OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu hagi Ü. M.-i vastu 2200 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu (registrikood 12762146), seaduslik esindaja Peeter Prisk (e-post XXX) ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liina Hansen (e-post: XXX) Kostja: Ü. M. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Veiko Parts (e-post XXX)
Kohtuistungi aeg
XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ü. M.-ilt OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu kasuks 610 eurot. Välja mõistetud summa tuleb kanda OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank.
3.Jätta menetluskuludest 27,73% Ü. M.-i kanda ja 72,27% OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu kanda.
4.OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.
5.Välja mõista Ü. M.-ilt OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu kasuks menetluskulude katteks 1197,17 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt on Ü. M. kohustatud tasuma OÜ-le Kinnisvaraekspert Pärnu viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Välja mõista OÜ-lt Kinnisvaraekspert Pärnu riigituludesse 1300,26 eurot Ü. M.-ile
riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust.
8.Välja mõista Ü. M.-ilt riigituludesse 179,92 eurot riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust.
9.OÜ-l Kinnisvaraekspert Pärnu tuleb tasuda otsuse resolutsiooni punktis 7 välja mõistetud 1300,26 eurot riigituludesse otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Makseinfo on lisatud otsusele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Ü. M.-il tuleb tasuda otsuse resolutsiooni punktis 8 välja mõistetud 179,92 eurot riigituludesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest alates. Makseinfo on lisatud otsusele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
11.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu esitas 23.09.2024 hagi Ü. M.-i vastu leppetrahvi 2200 euro nõudes.
2.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja palub hagi jätta rahuldamata.
3.Kohus arutas tsiviilasja XXX kohtuistungil, kus kuulati tunnistajana üle P. R..
KOHTU SEISUKOHT
4.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
2
Kohtul tuli määrata tsiviilasja arutamiseks kohtuistung, kuna hageja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil ja lisaks taotles tunnistaja ülekuulamist. Kohtuistung toimus XXX (dtl 222247). Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
5.Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 08.11.2023 maaklerlepingu, kehtivusega kuni 01.05.2024 (VÕS § 658 lg 1). Lepingu objektiks oli XXX linnas asuv korter. Hageja nimel sõlmis lepingu maakler P. R. (dtl 38-40). Kostja leiab, et maaklerleping peaks olema notariaalses vormis (dtl 267). Kohus ei nõustu sellega, kuna maaklerleping on vormivaba (TsÜS § 77 lg 1). Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et maaklerleping ei ole suunatud tulemusele, s.o kinnisasja võõrandamisele, vaid teenuse osutamisele, mis lepingu eesmärki arvestades võib lõppeda tulemusega. Maaklerlepingu puhul on tulemusega seotud üksnes maakleritasu saamine (vt VÕS § 664 lg 1). Kinnistusraamatu andmetel on Ü. M. ja V. . M. XXX kinnistul asuva korteriomandi (eriomand nr 11) ühisomanikud (dtl 54-55). Vaidlust ei ole selles, et maaklerlepingu alusel kohustus maakler tegelema korteriomandile ostja leidmise ja müügiprotsessi ettevalmistamisega seotud toimingutega. Ü. M. kohustus tasuma tasu. Konkreetsetes maakleri kohustuses on kokku lepitud maaklerlepingu punktis 2.1, s.o leida korteriomandile ostja, korraldada müügireklaami, korraldada lepingu sõlmimist ja valduse üleandmist ning nõustada ostjat kinnisvaraalastes küsimustes. Täpsemalt on konkreetsed