Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-12830/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.10.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1564

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-12830

KOHTUOTSUS

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2019, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-19-12830 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V S vastu võla nõudes 234,66 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Marjana Šestel ja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: V S (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx; viibimiskoht xxxx, aadress xxxx). Kirjalikus menetluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt V S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr 5322075 (01.01.2017 arve nr 2017412591) tulenev võlgnevus 48 eurot ja viivised 31,55 eurot.

3.Mõista kostjalt V S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (48 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07% päevas alates 17.08.2019 kuni põhinõude (48 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 16,45 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole 2 (4)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude kokku 50 euro nõudes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud kostjale 3 võlateatist (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018). Seega hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 76% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku 150 eurot (75+75) ja õigusabikulud kokku 840 eurot (420+420) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on tasunud liidetud hagiavaldustelt kokku riigilõivu 150 eurot (75+75). Kuivõrd tsiviilasja hinnalt 234,66 eurot tuleb tasuda riigilõiv 75 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamisega. Kuigi hageja esitas kahe esindaja vahendusel kaks hagiavaldust erinevates tsiviilasjades (liidetud 03.09.2019 määrusega), siis käsitlevad need hagid sisuliselt sama nõuet ning kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ühe esindaja poolt hagiavalduse koostamise eest. See, et hageja esitas ühe

2-19-12830 kostja vastu samast õigussuhtest tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes erinevas hagiavalduses, oli hageja enda valik ja sellest tulenevaid riske ei saa panna kostja kanda. − Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine, tõendite kogumine) lugeda 1 tundi. Kohus võtab arvesse, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes erinevas maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses. Seega hageja ise suurendas põhjendamatult enda menetluskulusid, tekitades lisaks ka kohtule tarbetut lisatööd tsiviilasjade liitmisel ja hageja eraldi esitatud nõuete käsitlemisel. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu ning hageja koostatud dokumentide kvaliteeti arvestades 60 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 60 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (75+60) 135 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 102,60 eurot (s.o 135-st eurost 76%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik