Farmbalt OÜ hagi Elektrilevi OÜ vastu lepingu täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7910 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Farmbalt OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Farmbalt OÜ (rk: 11476639), esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja (kostja): Elektrilevi OÜ (rk: 11050857), esindaja Laura Sofia Annus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Farmbalt OÜ kanda.
3.Välja mõista Farmbalt OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 200 eurot. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Farmbalt OÜ (hageja) esitas 11.09.2018 maakohtule Elektrilevi OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat täitma poolte vahel 07.12.2011 sõlmitud võrgulepingut nr 8693840398 ning mõista kostjalt välja hagejale tekitatud kahju 4410 eurot, sh uue puurkaevu rajamise kulud 3660 eurot ja kohtueelne õigusabikulu 750 eurot. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 02.12.2011 Tartumaal Haaslava vallas Aadami külas kinnistu katastritunnusega 18502:004:0006 (edaspidi Paradiisi kinnistu). Kinnistul asub liitumispunkt kostja võrguga. 07.12.2011 sõlmisid pooled tähtajatu võrgulepingu nr 8693840398, millega kostja võttis kohustuse osutada hagejale võrguteenust kõnealuses liitumispunktis olevas elektrikilbis. 2013. a kevadel pöördus hageja kostja poole lepingu täitmise nõudega. 14.06.2013 saadeti hagejale kostja võrgumüügi erijuhtumite komisjoni 11.06.2013 protokolli väljavõte, mille järgi kostja tunnistab oma eksimust lepingu ühepoolsel lõpetamisel ja otsustas lepingu ennistada. 09.02.2017 ja 21.02.2017 vastustes keeldus kostja võrgulepingut tunnustamast ja täitmast. Kostja selgitas, et soovis hagejat lepingu lõpetamisest informeerida telefoni teel, ent hageja esindajaga ei õnnestunud kontakti saada. Kuna kostja keeldus võrgulepingut täitmast, ei saanud hageja kasutada kinnistul asuvat puurkaevu. Hageja tegeleb teraviljakasvatusega, milleks on vajalik veevarustus. Hageja oli sunnitud rajama puurkaevu teisele talle kuuluvale kinnistule (katastritunnus 18502:001:0185).
2.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostjal võimalik tagada võrguühendust olemasolevast liitumispunktist, kuivõrd hageja kinnistul oleva mõõtepunkti suhtes on sõlmitud võrguleping naaberkinnistu omanikuga. Kostja tegi 23.10.2018 vastuses ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt sõlmivad pooled uue liitumislepingu ja võrgulepingu Paradiisi kinnistule, kostja ehitab 240 päeva jooksul Paradiisi kinnistule uue võrguühenduse ning kannab vastavad kulud. Kahju hüvitamise nõudele vaidles kostja vastu, kuigi oli alternatiivselt esimesele ettepanekule nõus lahendama vaidluse ka kompromissiga, mille järgi tasub kostja hagejale 4597,50 eurot. 20.02.2018 seisukoha kohaselt ei ole eluliselt usutav, et isik, kellele ei ole aastast 2012 võrguteenust osutatud ja kes ei ole sellest alates võrguteenuse eest arveid saanud, järeldab, et tal on kehtiv võrguleping. Kostja andis hagejale 14.06.2013 e-kirjas teada, et pooled peavad sõlmima uue võrgulepingu. Sama selgitas kostja hageja seaduslikule esindajale 31.10.2013 kostja esinduses. Kuigi tookord ei soovinud hageja seaduslik esindaja võrgulepingut sõlmida, ei väitnud ta ka, et poolte vahel on kehtiv võrguleping. Hageja seaduslik esindaja helistas võrgulepingu küsimuses kostjale uuesti alles 16.01.2017. 31.10.2013–16.01.2017 ei olnud