tegevused ja kohustused sätestatud lepingu punktis 4.1 (dtl 38). Kohtu hinnangul kinnitavad kohtule esitatud tõendid veenvalt, et maakler P. R. püüdis kokku kahel korral lepingulisi kohustusi täita, s.o leidis ostjad ja oli valmis korraldama tegevusi seoses lepingu sõlmimise ettevalmistamise protsessiga. Mõlemal korral avaldas maakler müügikuulutuse (dtl 42-44, 45-47). Esimesel korral oli ostuhuviliseks V. P. , kes tasus ka ettemaksu 1500 eurot (dtl 48-51). Teisel korral oli ostuhuviliseks E. N. (dtl 233), kes soovis, et hindaja saaks korteri üle vaadata hindamisakti koostamise jaoks (dtl 234). Esimesel korral ei olnud tunnistaja P. R. ütluste kohaselt Ü. M. valmis müüma, samuti ei olnud tunnistajal kinnitust, et Ü. M.-i abikaasa tehingusse tuleks, kuna talle oli teada, et neil omavahelised kokkulepped puudusid (dtl 231-232). Teisel korral keeldus kostja hindaja lubamisest korterisse (dtl 234-235). Maaklerlepingu p 8.1 järgi maksab omanik maaklerile pärast objektile ostja leidmist ning vastavasisuliste ostu-müügi võlaõiguslike lepingute sõlmimist maaklertasu summas 4% lõplikust müügihinnast, millele lisandub käibemaks hetkel kehtivas korras, kuid mitte vähem kui 2200 eurot (dtl 39). Nimetatud kokkuleppe vastab VÕS § 664 lg-s 1 sätestatud põhimõttele, mille järgi on õigus maakleritasule siis, kui maakleri vahendamise tulemusena saavutatakse lepingu sõlmimine, s.o käesoleval juhul korteriomandi võõrandamine. Seda ei mõjutaks asjaolu, et leping sõlmitakse pärast lepingu lõppemist (VÕS § 664 lg 3, maaklerlepingu p 8.1, 8.2). Maakleril on VÕS § 664 lg 2 järgi õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Vaidlust ei ole selles, et XXX linnas asuva korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingut sõlmitud ei ole. Siinjuures on aga vaidlus selles, kas kostja on rikkunud lepingust tulenevat 3
kohustust müüa korteriomand või teha selle müümine võimalikuks (s.o maaklerlepingu p 5.1.4), s.o kas esinevad VÕS § 664 lg-s 2 sätestatud tingimused.
7.Hageja on esitanud leppetrahvinõude tuginedes maaklerlepingu punktile 9.1, põhjusel, et kostja rikkus kohustust sõlmida korteriomandi müügileping. Hageja esitas 03.05.2024 kostjale sellekohase arve summas 2200 eurot (dtl 52). Maaklerilepingu punktis 9.1 on kokku lepitud leppetrahv (vähemalt 2200 eurot) kui omanik keeldub korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimisest kokku lepitud tingimustel, kuigi osapoolte vahel on eelnevalt saavutatud kokkulepe kõigi oluliste müügitingimuste osas ja maakler on leidnud ostusoovi kinnitanud ostja (dtl 39). Vaidlust ei ole selles, et tegemist on leppetrahvi kokkuleppega VÕS § 158 lg 1 mõttes. Kuigi eelviidatud lepingu punkti näol on tegemist tüüptingimusega, ei ole see kohtu arvates ebamõistlikult kahjustav VÕS § 41 lg 1 mõttes ja seetõttu tühine. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kokkuleppe sisuks on leppetrahvi tasumine olukorras, kus lepingu täitmine osutub võimatuks omaniku keeldumisega objekti müümisest, kuigi kõik tingimused selleks on kokku lepitud ja täidetud. Seda ei saa kohtu arvates pidada ebamõistlikuks, arvestades maaklerlepingu olemust ja eesmärki. Samuti ei saa pidada ülemääraseks leppetrahvi suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5), kuna leppetrahvi suurus on võrdne lepingus kokku lepitud maakleritasu suurusega. Kohtu hinnangul ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, samuti ei ole kaldutud kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1). Leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Tunnistaja P. R. ütluste kohaselt toimus vestlus kostjaga telefoni teel 23.04.2024 (dtl 235). Arve leppetrahvi nõudega on kostjale edastatud 03.05.2024 (dtl 52). Selles ei ole ka vaidlust.
