Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ hagi R. F. vastu 1800 euro nõudes
Hagihind
1800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ (registrikood 14545967, asukoht Akadeemia tn 7, Pärnu linn, Pärnu linn, 80010 Pärnu maakond); Hageja volitatud esindaja: K. K. (isikukood xxx, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa, asukoht Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn, e-post: xxx); Kostja: R. F. (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office, asukoht Raua 34, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2 Mõista hagejalt Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ kostja R. F. kasuks välja menetluskulud summas 912 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (912 eurot) tuleb hagejal Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ tasuda kostjale R. F. käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-19-107000 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ esitas 06.03.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. F.ilt 1800 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2019 võlgnikule makseettepaneku. R. F. esitas 02.04.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.04.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 22.04.2019 määrusega esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ esitas 03.05.2019 Pärnu Maakohtule hagi kostja R. F. vastu 1800 euro nõudes. Pärnu Maakohus keeldus 07.05.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas avalduse menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1800 eurot hindamisteenuse eest ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel leping hindamisteenuse tellimiseks, mis sõlmiti põhinedes suulisele ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (meilivahetus) osapoolte suhtlusele. Eraldi kirjalikku lepingut osapoolte vahel ei ole. Uus Maa hindaja G. S. poole pöördus e-maili teel X maakler A. E., kes viitas, et tema klient R. F. soovib kinnistu hindamist. Maakler leppis hindajaga kokku kohtumise kliendi objektil, et hindaja saaks eksperthinnangu koostamise jaoks vajaliku materjali. Hindaja pildistas objekti üles, kus viibis ka klient. Arutati eksperthinnangu koostamise üksikasju. Eksperthinnangu valmimisel keeldus klient arvet tasumast. Hindaja edastas kliendile allkirjastamata eksperthinnangu, mille osas klient hindajale pretensioone ei esitanud, kuid arvet ei tasunud. Klient väitis, et teenuse maksumus on liiga kallis. Lisaks väitis klient, et pole teenust üldse tellinud. Hindaja võttis pakkumise sama objekti kohta ka teiselt teenusepakkujalt, mis pakkus võrdväärset hinda teenuse osas. Eksperthinnangu maksumuseks kujunes vastavalt objekti suurusele 1800 eurot. Samuti on hindamisteenuse hindade kohta infot veebilehel: https://www.uusmaa.ee/hinnakiri/hindamine/.
3.Hageja esitas 30.08.2019 seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on tõendanud oma väiteid kohtule esitatud kirjavahetustega hageja ja kostja vahel ning hindaja G. S. selgitustega. Lisaks tõendab teenuse tellimist ka kohtule esitatud eksperthinnang, mis sisaldab üksikasjalikke pilte Polümeeri ja Merekivi kinnistutest, millele tagas juurdepääsu hindajale R. F. isiklikult. Eksperthinnangus on Merekivi kinnistutest pilte 8, alates välikäimla pildist. Piltidel on kämpingud ja ka kämpingu majade sisu. Vastava juurdepääsu tagamine mõlemale kinnistule piltide tegemiseks viitab, et kostja soovis mõlema kinnistu hindamist ning sooritas toiminguid, mis võimaldas hindajal
2-19-107000 eksperthinnangut koostada. Hageja ei nõustu kostja väitega, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, kuna hageja on kohtule esitanud lepingu olemasolu tõestamiseks selgitusi ning tõendeid. Kostja on ka ise vähemalt osaliselt lepingu olemasolu juba tunnistanud. Eeltoodule viitab asjaolu, et kostja ei vaidlustanud koheselt hageja saadetud arvet täies mahus. Lisaks viitab asjaolule, et leping on sõlmitud just hageja ja kostja vahel see, et kostja edastas hagejale vajalikku informatsiooni ning tagas hagejale ligipääsu kinnistutele, et hageja saaks koostada eksperthinnangu. Hageja ei nõustu kostja väitega, et on tõendatud, et hageja ja X maakleri vahel on sõlmitud leping vastava eksperthinnangu tellimiseks. Hindaja G. S. võis küll kostja esindajale kirjutada, et teenuse tellis maakler, kuid see on hindajapoolne ekslik kõnekeel, mis ei oma mingisugust juriidilist alust. Tegelikkuses tuleb vaadata juhtumi üksikasju ning asjaolude ja tõendite pinnalt on ilmne, et leping on sõlmitud siiski hageja ja kostja vahel. Eelkõige viitab asjaolule, et leping kostja ja hageja vahel on sõlmitud see, et kostja oli otseses ühenduses nii emailis kui isiklikult Uus Maa hindaja G. S.iga, edastades Uus Maa hindajale andmeid/ dokumente kinnistute kohta.
