Natalja Šustova avaldus Sergey Aleksandrovi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. juuni 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergey Aleksandrovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Sergey Aleksandrov (ik XXXXXXXXXXX ) Avaldaja: Natalja Šustova (ik XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. juuni 2019 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Natalja Šustova (avaldaja) esitas 2. novembril 2018 avalduse Sergey Aleksandrovi (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju summas 6200 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi kohtule esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi, asukohas XXXXXXXXXXX , omanik. Puudutatud isikule kuulub avaldaja korteri kohal asuv korteriomand XXXXXXXXXXX. 3. novembril 2015 toimus puudutatud isiku korteris veeleke pesumasina voolikust, mille tulemusena valgus vesi alumisel korrusel asuvasse avaldaja korterisse, millega tekkis avaldajale varaline kahju. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju summas 6200 eurot vastavalt Forge Ehitus OÜ poolt koostatud eelarvele. Puudutatud isik on keeldunud hüvitada avaldajale tekitatud kahju täies ulatuses.
2.Puudutatud isik esitas 25. novembril 2018 vastuse, milles palub jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud avaldaja kanda. Puudutatud isik nõustub, et 3. novembril 2015 toimus veeleke pesumasina voolikust, mille tulemusena valgus vesi alumisel korrusel asuvasse korterisse nr XX. Puudutatud isik vaatas kannatada saanud korteri avaldaja juuresolekul üle. Tapeedid olid osaliselt esikus ja elutoa ühes seinas lahti tulnud, põrandal olev parkett, köök ja panipaik kahjustada ei saanud. Korteris ei olnud väga kaua remonti tehtud. Puudutatud isik andis allkirja veelekke kui fakti kohta. Puudutatud isik teostas avaldajaga suulise kokkuleppe alusel korteris remondi, võttis osaliselt maha vannitoa ripplae, kontrollis lae ja elektrijuhtmete seisukorda ning teostas remondi esikus ja elutoas. Puudutatud isik eemaldas esikus ja elutoas märja tapeedi, silus seinad krohviga ja värvis need ning vahetas vannitoa ukse. 21. veebruari 2016 seisuga oli remont puudutatud isiku poolt tehtud. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue ei ole tõendatud. Avaldaja poolt tõendina esitatud arve on koostatud ebakorrektselt ja on põhjendamatu- puudub arve koostamise kuupäev, teostatavate tööde nimekiri ja nende maht, viimistlusmaterjalide nimekiri ja nende maht, samuti on ülepaisutatud transpordikulud.
3.Avaldaja vaidles 5. veebruaril 2019 esitatud täiendavas seisukohas puudutatud isiku seisukohtadele vastu. Avaldaja hinnangul ei ole kostja kahju tervikuna heastanud. Puudutatud isik krohvis ja värvis esiku ning elutoa ühe seina, kuid ei ole vannitoa ust vahetanud. Avaldaja esitas enda väidete tõendamiseks fotod. Avaldaja pöördus pärast puudutatud isikult vastuse saamist AS-i Vant poole, kes on asjatundja ehituse valdkonnas. AS Vant koostas eelarve korteri remondiks seoses 3. novembril 2015 toimunud veelekkega ning määratles remondi maksumuseks 7093,79 eurot. Eelarve koostamisel kasutas AS Vant 3. novembril 2015 tehtud fotosid ning lähtus 2015. aastal kehtinud hindadest.
4.Puudutatud isik esitas 27. veebruaril 2019 täiendava seisukoha.
Puudutatud isiku arvates ei kasuta avaldaja enda menetlusõigusi heauskselt, venitab menetlusega ja viib kohut eksitusse, vähendades kahjuhüvitise summat pärast puudutatud isiku poolse vastuse ja fotode esitamist. Puudutatud isiku hinnangul puudub seos 2015. aastal toimunud veelekke ja 2018. aastal esitatud remondi maksumuse summa vahel. Puuduvad fotod ja aktid, mis oli rikutud ja mis kuulub väljavahetamisele või taastamisele. Puudutatud isik teostas remonttööd veebruaris 2016 ning seejuures oli parkett korras, tapeedid seintel kuivanud, lagedel puudusid veekahjustused. Puudutatud isiku fotod tõendavad, et elutoa elektrijuhtmestik vajas väljavahetamist enne veeleket. AS-i Vant poolt koostatud eelarve on tehtud kolm aastat pärast veelekke toimumist korterit üle vaatamata fotode ja avaldaja selgituste alusel.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 26. juuni 2019 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult välja kahju hüvitise summas 6200 eurot. Samuti mõistis kohus puudutatud isikult viivise alates