8.Kohus nõustub aga kostja seisukohaga ja leiab, et kostja ei ole maaklerlepingu p 5.1.4 rikkunud, mis annaks aluse nõuda maaklerlepingu p 9.1 järgi leppetrahvi. Maaklerlepingu p 5.1.4 sätestab, et omanik on kohustatud müüma objekti lepingus kokku lepitud tingimustel, koosseisus ja kindlustama vajadusel objekti müümise võimalikkuse (vastavasisulised kokkulepped hüpoteegipidajate, laenuandjate jms). Siinkohal peab kohus oluliseks, et maaklerlepingu sõlmimise tulemusena ei saa omanikul olla kohustust sõlmida leping alati igal juhul konkreetselt selle ostjaga, keda maakler on vahendanud. Kohus nõustub kostjaga (dtl 146) ja leiab samuti, et see ei ole kooskõlas maaklerlepingu olemuse ja eesmärgiga. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates ainuüksi maakleri leitud kliendiga lepingu sõlmimata jäämine tuua kaasa hageja leppetrahvi nõudmise õigust. Sellist alust ei näe ette ka maaklerlepingu p 9.1. Kohus leiab, et kogutud tõendid kinnitavad, et ostu-müügilepingu sõlmimise jaoks vajalikud tingimused ei olnud pooltel kokku lepitud. Siinkohal on korrektne kostja osundus (millele ei ole hageja vastu vaielnud), et kostja huviks oli korteriomand müüa selliselt, et ta omandab uue korteriomandi. Kohus ei nõustu hageja arvamusega ja leiab, kuigi lepingu eesmärgiks ja sisuks oli vahendada XXX korteriomandi müüki, oli antud asjaolu võõrandamistehingu toimumise vältimatuks eelduseks. Tunnistaja P. R. ütlused kinnitavad, et kostjal selline soov oli ja tegelikult soovis kostja korterit XXXsse. Kohus leiab, et kogutud tõenditest järelduvalt arvestas maakler P. R. sellega, et kostja saaks ka uue elukoha vastu. Seda kinnitab ka kirjavahetus esimese ostuhuvilisega, kus maakler selgitab, et parim võimalik lahendus on teha kaks tehingut samal päeval järjestikku (dtl 51). Seda kinnitavad ka tunnistaja P. R. ütlused, millest järelduvalt selgus V. P. ga korteri ülevaatamisel asjaolu, et kostja sooviks korterit XXXsse, misjärel tunnistaja abistas kostjat (dtl 229jj). Vaidlust ei ole aga selles, et 23.04.2024 ei olnud kostjal teist korterit välja vaadatud ja selles osas otsustusi tehtud. Pigem 4
järeldub tunnistaja ütlustest, et pärast esimese ostuhuvilise leidmist ilmes kostja kahtlev pool, tulid vihjed selle kohta, et otsustajaks on nad koos abikaasaga või pigem abikaasa ja neil kokkuleppeid ei ole. Tunnistaja sai aru, et korteri võõrandamisest saadakse lisarahastus (dtl 227jj). Ka hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et tavapärane on praktika, kus inimesed müüvad oma kodu, omandades samal ajal või lähestikku teise korteri (dtl 241). Sellest tulenevalt ei olnud vajalikud eeldused ka XXX korteri võõrandamislepingu sõlmimiseks täidetud, st kostjal ei olnud valitud uut korterit asemele. Siinkohal ei ole kohtu arvates asjakohased hageja väited selle kohta, justkui kostjal oleks olnud võimalik kasutada abikaasale kuuluvat korterit XXX kuni sobiva korteri leidmiseni XXXs tulenevalt perekonnaseaduses sätestatud kohustustele üksteist toetada ja ülal pidada (dtl 273-274), kuna maaklerile teadaolevate asjaolude pinnalt vajas kostja uut elukohta ning sellega maakler ka arvestas. Lisaks eeltoodule ei ole kogutud tõendite pinnalt võimalik väita, et osapooltel oli saavutatud kokkulepe kõikides olulistes asjaoludes. Nimelt järeldub tunnistaja P. R. ütlustest, et E. N. ega oli tal kokkulepe hinna osas, s.o 38 000 eurot, ostuhuvilisel oli väidetavalt nõusolek pangalt laenu saamiseks, aga muid tingimusi kokku lepitud ei olnud, sh seda, millal ja millistel asjaoludel toimub võõrandamistehing. Tunnistaja P. R. ütlustest nähtuvalt teatas ta 23.04.2024 kostjale sellest, et hindaja tuleb, misjärel kostja teatas, et ta hindajat ei luba korterisse. Seda, et telefonivestluse ajal oli vaja alles olulistes asjaoludes kokku leppida (sh valduse üleandmine), on ka kinnitanud tunnistaja, osundades, et tema sooviks oli kostjaga pakkumist arutada (dtl 235). Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et maakleril ja kostjal olid olulistes asjaoludes kokkulepped olemas (st hind, valduse üleandmine jms tingimused), kostja ei ole maakleri poolt esitatud pakkumisele oma seisukohta avaldanud. Tunnistaja ütlustest järelduvalt oli maakler täitnud maaklerlepingu punktis 4.1.6 sätestatud kohustuse kostjale ostja poolt tehtud pakkumist tutvustada (dtl 38), misjärel oli kostjal kohustus 5 tööpäeva jooksul pakkumisele kirjalikult vastata (maaklerlepingu p 5.1.6 – dtl 39). Kostja ei ole maaklerile enda vastust edastanud. Lisaks on põhjendatud kostja osundused sellele, et tegelikkuses võinuks ka ostja poolne pakkumine edasiste toimingute tulemusena muutuda. Nimelt oli alles kinnisvarahindaja korteriomandi turuväärtust kindlaks tegemas, mistõttu võinuks ostuhind ja tehingu tegemise tahe muutuda (dtl 281).
