Farmbalt OÜ hagi Elektrilevi OÜ vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
Lepingu täitmise hagi hind 3500 eurot Kahju hüvitamise hagi hind 4410 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Farmbalt OÜ (registrikood: 11476639; asukoht: Ööbiku 27, 50404 Tartu) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks (e-post: [email protected]) Kostja Elektrilevi OÜ (registrikood: 11050857; asukoht: Kadaka tee 63,12915 Tallinn) Kostja lepinguline esindja Laura Sofia Annus ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Eelistung 22. jaanuar 2019. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Farmbalt OÜ kanda.
3.Määrata Elektrilevi OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Farmbalt OÜlt Elektrilevi OÜ kasuks välja 795 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Farmbalt OÜ esitas 11.09.2018 Tartu Maakohtule hagi Elektrilevi OÜ vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX tehingu tulemusena omandas Farmbalt OÜ (edaspidi: hageja) kinnistu katastritunnusega XXX, asukohaga XXX. Kinnistul asub liitumispunkt Elektrilevi OÜ (toonase nimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, edaspidi: kostja) võrguga. Kinnistu omandamise hetkel puudus liitumispunktil kehtiv võrguleping. XX.XX.XXXX sõlmisid pooled võrgulepingu nr XXX, mille kohaselt kostja võttis kohustuse osutada hagejale võrguteenust kõnealuses liitumispunktis, mis asub hagejale kuuluval kinnistul katastritunnusega XXX olevas elektrikilbis (XXX). Võrguleping sõlmiti tähtajatuna. Kostja on oma 9.02.2017 ja 21.02.2017 vastustes keeldunud võrgulepingut nr XXX tunnustamast ja seda täitmast, põhjendades keeldumist asjaoluga, et võrguleping on Elektrilevi poolt ühepoolselt XX.XX.XXXX lõpetatud ja sama liitumispunkti suhtes on XX.XX.XXXX sõlmitud võrguleping naaberkinnistu (katastritunnus XXX) omanikuga. Kostja esindaja selgitas hiljem e-kirja teel, et väidetavalt soovis kostja hagejat lepingu lõpetamisest informeerida telefoni teel, ent paraku ei õnnestunud hageja esindajat telefoni teel kontakti saada. 2013. a kevadel pöördus hageja kostja poole lepingu täitmise nõudega. 11.06.2013 toimus kõnealuses küsimuses Elektrilevi OÜ võrgumüügi erijuhtumite komisjon, mille väljavõte saadeti hagejale 14.06.2013. Selle kohaselt tunnistab kostja oma eksimust lepingu ühepoolsel lõpetamisel ning otsustas kõnealuse lepingu ennistada. Sellele vaatamata keeldub kostja tänaseni lepingut täitmast. Kuna kostja on hoolimata hageja korduvatest nõudmistest keeldunud täitmast sõlmitud võrgulepingut, ei ole hageja saanud kasutada talle kuuluval kinnistul asuvat puurkaevu. Hageja tegeleb teraviljakasvatusega, milleks veevarustus on eluliselt vajalik. Hageja oli sunnitud projekteerima ja rajama uue puurkaevu teisele hagejale kuuluvale kinnistule, katastritunnusega XXX. Hageja palub kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja mõista uue puurkaevu rajamisega seotud kulud sumas 3660 eurot. Hageja täiendas 24.09.2018 kahju hüvitamise nõuet kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise nõudega summas 750 eurot.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja andis hagejale 14.06.2013 teada, et kuna võrgulepingut nr XXX ei ole võimalik ennistada, peavad pooled sõlmima uue võrgulepingu. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole avaldanud soovi uue võrgulepingu sõlmimiseks, puudub poolte vahel kehtiv võrguleping. Hageja pöördus kostja poole uuesti alles 9.02.2017 küsimusega võrgulepingu sõlmimise osas tarbimiskohale XXX kinnistu (katastritunnus XXX). Kulutused hageja poolt märgitud kaevu projekteerimise ja rajamise osas on hageja teinud aga 2016. aastal ehk ajal, mil hageja teadis, et tema ja kostja vahel puudub kehtiv võrguleping. Tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat võrgulepingut ja võrguleping nr XXX on kostja poolt XX.XX.XXXX üles öeldud, ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kostjalt puurkaevu projekteerimise ja rajamise kulutuste hüvitamist. Tulenevalt asjaolust, et hageja kinnistul oleva mõõtepunkti suhtes on sõlmitud võrguleping naaberkinnistu omanikuga, ei ole kostjal võimalik tagada võrguühendust olemasolevast liitumispunktist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud võrguleping ei lõppenud XX.XX.XXXX kostjapoolse lepingu ülesütlemisega. Kostja on 17.03.2017 vastuses hagejale (tl 13) viidanud võrgulepingu ülesütlemise alusena elektrituruseaduse (ELTS) § 91 lg-le 41. Kostja märgib, et lõpetas lepingu hagejaga naaberkinnisasja omaniku nõudel. Lisaks märgib kostja, et hageja esindajat lepingu lõpetamisest koheselt telefoni teel teavitada ei õnnestunud; kostja teavitas hageja esindajat lepingu lõpetamisest telefoni teel XX.XX.XXXX. ELTS § 91 lg 3 kohaselt peab võrguettevõtja võrgulepingu ülesütlemisest teavitama vähemalt 30 päeva ette. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise aluse ning lepingu lõppemise kuupäev. ELTS § 91 lg 41 kohaselt võib võrguettevõtja võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või ELTS § 91 lg-s 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus. Vaidluse all ei ole, et antud juhul asub liitumispunkt hagejale kuuluval kinnistul ning hageja sõlmis kostjaga võrgulepingu pärast kinnistu omandamist. Kohus nõustub hagejaga, et puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Vaidlus puudub ka selles, et kirjalikku teadet lepingu ülesütlemise kohta hagejale ei saadetud. 11.06.2013 toimus kõnealuses küsimuses Elektrilevi OÜ võrgumüügi erijuhtumite komisjon, mille otsuse kohaselt oli poolte vahel kehtiv võrguleping (tl 12). Seega kostja lõpetas alusetult hagejaga sõlmitud võrgulepingu, ning kinnitas hiljem, et poolte vahel on kehtiv võrguleping.
