed tehakse sularaha. Hageja ja kostja kohtumisel 07.11.2017 leppisid pooled kokku vähendada töid ja nende maksumust ning lõplikuks hinnaks lepiti kokku 18100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja andis üle korteri võtme, mida saab lugeda kokkuleppe sõlmimist kinnitavaks asjaoluks. Kokkuleppe sõlmimist tõendab hageja koostatud osamaksete tabel. Kõigis arvelduste aluseks olnud dokumentides on välja toodud käibemaksu summa, mis lisandub tööde maksumusele.
9.Kostja on nõustunud, et ta on tasunud hagejale 18 100 eurot ja 1490 eurot. Kostja on tasunud summad arve nr 2013608 alusel. Seega on kostja nõustunud arvega ja sellel toodud summaga. Kostja on nõustunud, et ta tasus makseid hagejale, mitte eraisikuna selle seaduslikule esindajale. Seega oli kokkulepe sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja on 25.09.2018 e-kirjas teatanud, et talle tuli lõpparve ootamatult. See tõendab, et kostjale oli e-kirja teel arveid saadetud. 27.09.2018 e-kirjas oli kostja nõus tasuma poole lõpparvest, kuid ei teinud seda.
10.Materjalide ja lisatööde eest on esitati arve nr 04-09-18 summas 2160 eurot. Kordusarve saadeti e-kirjaga 30.09.2018. Kostja on vaidlustanud arve summat, kuid mitte seda, et tasumine käis arvete alusel ja lisada tuli käibemaksu summa. 01.10.2018 e-kirjas palus kostja arve üle vaadata ja parandada, mis tõendab, et tasumine toimus arvete alusel. Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudus ligipääs korterile alates augustist. Kostja tahtis tellida uusi lisatöid, millest hageja keeldus võlgnevuste tõttu. Hageja tagastas kostjale võtmed ja värava puldi. Kostja soovis neid tagasi 17.09.2018 e-kirjas. Hageja jättis võtmed kostja keldriboksi 24.09.2018. Seega oli hagejal olemas juurdepääs korterile kuni septembri lõpuni 2018. Samuti esitas hageja kohtule kostja korteris lisatöödest tehtud fotod.
11.01.07.2019 seisukohtades selgitas hageja, et ta saatis kostjale hinnapakkumise e-kirja teel 30.10.2017 summas 19 100 eurot + km. Kostjale pakuti, et kui tööd teeb eraisik, väheneb summa käibemaksu võrra. Hageja ei pakkunud kostjale allahindlust 20%. Kostja saatis hagejale e-kirja 02.11.2017, kus ta kirjutas, et põhimõtteliselt hinnapakkumine sobis. T S tegi seejärel eraisikuna uue hinnapakkumise ja pakkus tööde hinnaks 18100 eurot. See hinnapakkumine tühistas eelnevad kokkulepped ja hageja koostatud hinnapakkumise 19 100 eurot + km. Kostjaga kokkusaamisel objektil 07.11.2017 sai hageja kostja käest korteri võtmed ja vaatas koos objekti üle. Kostja soovil lepiti kokku, et tööde teostaja on hageja. Seega lisandus eraisiku hinnapakkumisele käibemaks, kuna töid hakkas ikkagi tegema hageja, kes on käibemaksukohuslane. Selle kokkuleppe tõestuseks on maksete tabelid ning kõik esitatud arved, kus on näha tööde maksumus koos käibemaksuga. Kostja pole kordagi tööde eest tasumisel sellele vastu vaielnud, et lepinguline summa ei vasta kokkuleppele.
12.Tasu tehtud tööde eest muutus sissenõutavaks tööde tegemise lõpetamisest. Kuna tööd tehti kostja juures, sai kostja koheselt need kasutusse võtta. Eraldi vastuvõtudokumendi koostamist pooled kokku ei leppinud. Hageja tagastas korteri võtmed kostjale 24.09.2018, seega hiljem ei saanud hageja töid korteris teha ning seda päeva võib lugeda tööde eest tasu sissenõutavaks muutumise päevaks. Hageja leidis, et tööd on kostjale üle antud ning ta on need üle vaadanud ja heaks kiitnud. Samuti on kostja enda allkirjastatud üleandmise akti punktis 1.2 kirjutanud, et ta on tööd üle vaadanud. Punktis 1.3 kirjutas kostja, et ta on akti märkinud kõik avastatud puudused. Punktis 1.3 loetletud puudused ei vasta tegelikkusele. Välisukse kahjustused ei ole hageja tekitatud, sest hageja ei ole tellinud ega paigaldanud välisust. Ukse tellis kostja
kolmandalt osapoolelt. Vannitoa akna oli hageja nõus hüvitama tasaarvelduse korras. Tööde valmimisel ja üleandmisel seda kostja ei nõudnud.