2.novembrist 2018 kuni kohtumääruse tegemiseni 26. juunini 2019 ühekordse summana 322,06 eurot, edasiulatuva viivise alates 27. juunist 2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras. Menetluskulud jäeti määrusega puudutatud isiku kanda. Kahju tekkimise ajal 3. novembril 2015 kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-tele 1 kuni 5 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust, et veekahju avaldaja korteriomandile tekkis sel põhjusel, et puudutatud isiku korteriomandi reaalosas lekkis pesumasina voolik. Seega puudutatud isik rikkus kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikule ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti ei ole vaidlust, et puudutatud isik on kahju osaliselt hüvitanud. Menetlusosalised vaidlevad kahju suuruse üle. Maakohtu hinnangul on puudutatud isik kohustatud hüvitama avaldajale varalise kahju, mille põhjustas puudutatud isiku korterist avaldaja korterisse valgunud vesi. Kahju oli puudutatud isikule ettenähtav ning põhjuslikus seoses puudutatud isiku tegevusega. Puudutatud isiku vastutusest vabastamise aluseid kohus ei tuvastanud. Kahju hüvitise suuruseks on korteri kahjueelse seisukorra taastamiseks tehtud vajalikud kulutused. Maakohus luges tõendatuks, et avaldaja korteri taastusremondi maksumuseks on AS-i Vant poolt esitatud eelarves märgitud 7093,79 eurot, mis on kahju hüvitise suuruseks. Avaldaja on kahju hüvitisest maha arvanud (tl 57) puudutatud isiku poolt tehtud remondi maksumuse, mille tõttu on hüvitatava kahju suurus vähenenud 6635,41 euroni. Avaldaja nõuab sealjuures kahju hüvitist 6200 eurot, so vähem kui tegelik kahju hüvitis olema peaks. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kulud korteri taastamisele oleks väiksemad kui avaldaja poolt esitatud eelarvetes
märgitud. Kohus järeldas, et puudutatud isik on kohustatud avaldajale hüvitama korteri taastamisega seotud varalise kahju 6200 eurot. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja viivise ning arvutas kohtumääruse tegemise ajaks
26.juuniks 2019 sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistis selle puudutatud isikult välja ühekordse summana 322,06 eurot ning edasiulatuvalt, alates 27. juunist 2019 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isik esitas 15. juulil 2019 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Puudutatud isik on veebruaris 2016 teinud avaldaja korteris remondi ning likvideerinud veelekke tagajärjed. Materjalide ja tööriistade maksumus oli 1518,50 eurot, kuid ostutšekid ei ole alles. Kohus ei ole võtnud arvesse asjaolu, et puudutatud isik sai juurdepääsu avaldaja korterisse alles
3.jaanuaril 2016. Puudutatud isik märkis, et kui avaldaja korter sai niivõrd kannatada, et vajab täielikku parketi väljavahetamist, siis oleks pidanud saama kahjustusi ka teisel ja esimesel korrusel asuvad korterid. Vannitoa uks, esikus asuvad elektrijuhtmed, lülitid ja pistikud paigutas avaldaja teise kohta ammu enne uputust, 2015. aastal ja suurte rikkumistega. Avaldusest ei selgu, kas korteris tehti pärast veeleket kosmeetiline või tehakse kapitaalremonti. Avaldaja ei ole põhjendanud ega kinnitanud dokumentaalselt korteri seisukorda enne ja pärast veeleket, põhjuslikku seost veelekke tagajärgede ning tehtud või oletatavate remonditööde mahu vahel. Kohus keeldus ilma igasuguste selgitusteta puudutatud isiku taotlustest tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi tegemiseks, mis tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise. Puudutatud isik esitas 3. juuli 2019 PROMASTER–BALTIC OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni remondiks vajalike materjalide maksumuse kohta.
7.Avaldaja esitas 5. augustil 2019 vastuse, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on 15. mai 2019 kohtuistungil kinnitanud, et avaldaja poolt 5. veebruaril 2019 kohtule esitatud fotod on õiged, mis on tehtud 3. novembril 2015 pärast uputust. Fotod tõendavad kahju tekkimist ja remonditööde mahtu, samuti on fotodel näha, et avaldaja korteris oli kaasaegne siseviimistlus ning korteri pind oli täielikult üle ujutatud. Pärast korteris toimunud veeleket on puudutatud isik kahju heastamiseks krohvinud ja värvinud seinad esikus ja ühe seina toas. Puudutatud isiku poolt avaldaja korteris tehtud tööd ei olnud piisav avaldajale kogu tekitatud kahju heastamiseks ning avaldaja põhinõue summas 6200 eurot (hagi ese) on põhjendatud. Avaldaja esitas kaks eelarvet Forge Ehitus OÜ ja AS Vant poolt, mis kattuvad avaldaja poolt 5. veebruaril 2019 esitatud fotodel kujutatud olukorra kõrvaldamiseks vajalike tööde ja materjalidega. AS-i Vant esindaja teostas korteri ülevaatuse. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kulud korteri taastamisele oleks väiksemad kui avaldaja poolt eelarvetes märgitud. Avaldaja hinnangul ei ole tõendatud, et veelekke tagajärjed on kõrvaldatud. Avaldaja pöördus kohtusse, kui sai selgeks, et kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg möödub, kuid puudutatud isik keeldus kontakteerumast kahju hüvitamise teemal, teatades avaldaja pojale ebatsensuursete sõnadega, et ei kavatse kahju hüvitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 667 lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule.