poolte vahel mitte mingisugust suhtlust. Hageja seaduslik esindaja väitis telefonivestluses, et tal on võrguühendust vaja seoses sooviga Paradiisi kinnistu müüa, siis ka seetõttu ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kostjalt puurkaevu rajamise kulude hüvitamist. 13.03.2019 teatas kostja, et liitumispunkt aadressil Tartu maakond Haaslava vald Aadami küla on välja ehitatud ja hagejale on saadetud teade võrgulepingu kinnitamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 795 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus hagejaga, et poolte vahel sõlmitud võrguleping ei lõppenud 20.07.2012 kostjapoolse ülesütlemisega. Hagejat teavitati kostja võrgumüügi erijuhtumite komisjoni otsusest 14.06.2013 e-kirjaga, milles märgiti „Informeerime Teid fikseeritud näitudest ning saadame Teile uue lepingupakkumise, kuna andmebaasid kahjuks ei võimalda ennistada Teiega algselt sõlmitud võrgu nr 8693840398.“ Samas ei esitanud hageja uue lepingu sõlmimise vajaduse osas 2013. aastal ühtegi vastuväidet. Kostja märgib 20.02.2019 seisukohas, et hageja seaduslik esindaja Juhan Ojamaa käis 31.10.2013 kostja esinduses, kus kostja selgitas veelkord, et võrguühenduse saamiseks on vajalik sõlmida uus võrguleping. Kuigi tookord ei soovinud hageja seaduslik esindaja võrgulepingut sõlmida, ei väitnud ta ka, et poolte vahel on kehtiv võrguleping. Hageja ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. 30.03.2017 Maalehe artiklist „Elektrilevi ei anna Paradiisile voolu“ nähtub samuti, et kuna tookord puudus vajadus elektrienergiat tarbida, lepiti kokku, et uus leping sõlmitakse siis, kui selleks tekib vajadus. Eeltoodud asjaoludel tuleb lugeda, et võrguleping lõpetati poolte kokkuleppel. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ei lepingu täitmist ega lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuded tuleks jätta rahuldamata ka VÕS § 108 lg 2 p 3 alusel, kuna võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Hageja kinnistul oleva mõõtepunkti suhtes on sõlmitud võrguleping naaberkinnistu omanikuga. Kuna tulenevalt võrgueeskirja § 623 lg-st 1 saab ühe mõõtepunkti kohta sõlmida ühe võrgulepingu, ei ole võimalik tagada hagejale võrguühendust olemasolevast liitumispunktist. Kostja on omal kulul rajanud kinnistule uue liitumispunkti. Hageja pole toonud ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta ei peaks nõustuma uue liitumislepingu sõlmimisega, vaid nõuab varasema lepingu täitmist. Hageja projekteeris ja rajas oma kinnistule puurkaevu, millega seoses ta nõuab kahju hüvitamist, 2016. aastal. Viimane suhtlus poolte vahel enne puurkaevu projekteerimist ja rajamist oli 2013. aastal. Uuesti pöördus hageja kostja poole 2017. a jaanuaris. Arvestades ka 2013. aastal poolte vahel toimunud suhtlust, mille kohaselt võrguühenduse saamiseks tuli sõlmida uus võrguleping, pidanuks hageja hea usu põhimõttest tulenevalt enne kulutuste tegemist pöörduma kinnistule võrguühenduse saamiseks kostja poole.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Farmbalt OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on võrguleping nr 869384398 kehtiv. Lugedes võrgulepingu kokkuleppel lõppenuks, on kohus rikkunud selgitamiskohustust, jätnud tagamata ärakuulamisõiguse ja teinud üllatusliku
otsuse. Kohus on ületanud diskretsiooni piire, kuna pooled ei ole väitnud, et leping oleks lõppenud kokkuleppel. Võrgulepingu kokkuleppel lõpetamine peab võrgulepingu tingimuste kohaselt olema vormistatud kirjalikult, mistõttu ei saa lugeda võrgulepingut lõppenuks kaudsetele väidetavatele tahteavaldustele tuginedes. Ka tõendid ei anna alust järeldada, et leping oleks lõppenud kokkuleppel Kostja väide 31.10.2013 kliendisuhtluse kohta ei ole tõendatud; 2) puudub VÕS § 108 lg 2 p 3 kohaldamiseks alus. Kohtu järeldused on vastuolulised ja tuginemine nimetatud sättele üllatuslik. Uue lepingu sõlmimise pakkumine ei ole samastatav kohustuse täitmisega VÕS § 108 lg 2 p 3 mõttes. VÕS § 108 lg 2 p 3 saab kohaldada olukorras, kus leping on kehtiv ja rikkumine olemas, kuid kohustuse täitmist ei saa nõuda. Olukorras, kus kohus leidis, et leping on kokkuleppel lõppenud, ei saa VÕS § 108 lg 2 p 3 kohaldada. Juhul kui VÕS § 108 lg 2 p 3 on asjakohane, tähendab see seda, et alates 13.03.2019 oli kostja kohustuse täitnud ehk nõude menetluse kestel rahuldanud. Samas menetluskulude jaotamisel kohus seda arvesse ei võtnud. Hageja nõue konkreetse võrgulepingu täitmiseks on põhjendatud. Hageja ei soovi, et tema maal on kaks liitumispunkti, millest ühest tagatakse võrguühendus naabriga. Juhul kui