13.Hageja tõendab pangaväljavõtte ja kirjavahetusega, et kostja tasus 18 100 eurot. Selle üle puudub vaidlus. Tulenevalt tööde iseloomust sooritasid erinevaid töid vastavat kvalifikatsiooni ja lubasid omavad isikud. Elektritöid teostas elektrik, vee- ja kanalisatsioonitöid vastava eriala spetsialist. Ei ole tõenäoline ega võimalik, et hageja seaduslik esindaja oleks sooritanud kõik kokkulepitud tööd ning lisatööd. Kuna kostja ei tasunud kokku lepitud tasu, ei saa eeldada, et hageja võimaldab talle 20%-list hinnasoodustust. Hageja nõuab kostjalt kokkulepitud tööde eest tasumist täies mahus ehk koos käibemaksuga.
14.Hageja tegi kostjale järgmised tööd. Vajalikud lammutustööd ja ehitusprahi utiliseerimine, kipslagede ehitus ja materjalide transport, uute kipsseinte ehitus ja osaliselt vanade seinte sirgeksajamine kipsplaadiga, köögi seina remont, põrandate valamine põrandakütte jaoks wc-s, vannitoas, esikus ja köögis, esiku seinte krohvimine, siseuste demontaaž ja uues paigaldus koos piirdeliistudega, seinte ja põrandate plaatimine, vajalikud hüdroisolatsioonitööd, vuukimine, ripplagede paigaldus vannitoas ja wc-s, lagede ja seinte pahteldus, värvimine, seinte tapeetimine magamistoas ja elutoas, vanade parkettpõrandate lihvimine ja lakkimine, põrandaliistude paigaldus, elektritööd ehk pistikute ja lülitite paigaldus, nõrkvoolu ja signalisatsiooni paigaldus, uus elektrikilp, lampide paigaldus, vajalikud freesimistööd, elektripõrandakütte paigaldus koos termostaatidega, elektrilise käterätiku kuivati paigaldus, sanitaartehnilised tööd ehk uue sooja ja külmaveetorustiku paigaldus, vajalikud kanalisatsioonitorustiku tööd, sanitaartehnika ja segistite paigaldus, 4 terasradiaatori paigaldus koos termostaatide ja vajaliku torustikuga, freesimistööd ja karniisi liistude paigaldus.
15.Kostja tellis tööde tegemise käigus hageja käest korduvalt erinevaid lisatöid ning soovis materjalide ostmisel abi, kuna hageja kaudu oli võimalik ehitusmaterjale müügifirmade projektimüügist soodsamalt soetada. Lisatööde ja materjalidena ostis hageja kostjale sanitartehnikat hinnaga 540 eurot + km, 2 siseust hinnaga 230 eurot + km, laekarkasside riputid hinnaga 35 eurot + km, 2 pakki villa hinnaga 50 eurot + km, peakaabli, televiisori ja Interneti kaabli, karbikud, fonoluku kaabli ja teostas kaablite veo hinnaga 235 eurot + km. Lisaks tegi hageja köögi seina lammutuse ja utiliseerimise ning ehitas uue seina kokku hinnaga 400 eurot + km. Lisatööde ja materjalide maksumus kokku oli 1490 eurot + km. Sellest tasus kostja seisuga 29.05.2018 1490 eurot.
16.Täiendavalt tellis kostja lisatöid ja materjale summas 1800 eurot + km, mille kohta esitati arve nr 04.09.18. Arve jäi tasumata. Hageja ostis hageja täiendavalt ripplagede materjale wc-s ja vannitoas, sest kostja soovis algses hinnapakkumises märgituga võrreldes kallimat materjali. Hinnavahe oli 150 eurot + km. Hageja tarnis hagejale ukseliistud ja lävepakud ning peitsis uksed ja liistud valgeks. Algses hinnapakkumises ei olnud neid sees, sest materjalid pidi tarnima kostja. Maksumus oli 110 eurot + km. Hageja tarnis plaadiliistud wc-sse, vannituppa ja elutuppa maksumusega 50 eurot + km. Hageja tarnis kipsiluugid wc-sse ja vannituppa maksumusega 30 eurot + km. Algses hinnapakkumises ei olnud neid sees. Hageja tarnis vuugisegud seina ja põrandaplaadile kostja juhiste järgi maksumusega 75 eurot + km.
17.Hageja ostis kostja juhiste järgi põrandaliistud ja toimetas need objektile. Liistude maksumus oli 250 eurot + km. Liistude paigaldus oli hinnapakkumises sees. Hageja ostis valamute ärajooksud ja klapid wc-sse, vannituppa ja kööki hinnaga 55 eurot + km. Wc-s ja vannitoas tegi hageja vana betoonpõranda lammutuse ja utiliseerimise, valas uued betoonpõrandad, tegi ümber wc kanalisatsioonitorud. Algses hinnapakkumises pakuti põrandate valamist põrandakütte jaoks olemasolevale põrandale. Kostja aga soovis vanade põrandate lammutamist. Töö maksumus oli 350 eurot + km. Hageja demonteeris ja utiliseeris vanad põrandad esikus ja köögis, paigaldas uued põrandad, soojustas need kergkruusaga. Nimelt selgus tööde käigus, et köögi ja esiku põrandad ei olnud nõuetekohaselt soojustatud ja kostja tellis selle töö juurde maksumusega 380 eurot + km. Vannitoa seintes, wc-s ja esiku põrandas oli algselt kokku lepitud suurte plaatide
paigaldus, mille kostja vahetas mosaiikplaatide vastu. Mosaiikplaatide paigaldamine oli kallim ja maksumuseks lepiti kokku 350 eurot + km. Hageja ei soovinud allkirjastada kostja koostatud vastuvõtuakti, kuna see sisaldas tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid.
18.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 725 eurot. Hageja kuludeks olid kulud õigusabile ja tasutud riigilõiv. Hagejale osutas õigusabi õigusbüroo Kabal & Partners OÜ. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 191,94 eurot ja hagi esitamisel 233,06 eurot. Hagi koostamisele kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Kostja vastusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 1 tund ja 100 eurot. 01.07.2019 seisukoha koostamisele kulus 0,5 tundi ja 50 eurot. Kostja vastuväited
19.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud, et ta leppis hagejaga 07.11.2017 kokku tööde maksumuseks 18 100 eurot, millele lisandub käibemaks. 30. oktoobril 2017. saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kui maksmine toimub sularahas, saab teha ilma käibemaksuta. Kostja vastas 02.11.2017, et see sobib talle ja ta tasub sularahas. Lisaks teatas kostja, et ta jätab ära tapeetimise ja jääb ainult värvimine. Samuti teatas kostja, et terasradiaatoreid on 3 ja mitte 4.
20.Hageja teatas samal päeval 02.11.2017, et kostja võib maksta osade kaupa ja maha võetakse tapeetimine ja ühe radiaatori ning termostaadi paigaldus. Hageja teatas, et lõppsummaks jääb 18 100 eurot. Seega leppisid pooled kokku tööde ja materjalide maksumuseks 18 100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on tasunud hagejale 18 100 eurot ja lisatööde eest 1490 eurot. Seda kinnitab hageja 26.10.2018 arve nr 2013608, millel on kirjas kostja tasutud summad ning kuupäevad. Hageja ei ole tõendanud muude lisatööde tegemist. Remont lõppes 2018. a augustis ja pärast seda pole hagejal olnud korterile ligipääsu. Kostja teadmata ei saanud hageja lisatöid teha.
21.27.05.2019 seisukohtades leidis kostja, et poolte vahel ei olnud kokkuleppeid täiendavate tööde tegemiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks esitanud mõne tahteavalduse lisatööde tellimiseks. Hageja pidi hinnapakkumise koostamisel aru saama, millised tööd on kostja soovitud remondi tegemiseks vajalikud ja millises mahus tuleb töid teha. Hageja hinnapakkumine oli tööde eelarveks VÕS § 639 mõttes. Poolte vahel oli kokkulepe siduva eelarve kohta. Hageja ei avaldanud hinnapakkumises, et see ei ole siduv.
22.Hageja esitatud fotod ei tõenda lisatööde tegemist, sest põrandate valamine, seinte plaatimine, ripplagede ja liistude paigaldus ning sanitaartehnilised tööd sisaldusid hinnapakkumises. Kostja on arve nr 2013608 alusel kogu remondi eest tasumisele kuuluva summa hagejale tasunud.
23.28.07.2019 seisukohades selgitas kostja, et ta kasutas väljendit „lisatööd“, sest hageja 26.10.2018 arves nr 2013608 kasutas hageja väljendit „lisatööd“ summade 540 eurot ja 950 eurot. Tegu ei olnud lisatöödega, vaid remondi teostamise käigus toimunud materjalide asendamisega ja tööde mahu suurenemisest tulenenud kallinemisega. Hageja arve 2013608 tõendab, et kostja tasus tööde hinna 18 100 eurot ja materjalide kallinemisest tuleneva summa 1490 eurot. Kostja on tasunud kokku 19 590 eurot.