4.Hageja ei nõustu, et kostja tellis eksperthinnangu asemel ekspertarvamuse. Eksperthinnangu tellimist tõendab asjaolu, et kõikides kirjavahetustes on nii hageja kui ka kostja kasutanud sõna „hinnang“, mitte „arvamus“. Ekspertarvamuse tellimise kohta puuduvad igasugused kirjalikud tõendid. Samuti ei oma tähendust A. E. kinnitus ekspertarvamuse kohta käesoleva vaidluse suhtes. Hageja selgitab, et A. E. kinnitus kohtule ei oma antud juhul tähtsust, kuna R. F.i kokkulepped A. E.ga ei puutu käesolevasse vaidlusse. R. F. võis avaldada X maaklerile A. E. soovi tellida Arco Varalt ekspertarvamus, kuid see ei välista seda, et R. F. tellis Uus Maa Pärnu büroolt siiski eksperthinnangu. Hageja lükkab täielikult ümber K. F.i kinnituse tuginedes kirjalikele tõenditele ning hindaja G. S. ütlustele, mille järgi ei viibinud K. F. enamuse ajast R. F.i ja G. S.i juures, kui G. S. pidas R. F.iga läbirääkimisi ning pildistas kinnistuid. Hageja hinnangul on K. F. esitanud kohtule valeväiteid, mida ei toeta ükski kirjalik tõend ega asjaolu. Hageja hinnangul pole K. F. objektiivne isik tunnistusi andma, kuna on R. F.ile lähedane isik. Hageja lükkab ümber kostja väite, et hindaja selgitas kohtumisel, et töö hind kujuneb odavamaks eksperthinnangust. Vastav väide on alusetu ning seda ei tõenda ükski asjaolu. Hageja selgitab, et viide kodulehe hinnakirjale on asjakohane, kuna tegemist on Uus Maa avaliku ja üldtuntud veebilehega. On tavapärane praktika, et ettevõtted avaldavad oma veebilehel üldise teenuste hinnakirja koos selgitustega. Seega oli kostjal mõistlik võimalus tutvuda hageja hinnakirjaga ning ei saa väita, et ei olnud teadlik kehtivast hinnakirjast. Hindamisteenuse hind on turuhinnale vastav, mida tõendab ka kohtule esitatud hinnapäring. VÕS § 28 lg 2 järgi tuleb kokkuleppe puudumise korral hinna osas tasuda tavaliselt tasutavat või mõistlikku hinda.
5.Hageja on seisukohal, et hageja on täitnud oma kohustuse õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt tõenditest on õigustatud isikuks kostja, kes eksperthinnangu tellis, mida saab loogiliselt järeldada ka kostja teguviisist. Ajaliselt täitis hindaja töö mõistliku aja jooksul. Hageja edastas kostjale eksperthinnangu e-maili kaudu, mille kaudu olid osapooled suhelnud, ehk rahuldatud on ka õige koha nõue. Töö on täidetud õigel viisil, kuna tehtud tööks on eksperthinnang Merekivi ja Polümeeri kinnistute kohta, mille tellimist kostja poolt tõendavad kohtule esitatud tõendid ja selgitused üldkogumina. Hageja on õigustatud esitama kostja suhtes käesolevat nõuet. Hageja selgitab, et OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa on märgitud eksperthinnangu koostajaks, kuna Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ ja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa vahel on leping, mille alusel märgitakse OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti koostajaks tulenevalt pankade nõudest. Arve esitab kliendile ettevõtte, kellega leping on sõlmitud. Antud juhul on kostjal leping sõlmitud Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ-ga.
KOSTJA VASTUVÄITED
2-19-107000
6.Kostja esitas 10.07.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta tema vastu esitatud hagi õigeks ega tunnista ühtegi hageja poolt esitatud nõuet, leides, et esitatud hagiavaldus on põhjendamata ja tõendamata.
7.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel, sh on tõendamata kostja poolt tööde tellimine hagejalt. Lisaks on täielikult tõendamata väidetavalt kokkulepitud tööde maht (sisu) ja tasu suurus. Seega lepingu sõlmimine ja selle olulised tingimused on hageja poolt tõendamata. Hageja väited poolte vahel sõlmitud lepingu ja sellest tuleneva kostja võlgnevuse kohta jäävad paljasõnaliseks, kuivõrd hagile lisatud tõendid vastavaid hageja väiteid ei tõenda. Hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetustest ei nähtu hageja poolt väidetud lepingu sõlmimine ega lepingu tingimused. Hageja ja maakleri vaheline suhtlus ei tõenda lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Asjaolust, et kostja esitas arve esitamise järgselt küsimusi ja vastuväiteid arvele, ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel oleks vaidlusalune leping sõlmitud. Samuti ei tõenda lepingu sõlmimist ja selle tingimusi ainuüksi see, et kostja vastas hindaja poolt esitatud küsimusele. Arvest ei teki pooltele õigusi ja kohustusi ning arve ei tõenda lepingu sõlmimise tingimusi. Seetõttu ei tõenda ka hagile lisatud arve mingil viisil hageja väiteid lepingu sõlmimise ja selle tingimuste, sh tasu suuruse kohta.
