S O avaldus B A C OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: S O (isikukood lepinguline esindaja E E
xxxx),
esindajad
Puudutatud isik: B A C OÜ (kustutatud) (registrikood xxxx) Menetlustoiming
Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
Võtta avaldus menetlusse. Rahuldada avaldus ja algatada B A C OÜ (kustutatud) (registrikood xxxx) likvideerimismenetlus. Määrata B A C OÜ (kustutatud) likvideerijaks E E (isikukood xxxx, aadress xxxx, epost xxxx, telefoninumber xxxx). Kohustada likvideerijat E E viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja B A C OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 17. juuliks 2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.
2-19-11283 Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu B A C OÜ-le (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 17.10.2019. 7. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).
MENETLUSE KÄIK
2 (5)
2-19-11283
1.S O (avaldaja) esitas 26.07.2019 kohtule avalduse B A C OÜ (kustutatud, puudutatud isik) likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik 18.05.2017 äriseadustiku (eespool ja edaspidi ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud. Peale registrist kustutamist jäi puudutatud isiku arveldusarvele käibevahendeid, mistõttu on vajalik läbi viia likvideerimismenetlus. Avaldaja kui puudutatud isiku viimane juhatuse liige ja ainuosanik palub kohtul algatada likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks E E . Ühtlasi taotleb avaldaja, et kohus teeks kindlaks puudutatud isiku rahaliste vahendite olemasolu Eesti krediidiasutustes. Avalduselt tasus avaldaja riigilõivuna 50 eurot ja esitas likvideerija kandidaadi kirjaliku nõusoleku.
2.Kohus kogus 04.10.2019 kohtunõudega andmeid, kas ja millises ulatuses jäi pärast puudutatud isiku registrist kustutamist krediidiasutustesse puudutatud isiku rahalisi vahendeid. Kohtu poolt määratud tähtajaks vastasid kohtunõudele nii AS Citadele banka Eesti filiaal, Coop Pank AS, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Luminor Bank AS kui ka Swedbank AS.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avalduse lahendamine allub Harju Maakohtule. Kohus võtab avalduse menetlusse.
5.Avaldaja taotleb ekslikult äriühingu täiendavat likvideerimist (ÄS § 218). Äriregistrist nähtuvalt pole puudutatud isiku suhtes varem likvideerimist läbi viidud, mistõttu pole täiendavat likvideerimist võimalik läbi viia. Asjas kohaldub ÄS § 60 lg 5, mis sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-s sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik, mistõttu ei ole likvideerimismenetluse algatamiseks tähtaja ennistamine vajalik.
6.Kohus korraldas 04.10.2019 kirjaga tõendite kogumise ja tuvastas, et puudutatud isik omas Swedbank AS-s arvelduskontot, mis on puudutatud isiku registrist kustutamise tõttu 15.04.2018 suletud ning konto jääk 2 745,95 eurot on kantud Swedbank AS vahekontole. Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
7.Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud kandidaadi E E . Kohus märgib, et kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutamisega lõppenud, ei oma õigusvõimetu juriidilise isiku endise osaniku 24.07.2019 otsus õiguslikku tähendust ja avaldajal ei ole enam võimalik puudutatud isiku likvideerimist otsustada ega likvideerijat määrata. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg
3 (5)
2-19-11283 3). Kohus asub seisukohale, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kandidaadil on juriidiline kõrgharidus ja ta on varasemalt kohtu poolt likvideerijaks määratud (nt tsiviilasjas nr 2-189305). Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu ja kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid E E i likvideerijaks nimetamise.
8.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §des 209–220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
9.Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
10.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulu tuleks katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei kohusta kohus avaldajat tasuma likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu ning likvideerijal ei ole võimalik hiljem nõuda likvideerimise kulude ja tasu maksmist vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast ei tarvitse tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks jätkuda.
11.Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil puudutatud isiku ainus juhatuse liige oli avaldaja, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on TsMS § 172 lg 6 alusel õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kuna puudutatud isikul ei ole saanud menetluskulusid tekkida.
4 (5)
2-19-11283
12.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 11 kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause). Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
13.Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. Kuna kohus määrab likvideerija olukorras, kus juriidilisel isikul senine seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.