9.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud leppetrahvi nõudmise eeldused, st kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud VÕS § 100 mõttes. Seega ei ole alust nõuda maakleritasu maksmist VÕS § 664 lg 2 alusel. Kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler VÕS § 667 lg 2 järgi nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et maaklerlepingu p 9.4 kokku lepitud leppetasu sisaldab kulutusi. Nimetatud p 9.4 sätestab, et juhul, kui tööandja teatab soovist leping lõpetada kohustub ta tasuma müügi esindamisel teostatud otseste kulutuste ja teostatud tegevustega seotud kulutuste katteks kokkuleppeliselt leppetasu 500 eurot, millele lisandub kehtiv käibemaks. Kuni nimetatud kulude tasumiseni ei loeta leping lõpetatuks (dtl 40). Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid kogumis, et 23.04.2024 telefonivestluses avaldas kostja soovi maaklerlepingu lõpetamiseks (dtl 268). 23.04.2024 telefonivestluses kostja poolt avaldatut on põhjendatud käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena. Seda kinnitavad tunnistaja P. R. ütlused, mille järgi avaldas talle kostja telefoni teel 1. mai saab leping läbi ja mina enam ei müü, mina ei taha enam mitte midagi ja nüüd on nii ning pani telefoni ära (dtl 239). Seda veendumust kinnitab asjaolu, et tunnistaja ütluste järgi oli maaklerlepingu lõpetamise üle vesteldud juba varasemalt. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, 5
et ta märtsi alguses 2024 uuris kostjalt, kas viimane ikka suudab omale uut korterit osta ja müügiprotsessiga minnakse edasi või soovib kostja lepingut lõpetada, kuid kostja soovis jätkata (dtl 237). Samas avaldas kostja uute asjaoludena, et ta on abikaasast väga sõltuv ja abikaasa kontol on raha (dtl 227). Seda, et tegelikult oli osapoolte koostöö konarlik või mitte usaldav, kinnitavad Ü. M.-i selgitused 30.01.2025 menetlusdokumendis (dtl 134-143). Arvestades, et tegemist on vanema inimesega, kellel puuduvad ilmselt piisavad oskused, aga ka varasemad kogemused, pidi kohtu arvates tunnistaja mõistlikult võttes aru saama, et kostja soovib lepingut lõpetada (TsÜS § 75 lg 1). Tunnistaja ütlustest järeldub, et tunnistaja soovis lõpetamise osas läbi rääkida ja ei nõustunud sellega, et kostja lõpetab lepingu ilma tasu või kulutuste osas läbi rääkimata. See ei tähenda, et kostja ei ole lepingu lõpetamise soovi väljendanud või see ei ole olnud mõistlikult võttes selge. Nii on ka tunnistaja selgitanud istungil, et 23.04 koostöö kostjaga lõppes (dtl 146). Kohtu hinnangul osundab lepingu lõpetamise soovile ka kostja järgnev tegevus, mille kohaselt pärast 23.04.2024 telefonivestlust maakler enam kostjaga vestelda ei saanud (dtl 235). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli kostja eelnevalt täpsustanud lepingu kehtivuse aja ja seega oli teadlik, et leping lõppeb 01.05.2024. Seega pidi kostja aru saama, et 23.04.2024 ütleb ta lepingu erakorraliselt üles (VÕS § 631, § 658 lg 2). Siinkohal leiab kohus, et tunnistaja ütluste järgi asus kostja vaidlustama leppetrahvi nõuet (sh dtl 142-143) ja lepinguliste kohustuste täitmisest, st kulutuste hüvitamise nõudest, kuid antud teguviisi iseenesest ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (TsÜS § 138 lg 1, 2). Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja tegi lepingu ülesütlemise avalduse (VÕS § 195 lg 1). leping lõppes erakorralise ülesütlemisega 23.04.2024 (VÕS § VÕS § 631, § 658 lg 2). Sellest tulenevalt on alus nõuda maakleri poolt tehtud kulutusi, kuna selles on kokku lepitud maaklerlepingu punktis 9.4 (VÕS § 667 lg 2).
