Zingy OÜ hagi Deluxe Partners OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 3 466 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Zingy OÜ (registrikood 12686867, asukoht K. Kärberi tn 21-33, 13918 Tallinn); Hageja seaduslik esindaja: J E (isikukood xxxx, epost xxxx); Kostja: Deluxe Partners OÜ (registrikood 14195326, asukoht Lai tn 2, 10133 Tallinn, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Indrek Kukk (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
01.10.2019 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja seaduslik esindaja J E, kostja lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Zingy OÜ hagi Deluxe Partners OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Jätta tsiviilasja menetluskulud Zingy OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 24.03.2017 kaks lepingut: 1) leping nr 240317-1, mille eesmärk oli sisekujunduse disainprojekti ettevalmistamine kostjale kuuluva äriruumidele aadressil xxxxx (leping nr 1). Lepingu 1 ülesanne hagejale oli sisekujunduse projekti ettevalmistamine eskiiside ja jooniste kujul, sh mööbli paigutuse plaani, viimistlusmaterjalide valiku, lagede plaani koos valgustusseadmetega ning mööblitootjate jaoks vajalikute jooniste ettevalmistamine osas; 2) Leping nr 240317-2, mille eesmärk oli graafilise disaini ettevalmistamine kostja kavandatava äritegevuse jaoks (“Deluxe Karaoke & Lounge“ baar vanalinnas) äriruumides aadressil xxxx (leping nr 2). Lepingu 2 ülesanne hagejale oli graafilise disaini projekti ettevalmistamine eskiiside ja jooniste kujul, sh kostjale logo disaini, šriftide valiku, menüü disaini, klubikaardi kujunduse, visiitkaardi kujunduse ning maketi ettevalmistamine.
2.Lepingute tingimused (tehnilised ülesanded ehk kostja soovid) oli hageja poolt kostjaga kooskõlastatud enne tööle asumist nii kohapeal (“Deluxe Karaoke & Lounge“ baari ruumides) kui ka sidevahendite abil. Lepingu 1 tööde hind oli 1800 eurot. Lepingu 2 tööde hind oli 540 eurot.
3.Lepingute tulemused olid kostjale üle antud hageja poolt erinevatel päevadel kas e-maili teel või failide jagamise süsteemi abil. Lepingu 1 tööde valmistamise tähtaeg oli 35 päeva alates ettemaksu ülekandmise kuupäevast arvates. Lepingu 2 tööde valmistamise tähtaeg oli 16 päeva alates ettemaksu ülekandmise kuupäevast arvates. Kostja on hagejale ettemaksu maksnud vaid lepingu 2 raames summas 200 eurot sularahas lepingu 2 allakirjutamisel, vaatamata sellele, et lepingutes on sätestatud, et ettemaks makstakse hagejale 50% ulatuses lepingute hinnast lepingute allakirjutamise päeval. Hageja tegi vea, alustades oma tööd teha enne ettemaksu ülejäänud osa laekumist. Lepingute punkti
2.3.alusel pidi kostja hagejale maksma ülejäänud osa (lõpparve) projektide kostjale üleandmise päeval. Kõik disainiprojektid on kostjale üle antud, aga kostja pole hagejale seni maksnud.
4.Kostja on alates disainiprojektide kättesaamisest kasutanud hageja poolt lepingute alusel valminud töö tulemusi. Seda tõendavad pildid ja videod kostja xxxx lehel, samuti saab neid näha „Deluxe Karaoke & Lounge“ ruumides aadressil xxxx. Kostja on lepingute alusel valminud tööd vastu võtnud, kuna kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone seoses tööde tulemustega. Kostja on esitanud pretensioone vaid seoses sellega, et hageja pidi osalema mööbli kokkupanemisel ning paigutamisel kostja äriruumidesse paigaldamisel, aga sellises tingimuses ei olnud lepingutes kokku lepitud. Samas nimetatud pretensiooni alusel on kostja keeldunud hagejale raha maksmisest.
