Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-109741 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Üürileandja (hageja) ja üürniku (kostja) vahel oli sõlmitud korteri üürileping. 10.12.2018 (üürilepingu kehtivuse ajal) teavitas üürileandja soovist lõpetada kehtiv üürileping ja sõlmida uute tingimustega üürileping. Üürnik ei soovinud uut lepingut sõlmida ning soovis välja kolida 20.01.2019. Tegelikult tagastas üürnik korteri juba 14.01.2019 ja lubas suusõnaliselt tasuda kõik võlgnevused, kui on kätte saanud viimased kommunaalarved. Paraku ei vasta kostja enam kõnedele ega ka e-postile. Kostjal oli tasumata: 12.2018.a üür 270 eurot millele lisandub viivis kuni 19.06.2019 24,98 eurot, KÜ Puhangu 8 kommunaalkulud 99,11 eurot millele lisandub viivis kuni 19.06.2019 7,63 eurot, Elektrum Eesti OÜ elektriarve 49,60 eurot millele lisandub viivis kuni 19.06.2019 3,82 eurot; kuni 14.01.2019.a üür 121,94 eurot millele lisandub viivis kuni 19.06.2019 9,39 eurot, KÜ Puhangu 8 kommunaalkulud 39,13 eurot millele lisandub viivis kuni 19.06.2019 2,41 eurot, Elektrum Eesti OÜ elektriarve 8,26 eurot millele lisandub viivis kuni 19.06.2019 0,51 eurot. Kostja tasus üürilepingu sõlmimisel sularahas deposiidi 400 eurot, millest on maha arvestanud: kõik viivised kuni 19.06.2019 48,74 eurot (deposiidi jääk 351,26 eurot); 12.2018.a KÜ Puhangu 8 kommunaalkulud 99,11 eurot (deposiidi jääk 252,15 eurot); 12.2018.a Elektrum Eesti OÜ elektriarve 49,60 eurot (deposiidi jääk 202,55 eurot); 12.2018.a üüri eest 202,55 eurot (deposiidi jääk 0 eurot). Seega peaks kostja maksma: 12.2018.a üüri jääk 67,45 eurot (270-202,55=67,45); kuni 14.01.2019.a üür 121,94 eurot, KÜ Puhangu 8 kommunaalkulud 39,13 eurot, Elektrum Eesti OÜ elektriarve 8,26 eurot, mis teeb kokku 236,78 eurot. Hageja palub: kostjalt välja mõista 236,78 eurot, millele lisandub jooksev viivis 0,05% päevas põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

2-19-109741 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.