24.Hagejal puudub alus nõuda kostjalt käibemaksu tasumist summas 3918 eurot. Kostja ei ole tellinud hagejalt lisatöid ehk töid, mis pole kirjas hinnapakkumises ega tööde üleandmisevastuvõtmise aktis. Tööd kallinesid 635 euro võrra ja lisamaterjalide hinnaks oli 855 eurot, kokku 1490 eurot.
25.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 330 eurot. Arve nr 41496 alusel tasus kostja konsultatsiooni eest 60 eurot ja arve nr 51101 alusel 60 eurot.
Hagile vastuse koostamise eest tasus kostja arve nr 53848 alusel 150 eurot. Telefoninõustamise ja kohtuni kirjale vastuse koostamise eest tasus kostja 60 eurot arve nr 58318 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
27.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu hageja hinnapakkumuse esitamise ja kostja nõustumuse andmise teel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus hagejale lepingu alusel tööde ja materjalide eest kokku 19 590 eurot, sealhulgas lepinguliste tööde eest 18 100 eurot ja lisatööde eest 1490 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma täiendavat tasu lisaks algses hinnapakkumises märgitule.
28.Hageja palus kostjalt lepingu alusel võlgnevusena välja mõista 5978 eurot. Hageja leidis, et kostja võlgneb talle lepinguliste tööde eest arve nr 2013608 alusel 3918 eurot ja lisatööde ning materjalide eest arve nr 04-09-18 alusel 2160 eurot. Eeltoodud kahest summast võttis hageja maha 100 eurot vannitoa akna vahetuse kuluna. Hageja leidis, et kuigi ta esmalt teatas kostjale, et sularahas tasumisel tööde hinnale käibemaksu ei lisata, lepiti 07.11.2017 kohtumisel tööde maksumuseks kokku 18 100 eurot, millele pidi lisanduma käbemaks, sest kostja soovis, et töid teeks hageja kui juriidiline isik. Kostja on tasunud summad arve nr 2013608 alusel ja seega on ta arvega nõustunud. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks tööde lõpetamisest, sest kostja asus töid kasutama.
29.Lisaks hinnapakkumises märgitule tegi hageja lisatöid, mille eest esitas arve nr 04-09-18 summas 2160 eurot. Varasemalt kokku lepitud lisatööde eest oli kostja tasunud 1490 eurot. Lisatööd kujutasid töid, mis ei olnud algses hinnapakkumises märgitud või mida tuli teha algsest kallimate materjalidega.
30.Kostja leidis, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi tööde maksumuseks olema 18 100 eurot ning pooled ei sõlminud 07.11.2017 kokkulepet käibemaksu lisamise kohta. Lisatööde eest tasus kostja hagejale 1490 eurot ja muude lisatööde tellimist ei ole hageja tõendanud. Hinnapakkumise koostamisel pidi hageja ise aru saama, millised tööd ja millises mahus vajalikud on. Poolte vahel oli sõlmitud siduva eelarvega leping.
31.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kohustuse täitmise nõude esitamiseks tuleb tõendada vastava lepingulise kohustuse olemasolu.
32.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled käesolevas asjas selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seega ei näe seadus ette, et töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine sõltuks sellest, kas või millal on töövõtja esitanud tellijale arve.
33.VÕS § 639 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 kohaselt võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.
34.Kohus selgitas hagejale 29.05.2019 pöördumises (toimiku lk 94-95), et tal tuleb tõendada tasunõuete aluseks olevaid asjaolusid ja nõuete sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada 07.11.2017 kokkuleppe sõlmimist 21 720 euro kohta. Lisatööde tegemise osas tuli hagejal tõendada, millal ja milliste lisatööde tegemises pooled kokku leppisid. Kostjale selgitas kohus samas pöördumises, et tema vastuväited lisatööde osas on vastuolulised. Ühest küljest väitis kostja, et ühtegi lisatöö kokkulepet ei sõlmitud, kuid samas nõustus kostja, et on hagejale lisatööde eest tasunud. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada, kas ta soovib menetluses tugineda enda koostatud üleandmise aktis viidatud puudustele või mitte. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud pooled oma väiteid täiendavalt.
35.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirja teel 30.10.2017 (toimiku lk 20-21, lk 53) hinnapakkumise ning teatas, et kui tasumine toimub sularahas, saab tasu maksta ilma käibemaksuta. Hageja pakkumise kohaselt (toimiku lk 21) oli remonditööde hinnaks 19 100 eurot ilma käibemaksuta ja 22 920 eurot koos käibemaksuga. Pakkumises olid üksikasjalikult loetletud tehtavad tööd ning nende eest tasumisele kuuluvad summad.
