ALIR GRUPP Osaühingu hagi Ecoheat Trading OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
171 595,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ALIR GRUPP Osaühing (registrikood 11235752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Kostja Ecoheat Trading OÜ (registrikood 11963500), lepinguline esindaja J. P.
Asja läbivaatamine
16.novembri 2023, 10. detsembri 2024, 11. märtsi 2025 ja 6. mai 2025 kohtuistungid
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata ALIR GRUPP Osaühingu 20. mai 2025 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta vastu võtmata hageja 20. mail ja 6. juunil 2025 esitatud tõendid (Andruse Hulgikaubanduse OÜ, Hormigon Narva OÜ ja OÜ Narva Elme kinnituskirjad).
3.Võtta vastu ALIR GRUPP Osaühingu 27. jaanuari 2025 loobumine 66 euro suurusest nõudest ja lõpetada selles osas menetlus.
4.Rahuldada ALIR GRUPP Osaühingu hagi Ecoheat Trading OÜ vastu võla väljamõistmiseks.
5.Mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja 171 529,20 eurot.
6.Jätta maakohtu menetluskulud Ecoheat Trading OÜ kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
1(10)
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda kaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hagiavaldus
1.ALIR GRUPP Osaühing (hageja) esitas 22. veebruaril 2022 Harju Maakohtule Ecoheat Trading OÜ (kostja) vastu hagi töövõtulepingust tuleneva võla 171 595,20 euro väljamõistmiseks. Hageja vähendas 27. jaanuaril 2025 oma nõuet 171 529,20 euroni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõistes neilt välja seadusjärgse viivise. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmis kostja X OÜ-ga (tellija) 1. augustil 2019 peatöövõtulepingu X ehitamiseks aadressil xxx ja xxx(xxx) (kd I, tl 26-59). Kostja (peatöövõtja) sõlmis hagejaga 3. septembril 2019 kirjaliku alltöövõtulepingu (töövõtuleping) samade ehitustööde tegemiseks (kd I, tl 128-136, kd V, tl 143 p). Töövõtulepingu p 4.1 kohaselt pidi hageja tegema veekeskuse ehitustöid vastavalt projektile ja hinnapakkumisele (kd IV, tl 35). Töövõtulepingu p 8.1 kohaselt oli tööde hinnaks 1 671 398,52 eurot (+ käibemaks (334 279,70), s.o kokku 2 005 678,22 eurot. Töövõtulepingu kohaselt pidi kostja veekeskuse ehitamise ajal võtma teostatud tööd hagejalt vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel (p-d 12.1–12.3). Töövõtulepingu p 8.2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tööde kuus kaks korda esitatud aktide ja nende alusel koostatud arvete alusel 14. kalendripäeva jooksul arve saamisest alates. Kostja allkirjastas aktid nr 300720-1 ja 140820-1, mille alusel hageja esitas kostjale 31. juulil 2020 arve nr 073020 105 101,51 eurot (+ käibemaks) ja 14. augustil 2020 arve nr 081420-1 107 941 eurot (+ käibemaks). Arve nr 073020 tasumise tähtpäev oli 14. august 2020 ja arve nr 140820-1 tasumise tähtaeg oli 28. august 2020. Kostja tasus arve nr 073020 hagejale osaliselt, s.o 84 121,81 euro ulatuses. Arve nr 081420-1 jättis kostja tasumata. Kokku on kostja hagejale vaidlusaluste aktide alusel võlgu 171 529,20 eurot (kd V, tl 101). Poolte vahel oli kokkulepe, et kandekonstruktsioonid ostab kostja, sest võrreldes eelprojektiga veekeskuse ehituse hind kallines ehituse mahu suurenemise tõttu (kd V, tl 167). Veekeskuse ehituse hinna kallinemist võrreldes eelprojektiga tõendab OÜ EHITUSEKSPERT koostatud audit (dtl 1063-1122). Kostja ei tõendanud, et ostis vaidlusalustes aktides loetletud tööde tegemiseks ajavahemikul 15. juuli kuni 15. august 2020 materjalid (kd V, tl 144). Kostja vastuväide materjalidega seonduvalt on suunatud sissenõutavaks muutunud tasu vähendamisele ja see on esitatud 8. detsembri 2023 menetlusdokumendis hilinenult. Kostja ei esitanud menetluses tasaarvestusvaldust ega vastuhagi. Kostja nõue/vastuväide on aegunud. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes neilt välja seadusjärgse viivise. Kostja ei vaidlustanud hageja 27. jaanuari 2025 nõude vähendamist. Kostja vastuväidete kohaselt olid töövõtulepingu järgi hageja tehtud tööd puudustega. Lisaks sai hageja kostjalt vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööd eest 79 000 eurot tasu sularahas (kd II, tl 127) ja vaidlusalusel perioodil veekeskuse tööde teostamiseks vajalikud materjalid
2(10)
väärtuses 66 242,42 eurot (+ käibemaks) (kd V, tl 158 ja pöördel). Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et veekeskuse ehitamiseks materjalid ostab kostja. Tegemist on hõimlastega (kd III, tl 129 p, kd IV, tl 189 p). Hageja nõue vaidlusaluste aktide alusel on alusetu ja kostja saab tasumisest keelduda (kd II, tl 66) Kostja teostas ise veekeskuse ehitustöid, hagejalt olid tellitud üldtööd (kd I, tl 65; kd III, tl 130). Hageja soovib hõlptulu (dtl 928).
OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta, selles osas menetlus lõpetada ning hagi rahuldada. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
4.Esmalt lahendab kohus TsMS § 442 lg-st 5 tulenevalt asjas seni lahendamata taotlused. Hageja vähendas 27. jaanuaril 2025 oma nõuet 66 euro võrra (dtl 1209). Kohus käsitab hagi täpsustamist hagist osalise loobumisena. Kostja 6. mai 2025 kohtuistungil hageja nõude täpsustamisele vastu ei vaielnud (dtl 1633). TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu kehtib ka nõudest osalise loobumise kohta ja kohus saab loobumise avalduse lahendada kohtuotsusega. Kuivõrd hageja nõudest osaline loobumine on menetluses lubatav, ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ning selles osas asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Seega on kohtu menetluses hageja nõue mõista kostjalt enda kasuks välja võlg 171 529,20 eurot.
5.Hageja esitas 20. mail 2025 kohtule vastuväite kohtu tegevusele koos uute tõenditega (dtl 1674-1679) ja 6. juunil 2025 uued tõendid (dtl 1682-1683). Vastuväite kohaselt otsustas jättis kohus TsMS § 277 lg 4 alusel 6. mai 2025 istungil põhjendamatult otsuse tegemisel arvestamata hageja 27. jaanuari 2025 menetlusdokumendis esitatud tõenditega (dtl 1447-1452 ja dtl 1480-1483), sest kostja vaidlustas nende ehtsuse TsMS § 277 lg 1 järgi. Kohus jätab vastuväite kohtutegevusele rahuldamata. Vastuväide esitati hilinenult TsMS § 333 lg 2 mõttes, sest seda ei esitatud rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis olgugi, et esindaja pidi teadma, et ei saa vastuväidet hiljem esitada. Rikkumine toimus hageja hinnangul 6. mai 2025 istungil. Selle istungi järgselt esitas hageja 9. mail 2025 menetluskulude nimekirja ja 20. mail 2025 kell 19.04 vastuväite kostja menetluskuludele enne, kui esitas kõnesoleva vastuväite. Kohus märgib, et hageja saab tugineda menetlusõiguse rikkumisele apellatsiooniastmes (vt Riigikohtu 31. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152, p 12.2), mistõttu ei ole vastuväide ka asjakohane.
6.Kohus keeldub hageja 20. mail ja 6. juunil 2025 esitatud tõendite Andruse Hulgikaubanduse OÜ, Hormigon Narva OÜ ja OÜ Narva Elme kinnituskirjad väljastatud arvete kohta (dtl 1677-1678 ja 1683) vastu võtmisest, sest need on esitatud hilinenult ja nende vastuvõtmine põhjustaks menetluse ebamõistliku venimise (TsMS § 330 lg 1 koosmõjus § 333 lg-ga 1). Eelmenetlus siinses asjas lõppes 6. mail 2025 ja selle jätkuna toimus põhiistung. Kohus määras, et kohtuotsus tehakse teatavaks 16. juunil 2025. Tõendite vastuvõtmine lükkaks kohtuotsuse kuulutamise aja märkimisväärselt edasi.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
3(10)
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 3. septembril 2019 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võla 171 529,20 euro tasumist, tuginedes sellele, et aktidest nr 300720-1 ja 140820-1 tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
9.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille kohus saab lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 või tõendite alusel tuvastatuks: kostja sõlmis X OÜ-ga (tellija) 1. augustil 2019 peatöövõtulepingu X ehitamiseks aadressil xxx ja xxx (veekeskus) (kd I, tl 26-59); kostja (peatöövõtja) sõlmis hagejaga 3. septembril 2019 kirjaliku alltöövõtulepingu (töövõtuleping) samade ehitustööde tegemiseks (kd I, tl 128-136). töövõtulepingu p 4.1 kohaselt pidi hageja tegema veekeskuse ehitustöid vastavalt projektile ja hinnapakkumisele (kd IV, tl 35, 186). Töövõtulepingu p 8.1 kohaselt oli tööde hinnaks 1 671 398,52 eurot (+ käibemaks (334 279,70), s.o kokku 2 005 678,22 eurot (kd I, tl 137); töövõtulepingu p 8.2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tööde eest kuus kaks korda esitatud aktide ja nende alusel koostatud arvete alusel 14. kalendripäeva jooksul arve saamisest alates; kostja allkirjastas aktid nr 300720-1 ja 140820-1 (kd IV, tl 187; dtl 196-200), mille alusel hageja esitas kostjale 31. juulil 2020 arve nr 073020 105 101,51 eurot (+ käibemaks) ja 14. augustil 2020 arve nr 081420-1 107 941 eurot (+ käibemaks); arve nr 073020 tasumise tähtpäev oli 14. august 2020 ja arve nr 140820-1 tasumise tähtpäev oli 28. august 2020. Kostja tasus arve nr 073020 hagejale 84 121,81 euro ulatuses (dtl 930-931). Arve nr 081420-1 jättis kostja tasumata.
10.Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).
11.Siinses asjas leppisid pooled töövõtulepingu p-s 4.1 kokku, et hageja kohustus on teostada töid vastavalt projektile ning hageja poolt koostatud ehitustööde ajagraafikule ja hinnapakkumisele. Hinnapakkumises on loetletud konkreetsed tööd (kd IV, tl 35). Töövõtulepingu p 8.2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tööde eest kaks korda kuus esitatud aktide järgi koostatud arvete alusel 14. kalendripäeva jooksul arve saamisest alates. Hageja pidi esitama kostjale teostatud tööde aktid, kes pidi need viie tööpäeva jooksul allkirjastama ja hagejale tagastama. Aktiga mittenõustumisel tuli akt allkirjastada ja märkida, millises osas kostja aktiga ei nõustu (p-d 12.1 ja 12.1.1). Töövõtulepingu p 12.1.2 järgi on aktide
4(10)
allkirjastamine tellija poolt töö vastuvõtmine. Töövõtulepingu 12.1.3 kohaselt tuli aktidel näidata tööosa kirjeldus, kogumaht, eelnevalt teostatud maht koos aruandekuul teostatud mahuga, aruandekuul teostatud maht ja jääk. Iga veeru rahaliste numbrite järel tuli näidata ka teostatud tööde protsent. Tööde vastuvõtmine pidi toimuma poolte tööde lõppakti allkirjastamisel (p 12.3). Vaidlus puudub selles, et töid lõplikult vastu ei võetud. Eeltoodu lepingutingimusi arvestades leiab kohus, et pooled leppisid kokku selles, et töid tehakse etapiviisil (VÕS § 637 lg 4 teine lause) ja tööde eest tasumine toimub ositi, st tasu muutub sissenõutavaks 14. kalendripäeva jooksul aktide alusel koostatud arve kostja poolt saamisest arvates (võlaõigusseaduse (VÕS) § 29). Samamoodi said lepingutingimustest aru kohtu hinnangul pooled (kd II, tl 90 ja pöördel; kd IV, tl 186 p ja187).
12.Hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue kostja vastu on esitatud kostja poolt allkirjastatud aktide nr 300720-1 (ajavahemik 15. juuli kuni 30. juuli 2020) ja 140820-1 alusel (ajavahemik 1. august kuni 15. august 2020) (kd V, tl 142 pöördel, dtl 927). Kohtupraktika kohaselt peab kohus tuvastama milliseid töid vaidlusalused etapid hõlmasid, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu (vt Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 17). Hageja esitas kohtule viidatud aktid (dtl 120123) ja selgitas, et vaidlusaluste aktide alusel tehti peamiselt kandekonstruktsioonide tõid (kd V, tl 142 p; kd V, tl 152). Hageja esitas ka ehitusprotokollid (kd IV, tl 144-184) ja -päevikud (kd III, tl 176-202 ja kd IV, tl 3-27), kust nähtuvad vaidlusalusel perioodil tehtud ja aktides märgitud tööd. Ühtlasi nähtub aktides, et akti nr 300720-1 alusel oli teostatud 12,18% kandekonstruktsioonide töödest ja akti nr 140820-1 alusel 21,44%. Kohus selgitas pooltele, et kohtupraktika kohaselt läks aktide allkirjastamisega tõendamiskoormis töö puuduste osas üle kostjale. Sõltumata tasu sissenõutavusest saab tellija kasutada õiguskaitsevahendeid, kui vastuvõetud töö oli puudustega (kd IV, tl 186 p ja 187 p) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Kostja väitis menetluses esialgu, et vastuvõetud töö oli puudustega, sest hageja ei esitanud töövõtulepingu kohaselt tööde ajagraafikut ega tööde juurde kuuluvat dokumentatsiooni (kd III, tl 126 ja pöördel; 128 ja pöördel). Kostja võttis 11. märtsi 2025 kohtuistungil omaks, et allkirjastas vaidlusalused aktid. Samuti võttis kostja omaks selle, et aktides toodud tööd olid tehtud ja need oli nõuetekohased (kd V, tl 151 p). Kostja möönis, et tehtud tööd kajastuvad hageja esitatud ehituspäevikutes (kd V, tl 151 p). Kostja märkis, et kostjale tasumine sõltub eelkõige sellest, kas kostja saab tellijalt peatöövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu (kd I, tl 66; kd V, tl 154). Muuhulgas märkis kostja menetluses, et hagejale on tasu maksmata isikliku konflikti tõttu (kd II, tl 129 p).
13.Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et kostja võttis omaks, et vaidlusaluste aktide alusel tööd on tehtud kokkulepitud mahus ja nende kvaliteet on nõuetekohane. Kohus märgib, et isegi kui kostja ei oleks kohtuistungil seda omaks võtnud, ei oleks kostja saanud töös esinevatele puudustele tugineda. Kostja tegeleb enda kinnitusel vähemalt 2017. aastast ehitustegevusega (dtl 1216). Seda arvestades pidi kostja vastuvõtmiseks pakutava töö viivitamatult üle vaatama ja teavitama hagejat töö puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS § 643 ja § 644 lg 1 esimese lause). Lepingu kohaselt oli kostjal ka kohustus tööd viie päeva jooksul ülevaadata ja märkida aktidele puudused (p 12.1.1). Toimikus olevate materjalide ja kostja väidete pinnalt saab järeldada, et hagejat teavitati töö väidetavatest puudustest kõige varem 26. oktoobril 2021, s.o rohkem kui aasta pärast vaidlusaluste aktide aluse tööde vastuvõtmist (kd II, tl 66 ja 122; .kd II, tl 111 ja 113; kd IV, tl 185 p). Seda ei saa pidada töö
5(10)
puudustest teavitamiseks mõistliku aja jooksul. Seejuures ei ole nimetatud kuupäeval kirjeldatud puudusi piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 mõttes. Ka ei väitnud kostja, et puudused olid varjatud. Kostja puuduste loetelust võib järeldada, et enamus puudused oleks olnud tuvastatavad tavapärase ülevaatuse käigus (nt fassaadi pinnal nähtav lainetus) (kd II, tl 65 ja pöördel). Kaetud tööd olid vastu võetud eraldi aktidega (kd IV, tl 75-86). Ka ei saa viidatud puuduste loetelust järeldada, et puudused on töödes, mis anti üle vaidlusaluste aktide alusel. Puudustest koos nende piisava kirjeldusega teavitati hagejat poolte kinnituse kohaselt alles 16. novembril 2022, s.o u kaks aasta pärast vaidlusaluste aktide alusel töö vastuvõtmist (kd III, tl 91 p, 113). Seejuures pakkus kostja enda kinnitusel veekeskuse ehitusöid (sh vaidlusaluseid töid) tellijale vastuvõtmiseks 2020. aasta oktoobris (kd II, tl 74). Seega võib eeldada, et kostjal oli võimalus vaidlusaluseid töid ülevaadata vähemalt kuni selle ajani. Eeltoodut arvestades ei oma asja lahendamise tähtsust asjatundja T. S.arvamus veekeskuse ehituse väidetavate puuduste kohta (kd I, tl 92-111 ja kd III, tl 95-104).