8.Kostja on seisukohal, et hagi lisana nr 2 esitatud hindaja G. S.i selgitused ei saa tõendada hageja nõuet kostja vastu. Lisaks on nimetatud selgitused on allkirjastamata, mistõttu ei saa vastavaid selgitusi usaldusväärseks pidada. Märkimist väärib ka asjaolu, et vastav kiri ei ole adresseeritud kohtule, mis täiendavalt langetab kõnealuste selgituste usaldusväärusust. Selgitustest ei nähtu asjaolu, et pooled oleksid lepingu sõlminud. Ka selgituse tekstist ei ilmne, et hageja ja kostja vahel oleks leping sõlmitud. Veelgi enam, 01.02.2019 e-kirjavahetusest G. S. ja K. K. vahel nähtub, et G. S. kirjutab K. K., et „allpool kirjavahetus maakleriga, kes teenuse tellis“. Seega on tõendatud, et teenust ei tellinud mitte kostja, vaid X AS. Asjaolu, kui X OÜ ja hageja vahel on sõlmitud alltöövõtu korras võimalik leping, ei mõjuta mingil viisil kostja õigusi ja kohustusi ning ei tekita hagejale nõudeõigust kostja vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad hagis toodud nõuded kostja vastu. Kostja ei ole rikkunud hageja subjektiivseid õigusi ja hageja ei ole materiaalõiguslikult õigustatud kostjalt kohustuste täitmist nõudma.
9.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et poolte vahel on siiski sõlmitud leping (millega kostja ei nõustu), esitab kostja alternatiivsed ja täiendavad vastuväited hagile. Kostja on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja tõendaks, milliste tööde tegemine lepingu alusel konkreetselt kokku lepiti ning ka seda, millised tööd hageja lepingu järgi tegelikult tegi. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid aga eeltoodut ei tõenda. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu sõlmimist ega lepingu tingimusi. Samuti on täielikult tõendamata töövõtulepingu järgsete tööde maht ja tasu suurus. Hageja ei ole ka tõendanud lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust. Kostja rõhutab, et eksperthinnangu on koostanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa, mitte aga hageja. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tööd oleks kostja poolt vastu võetud või need loetakse vastuvõetuks. Tuues välja lepingujärgsed tööd, nende hinna ja tasumata summa, tuleb hageja tasunõude sissenõutavuseks täiendavalt tuvastada, et hageja on kokkulepitud töö teostanud ning kostja on kokkulepitud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks, et hageja on omapoolsed lepingulised kohustused täies ulatuses täitnud ja hagejal on õigus nõuda tasu. Hageja tasunõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne kokkulepitud tööde valmimist ja üleandmist kostjale.
10.Hagejalt tellis võimalikku teenust X OÜ. Viimasel puudus õigus kostja nimel kolmandate isikutega lepinguid sõlmida. Võimalik hageja ja X OÜ vaheline õigussuhe ei puutu mingil viisil kostjasse ning ei tekita kostjale kohustusi. Kostja ei tellinud kahe kinnistu hinnaindikatsiooni nagu väidab hageja. Kostja tellis üksnes Polümeeri kinnistu hinnaindikatsiooni, mitte aga Merekivi
2-19-107000 kinnistu hinnaindikatsiooni. 18.09.2018 A. E. e-kirjast G. S.ile, nähtub, et A. E. uurib Polümeeri kinnistu hinnaklassi. G. S.i selgituse esimese lause kohaselt: „18.09.2018. a pöördus maakler A. E. minu poole X külas asuva majutusasutuse hindamiseks.“, mis tõendab samuti, et kostja tellis arvamust vaid Polümeeri kinnistu osas. Ka 01.11.2018 R. F. e-kirjast hagejale nähtub, et kostjale on arusaamatu, miks on arvel selgitus Merekivi ning kostja selgitus, et seda kinnistut ta hinnata ei ole soovinud. Samuti A. E. kohtule antud kinnituse kohaselt soovis R. F. saada kinnisvara hindamisteenust ühe objekti kohta, milleks oli Polümeeri kinnistu.