5.Hageja on oma lepingutes sätestatud kohustused täitnud täies mahus ning sellest tulenevalt oli kostjal tekkinud kohustus maksta hagejale lepingutega kokkulepitud tasu. Sel perioodil, millal hageja oli kostja lepinguline töövõtja, oli xxxx OÜ ainult kostja mööbli polsterdaja/restaureerija, kusjuures korraldused mööbli polsterdamise kohta sai
xxxx OÜ just hagejalt, mitte vastupidi. 0,5% päevas on viiviste määr, mida kostja on hageja poolt valjastatud arvete vastuvõtmisega aktsepteerinud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 2140 eurot, viivised summas 1326 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostjal ei ole olnud ega ole käesoleval ajal mitte mingisugust lepingulist ega ka lepinguvälist suhet hagejaga. Hageja poolt esitatud 24.03.2017 lepingud ei ole allkirjastatud kostja juhatuse liikmete poolt. Lisaks ei nähtu lepingutest, kes on pooli lepingu väidetaval allkirjastamisel esindanud. 24.03.2017 lepingute p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ettemaksu 50% ulatuses lepingute hinnast. Kostja ei ole hagejale mitte kunagi mitte ühtegi eurot ega senti mis iganes alusel sh ettemaksuna tasunud. Hageja ei ole kostjale mitte mingisugust valminud tööd üle andnud.
7.Lepingu nr 240317-2 p 4.1 sätestab „Käesoleva lepingu kohased tööde teostamise tähtajad määravad pooled kindlaks järgmiselt: 16 tööpäeva alates Tellija ettemaksu kuupäevast.“. Lepingu nr 240317-1 p 4.1 sätestab, et „Käesoleva lepingu kohased tööde teostamise tähtajad määravad pooled kindlaks järgmiselt: 35 tööpäeva alates Tellija ettemaksu kuupäevast.“. Seega ei oleks hagejal olnud ka lepingu olemasolu korral mitte mingisugust alust või kohustust üldse mingeid töid teostada ja kostjal neid vastu võtta. Kostja ei ole hagejalt töid tellinud. Kostja tellis disainitööd kolmandalt isikult. Vestluse väljavõttega 19. aprillist 2017 tõendab kostja, et hageja, kes eelduslikult oli kostjale disainilahenduse teinud xxxx OÜ alltöövõtja (kostjal puudub info vastava sisesuhte asjaolude kohta), ei ole kostjale mitte kunagi mitte mingeid töid teinud ega üle andnud. xxxx OÜ on disainitööde eest kostjale arved esitanud ja kostja on need ka tasunud. xxxx OÜ juhendamisel tellis kostja ise kõik disainielemendid. Kostja kasutatud disainilahendused erinevad hageja poolt kohtule esitatust.
8.Hageja poolt esitatud lepingutesse on lepingu hinnad märgitud käsikirjaliselt ega ole üheselt aru saadav, mil moel vastavad hinnad üldse kujunenud on ning mil moel need jaotuvad üksikute tööosade lõikes, samuti nende suhestumine tegelikku turuhinda. Lepingu sõlmimist, selle sisu, kokku lepitud hinda, tööde teostamist ja nende üleandmist peab tõendama hageja. Vastavaid asjaolusid hageja tõendanud ei ole.
9.Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning hageja ei ole talle töid üle andnud. Arvestades eeltoodut tuleb hagi põhinõude osas rahuldamata jätta. Eeltoodu tingib ka viivisenõude rahuldamata jätmise. Mis puutub viivisenõudesse 0,5% päevas, siis väidetavalt allkirjastatud lepingutes ei ole vastavale viivisemäärale mitte mingisugust viidet, mistõttu tuleb ka viivisenõue täies ulatuses rahuldamata jätta või vähendada nullini kooskõlas VÕS § 162 lg 8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt 24.03.2017 töövõtulepingute alusel välja põhivõlgnevus 2140 eurot ja 05.09.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1326 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostja vahel ei ole kunagi töövõtulepinguid sõlmitud.
