Võlgnik: J M (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx); Võlgniku lepinguline esindaja: Artur Politanov (e-post: [email protected]); Pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetluse algatamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada J M (pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Võlausaldaja Saamata nõue (EUR) Jaotis (%) Credit.ee OÜ 307,04 4,08 TF Bank AB
Tallinna kohtutäitur Hille Kudu BB Finance OÜ MK Osaühing Aktiva Finants
3.Vabastada Martin Krupp pankrotihalduri kohustustest J M (pankrotis) pankrotimenetluses.
4.Määrata pankrotihaldur Martin Krupi tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Pankrotihalduri tasu määrata Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) kasuks. 1 (6)
2-17-12723
5.Rahuldada pankrotihalduri taotlus menetlusabi saamiseks ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arvelduskontole nr EE092200221044428799 Swedbank AS-is.
6.Algatada J M (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
7.Kohustada võlgnikku usaldusisikuna esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 14.10.2020. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule ja Rahandusministeeriumile.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 5 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruse resolutsiooni punktide 4-5 peale võib võlgnik ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 21.09.2017.a määrusega kuulutati välja J M pankrot. Pankroti- halduriks on kohtu poolt määratud Martin Krupp. Jaotusettepanek on kinnitatud 04.02.2019 määrusega.
2.Pankrotihaldur esitas 15.07.2019 kohtule aruande, milles palub lõpetada J M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt puudub võlgnikul pankrotivara, mida müüa. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu xxxx OÜ-lt, xxxx OÜ-lt, xxxx OÜ-lt ja xxxx OÜ-lt, millistele ei saanud tulenevalt TMS § 132 sissenõuet pöörata. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud asjaolu, et võlgnik ei ole laenukohustusi võttes arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustute täitmisel ega majanduslikku olukorda. Maksejõuetus hakkas välja kujunema pankrotihalduri hinnangul 2012. aastal, kui tekkisid esimesed võlgnevused võlausaldajate ees, mistõttu sõlmis võlgnik kohustuste täitmiseks üha enam uusi laenulepinguid. Lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2 (6)
2-17-12723 2016. aastal, kui võlgnik ei suutnud enam võetud finantskohustusi teenida. Haldur korraldas 22.01.2018. a nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.01.2018. a., kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on avaldanud soovi ise täita usaldusisiku kohustusi. Ükski kolmas isik ei ole haldurile võlgniku usaldusisikuks nimetamise kohta nõusolekut esitanud. Pankrotihaldur taotleb määrata deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot ning juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.
3.Kohus tegi 13.09.2019 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 20.09.2019. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
5.Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus J M (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb vabastada J M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu 3 (6)
2-17-12723 käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
8.Pankrotihaldur on palunud oma tasu suuruseks määrata 1935 eurot, millele lisandub käibemaks 387 eurot, kokku 2322 eurot. Pankrotihalduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 21,5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis. Hinnates pankrotihalduri tasu taotlust, sealjuures ülesannete mahtu, keerukust ning ülesannete täitmisele kulunud aega, on kohus seisukohal, et tasu ei ole taotletavas ulatuses täielikult põhjendatud. Kohtu arvates ei saa pankrotihalduri kutseoskuseid arvestades pidada põhjendatuks ülesannete täitmisele kulunud ajakulu 21,5 tundi. Võlgnikul on puudunud igasugune pankrotivara. Võlausaldajate üldkoosolekutel ei ole asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajaid osalenud. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning tavapärast praktikat selliste menetluste korral tasu määramise osas, on kohtu hinnangul ülesannete täitmisele kulunud aeg põhjendatud 10 tunni ulatuses. Halduri tunnitasimäär 90 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Seega määrab kohus pankrotihaldur Martin Krupi tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot. Kohus määrab tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks.
9.Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Tasu kuulub välja maksmisele Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arvelduskontole nr EE092200221044428799 Swedbank AS-is. Ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda.
10.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. J M (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 4 (6)
2-17-12723
11.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur ega võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
12.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku määramiseks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
13.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
14.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab usaldusisiku aruande vormi käesolevale määrusele.
15.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5 (6)
2-17-12723 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.