11.Kostjal puudus vajadus hageja poolt esitatud eksperthinnangu tellimiseks ning kostjal ei ole sellisest eksperthinnangust mingit kasu. Nimelt ei tellinud kostja mitte eksperthinnangut, vaid ekspertarvamuse, milledel on oluline erinevus. Ekspertarvamuse maht on oluliselt väiksem (reeglina umbes 6 kuni 7 lehekülge) võrreldes eksperthinnanguga (maht reeglina 40 ja enam lehekülge). Ekspertarvamus koostatakse omaniku jaoks võimaliku müügieelse hinna indikatsiooni saamiseks. Seevastu eksperthinnang on pangast laenu saamise eelduseks, mistõttu on see vajalik ostjale kui laenusaajale, kelle kanda jääb reeglina ka vastava eksperthinnangu koostamise kulu. Seega eksperthinnang on põhjalikum ja teatud kindlas vormis koostatud hinnaindikatsioon, mis peab vastama hindamisstandardi nõuetele. Majandustegevuses tegutsev hindaja pidanuks aru saama, et kostjal puudub igasugune mõistlik vajadus oma kinnistute kohta eksperthinnangu tellimiseks. Juhul kui hindajale isegi jäi ebaselgeks, kas kostja soovib tellida ekspertarvamust või eksperthinnangut, oli hindajal võimalik üle täpsustada kostja tellimuse sisu. Eeltoodut aga ei tehtud. Selle asemel koostati mahukas ja kulukas eksperthinnang ning nõutakse alusetult kostjalt selle eest tasumist, mis on oma olemuselt vastuolus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksiga, mis on Eesti professionaalsete hindajate kohuseks ja töö aluseks. Koodeksi punktide 3 ja 5 kohaselt sõlmitakse enne töö alustamist kliendiga tellimusleping/kokkulepe, mis põhineb hinnapakkumisel. Antud juhul pole esitatud hinnapakkumist ega sõlmitud ka tellimuslepingut. Tasu hindamisteenuste eest ja töö konkreetne sisu lepitakse alati enne töö alustamist kokku, mida aga antud juhul ei ole esitatud nõude puhul tehtud. Kohtumisel hindajaga selgitas kostja põhjalikult, et kostja ei vaja hinnaindikatsiooni finantsasutuse ega kohtu jaoks, vaid üksnes enda jaoks eesmärgiga tugineda vastavale hindamisele võimalike tulevaste ostuhuvilistega suheldes.
12.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule K. F.i kinnituskirja. Kuna X kohtumisel hindaja selgitas, et töö hind kujuneb odavamaks eksperthinnangust, mis varasemalt tehti Xs asuva R.u kinnistu hindamisel ning R.u kinnistu eksperthinnangu hinnaks oli 250 eurot + käibemaks, siis hageja ei saa VÕS § 637 lg-le 1 tugineda, kuna poolte vahel oli kokkulepe ekspertarvamuse hinna osas. Olukorras, kus poolte vahel on olemas kokkulepe tasu suuruse kohta, ei kuulu VÕS § 637 lg 1 kohaldamisele. Seega hageja ei saa antud juhul tugineda tasu suuruse tõendamisel anA.ogsetele pakkumistele vastavalt VÕS § 637 lg-le 1. Kuivõrd kostja ei ole tellinud eksperthinnangut (vaid tellis X OÜ-lt ekspertarvamuse), siis ei ole hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangu koostamise hinnapakkumised ka asjakohased ning ei saa tõendada hageja nõude suurust kostja vastu. Arusaamatu on ka hageja viited veebilehele www.uusmaa.ee/hinnakiri/hindamine seoses töötasu suurusega, kuna vastavate tingimuste kasutamises ei ole pooled leppinud kokku. Kostja rõhutab, et hagile lisatud eksperthinnang ei vasta selle töö tingimustele, mille kostja tellis X OÜlt. Hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangust ei nähtu Polümeeri kinnistu väärtus, mis oli aga kostja eesmärk arvamuse tellimisel. Selle asemel kajastab hageja eksperthinnang kahe kinnistu väärtust koos võttes seejuures lisaks arvesse ka ärilisi aspekte. Seega kõnealusest eksperthinnangust ei ole kostjale mingit kasu ning kostja sellist hindamist ei vaja.
13.26.09.2019 esitas kostja täiendava seisukoha. Hageja esitas koos 30.08.2019 menetlusdokumendiga 2 lisa, kuid ei ole välja toonud, millised konkreetsed asjaolud vastavatest tõenditest nähtuvad ning milliste konkreetsete hageja väidete tõendamiseks on kõnealused dokumentaalsed tõendid esitanud. Hageja menetlusdokumendi teksti sees puuduvad viited vastavatele lisadele ja kostja leiab, et esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohatud ning tuleb
2-19-107000 tagastada. Kostja ei saa nõustuda hageja väitega, mille kohaselt tõendab kostja poolt hagejalt teenuse tellimist muu hulgas kohtule esitatud eksperthinnang. Valmis tööga ei saa tõendada lepingu sõlmimist ja selle tingimusi. Hageja vastupidine loogika viiks olukorrani, kus isik saaks igakordselt mistahes töö valmis teha ning nõuda selle eest tasumist viidates sellele, et vastav töö seondub tellijaga ja / või tellijaga seotud asjaga (antud juhul kostja ja kostja abikaasa kinnisasjadega).
