2-18-132095/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja Geormont OÜ1 (edaspidi ka laenusaaja) sõlmisid 20.06.2018.a laenulepingu nr xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige U. T. (kostja) sõlmisid 20.06.2018.a laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6000 eurot. Hageja ja laenuandja on sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohus on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetanud isiklikult allkirja vastu 01.08.2019.a. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

2-18-132095 takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 425 eurot ning õigusabikulust summas 200 eurot, st maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine summas 20 eurot (TsMS § 172 lg 9) ja hagiavalduse koostamine (ajakulu 1 h 15 m) summas 180 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja kinnitab, et hageja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse sisulise osa) mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on 180 euro osas põhjendatud. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus selles osas rahuldamisele ei kuulu. Nimelt näeb TsMS § 4842 ette, et lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Antud juhul on kohus jätkanud asja menetlust hagimenetluses seetõttu, et võlgnikule ei õnnestunud mõistlikuaja jooksul maksekäsu dokumente kätte toimetada. Seega ei ole kohus maksekäsu kiirmenetluses menetlust lõpetatud võla tasumise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole täidetud TsMS §-s 4842 sätestatud asjaolud ning maksekäsu kiirmenetluse esindajakulud ei kuulu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 425 eurot ja esindajakulud 180 euro ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).