36.02.11.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 54, lk 100), kus ta teatas, et pakkumine põhimõtteliselt sobib talle ning ta on nõus tasuma sularahas, kui saab tasuda osade kaupa. Samuti teatas kostja, et ta soovib ära jätta tapeetide paigaldamise ning terasradiaatoreid on 3, mitte 4. Hageja vastas päeval 02.11.2017 (toimiku lk 55, lk 101), et maksmine võib toimuda osade kaupa ning hinnapakkumisest võetakse maha tapeetimise summa ja ühe radiaatori ning termostaadi ja nende paigalduse tasu. Hageja e-kirja kohaselt jäi pakkumise lõppsummaks 19 100 eurot – 800 eurot – 200 eurot = 18 100 eurot. Hageja tegi ettepaneku kohtuda korteris, et saaks töid alustada. Kostja pakkus 05.11.2017 kohtumise ajaks järgmist teisipäeva (toimiku lk 62).
37.Kohus leiab, et eeltoodud tõendite kohaselt leppisid pooled kokku lepingulises tasus 18 100 eurot. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale sularahas osade kaupa ning kokku lepitud summale ei lisandu käibemaksu. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et pooled leppisid 07.11.2017 kokku lepinguliste tööde maksumuses käibemaksu võrra suuremas summas. Alusetud on hageja väited, et kuna töid pidi juriidilise isikuna teostama hageja, pidi kostja aru saama, et tasule lisandub käibemaks. Hageja hinnapakkumises on tööde teostajana nimetatud hageja kui juriidiline isik ning vaatamata sellele on hageja pakkunud kostjale võimalust tasuda sularahas ilma käibemaksu lisamiseta.
38.27.05.2018 e-kirjaga (toimiku lk 22) saatis hageja kostjale enda koostatud arvelduste tabeli (toimiku lk 24). Tabelis on kajastatud hinnapakkumises loetletud tööd. Seinte tapeetimise kuluks on märgitud 0. Kokku on hageja arvestanud tööde maksumuseks 18 100 eurot ilma käibemaksuta ja 21 720 eurot koos käibemaksuga. Hageja loetles tabelis kostja tehtud maksed ja hagejal veel saadaolevad summad. 28.05.2018 saatis hageja kostjale teise tabeli koos täpsustusega (toimiku lk 25-26).
39.14.06.2018 saatis hageja kostjale e-kirja teel järjekordse maksete tabeli (toimiku lk 27-28). Lisaks hinnapakkumises toodud töödele kajastasid hageja koostatud tabelid kahe ukse kulu 230 eurot, laekarkasside riputite kulu 35 eurot, 2 paki villa kulu 50 eurot, peakaabli, televisiooni kaabli, Interneti kaabli, fonoluku kaabli, karbikute ja elektrikaabli veo kulu kilbist koridori summas 235 eurot ja köögi seina lammutuse kulu, uue seina ehituse kulu, seintelt krohvi eemaldamise kulu ja kipsi paigaldamist summas 400 eurot.
40.08.07.2018 saatis hageja kostjale järjekordse enda koostatud tabeli (toimiku lk 29-30). Hageja märkis tabelisse, et kostja peaks 10.07.2018 tasuma talle 2000 eurot. Tabeli kohaselt oli kostja tasunud 11.12.2017 3000 eurot, 23.02.2018 2060 eurot, 09.03.2018 1500 eurot, 23.04.2018 3000 eurot, 29.05.2018 2700 eurot, 13.06.2018 1000 eurot. Hageja enda koostatud tabelitest saab järeldada, et kostja tasuski hagejale kooskõlas poolte kokkuleppega osade kaupa
sularahas.
41.30.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja teel arve (toimiku lk 31). E-kirja kohaselt oli kostjal selle saatmise ajal tasumata 6531,60 eurot. E-kirja kohaselt oli kostjal tasumata arve nr 04-09-18 alusel 2160 eurot, viivisearve alusel 453,60 eurot ning arve 2013608 alusel 3918 eurot. E-kirjale oli lisatud arve nr 2013608 (toimiku lk 32). Arves oli märgitud korteri kapitaalremondi hinnaks 18 100 eurot ilma käibemaksuta ja lisatööde hinnaks 950 eurot ning 540 eurot ilma käibemaksuta. Arves olid loetletud kostja varasemate kuupäevadega tehtud maksed. Nendest maksetest saab järeldada, et kostja oli tasunud hagejale kokku lepitud tööde maksumusena 18 100 eurot ja lisatööde eest 1490 eurot ehk kokku 19 590 eurot. Antud summale lisas hageja arvel käibemaksu. Arve kohaselt pidi kostja tasuma hagejale täiendavalt käibemaksu osa ehk 3918 eurot.