14.Kuna kostja võttis omaks, et vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööd on nõuetekohased, ei saa kostja kasutada õiguskaitsevahendeid (sh nõuda töö parandamist. kokkulepitud tasu maksmisest keelduda jne), kuna õiguskaitsevahendite kohaldamine eeldab töövõtulepingu rikkumist VÕS § 101 ja VÕS § 641 mõttes (s.o töövõtulepingu täitamata jätmist, täitmisega viivitamist või mittekohast täitmist).
15.Kostja vaidles hagile vastu veel väites, et tasus vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööde eest hagejale 79 000 eurot sularahas. Seetõttu on hageja nõue selles ulatuses põhjendamatu. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks koopia pabersedelist, millel on märgitud numbritega 79 000 ja hageja seadusliku esindaja allkiri ning kostja 30. aprilli 2021 kassa väljamineku orderi nr 3 (kd II, tl 120 ja 128). Hageja seaduslik esindaja võttis omaks, et on vaidlusaluse pabersedeli allkirjastanud, kuid mitte seda, et on kostjalt selle alusel saanud 79 000 eurot sularahas. Seetõttu kohus asjas käekirja ekspertiisi ei määranud (kd IV, tl 188). Kohus selgitas istungil kostjale, et kui kostja väidab, et on tasunud vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööde eest 79 000 eurot sularahas tuleb tal seda tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kostja soovis esilagu oma väite tõendamiseks kuulata üle tunnistaja ja pooled vande all. Kostja selgitas, et sularaha tasuti kolmes osas selliselt, et kostja töötaja andis sularaha hageja seaduslikule esindajale üle. Kohus palus kostjal oma taotlusi korduvalt täpsustada (kd IV, tl 188 p; kd V, tl 151 p ja 154). Hageja vaidles taotlustele vastu. Kostja loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest ning poolte vande all ülekuulamise taotlused jäid rahuldamata. Kostja taotluste rahuldamata jätmisele vastuväiteid ei esitanud (dtl 1633).
16.Kohtu hinnangul ei tõenda pabersedel ega kassa väljamineku order, et kostja tasus hagejale vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööde eest 79 000 eurot sularahas. Pabersedelil ei ole märgitud rahaühikut ega selle koostamise kuupäeva. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, miks pooled pabersedeli koostasid ja allkirjastasid. Kassa väljamineku order on koostatud kostja poolt ja see saab tõendada eelkõige sularaha kassast väljavõtmist. Kassa väljamineku order ei saa tõendada seda, et hageja seaduslikule esindajale anti üle sularaha (sealhulgas isegi mitte koosmõjus pabersedeliga). Veel vähem saab pabersedelist ja kassa väljamineku orderist järeldada seda, et hagejale tasuti 79 000 eurot sularahas just vaidlusaluste tööde eest. Poolte kinnitusel on neil ärisuhted alates 2017. aastast.
6(10)
Eeltoodut arvestades ei ole asjas leidnud tõendamist see, et kostja tasus hagejale vaidlusaluste tööde eest töövõtulepingu järgi sularahas 79 000 eurot.
17.Kostja väitis menetluses ka seda, et ostis veekeskuse ehitamiseks materjalid väärtuses 66 242,42 eurot (+ käibemaks) (kd V, tl 158 ja pöördel), mille hageja arvestas põhjendamatult vaidlusaluste aktide alusel tehtud töötasu sisse (kd V, tl 154). Materjalide ostmiseks kokkulepe puudus. Kostja pidi tegema hagejale saadud materjalide eest arved. Hageja väite kohaselt kasutati vaidlusaluse perioodile ehitamiseks hageja ostetud materjale. Kokkulepe oli, et kandekonstruktsioonid ostab kostja, sest kokkulepitud tööd kallinesid põhiprojekti järgi. Tasunõue vaidlusaluste tööde eest sisaldab ka materjalikulu. Hageja ostis materjalid. Ehitussektoris on hageja väitel u 70% ehituskuludest tööjõukulud (kd V, tl 154).