14.Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, mille kohaselt juurdepääsu tagamine mõlemale kinnistule piltide tegemiseks viitab, et kostja soovis mõlema kinnistu hindamist. Kohale saabunud hindajale näidati kõike, mida viimane soovis näha. On inimlikult mõistetav, et kostja käitub vastavalt kohaletulnud hindaja suunistele eeldades hindaja pädevust ja asjatundlikkust vastavas valdkonnas ning mitte asudes kahtlema, et üks või teine asi, mida hindaja soovib näha, ei olegi asjassepuutuv. Seega kuna kostja jaoks ei olnud koormav näidata ka Merekivi kinnistut, siis vastavalt hindaja soovile seda hindajale ka näidati. Kuivõrd kostja oli selgitanud kohale tulnud hindajale, et kostja tellis X OÜ-lt Polumeeri kinnistu hinnaindikatsiooni, puudus alus kahelda, et hindaja ei ole lepingu objekti õigesti mõistnud. Eeltoodu tõendamiseks esitab kostja K. F.i kinnituse, millest nähtub, et R. F. ja K. F. näitasid hindajale kõike, mida viimane soovis näha ning seejuures ei tulnud jutuks, mis põhjusel hindaja ka Merekivi kinnistut näha soovib. Samuti tõendab vastav K. F.i kinnitus, et tema näitas hindajale Merekivi kinnistut, mitte aga kostja, nagu väidab hageja ning ta viibis R. F.i ja G. S.i kohtumisel juures. Seega on ebaõige hageja väide, mille kohaselt ei viibinud K. F. enamuse ajast R. F.i ja G. S.i juures, kui G. S. pidas R. F.iga läbirääkimisi ning pildistas kinnistuid. Kostja on seisukohal, et antud juhul on hindaja ise eksinud (teadlikult või mitteteadlikult) lepingu objektis. Kuivõrd kostja vastupidiselt hagejale ei ole asjatundja kinnisvara hindamise valdkonnas, ei tohiks kostja poolt Polümeeri kinnistu kõrval asuva, kuid asjasse puutumatu kinnistu näitamine vastavalt hindaja soovile viia olukorrani, kus kostjalt mõistetakse välja tasu töö eest, mida kostja ei ole tegelikkuses tellinud ning mida kostja ei vaja.
15.Ainuüksi kostja poolt hindajale vastamisest ja hindajaga koostöö tegemisest ei saa järeldada, et kostja oleks hindajaga sõlminud uue täiendava lepingu. Kuivõrd hindaja G. S. tuli kokkulepitud ajal kohale ja tutvustas end kinnisvara hindajana, puudus kostjal mõistlik põhjus kahelda, et kohale tulnud hindaja ei olegi tegelikult X OÜ hindaja. Viimaselt tellis kostja aga ekspertarvamuse. Pealegi kostja ei ole jaoks määrav see, kas X OÜ hindaja viib isiklikult hindamist läbi või kasutatakse hoopis alltöövõttu. Kostja jaoks on oluline see, et kostja saaks vastavalt kokkulepitud tingimustele kokkulepitud töö. Kostja tellis X OÜ-lt ekspertarvamuse, kuid antud juhul nõuab hageja kostjalt tasumist töö eest, mida kostja ei ole tellinud. Hageja esitas väite, et kostja on vähemalt osaliselt lepingu sõlmimist tunnistanud, kuna kostja koheselt ei vaidlustanud hageja saadetud arvet täies mahus, vaid palus arve parandamist. Kostja eeltooduga ei nõustu. Kuna arve edastas kostjale hindaja, kes oli ka kohapeal kinnistutega tutvumas käinud ning kostjaga varasemalt ka suhelnud, siis ilmselgelt kostja ei keskendunud sellele, mis nimeline äriühing kostjale arve esitab. Kostja pööras tähelepanu üksnes sellele, et arve oli kokkulepitust suurem ning arve selgituse kohaselt sisaldas hindamine ka Merekivi kinnistut, mida kostja ei olnud aga tellinud. Vastavale juhiti kostja poolt koheselt ka hageja tähelepanu. Oluline on ka asjaolu, et tegemist ei olnud täiesti võõra isiku poolt arve esitamisega, vaid hindaja enda poolt kostjale esitatud arvega. Tulenevalt eeltoodust on mõistetav, miks kostja keskendus algselt arve summale ja töö sisu kirjeldusele, mitte sellele, et kostjale esitab arve mitte äriühing, kellega kostja lepingu sõlmis, vaid hoopis hageja.
16.Hageja esitas väite, mille kohaselt hageja ei nõustu, et kostja tellis eksperthinnangu asemel ekspertarvamuse kuna kõikides kirjavahetustest on kostja kasutanud sõna „hinnang“, mitte „arvamus“. Sellega seonduvad hageja väited on kostja hinnangul alusetud ja otsitud. Kostja poolt ebaõige termini kasutamine on mõistetav, kuna kostja ei tegele kinnisvara hindamisega. Seejuures olnuks hageja kui vastaval tegevusalal tegutseva isiku kohustus välja selgitada kostja soov tellimuse esitamisel. Ebaõige ja eksitav on hageja väide nagu X OÜ maakler A. E. kinnitus ei
2-19-107000 omaks antud vaidluses tähendust. Hageja enda poolt kohtule esitatud hindaja G. S.i selgitustest nähtub, et A. E. pöördus hageja poole seoses kõnealuse kinnisvara hindamisega, küsis umbkaudset turuväärtust ning leppis kokku poolte kohtumise. Eeltoodu kinnitab, et kostja tellis X OÜ-lt hindamise ning seetõttu on alusetu väita, et X OÜ maakler A. E. kinnitus on asjasse puutumatu. Alusetu ja ebaõige on hageja väide, mille kohaselt R. F. võis avaldada X OÜ maaklerile A. E.le soovi tellida X OÜ-lt ekspertarvamus, kuid see ei välista seda, et R. F. tellis hagejalt siiski eksperthinnangu. Eeltoodud hageja väited on vastuolus K. F.i kinnituskirja kui dokumentaalse tõendiga. Seega on tõendatud, et kostja ei tellinud hagejalt täiendavat tööd ning hageja vastupidised väited on alusetud.
17.Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt on tõendamata kostja väide, et hindaja selgitas kohtumisel, et töö hind kujuneb odavamaks eksperthinnangust. 10.07.2019 K. F.i kinnitus tõendab, et hindaja selgituste kohaselt töö hind kujuneb odavamaks eksperthinnangust, mis varasemalt tehti Xs asuva R.u kinnistu hindamisel, millise eksperthinnangu hinnaks oli 250 eurot + käibemaks. Kostja on seisukohal, et hageja viide hageja kodulehe hinnakirjale on asjakohatu, kuna vastavate tingimuste kasutamises ei ole pooled kokku leppinud. Alusetu on hageja väide, mille kohaselt oli kostjal mõistlik võimalus tutvuda vastava hageja hinnakirjaga. Kuivõrd kostja tellis endale teadaolevalt hindamise X OÜ-lt, puudus kostjal mõistlik põhjus tutvuda hageja kodulehel avaldatud hinnakirjaga. Samuti ei saanud eeldada, et kostja vastava hageja hinnakirjaga tutvub olukorras, kus töö hind lepiti hindaja G. S.iga kohtumisel kokku. Hageja esitas selgitused selle kohta, miks on vaidlusaluse eksperthinnangu koostanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa, mitte aga hageja. Vastavad hageja väited on tõendamata. Kostja on seisukohal, et ei ole välistatud olukord, kus hiljem esitab tasu nõude kostja vastu lisaks hagejale ka kõnealuse eksperthinnangu koostanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa. Seoses K. F.i poolt kohtule antud kinnitusega hageja esitas väite, mille kohaselt K. F. ei ole objektiivne isik tunnistusi andma, kuna on R. F.i lähedane isik. Kohus hindab tõendeid ja nende usaldusväärust ning puudub alus eeldada, et kostjaga seotud isiku poolt kohtule antud kinnitus oleks ebausaldusväärne. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et sageli on isik, kes kohtu jaoks kirjaliku kinnituse annab, mingil viisil menetlusosalisega seotud. Sellest ei saa aga igakordselt automaatselt eeldada, et vastava isiku kinnitused oleksid ebausaldusväärsed.
18.Kohus viis 26.09.2019 läbi kostja R. F. ärakuulamise. Ärakuulamine toimus telefoni vahendusel. Kostja selgitas, et talle on saadetud mingi töö, mis ei puutu üldse asjasse ja mis ei käsitle seda, mida kostja palus ehk Polümeeri kinnistu ühe osa hinna määramist. Praeguse eksperthinnanguga pole kostjal midagi teha, sealt ei näe Polümeeri kinnistu hinda. Sinna on pandud Merekivi kinnistu lihtsalt juurde ja ei loe kuskilt välja mis on Polümeeri kinnistu osa hind. Samuti märkis kostja, et ta ei tea hindaja töö spetsiifikat, mida selleks tegema peab. Kui hindaja juurdepääsu küsis mingile kinnistule, siis kostja selle ka tagas. Ma ei tea seda spetsiifikat, mida nad peavad nägema ja teadma. Kostjal ei tekkinud mingeid kahtlusi, miks hindaja tahtis vaadata Merekivi kinnistut. Kostja leidis, et põhjaliku töö juurde käib ka kinnistutega tutvumine ja info küsimine, ei teinud sellest järeldust, et tuleb ka Merekivi kinnistu ekspertiis. Kostja arvates töö tegija ei saanud ilmselgelt aru mida telliti. Seda tööd millest jutt käib pole tehtud ja kostja pole seda saanud. Ka töö kvaliteet ei ole adekvaatne. Kostja lepingupartner oli X.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus
2-19-107000 lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16).