12.Võttes arvesse, et kostja on vaidlustanud asjaolu, et kostja on hagejaga lepinguid sõlminud, analüüsib kohus esmalt, kas hagejal ja kostjal on lepinguline suhe. Hageja on esitanud 24.03.2017 lepingu nr 240317-1 (kd I lk 30-32, tõlge kd I lk 68-69) ja lepingu nr 240317-2 (kd I lk 33-35, tõlge kd I lk 71-72), milles on töövõtjana nimetatud hageja ja tellijana kostja. Lepingus ei ole ära näidatud, kes on kostja seaduslikest esindajatest lepingu omakäeliselt allkirjastanud, kuid hageja väitel allkirjastas lepingu A P. Kohus märgib, et käesolevas asjas on läbi viidud ekspertiis, mille raames pidi ekspert välja selgitama, kas 24.03.2017 sõlmitud lepingud nr 240317-1 ja nr 240317-2 on tellija nimel allkirjastanud Andrei Pokutni. 06.05.2019 ekspertiisiaktist (kd IV lk 107-109) nähtuvalt on ekspert asunud seisukohale, et esineb viiteid, et kõnealused lepingud on allkirjastanud Andrei Pokutni. Täiendavalt on ekspert 11.06.2019 arvamuses (kd IV lk 123) täpsustanud, et eksperdi antud arvamus tähendab, et on võimalik, et allkirjade andja on sama kirjutaja kui Andrei Pokutni. Kohus märgib, et nähtuvalt ekspertiisiaktile lisatud skaalast (kd IV lk 110) tähendab eksperdi antud arvamus, et esitatud materjalid võivad seada eksperdiuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mõned kokkulangevused. Lahkuminekuid leidub vähem. Tekstis/allkirjas esinevad kirjutajale iseloomulikud kokkulangevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad samale kirjutajale.
13.Kohus on seisukohal, et 06.05.2019 ekspertiisiakt tõendab piisava kindlusega, et 24.03.2017 lepingud nr 240317-1 ja nr 240317-2 on allkirjastatud A P poolt, mis tähendab, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud töövõtulepingud. Kohtu hinnangul toetavad nimetatud järeldust ka muud asjas esitatud menetlusdokumendid. Nimelt ilmneb kostja 03.10.2017 menetlusdokumendist (kd I lk 78), et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjendusel, et hageja ei teinud tööd kokkulepitud määral ning kostjal ei olnud võimalik hageja esindajaid telefoni või e-kirja teel kätte saada. Kostja ei eita asjaolu, et hageja ja kostja vahel olid töövõtulepingud sõlmitud. Seoses kostja hilisema väitega, et kostja seaduslik esindaja V A, kes kostja 03.10.2017 menetlusdokumendi esitas, ei valda eesti keelt ning tegemist oli keelelise vääratusega, on kohus seisukohal, et olukorras, kus isik esitab kohtule allkirjastatud menetlusdokumendi, peab ta ise vastutama selle eest, et ta on kursis dokumendi sisuga ning mõistab enda esitatud väidete tähendust. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ise on 03.10.2017 menetlusdokumendis sisuliselt kinnitanud lepingulise suhte olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 06.05.2019 ekspertiisiakt ja kostja 03.10.2017 menetlusdokument koostoimes kinnitavad, et hageja ja kostja vahel olid 24.03.2017 sõlmitud lepingud nr 240317-1 ja nr 240317-2.
14.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, tuleb vaidlus lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj alusel. VÕS § 635 § 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
15.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud
töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
16.Kohus on pooltele 07.05.2018 määruses (kd II lk 175-176) selgitanud, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on tõendamiskoormise jaotuse aspektist keskse tähtsusega küsimus, kas kostja on tehtud tööd vastu võtnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on vaidlusalused tööd vastu võtnud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Nimelt nähtub hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr 240317-1 punktist 2.3, et tööde eest tasumine toimub kahes etapis: 50% ettemaks teostatakse lepingu allkirjastamisel ja lõplik arveldamine toimub projekti üleandmise kuupäeval (tellijale jooniste andmisel). Lepingu punkti 4.1 kohaselt lepiti tööde teostamise tähtajaks 35 tööpäeva alates tellija, s.o kostja ettemaksu kuupäevast. Analoogsed tingimuses on sätestatud ka lepingu nr 240317-2 p-des 2.3 ja 4.1, kuid ainuke erinevus on, et nimetatud lepingu puhul lepiti tööde teostamise tähtajaks kokku 16 tööpäeva alates tellija ettemaksu kuupäevast.