18.Kohtu hinnangul olid poolte väited menetluses veekeskuse ehitamiseks mõeldud materjali ostmisega seonduvalt vastuolulised. Vaidlusaluses töövõtulepingus on kirjas, et materjalid ostab hageja (töövõtulepingu p 5.1.8). Hageja väitis, et ei pidanud materjale ostma, kuid vaidlusaluse aktide aluselt tehtud tööde materjalid ostis. Kostja kinnitusel andis ta veekeskuse ehitamiseks materjalid hagejale ilma, et selles oleks kokku lepitud. Samas märkis kostja, et pidi hagejale materjalide eest hiljem arved tegema. Mõlemad pooled esitasid tõendid selle kohta, et ostsid veekeskuse ehitamiseks vajaminevaid materjale, sealhulgas lammi blokke.
19.Kohus arutas istungitel pooltega, millist õiguslikku tähendust võib kostja vastuväide asja lahendamisel omada ning kellel on selle väite aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis. Kostjat esindas menetluses algselt vandeadvokaat. Kohtu 13. mai 2022 menetlusse võtmise määruses selgitati kostjale, et kostjal on õigus esitada vastuväited ja vastuhagi (kd I, tl 174-175). Kostja ei esitanud menetluses tasaarvestusavaldust ega vastuhagi. Kohus ei välistanud, et hageja poolt materjalide ostmata jätmist võib käsitada puudustena vaidlusalustes töödes või lepingu rikkumisena, mis annab aluse muuhulgas keelduda tehtud tööde eest tasumisest. Kohus selgitas, et kostjal tuleb tõendada seda, et andis veekeskuse ehitamiseks materjalid, mis sisalduvad ka vaidlusaluste aktide alusel tehtud töödes (VÕS § 230 lg 1).
20.Kohus märgib esmalt, et kohtu arvates ei saa käsitada hageja poolt väidetavalt vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööde jaoks vajalike materjalide ostmata jätmist puudustena vastuvõetud töödes. Kostja võttis kohtu hinnangul omaks, et vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööd oli kokkulepitud mahus ja nõuetekohased ning vastasid töövõtulepingus kokkulepitule (sh kokkulepitud hinnale). Kostja võttis vaidlusalused tööd aktide alusel vastu ja tasus nende eest osaliselt. Kostja märkis 6. mai 2025 põhiistungil, et tal võib olla hageja vastu alusetu rikastumise nõue, kuid ei esitanud selleks tasaarvestusavaldust või vastuhagi ega avaldanud soovi seda teha. Seega oli kostja arvates poolte vahel lepinguväline võlasuhe materjalide ostmiseks, mis saab olla aluseks tasaarvestusavalduse või vastuhagi esitamiseks. Ka juhul, kui töös esinesid mingisugused puudused, on kohtu hinnangul kostja minetanud vaidlusalustes töödes esinevatele puudustele tuginemise õiguse (vt määruse p 13). Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ostis töövõtulepingu alusel kokkulepitud tööde tegemiseks vaidlusalusel perioodil (s.o 15. juuli kuni 15. august 2020) mistahes materjale.
21.Poolte esiletoodu kohaselt toimus materjalide ostmine pooltevahelise kokkuleppeta või kokkuleppel, mille kohaselt pooled muutsid algselt töövõtulepingus kokkulepitud töö mahtusid (dtl 1644). Kumbagi olukorda ei saa käsitada töövõtulepingu mittekohase täitmisena või täitamata jätmisena vaidlusalusel perioodil. Töövõtulepingu p 5.1.8 kohaselt pidi materjalid ostma hageja. Seega pidid hinnapakkumise järgi tehtavad tööd sisaldama nii
7(10)
materjali- kui ka tööjõukulu. Töövõtulepingu punkt 20.4 kohaselt võidi lepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kostja võttis omaks, et vaidlusaluste aktide alusel vastuvõetud tööd on tehtud nõuetekohaselt ja tööde kirjeldus sisaldub ehituspäevikutes. Kostja kinnitas, et ei pidanud kokkuleppe kohaselt materjale ostma. Kostja märkis, et ostis materjale selleks, et kiirendada veekeskuse ehitustegevust (dtl 1648). Neil asjaoludel ei ole võimalik järeldada, et hageja rikkus töövõtulepingut. Seega ei saa kostja keelduda vaidlusaluste aktide alusel tehtud tööde eest tasumisest VÕS § 111 alusel, nõuda selle parandamist ega kasutada mistahes muud õiguskaitsevahendit, mis eeldab lepingu rikkumist (vt ka määruse p 13). Tasaarvestusvaldust ega vastuhagi kostja siinses menetluses ei esitanud.