kostja soovis ehitada täiendava liitumispunkti, oleks ta pidanud seda tegema hageja maale. Kostja ei ole saanud hagejalt nõusolekut täiendava liitumispunkti rajamiseks; 3) ei ole kahju hüvitamise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Ka hea usu põhimõtte kohaldamine on üllatuslik. Tänaseks on kostja ehitanud hagejale eraldi liitumispunkti. Selleks pidi hageja pöörduma kohtusse ja alates 2017. a veebruaris esitatud palvest on elektriühenduse tagamise võimekus taastatud alles 13.03.2019. Puudub alus arvata, et kui hageja oleks 2016. a pöördunud, oleks kostja taganud elektrivarustuse 2016. a suvel. Kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1; § 127 ja § 128 alusel on täidetud; 4) on kohtueelse menetluskulu nõue põhjendatud VÕS § 128 lg 3 alusel. Kohus on jätnud selle nõude käsitlemata. Kostja pakkus hagejale uut võrgulepingut alles kohtumenetluses.
5.Elektrilevi OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole eluliselt usutav, et isik, kellele ei ole aastast 2012 võrguteenust osutatud ja kes ei ole sellest alates võrguteenuse eest arveid saanud, järeldab, et tal on kehtiv võrguleping. Poolte vahel ei olnud 31.10.2013–16.01.2017 mitte mingisugust suhtlust. Hageja seisukohad on olnud vastuolulised. Kuni 16.01.2017 oli hageja nõus, et võrguühenduse saamiseks tuleb tal sõlmida uus võrguleping ja et võrguleping nr 8693840398 on lõppenud. Kohus jõudis õigele järeldusele, et võrguleping tuleb lugeda lõppenuks, sest ka hageja seaduslik esindaja on kinnitanud (Maalehe artiklis), et vooluühenduse saamiseks peavad pooled sõlmima uue võrgulepingu. Võrgulepingu tüüptingimuste järgi ei pea lepingu lõpetamine olema vormistatud kirjalikult; 2) ehitas kostja kohtumenetluse ajal enda kulul Paradiisi kinnistule liitumispunkti. Et hageja saaks hakata voolu tarbima, peab ta sõlmima uue võrgulepingu, mis saadeti talle 13.03.2019. Arusaamatuks jääb hageja väide, et kostja oleks pidanud liitumispunkti ehitama hageja maale ja tal pidanuks selleks olema hageja nõusolek. Kostja ehitaski liitumispunkti hageja maale. Hagejal puudub õiguslik alus esitada kostjale nõuet demonteerida tema kinnistul olev naaberkinnistu liitumispunkt või öelda üles naaberkinnistu omanikuga sõlmitud võrguleping; 3) ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kostjalt puurkaevu rajamise kulude hüvitamist. Puurkaev rajati 2016. aastal. Hageja pöördus võrguühenduse taastamise palvega kostja poole 2017. aastal. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks hageja pidanud pöörduma võrguühenduse saamiseks kostja poole enne kulutuste tegemist. Kostja ei olnud enne puurkaevu rajamist keeldunud võrguühenduse tagamisest Paradiisi kinnistule. Seega puurkaevu rajamise ja
võrguühenduse puudumise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja seaduslik esindaja on väitnud, et tal on Paradiisi kinnistule võrguühendust vaja seoses sooviga kinnistu müüa. Seega hageja rajas puurkaevu teisele kinnistule põhjusel, et tal oli seda puurkaevu sellel kinnistul vaja; 4) tuleb hageja menetluskulud, sh kohtueelne menetluskulu, jätta hageja kanda. Kostja tegi korduvalt ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks (esimese 12.10.2018). Ühe ettepaneku järgi oli kostja nõus tasuma hagejale ka 4597,50 eurot. Hageja keeldus kompromissi sõlmimisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
16.aprilli 2019 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud võrguleping nr 8693840398 lõppes poolte kokkuleppel 2013. a ning selles tulenevalt ei saa hageja nõuda lõppenud lepingu täitmist ega lõppenud lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Iseenesest õige on hageja see väide, et kuna võrguleping nr 8693840398 oli sõlmitud kirjalikult ja 2013.a kehtinud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused ei näinud ette lepingu lõpetamise võimalust teisiti, siis pidi ka võrgulepingu kokkuleppel lõpetamine toimuma kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis(VÕS § 13 lg 2). Hageja on jätnud