10.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetasu maaklerlepingu p 9.4 järgi 500 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o kokku 610 eurot. Viidatud summas tuleb hagi rahuldada.
11.Kohus peab oluliseks selgitada, et ei pidanud vajalikuks määrata pooltele uusi tähtaegu seisukohtade esitamiseks (dtl 276-. Seda põhjusel, et alternatiivset nõude alust on senises menetluses piisavalt käsitletud. Nimelt on juba kostja vastuses leitud, et tasumisele peaks kuuluma maaklerlepingu p-s 9.4 sätestatud leppetasu (dtl 186). Seega on pooled, sh hageja saanud piisavalt esitada seisukohti. Menetluskulud
12.TsMS § 174 lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas lahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi kannab kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus, arvestades hagihinda 2200 eurot ja rahuldatud nõude suurust (s.o 610 eurot), on seisukohal, et 27,73% ulatuses tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ja 72,27% ulatuses hageja kanda.
6
13.Hagejal on tekkinud menetluskulud seoses lepingulise esindaja osalemisega menetluses. Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastavad kohtule esitatud menetluskulude nimekirjad (dtl 74-76, 261-262, 277). 08.11.2024 kohtunõude täitmiseks menetlusdokumendi koostamine ja esitamine, sh hageja menetluskulude nimekiri, 2 tundi, 05.11.2024 kohtunõudega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 20 minutit, 01.11.2024 konsultatsioon kliendiga ja taotluse esitamine kohtule 20 minutit, 01.10.2024 kohtumäärusega tutvumine 10 minutit, 23.09.2024 hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule (sh tõendite kogumine ja nende analüüs ning menetlusdokumendi korrigeerimine vastavalt kliendilt saadud täiendavatele juhistele) 8 tundi, 17.09.2024 taotluse koostamine kohtule e-toimiku materjalidele juurdepääsuks, nimetatud materjalidega tutvumine, asjakohase kohtupraktika läbitöötamine ja analüüs ning konsultatsioon kliendiga 2 tundi 40 minutit, tutvumine 05.09.2024 kohtumäärusega 10 minutit,12.08.2024 konsultatsioon kliendiga tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-24-124238 2 tundi. Kokku 15 tundi 40 minutit summas 2664,21 eurot (dtl 74-76). 12.05.2025 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 4 tundi 30 minutit, 05.05.2025 kohtuistungi protokolliga tutvumine 30 minutit, XXX kohtuistungil osalemine 2 tundi 35 minutit, Kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi, 02.04.2025 konsultatsioon kliendiga 10 minutit, 28.03.2025 päringu koostamine kohtule 5 minutit, 24.03.2025 kostja vastusega ja selle lisadega tutvumine 30 minutit, 21.03.2025 vastuse koostamine ja esitamine kohtunõudele 5 minutit, 20.03.2025 vastuse koostamine ja esitamine kohtunõudele 10 minutit, 20.03.2025 kohtunõudega tutvumine 5 minutit, 20.03.2025 kostja vastusega kohtunõudele tutvumine 5 minutit, 18.03.2025 selgitustaotluse koostamine ja kohtule esitamine 10 minutit, 13.03.2025 kohtunõudega tutvumine 5 minutit, 27.02.2025 konsultatsioon kliendiga 15 minutit, 18.02.2025 riigi õigusabi andmise määrusega tutvumine 10 minutit, 31.01.2025 konsultatsioon kliendiga 10 minutit, 30.01.2025 kostja esialgse vastusega hagile tutvumine 15 minutit, 03.01.2025 konsultatsioon kliendiga, taotluse koostamine ja selle esitamine kohtule 20 minutit, 30.12.2024 tutvumine kohtunõudega 5 minutit. Kokku 11 tundi 50 minutit summas 1713,12 eurot (dtl 261-262). Kostja 12.05.2025 menetlusdokumendi analüüsimine ja 19.05.2025 menetlusdokumendi koostamine 2 tundi 30 minutit summas 450,82 eurot (dtl 277).