22.Kostja ei ole ka menetluses tõendanud, et ostis veekeskuse ehitamiseks materjalid (eelkõige lammi blokke). Veel vähem seda, et väidetavalt ostetud materjalid kasutati vaidlusaluste aktide alusel tehtud töödeks. Seega isegi juhul, kui käsitada materjalide ostmata jätmist lepingu rikkumisena, on rikkumine tõendamata. Kohus hindab tõendeid kogumis (TsMS § 232 lg 1). Kohus sai kostja viimasel istungil antud selgitustest aru nii, et kostja ostis vaidlusalusel perioodil veekeskuse ehitamiseks kokku 66 242,42 euro väärtuses materjale. Selles ulatuses on vaidlusalused aktid sisult valed.
23.Kohus märgib, et siinses asjas väitis kostja esimest korda, et ostis materjalid veekeskuse ehitamiseks alles 2023. aasta detsembrikuus (dtl 926-935), s.o kolm aastat pärast vaidlusaluste aktide allkirjastamist. Kostja lõplikul hinnangul kasutati vaidlusaluste tööde tegemisest kostja ostetud materjale väärtuses 66 242,42 eurot (+ käibemaks), sh lammi blokid 50 241,67 eurot ja õõnespaneelid 16 000,75 eurot (dtl 1565-1567 ja 1576). Hageja vaidles nendele kostja väidetel vastu ja esitas oma väidete tõendamiseks tõendid (dtl 1642-1643).
24.Kohtu hinnangul ei saa tuvastada esitatud tõendite pinnalt, et kostja ostis vaidlusalusel perioodil veekeskuse ehitamiseks materjalid. Kostja esitas kohtule arvelduskonto väljavõtted, kust nähtuvad erinevatel kuupäevadel ülekanded M OÜ-le (dtl 935). Kostja väidete kohaselt saab tõendist järeldada, et kostja ostis veekeskuse ehitamiseks lammi blokke. Kostja selgitas, et M OÜ müüb üksnes lammi blokke ja seda on kohtul võimalik registrikood alusel kontrollida. Lisaks esitas kostja transpordiarved, mis tõendavad kostja väitel seda, et ostetud lammi blokid tarniti vaidlusalusel perioodil veekeskuse ehitamiseks ja kasutati neid. Kohus märgib, et eelviidatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja ostis lammi blokke koos nende transpordiga objektile. Arvelduskonto ülekannetest ei nähtu mille eest raha tasuti. Muuhulgas ei nähtu ülekannetest, kas arved tasuti käibemaksuga või ilma. Tegemist on hagimenetlusega, mistõttu kohus ise tõendeid ei kogu. Seetõttu ei kontrolli kohus, kas M OÜ majandustegevus seisneb üksnes lammi blokkide tootmises või mitte. Transpordi Unilog OÜlt tellis M OÜ (kd V, tl 14-16). Transpordiarved veekeskuse aadressil ei näita, et transporditi just kostja poolt M OÜ-lt ostetud lammi blokid. Arvetel on märgitud üksnes „transporditeenus“. Transpordiarved ei anna mingit infot ka selle kohta, kas objektile väidetavalt transporditud lammi blokke kasutati vaidlusaluste tööde tegemiseks. Lisaks on transporditeenust osutatud ka ajavahemikul, mis ei puuduta vaidlusaluseid töid. Tõendite hindamisel tuleb arvestada ka seda, et kostja kinnitusel tegi ta ka ise ehitusel töid. Muuhulgas nähtub kostja enda kinnitusest, et osa väidetavalt ostetud materjalidest paigaldasid kolmandad isikud (dtl 1570-1575) Seega ei saa eeldada, et väidetavalt objektile tarnitud materjalid kasutati ehituses hageja poolt. Lisaks kinnitas kostja istungil, et hageja ostis veekeskuse ehituseks lammi blokke, mis hiljem kostja poolt hagejale tasuti (dtl 1648 ja 930; kd V, tl 1).