aga tähelepanuta VÕS § 13 lg-s 3 sätestatud regulatsiooni. Nimelt sätestab VÕS § 13 lg 3, et kui lepingus on ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega kui vorminõue on lepingus kokku lepitud, tuleb muus vormis lepingu muutmise või lõpetamise kehtivuse hindamisel kohaldada VÕS § 13 lg-t 3. Praeguses vaidluses tähendab see seda, et kui kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja oli nõus lepingu lõpetamisega teistsuguses vormis, siis ei või hageja tugineda lepingu kokkuleppel lõpetamisel vorminõude järgimata jätmisele. Vastasel korral rikutaks kostja põhjendatud usaldust lepingu muus vormis lõpetamise kehtivusse. Kuigi maakohus ei ole VÕS § 13 lg-le 3 viidanud, nähtuvad maakohtu otsuse põhjendustest tõendid, millised kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist mitte enam jätkata. Kostja 14.06.2013 e-kirjast hagejale on üheselt arusaadav, et kuna algset lepingut (nr 8693840398) ei ole võimalik ennistada, tuleb sõlmida uus leping. Hageja 06.02.2019 menetlusdokumendile lisatud kirjavahetus (tl 103) tõendab, et hageja pöördus 31.10.2013 Elektrilevi esindusse ja ei soovinud võrgulepingut sõlmida. Järgmine hageja pöördumine pöördumine Elektrilevisse toimus 16.01.2017. Lisaks on hageja esitanud koos 26.03.2019 menetlusdokumendiga 30.03.2017 Maalehe artikli, milles hageja on kinnitanud järgmist: “Kuna tookord mul puudus vajadus elektrienergiat tarbida, leppisime kokku, et sõlmin uue lepingu, kui selleks tekib vajadus. Elektrilevi väitel ei olnud tähtaega uue lepingu sõlmimiseks.“ Nimetatud tõendite kogum oli küllaldane ja maakohus sai nende tõendite alusel tuvastada lepingu kokkuleppel lõppemise 2013. a lõpus.
Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 esitatud nõuetele. Siinjuures on ekslik hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et kuna puudub hageja omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 tähenduses, siis ei saanud maakohus lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel tuvastada. Kuivõrd kohus kohaldab seadust ise (TsMS § 438) ning poolte peamine vaidlus seisnes lepingu nr 8693840398 kehtivuse üle, siis on põhjendamatu hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtu poolt tuvastatud asjaolu (lepingu kokkuleppel lõppemine) oli hagejale üllatuslik.
7.2.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu seisukohtu VÕS § 108 lg 2 p 3 osas on vastuolus kohtu poolt eelnevalt tuvastatuga. Maakohus on kohtuotsuse p-s 5 märkinud, et isegi juhul, kui vaidlusalune leping kehtiks, ei saaks hageja nõuda täitmist VÕS § 108 lg 2 p 3 järgi. Tegemist on maakohtu poolse alternatiivse seisukohaga ning seetõttu on põhjendamatu väita, et maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja on ehitanud uue liitumispunkti samasse asukohta, kus asub eelmine liitumispunkt, siis ei saa hageja nõuda lepingu täitmist. Apellatsioonkaebusest ei selgu mõistlikku põhjust, miks hageja keeldub uue lepingu sõlmimisest. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et lisaks eelnevale ei ole hageja poolt kahju nõudmine kooskõlas VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Kuna hagejal puudus võrguleping, pidanuks hageja hea usu põhimõttest tulenevalt enne 2016. a kulutuste tegemist pöörduma kostja poole. Antud juhul oli hageja poolt hagis märgitud kulutuste nõudmine kostjale üllatuslik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjendatud on kostja seisukoht ka selles, et hageja ei ole põhjendanud põhjuslikku seost teisele kinnistule puurkaevu rajamise kulutuste ja Paradiisi kinnistul võrguühenduse puudumise vahel.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus (s.o vastuse koostamise eest apellatsioonkaebusele) on 3,95 tunni eest 395 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses apellatsioonkaebusele on korratud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, siis on kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 2 tunni eest 200 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.