9.Avaldaja esitas maakohtule avalduse kahju hüvitamiseks kahju tekkimise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Avalduse põhjendustest nähtuvalt põhjustas puudutatud isik (ülemise korteri omanik) kahju avaldaja korterile seoses vee läbijooksuga. Asja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus, et puudutatud isik rikkus varem kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ning et puudutatud isik on avaldajale kahju osaliselt hüvitanud. Menetlusosalised vaidlesid hüvitamata kahju suuruse üle. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on tõendatud ning rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult välja 6200 eurot. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ning leiab, et maakohus on jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata ja kahju suuruse kindlaks tegemata.
10.Maakohus lahendas avalduse TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Seega pidi kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud välja selgitama ja vajalikud tõendid koguma. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete alusel, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata üksnes seetõttu, et menetlusosaline ei esitanud vajalikke tõendeid nõude põhjendamiseks. Riigikohus on 02.03.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-186-15 märkinud, et uurimispõhimõte ei tähenda seda, et menetlusosalistel ei oleks tõendamiskoormist nende asjaolude tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamist saab nõuda ka hüpoteetiliste parandamiskulude järgi (avaldaja kinnitas maakohtu istungil, et vaidluse ajaks on korter remonditud). Selleks peab avaldaja esmalt tõendama, millised korteri osad said vee läbijooksu tõttu kahjustada ning seejärel mõistlike kulutuste suurus. Kui puudutatud isikul on vastuväiteid avaldaja tõenditele, tuleb tal vastuväiteid tõendada. Kuigi maakohus lahendas avalduse hagita menetluses, on maakohus rikkunud asja lahendamisel hagita menetlusele omast uurimispõhimõtet, TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustust ja TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust. Riigikohus on 13.04.2011 lahendis nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule uueks lahendamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
11.Maakohtule esitatud avalduses nõudis avaldaja puudutatud isikult 6200 euro suuruse kahju väljamõistmist ning tugines seejuures Forge Ehitus OÜ eelarvele (t.l 9) Puudutatud isik vaidles nimetatud tõendile vastu ja kinnitas, et eelarve ei tõenda remonditööde kulude suurust. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et kuna avaldaja esitatud eelarvest ei nähtu kahjustuse kõrvaldamiseks tehtavate tööde ning viimistlusmaterjalide loetelu, siis ei ole selle tõendiga võimalik tõendada puudutatud isiku poolt tekitatud kahju suurust. Pealegi ei
nähtu nimetatud eelarvest selle koostamise aega ja kohta, samuti puudub sellel koostaja allkiri. Seetõttu on Forge Ehitus OÜ eelarve ebausaldusväärne ega tõenda kahju suurust. Menetluse kestel esitas avaldaja AS Vant eelarve (t.l 55, 57), mille kohaselt on remonditööde maksumuseks 7093,79 eurot. 05.02.2019 menetlusdokumendis (t.l 43-44) kinnitas avaldaja, et eelarve koostamisel kasutas AS Vant fotosid kahjustatud korterist ning et AS Vant eelarve tõendab 6200 euro suuruse nõude põhjendatust. Eelarve koostaja on kinnitanud (t.l 71), et arvestuse aluseks olid fotod, video ja korteri plaan. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et eelarve koostaja oleks korteri üle vaadanud, samuti ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks kutsunud ülevaatusele puudutatud isiku. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda ka AS Vant eelarve usaldusväärselt kahju suurust ning puudutatud isiku vastuväited sellele on põhjendatud. Samas ei ole maakohus arvestanud puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja tõenditele ning on jätnud põhjendamatult asja materjalide juurde võtmata puudutatud isiku tõendid. Selliselt on maakohus jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata ja vaidluse lahendamata. Asja uuel lahendamisel peab maakohus esmalt kindlaks tegema, millise tõendi (kas Forge Ehitus OÜ või AS Vant koostatud eelarve) alusel avaldaja kahju nõuab. Seejärel peab maakohus kindlaks tegema, millistel asjaoludel on avaldaja esitatud tõend saadud, s.o kas ja millal on teostatud korteri ülevaatus, kes ülevaatusel osalesid ning millised konkreetsed asjaolud (millistes ruumides millised kahjustused) seoses vee läbijooksuga kindlaks tehti. Kuna avaldaja on tunnistanud, et puudutatud isik on osa töid teinud (kahju osaliselt heastanud), siis tuleb kindlaks teha puudutatud isiku poolt tehtud tööde ulatus ja maksumus. Samuti peab maakohus eelmenetluses tagama, et puudutatud isik saaks esitada omapoolsed tõendid, mis kinnitavad tema vastuväiteid avaldaja nõudele. TsMS § 229 lg 2 teine lause sätestab, et hagita menetluses võib kohus lugeda piisavaks ka tõendusvahendi, mida sama lõike esimeses lauses ei ole nimetatud. Nimetatud säte annab kohtule lisavõimaluse tõendite ringi laiendamiseks hagita menetluses ning ka seda võimalust peab maakohus asja uuel lahendamisel menetlusosalistega arutama. Oluline on seejuures tagada, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud saaksid välja selgitatud. Ühtlasi peab maakohus selgitama menetlusosalistele TsMS § 4 lg-s 4 sätestatut.
12.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.