21.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas poolte vahel sõlmiti leping hindamisteenuste tellimiseks. Hageja taotleb kostjalt 1800 euro väljamõistmist kinnisvara hindamisteenuse eest. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel leping hindamisteenuse tellimiseks, mis sõlmiti põhinedes suulisele ja meilivahetuse teel toimunud osapoolte suhtlusele. Kostja hinnangul ei ole hageja aga tõendanud lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel, sh on tõendamata kostja poolt tööde tellimine hagejalt.
22.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise lepingu olemasolu. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu arvates ei ole käesolevas asjas piisavalt selge, et hageja ja kostja oleksid saavutanud kokkuleppe hageja väidetud hindamisteenuste tellimiseks.
23.Vaidlus puudub selles, et kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja väidab lepingu sõlmimist eelkõige kaudsetele asjaoludele tuginedes. Esmalt tugineb hageja sellele, et Uus Maa hindaja G. S. poole pöördus e-maili teel X maakler A. E., kes viitas, et tema klient R. F. soovib kinnistu hindamist. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetustest ei nähtu hageja poolt väidetud lepingu sõlmimine ning hageja ja maakleri vaheline suhtlus ei tõenda lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kostja osundab põhjendatult ka sellele, et 01.02.2019.a e-kirjavahetuse kohaselt kirjutab G. S. K. K.ile, et „allpool kirjavahetus maakleriga, kes teenuse tellis.“ Seega, isegi kui hageja väidetud teenus oleks tellitud, siis pole teenust tellinud mitte kostja, vaid X AS läbi maakleri. Isegi kui kui X OÜ ja hageja vahel oleks sõlmitud leping, ei mõjuta see kostja õigusi ja kohustusi ning ei tekita hagejale nõudeõigust kostja vastu. Asjas puuduvad tõendid, et X OÜ-l olnuks õigus kostja nimel kolmandate isikutega lepinguid sõlmida.
24.Hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimist ei kinnita ka asjaolu, et maakler leppis hindajaga kokku kohtumise objektil ning et hindaja pildistas objekti kostja juuresolekul. Kohtu arvates ei saa käesoleval juhul lepingu sõlmimist tuletada asjaolust, et kostja tagas hindajale juurdepääsu Polümeeri ja Merekivi kinnistule. VÕS § 9 lg 2 on sätestatud, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kuigi VÕS § 9 lg-st 2 tulenevalt ei ole iseenesest välistatud lepingu sõlmimine nii, et üks lepingupool annab teise poole pakkumisele nõusoleku kaudse tahteavaldusega, eeldab pakkumisele nõusoleku andmine vältimatult seda, et eksisteeriks üldse pakkumus, mille suhtes nõusolekut anda. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud kostjale lepingu sõlmimiseks arusaadava ja kindlaksmääratud tingimustega pakkumuse. Maakler A. E. on kohtule kinnitanud, et vastavalt Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksile (www.ekhy.ee) sõlmitakse enne töö alustamist kliendiga tellimusleping/kokkulepe, mis põhineb hinnapakkumisel. Antud juhul pole kostjale esitatud hinnapakkumist ega sõlmitud ka tellimuslepingut. Kostja märgib õigesti, et kui teenuse osutamises pole kokku lepitud, siis valmis tööga ei saa tõendada lepingu sõlmimist ja selle tingimusi.
2-19-107000
25.Eelnevat arvestades ei oma tähtsust, et kostja andis hindajale vajalikku infot, lubas hindaja objektile ja hindaja vaatas objekti üle. Olukorras, kus kostja sooviks oli tema ja maakler A. E. kinnituse kohaselt saada hinnaindikatsioon Polümeeri kinnistu suhtes, ei saanud hageja ainuüksi koostööst kostjaga teha järeldust, et kostjaga on saavutatud kokkulepe kinnisvara eksperthinnangu tellimiseks hageja viidatud ulatuses ja tingimustega. Kostja on kohtule kinnitanud, et edastatud eksperthinnang ei käsitle seda, mida kostja soovis ning sellega ei ole kostjal midagi teha. Hageja ei ole kostjaga lepingu sõlmimist ega selle tingimusi tõendanud. Kohus rõhutab, et hageja nõude rahuldamise aluseks ei saa olla olukord, kus professionaalne kinnisvarahindaja esmalt osutab ilma kokkuleppeta teenust ning asub seejärel kokku leppimata teenuse eest tasu nõudma. Ka hindaja G. S. selgitustest ei nähtu, mil viisil ja milles olid hageja ja kostja kokku leppinud. G. S. kinnitab, et 18.09.2018 a. pöördus maakler A. E. tema poole X külas asuva majutusasutuse hindamiseks, kuid kuidas ja millise väidetava lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel võiks A. E. pöördumisest järeldada, seda G. S.i kinnitusest ei selgu.
