Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2019, Narva
Kohtuasja number
2-19-14081
Kohtuasi
I T avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik: I T (isikukood xxx, elukoht xxx; tel xxx; e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4, 10150 Tallinn; e-post [email protected]; tel xxx)
Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-14081, I T pankrotiavalduses, seoses võlgniku avaldusest loobumisega.
Tühistada 26.09.2019 määrusega I T suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld.
Määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 397.00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot).
Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 397.00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarvele XXX AS-is SEB pank).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1(3)
I T esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on vara puudumine, töötus ja võlgnevused võlausaldajate ees. 26.09.2019 määrusega on I T ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. 14.10.2019 esitas haldur kohtule ajutise halduri aruande. Haldur esitas ka taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks summas 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ning tehtud vajalikke kulutuste katteks 38.00 eurot (lisandub käibemaks 07.60 eurot). Kohtuistungil 15.10.2019 selgitati võlgnikule ajaolusid ning menetluse käiku. Võlgnik loobus kohtuistungil esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisel pankrotihalduril vastuväiteid avaldusest loobumisele ei olnud. Kuivõrd võlgnik on avaldusest loobunud, palub haldur välja mõista tasu ja kulutused summas kokku 397.00 eurot (lisandub käibemaks summas 79.40) ning määrata nende hüvitamine riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt, pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus leiab, et avaldaja taotlus pankrotiavaldusest loobumiseks on põhjendatud. Taotlus ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur esitas aruandes taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks summas 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ning tehtud vajalikke kulutuste katteks 38.00 eurot (lisandub käibemaks 07.60 eurot). Kuivõrd võlgnik on avaldusest loobunud, palub haldur välja mõista tasu ja kulutused summas kokku 397.00 eurot (lisandub käibemaks summas 79.40). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole avaldaja istungil vastu vaielnud. Ajutine pankrotihaldur palub tasu hüvitada riigi vahenditest. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus selgitab ka, et TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on võimalik pool tasutud riigilõivust, s.o 05.00 eurot, avaldajale tagastada. 2(3)
Tulenevalt TsMS § 150 lg 4 kohus tagastab riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 alusel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.