17.Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja on hagejale tasunud lepingute punktis 2.3 nimetatud ettemaksu 50% ulatuses lepingu summast. Hageja on väitnud, et kostja tasus lepingu nr 240317-2 raames sularahas 200 eurot ettemaksu, kuid ka nimetatud väite tõendamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja ei tasunud hagejale 50% ulatuses ettemaksu, ei hakanud lähtuvalt lepingute punktis 4.1 kokkulepitust kulgema ka lepingu täitmise kuupäev, hagejal ei tekkinud kohustust asuda lepingus ettenähtud töid teostama ning samuti puudus hagejal õigus nõuda kostjalt kogu lepingusumma tasumist, kuna lepingu täitmist käivitavat sündmust – kostja poolt ettemaksu tasumist – ei olnud toimunud.
18.Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui hageja teostas töid ilma, et kostja oleks tasunud 50% lepingus ettenähtud ettemaksust, ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on hageja tehtud tööd vastu võtnud. Hageja on 01.10.2019 kohtuistungil selgitanud, et kostja poolt hageja tehtud tööde vastuvõtmist kinnitavad hageja 18.05.2019 menetlusdokumendi lisad 22, 29 ja 34. Kohus märgib, et nähtuvalt Harju Maakohtu 03.09.2018 määrusest (kd I lk 5-6) on kohus jätnud nimetatud lisad asja juurde võtmata, kuna hageja oli need juba varasemalt esitanud. Hageja 18.05.2019 menetlusdokumendi, mis saabus Harju Maakohtusse 22.05.2019, lisa 22 on juba olemas toimikus (kd I lk 43, kd II lk 32) ja kajastab hageja poolt kostja seaduslikule esindajale saadetud hinnapakkumist, plaani ja tööfaili. Lisa 29 (kd II lk 1) näol on tegemist paberile trükitud vestlusega, milles kajastatakse failide saatmist. Lisa 34 (kd II lk 50) kajastab samuti kostja seaduslikule esindajale failide saatmist. Kohus on seisukohal, et ükski kostja viidatud dokumentidest ei tõenda, et hageja tehtud tööd vastaksid lepingus kokkulepitud tingimustele ning kostja oleks tehtud tööd vastu võtnud. Asjaolu, et hageja on esitanud erinevaid pilte, ei tõenda, et tegemist oleks kostja poolt hageja tehtud tööde vastuvõtmisega, kuna üksnes piltidelt ei selgu, kus ja millistel asjaoludel vastavad pildid on tehtud. Seega ei ole hageja täitnud oma tõendamiskoormist, mida kohus on hagejale 07.05.2018 määruses selgitanud. Kohus on hageja tähelepanu 07.05.2018 määruses juhtinud ka asjaolule, et hagejal on
võimalik alternatiivselt tõendada, et hageja ei vastuta töödes esinevate puuduste eest või kostja poolt tööde vastu võtmata jätmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna töödes esinevad puudused on üksnes ebaolulised, kuid ka nimetatud asjaolusid ei ole hageja tõendanud.
19.Lisaks on kohus 05.09.2018 määruses (kd IV lk 5-6) selgitanud, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 punktis 17 rõhutanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Kohus on pooltele selgitanud, et iga tõendi puhul tuleb tõendi esitanud poolel üheselt mõistetavalt välja tuua, mida vastava tõendiga tõendada soovitakse ning millisest tõendi osast see ilmneb. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele ja juhistele ära näidanud, millisest tõendist ja millisest tõendi osast ilmneb, et hageja on kostjale üle andnud lepingutingimustele vastava töö ning kostja on selle vastu võtnud.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue tuleb VÕS § 635 § 1 alusel rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud, et tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb ka viivisenõue rahuldamata jätta.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 3 466 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.