42.Kohus leiab, et hageja nõue arve nr 2013608 alusel summas 3918 eurot ei ole põhistatud ega tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja talle tasuma lisaks kokku lepitud 18 100 eurole täiendavaid tasusid, sealhulgas käibemaksule vastava summa. Eksitav on hageja väide, et tema tasunõue arve nr 2013608 alusel on põhjendatud, kuna kostja on arve alusel teinud makseid ning seega sellega nõustunud. Hageja enda koostatud maksete tabelitest ja arvest nr 2013608 nähtub, et kostja oli tasunud osaliste maksetena kõik tasud hagejale enne, kui viimane esitas talle arve. Seega ei nõustunud kostja maksete tegemisel hageja arvega. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli lepinguline kohustus tasuda hagejale enam, kui kokku lepitud 18 100 eurot ning lisatööde eest tasutud 1490 eurot, tuleb hageja tasunõue arve nr 2013608 alusel jätta rahuldamata.
43.Täiendavate lisatööde tasunõue on kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendatud vaid osaliselt. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.01.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 103), milles ta teatas, et voodrilaudade asemel tuleks panna seina liistud. 04.06.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 104), milles teatas erinevate viimistlustoodete värvid. Samuti teatas kostja, milliste liistude paigaldamist ta soovib. E-kirjale oli lisatud tabel (toimiku lk 105). 03.07.2018 saatis kostja hagejale edasi e-kirjade vahetuse Xxxx OÜ-ga põrandaliistude hinna kohta (toimiku lk 106-107). Kohus osundab, et antud e-kirjadest nähtuvad kostja soovid konkreetsete tööde ja materjalide osas, kuid ainuüksi e-kirjadest ei saa järeldada, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid täiendavate lisatööde tegemiseks hageja väidetud summade eest.
44.14.06.2018 saatis hageja kostjale e-kirja teel järjekordse maksete tabeli (toimiku lk 27-28). Lisaks hinnapakkumises toodud töödele kajastasid hageja koostatud tabelid kahe ukse kulu 230 eurot, laekarkasside riputite kulu 35 eurot, 2 paki villa kulu 50 eurot, peakaabli, televisiooni kaabli, Interneti kaabli, fonoluku kaabli, karbikute ja elektrikaabli veo kulu kilbist koridori summas 235 eurot ja köögi seina lammutuse kulu, uue seina ehituse kulu, seintelt krohvi eemaldamise kulu ja kipsi paigaldamist summas 400 eurot. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus, et kostja tasus lisatööde eest hagejale 1490 eurot.
45.20.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 70), milles ta viitas sellele lisatud tabelile ja lisatööde arvestusele. Lisatööks pidas hageja ripplagede ehituse töötasu 150 eurot, sest varasemas hinnapakkumises toodud summa kulus ainult materjalidele. Ukseliistude, lävepakkude ja uste peitsimise eest soovis hageja saada 110 eurot. Plaadiliistude eest soovis hageja saada 50 eurot, kipsiluukide eest wc-s ja vannitoas 30 eurot, vuugisegude eest 75 eurot, põrandaliistude eest 250 eurot, valamute ärajooksude ja klik klappide eest 55 eurot, wc-s ja vannitoas vanade põrandate lõhkumise ja uute põrandate valamise eest 350 eurot, esiku ja köögi vanade põrandate demonteerimise ja uute põrandate ehitamise ja soojustamise eest 380 eurot, mosaiikplaatide plaatimise eest 350 eurot. Kokku soovis hageja saada kostjalt lisatööde eest 1800 eurot. Samas e-kirjas oli märgitud, et köögi seina plaatimine koos liimi ja vuugisegude eest tuleks tasuda 365 eurot ja aega läheks kolm päeva.
46.Kohus osundab, et antud loetelust ei ole võimalik selgelt mõista, miks on hageja ühte või teist tööd pidanud lisatööks ja mille alusel ta kostjalt täiendavat tasu nõudis. Hageja ei ole ekirjas põhistanud, miks pidi kostja mõne materjali kallinemise eest täiendavat tasu maksma ning varasemas hinnapakkumises ei ole kasutatavaid materjale loetletud. Plaatimistööde osas ei olnud hageja algses hinnapakkumises märgitud, milliste plaatide paigaldamise kuluga täpselt tegemist oli. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjaga sõlminud mittesiduva eelarvega lepingu.