14.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus oli 180,328 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.Kostja on esitanud vastuväite 12.08.2024 toimingule (dtl 289), milleks on konsultatsioon kliendiga 2 tundi. Kohus ei nõustu kostja väidetega ja leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud toiminguga ning toiminguks kulunud aeg on mõistlik. Siinkohal on oluline, et tegemist on küll lihtsa tsiviilvaidlusega, kuid esmane konsultatsioon võib tavapärasest kauem aega võtta. Seda ei saa põhjendamatuks pidada. Kostja on esitanud vastuväite 17.09.2024 ja 23.09.2024 toimingutele (dtl 289). Kohus nõustub kostja poolt välja toodud vastuväidetega ja leiab, et menetluskulude nimekirja järgi 17.09.2024 ja 23.09.2024 toimingud ning nendele kulunud aeg ei ole mõistlik ega põhjendatud. siinkohal arvestab kohus tutvumist vajavad materjale ja nende sisu, samuti tõendeid, mida lepingulisel esindajal tuli koguda ja analüüsida. Tegemist on lihtsakoelise tsiviilasjaga, milles ei ole olulisel määral tõendeid ega suurel hulgal asjaolusid. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamise, konsultatsiooni, materjalidega tutvumise, tõendite kogumise ja analüüsimise eest põhjendatud ajakuluks 4 tundi 30 minutit.
7
Kostja on esitanud vastuväite 05.11.2024 ja 08.11.2024 toimingutele (dtl 289). Kohus leiab, et kohtu 05.11.2024 dokument on lühike ja ei sisalda suurel hulgal informatsiooni. Küll võib põhjendatuks pidada konsultatsiooni kliendiga, kuna kohus vajas hageja poolt täpsustamist tagaseljaotsusega seonduvat. Seega kohus peab põhjendatuks 05.11.2024 toiminguid. Samas nõustub kohus vastuväidetega 08.11.2024 menetlusdokumendile (dtl 73-76). Nimelt pidi lepinguline esindaja olema teadlik ja aru saama, et tingimuslikult tagaseljaotsuse tegemiseks nõusolekut anda ei saa. Seega pidanuks kohtule vastus olema lühike ja konkreetne ning mitte võtma esindaja jaoks kauem aega kui 10 minutit. Seega peab kohus põhjendatuks 08.11.2024 toimingute puhul 10 minutit. Kostja on esitanud vastuväite 01.10.2024 toimingule (dtl 289). Kohus ei pea õigeks advokaadile ette heita umbes 5 minutit pikemalt lugemist kui tavapäraselt kuluks. Ülejäänud esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega kostja vaidlustanud ei ole. Kohus nõustub sellega.
16.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepinguline esindaja põhjendatud ja vajalikke toiminguid teinud 22 tundi (7 tundi 40 minutit+11 tundi 50 minutit+2 tundi 30 minutit), s.o 3967,22 eurot (22x180,328). Hageja lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10) (dtl 74-76, 261-262, 277).
17.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagilt 350 eurot (66+284). Kohus leiab, et riigilõiv 350 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1).
18.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulude rahaline suurus 4317,22 eurot (350+3967,22).
19.Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud. Kohus on andnud kostjale menetlusabi ja määranud riigi õigusabi korras esindaja kohustusega hüvitada osaliselt riigi õigusabi tasu ja kulud, s.o 10% ulatuses peale riigi õigusabi tasu ja kulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumist osamaksetega 1 aasta jooksul (dtl 164-165). 11.06.2025 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud, s.o kokku 1799,17 eurot (dtl 309). Muid kulusid ei ole kohtule teada. Kostjale on tsiviilasja menetluses antud riigipoolset menetlusabi ja määranud riigi õigusabi korras esindaja, kohustusega osaliselt hüvitada tasu ja kulud (dtl 164-165). Käesolevalt on Eesti Vabariik kostja eest kandnud menetluskulusid 1799,17 euro ulatuses (dtl 309). Nimetatud summast 10% tuleb kanda kostjal (s.o 179,92 eurot). Seega tuleb kostjalt 179,92 eurot (1799,17st 10%) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja mõista (TsMS § 179 lg 1, § 190 lg 5). Vastavalt 18.02.2025 määrusele tuleb eelnimetatud summa tasuda osamaksetena 12 kuu jooksul (TsMS § 179 lg 5) (dtl 164-165). Vajalik makseinfo lisatakse kohtuotsusele.
20.Eelnevalt on kohus leidnud, et hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda 27,73% ja 72,27% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuludest tuleb kostjal kanda 1197,17 eurot (4317,22st 27,73%). Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 8
Kostja menetluskuludest tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja mõista 1300,26 eurot (1799,17st 72,27%) (TsMS § 190 lg 5, § 179 lg 1). Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5). TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt TsMS § 174 lg-le 11 ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.