Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hagiavaldus Kohtule 24.5.2019. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 25.04.2014. aastal väikelaenu lepingu Nr. xxx. Lepingu kohaselt võimaldas Pank Kostjale laenusumma 1900,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.05.2014 summas 41,56 € kuni viimase osamakseni 10.05.2018 summas 98,31 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 52,50% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus Lepingu p.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisummat ja intressi alates 11.01.2016 osamaksest. Vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule on põhivõlgnevuse kujunemise arvestus järgmine: tasutud põhiosa osamaksed alates 10.06.2014 osamaksest kuni 10.12.2015 osamakseni (350,16 €), mis lahutades laenusummalt (1900 - 350,16) moodustab põhivõlgnevuse summas 1549,84 €. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 04.10.2016. a. Vastavalt lepingus kokkulepitud intressi suurusele on intressiarvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 268 (alates 11.01.2016 - 04.10.2016) x 0,143443 % : 595,80 €. 27.11.2017 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1549,84 € 2) intressid 595,80 € 3) viivised summas 326,79 €. Vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 962 x 0,021918 % : Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 1 549,84 05.10.2016 24.05.2019 0,021918% 326,79 € Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (1549,84 € * 0,021918 % = 0,340 € * 365 päeva = 123,99 €). Kostja vastus Kohtule 26.06.2019. a esitatud vastuses teatab kostja, et tal puudub igasugune võimalus võlgnevuse tasumiseks kuna Maksu ja Tolliamet on arestinud 124 000 eur ja kostja on 100% töövõimetu. Kostja sissetulek on 384 eur, millest alimendid 200 eur. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 25.04.2014. a laenulepingu nr SLW14-01-140731, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 1 99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress hiljemalt 10.05.2018. a. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 52,50% aastas. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja ei ole laenulepingust nr SLW14-01-140731 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue kokku summas 2 472,43 eurot (sh tagastamata laenusumma 1 549,84 eurot, intress 595,80 eurot, viivis 326,79 eurot) on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat täies ulatuses tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 1 549,84 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Riigikohus on lahendis 3-2-1108-14 leidnud, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus. Kuivõrd käesoleval juhul ei

ületa krediidi kulukuse määr (tl 9) enam kui kuus korda Eesti Panga kodulehel avaldatud piirmäära, ei ole kohtu hinnangul laenusumma ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 595,80 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,021918 % tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt seaduses toodud ulatuses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. 05.10.2016. a (tl 13). Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Käesoleval juhul on kostja jätnud laenu tagastamata. Kostja poolt kohtule esitatud vastuses väljatoodud asjaolud ei õigusta hageja ees kohustuse täitmata jätmist. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 326,79 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub väljamõista viivis alates hagi esitamisest 25.05.2019. a. Eeltoodu alusel rahuldab kohus lisanduva viivise nõude. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 695 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 2 596,62 eurot tasumisele riigilõiv 275 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 275 eurot. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust dokumentide komplekteerimiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ning selle kohtule edastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 420 euro (sh käibemaks). Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline

isik on PlusPlus Capital AS töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2011; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevaks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu 2 töötunni eest summas 240 (sh käibemaks) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.