47.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe hageja pakutud lisatööde tegemiseks hageja pakutud tasu eest. Kostja ei avaldanud hagejale, et ta on viimase pakkumisega nõus. Kostja teatas hagejale üksnes seda, et ta on kodus ja hageja võib läbi tulla (toimiku lk 70).
48.28.08.2018 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku lk 70), milles teatas, et vaatas punktid üle. Materjalide kulu oleks kokku 720 eurot. Ülejäänud osas saab tööde tasu vähendada ning lisatööd kokku läheksid maksma 720 eurot + 880 eurot = 1600 eurot. Köögi plaatimise tasu oleks endiselt 365 eurot. Seega võib hageja e-kirjast järeldada, et kostja ei nõustunud varasema hageja pakkumisega. Seda, et kostja oleks nõustunud hageja 28.08.2018 pakkumisega ja pooled oleksid selle osas sõlminud kokkuleppe, hageja tõendanud ei ole.
49.17.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 71), milles soovis teada, kas hageja üldse tuleb plaatimist tegema või mitte. Samas e-kirjas viitas kostja elutoa mullitavale seinale. Hageja lubas täiendavalt teada anda, millal ta tuleb (toimiku lk 71). Seega ei järeldu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks teinud kõiki väidetavaid lisatöid, sealhulgas plaatimise töid.
50.25.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 63, lk 102), milles ta teatas, et ei soovi jätta maksmata, kuid lõpparve tuli talle ootamatult. Kostja heitis ette seina viimistluse puudusi ja välisukse kahjustamist. Samuti avaldas ta, et vannitoa aken on katki. 27.09.2018 saatis kostja hagejale uue e-kirja (toimiku lk 35), milles viitas, et hageja ei ole teatanud, millal tehakse uks korda ja vaadatakse elutoa seina viimistlust. Kostja teatas, et puuduste tõttu on ta nõus tasuma poole lõpparvest. Seega viitas kostja töödes esinevatele puudustele. Seda, et kostja oleks nõustunud lisatööde kokkuleppega, tõenditest järeldada ei saa.
51.30.09.2018 saatis hageja kostjale e-kirja teel kordusarve ja soovis võlgnevuse tasumist 01.10.2018 (toimiku lk 33, lk 65). E-kirjale oli lisatud arve nr 04-09-18 (toimiku lk 34). Tegemist oli lisatööde eest esitatud arvega. Arves oli märgitud ripplagede materjaliks wc-s ja vannitoas 150 eurot. Selgituse kohaselt oli tegu algses hinnapakkumises toodust kallima materjaliga. Ukseliistude, lävepakkude, uste ja liistude valgeks peitsimise kuluks oli märgitud 110 eurot. Plaadiliistude kuluks oli märgitud 50 eurot. Kipsiluukide kuluks wc-sse ja vannituppa oli märgitud 30 eurot. Vuugisegude kuluks seina ja põrandaplaatidele oli märgitud 75 eurot. Põrandaliistude kuluks oli märgitud 250 eurot. Valamute ärajooksude ja klappide kuluks oli märgitud 55 eurot. WC ja vannitoa vana põranda lammutuse ja utiliseerimise ning uute betoonpõrandate valamise ning wc kanalisatsioonitorude ümbertegemise kuluks oli märgitud 350 eurot. Esiku ja köögi vanade põrandalaudade demontaaži ja utiliseerimise, uute põrandaplaatide paigalduse ning kergkruusa kuluks oli märgitud 380 eurot. Plaatimistööde maksumuseks mosaiikplaatidega vannitoa seinas, wc-s ja esiku põrandal oli märgitud 350 eurot viitega sellele, et algselt oli kokku lepitud suur plaat. Kokku nõudis hageja kostjalt ilma käibemaksuta 1800 euro ja koos käibemaksuga 2160 euro tasumist.
52.Hageja koostatud arve ei ole iseenesest kooskõlas tema enda 28.08.2018 pakkumisega, mille kohaselt oleks lisatööde kogumaksumuseks pidanud olema mitte 1800 eurot, vaid 1600 eurot. Seda, et pakutud tasule lisandub käibemaks, ei ole hageja kostjale üheski pakkumises avaldanud. 01.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 67), milles ta teatas, et arve oli kokkulepitust suuremas summas. Samal päeval saatis kostja hagejale teisegi e-kirja (toimiku lk
68), milles teatas, et on korduvalt ja tulutult proovinud hagejale helistada ning ootab vastust, millal tööd ära lõpetatakse. Kostja saatis tabeli koos tasutud maksete kuupäevadega. Kostja palus parandada arved vastavalt kokku lepitule ja teatada, millal hageja puudused kõrvaldab. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja ei nõustunud hageja arvega ja selles toodud summadega, mis kostja e-kirjade kohaselt ei vastanud poolte vahel tegelikult kokku lepitule.
53.Seda, et hageja oleks tegelikult teostanud arves nr 04-09-18 märgitud tööd ja need kostjale üle andnud, ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud. Hageja esitas kohtule üksnes fotod (toimiku lk 73-88), kuid fotode alusel ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, millises mahus ja millised tööd tehti ning millal need kostjale üle anti.
54.Kostja koostas 18.10.2018 ise tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 (toimiku lk 36-38), millele hageja alla ei kirjutanud. Aktis viitas kostja 30.10.2017 e-kirja teel saadetud hinnapakkumisele. Hinnapakkumise summaks märkis kostja 18 100 eurot ja seisuga 21.08.2018 akteeritud tööde summaks 19 590 eurot. Kostja on eraldi välja toonud hinnapakkumises toodud tööde maksumuse ja aruandeperioodil teostatud tööde maksumuse koos enam tasutud summaga.
55.Akti punktis 4.1. märkis kostja, et kõik nõuded ehitusmaterjalidele ja lisatöödele, millised hageja on esitanud tagantjärgi ja milles ei ole kostjaga kokku lepitud, on tühised. Akti kohaselt oli kostja nõus tasuma lõpparvena hagejale 990 eurot ehk 150 eurot ripplagede ehituse eest, 50 eurot plaadiliistude eest, 30 eurot kipsiluukide eest wc-s ja vannitoas, 75 eurot vuugisegude eest, 250 eurot põrandaliistude eest, 55 eurot valamute ärajooksude ja klik-klappide eest, 380 eurot esiku ja köögi põrandate demontaaži, utiliseerimise ja soojustamise eest. Kostja ei nõustunud tasuma hagejale lisatöödena vannitoa ja wc põranda lammutamise eest täiendavalt 350 eurot ja plaatimistööde eest täiendavalt 350 eurot.
56.Kohus leiab, et vaatamata kostja menetluse käigus esitatud vastuolulistele väidetele on tõendatud lisatööde teostamine poolte kokkuleppel 990 euro eest. Kostja on enda allkirjastatud aktis kinnitanud, et sellise summa ulatuses olid lisatööd teostatud ja kostja poolt vastu võetud. 990 euro ulatuses kinnitas kostja lisatööde kokkuleppe olemasolu, tasunõude olemasolu ja selle sissenõutavaks muutumist. Täiendavas ulatuses ei ole hageja tõendanud ei lisatööde kokkuleppe olemasolu ega tasunõude sissenõutavaks muutumist ehk tööde teostamist ja kostjale üleandmist. Kohus osundab uuesti, et algse hinnapakkumise kohaselt pidi hageja tegema põrandate valamise tööd wc-s ja vannitoas ning seinte ja põrandate plaatimise. Poolte vahel oli sõlmitud siduva eelarvega kokkulepe, sest vastupidise kokkuleppe sõlmimist ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Seega ei saanud hageja nõuda kostjalt lepinguliste tööde eest suurema tasu maksmist.
57.Hageja tasunõue 990 euro ulatuses kuulub rahuldamisele vaatamata kostja vastuväidetele, sest sellises osas on kostja ise tunnistanud lisatööde tegemist ja tasunõude olemasolu. Kuigi kostja on 18.10.2018 aktis viidatud töödes esinenud puudustele ja nende kõrvaldamise kuludele, ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele nendele kuludele käesolevas kohtumenetluses hageja nõudele vastu vaieldes tuginenud. Seetõttu ei saa kohus arvestada seda, kas või millised võisid olla puuduste kõrvaldamise kulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 990 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hageja rahalise nõude rahuldamata.
58.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 16,5% ulatuses. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda ning hageja menetluskuludest tuleb kostja kanda jätta 16,5%.
59.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
60.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 725 eurot. Hageja kuludeks olid kulud õigusabile ja tasutud riigilõiv. Hagejale osutas õigusabi Kabal & Partners OÜ. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 191,94 eurot ja hagi esitamisel 233,06 eurot ehk kokku 425 eurot. Hagi koostamisele kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Kostja vastusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 1 tund ja 100 eurot. 01.07.2019 seisukoha koostamisele kulus 0,5 tundi ja 50 eurot.
61.Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile ei kujuta endast lepingulise esindaja kulusid, mis menetluskuludena hüvitamisele kuuluksid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et lepinguliseks esindajaks menetluskulude mõistes on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas asjas ei ole hagejal olnud menetluses lepingulist esindajat. Hageja on ise esitanud kohtule kõik menetlusdokumendid. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks kulud riigilõivule summas 425 eurot, millest 16,5% on 70,13 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 70,13 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.