26.Maakler A. E. selgitas, et tasu hindamisteenuste eest ja töö konkreetne sisu lepitakse alati enne töö alustamist kokku, kuid antud juhul ei ole hindaja informeerinud klienti töö võimalikust maksumusest, selle lõplikust sisust ja kokkuvõttes tegi asjatult valmis midagi, mida kellelgi vaja pole. Kohtu hinnangul vastavad maakler A. E. selgitused ka elementaarsetele nõuetele, mida peaks majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hindaja kliendiga lepingut sõlmides arvestama. Ainuüksi hea usu põhimõttest lähtudes on kohtu arvates elementaarne, et oma majandus- ja kutsetegevuses kinnisvara hindamisteenust müüv isik (antud juhul hageja) teeks enne teenuse osutamist selgeks, kas, millist ja millise hinnaga teenust klient oleks valmis ostma. Kohtu arvates ei ole hea usu põhimõtet arvestades mõeldav, et professionaalne kinnisvarahindaja esmalt osutab ilma kokkuleppeta teenust ning asub seejärel kokku leppimata teenuse eest tasu nõudma. Kohus nõustub seetõttu kostjaga ka selles, et ainuüksi hageja poolt kostjale esitatud arve ei tõenda lepingu sõlmimist ning arvest ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Sama kehtib ka arve vaidlustamise kohta. Asjaolust, et kostja koheselt ja täies mahus hageja arvet ei vaidlustanud, ei saa järeldada pooltevahelise lepingu tunnistamist. Pealegi vaidlustas kostja esitatud arve nii selle suuruse kui ka sisu osas (arve sisaldas teenust, mida kostja ei soovinud).
27.Kokkuvõtlikult on hageja väidetud lepingu sõlmimine ja selle olulised tingimused hageja poolt tõendamata. Asjas ei leidnud kinnitust, et pooled oleksid sõlminud hageja väidetud lepingu kinnisvara hindamisteenuse osutamiseks. Seetõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa kohtu hinnangul rahuldada hagiavaldust ka muul õiguslikul alusel. Asjaolust, et hageja on koostanud ühepoolselt ja kostjaga teenuse osutamises kokku leppimata eksperthinnangu (mis on kostja kinnitusel talle kasutu) ei saa tuleneda õiguslikku alust kostjalt hüvitise nõudmiseks. Teenuse osutamine ei saa toimuda ühepoolselt ja ilma poolte kokkuleppeta.
28.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja palub mõista Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ-lt välja R. F.`i kasuks lepingulise esindaja kulud summas 1 586,50 eurot. Kostja menetluskulud on 30.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses, sh maksekäsu kiirmenetluses, koos käibemaksuga 1 586,50 eurot (13 tundi ja 55 minutit × 95.- eurot × 20%). Kostja poolt näidatud
2-19-107000 lepingulise esindaja kulude koosseis on järgmine: 1) Uus Maa Pärnu konsultatsiooniteenuste OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja makseettepanekuga tutvumine, selle analüüs, kliendiga suhtlemine ning vastuväite koostamine maksekäsu kiirmenetluses. − 42 minutit; 2) 11.04.2019.a ja 07.05.2019.a Pärnu Maakohtu kohtumäärustega tutvumine. 05.06.2019.a Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumine. Hagiavaldusega tutvumine, selle õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning vastuse hagiavaldusele ja taotluse dokumentaalsete tõendite juurdevõtmiseks koostamine. Kliendiga suhtlemine. – 7 tundi ja 32 minutit; 3) 07.08.2019.a kohtumäärusega tutvumine. 30.08.2019.a hageja menetlusdokumendiga tutvumine, selle õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning sellele vastuse koostamine. 11.09.2019.a kohtu kirja ning ära kuulamise protokolliga tutvumine. – 5 tundi ja 41 minutit. Kostja peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuteks ja vajalikeks ning kinnitab, et ülalnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
31.Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p-d 1 ja 7). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 95 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades iseenesest mõistlik. Kostja on esitanud kohtule kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga (koos käibemaksuga on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 114 eurot).
32.Seoses kostja lepingulise esindaja ajakuluga leiab kohus, et näidatud ajakulu 13 tundi ja 55 minutit on käesolevat menetlust arvestades ülemäärane. Muuhulgas võtab kohus arvesse, et tegemist on suhteliselt lihtsa vaidlusega, mis kohtu hinnangul ei eeldanud kostja esindaja poolt näidatud mahus õigusabi osutamist. Samuti on kostja esindaja esitanud kohtule ka sellise menetlusdokumendi, mida kohus ei ole küsinud (26.09.2019 menetlusdokument). Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 8 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 114 eurot arvestades vastab summale 912 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 912 eurot ning vastavalt kotja taotlusele menetluskuludelt (912 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.