8(10)
Hageja esitatud aktidest ja ehituspäevikutest saab kohtu arvates järeldada, et vaidlusalusel perioodil tegeleti peamiselt muude töödega, kui lammi blokkide paigaldamisega (dtl 872-886 ja 890-902). Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul tõendamata, et kostja ostis vaidlusaluse perioodil veekeskuse ehitamiseks lammi blokke vaidlusalustes aktides kajastuvate tööde tegemiseks.
25.Lisaks väitis kostja, et ostis veekeskuse ehituseks vaidlusalusel perioodil arvete nr 343 ja nr 546 kohaselt õõnespaneelid N AS-ist kokku väärtuses 16 000,75 (dtl 932; kd V, tl 128135). Kohus märgib, et nimetatud arveid toimikus pole (dtl 1519-1530). Ühtlasi nähtub kostja esitatud arvelduskonto väljavõtetelt, et arve nr 343 eest on tasutud koos arvega nr 379 kokku 22 957, 75 eurot (dtl 932). Seetõttu ei ole selge, kui palju tasuti arve nr 343 eest. Arve nr 546 tasumise kohta toimikus tõendid puuduvad. Toimikus on arvete kohta üksnes kostja enda koostatud andmed (dtl 1576). Kuna arveid ei ole toimikus, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, mida nimetatud arvete alusel osteti. N AS saatelehtedel puudub info, mida kostjale veekeskuse ehitamiseks objektile saadeti. Õõnepaneelide kasutamine ei seondu ehituspäevikute kohaselt ka vaidlusaluse perioodiga (dtl 872-886 ja 890-902).
26.Kostja esitas kohtule pildid koos oma selgitustega (dtl 1570-1575). Kostja ei viidanud, millist vaidlusalust asjaolu pildid tõendavad. Seda ei ole võimalik järeldada ka koos piltidega esitatud selgitustest. Kohus märgib, et hageja esitatud pildid ei tõenda eraldi ega koosmõjus teiste tõenditega hageja väiteid selle kohta, et kostja ostis vaidlusaluste aktide alusel veekeskuse ehituseks materjalid väärtuses 66 242,42 eurot. Kohus selgitas 6. mai 2025 istungil, et kostja selgitused ei ole tõend (TsMS § 229 lg 2).
27.Kohus märgib, et lepingu järgi pidi materjali ostma hageja ja teistsugust kokkulepet ei ole tõendanud kumbki pool. Lisaks tulnuks selline kokkulepe sõlmida töövõtulepingu p 21.1 kohaselt kirjalikult.
28.Kohus märgib, et juhul kui kostja materjalide ostmisega seonduvat vastuväidet käsitada nii, et kostja vaidleb vastu üksnes aktides toodud tasu suurusele ehk teostatud tööde maksumusele, siis ka selle väite tõendamiskoormis oli kostjal. Aktides näidati nii tehtud tööde mahud kui ka nende maksumus vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele (p-d 8.2 ja 12.1.3; dtl 924). Vaidlust ei ole, et kostja vaidlusalused aktid allkirjastas, mis vastasid lepingule ja hinnapakkumisele. Seega pidi kostja tõendama, et tehtud tööde maksumus ei vasta poolte kokkuleppele. Kostja väitis, et tarnis vaidlusaluste aktide kohaselt tehtud töödeks materjalid, kuid see väide ei leidnud menetluses kinnitust (vt määruse p-d 23-26). Arvestades, et vaidlusalustes aktides tuli näidata tehtud tööde maht ning iga veeru rahaliste numbrite järel teostatud tööde protsent, siis ei saa kohtu arvates kostja enam ka vastu vaielda aktides märgitud tasu suurusele, kui ta võttis tehtud tööde mahu omaks (vt määruse p 12).
29.Ülaltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tulenev tasunõue 171 529,20 eurot. Kuna hagi rahuldatakse, jääb siinses asjas 24. augustil 2022 (täiendatud 25. augustil 2022) tehtud hagi tagamine jõusse.
30.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). Menetluskulud
9(10)
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.