5.Hagejat teavitati Elektrilevi OÜ võrgumüügi erijuhtumite komisjoni otsusest 14.06.2013 ekirjaga (tl 12), milles märgiti „Informeerime Teid fikseeritud näitudest ning saadame Teile uue lepingupakkumise, kuna andmebaasid kahjuks ei võimalda ennistada Teiega algselt sõlmitud võrgu nr XXX.“ Vaidlus puudub selles, et uut lepingupakkumist hagejale ei saadetud. Samas ei esitanud hageja uue lepingu sõlmimise vajaduse osas 2013. a ühtegi vastuväidet. 20.02.2019 seisukohas (p 4) kostja märgib, et hageja seaduslik esindaja Juhan Ojamaa käis 31.10.2013 kostja esinduses koha peal, kus kostja töötaja selgitas veelkord, et võrguühenduse saamiseks on hagejal vajalik sõlmida uus võrguleping. Kuigi tookord ei soovinud hageja seaduslik esindaja mingil põhjusel võrgulepingut veel sõlmida, ei väitnud ka hageja seaduslik esindaja kordagi, et ta ei soovi võrgulepingut sõlmida, kuna on arvamusel, et poolte vahel on juba kehtiv võrguleping (tl 110). Hageja ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. Hageja on esitanud tõendina 30.03.2017 Maalehe artikli „Elektrilevi ei anna XXX voolu“, millest nähtub samuti, et kuna tookord puudus vajadus elektrienergiat tarbida, lepiti kokku, et uus leping sõlmitakse siis, kui selleks tekib vajadus“ (tl 151). Eeltoodut asjaoludel tuleb kohtu hinnangul lugeda, et poolte vahel sõlmitud võrguleping lõpetati poolte kokkuleppel. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ei lepingu täitmist ega lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõuded tuleks jätta rahuldamata ka järgnevatel põhjustel.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 p 3 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Vastuses hagile kostja teatas, et hageja kinnistul oleva mõõtepunkti suhtes on sõlmitud võrguleping naaberkinnistu omanikuga. Tulenevalt võrgueeskirja § 623 lg-st 1 saab ühe mõõtepunkti kohta sõlmida ühe võrgulepingu. Seega ei ole võimalik hagejale tagada võrguühendust olemasolevast liitumispunktist. Kostja pakkus hagejale kompromissi korras, et pooled sõlmivad uue liitumislepingu ja võrgulepingu tarbimiskohale aadressiga XXX, võrguühenduse läbilaskevõimega 40A ning kannab kõik võrguühenduse väljaehitamisega seotud kulud summas 4963,35 eurot (tl 44). 13.03.2019 kostja teavitas kohut, et liitumispunkt aadressil Aadami küla, Haaslava vald, Tartu maakond on välja ehitatud. Kostja kinnitab, et liitumispunkti asukohta uue liitumispunkti väljaehitamisel ei muudetud, ehk hageja uus liitumispunkti asukoht
asub samas kohas, mis tal oli võrgulepingus nr XXX (tl 125-126). Omapoolses seisukohas (p 13) toob hageja välja, et ta ei ole andnud nõusolekut uue liitumispunkti rajamiseks kõnealusele kinnistule, viidates pooleliolevale kohtuvaidlusele. Hageja rõhutab, et tal on kostjaga kehtiv leping, mida kostjal tuleb täita. Asjaolu, et tehtud on uus liitumispunkt, ei mõjuta hageja ja kostja vahelise lepingu kehtivust (tl 142-143). Kohus leiab, et praegusel juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 108 lg 2 p 3, kuna võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Kostja on omal kulul rajanud kinnistule uue liitumispunkti ning pakkunud hagejale uue lepingu sõlmimist. Hageja pole välja toonud ühtki mõistlikku põhjendust, miks hageja ei peaks nõustuma uue liitumispunkti osas uue liitumislepingu sõlmimisega, vaid nõuab varasema lepingu täitmist, samas kui vana liitumispunkti osas on kostjal sõlmitud leping naaberkinnistu omanikuga.
7.Esitatud arvetest nähtub, et hageja projekteeris ja rajas oma kinnistule puurkaevu, millega seoses nõuab kostjalt kahju hüvitamist, 2016. aastal (tl 15-17). Vaidlus puudub selles, et vahetult enne puurkaevu rajamist hageja kostja poole kinnistule võrguühenduse saamiseks ei pöördunud. Viimane suhtlus poolte vahel enne puurkaevu projekteerimist ja rajamist oli 2013. aastal. Seejärel pöördus hageja kostja poole uuesti 2017. a jaanuaris. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevalt, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Arvestades ka 2013. a poolte vahel toimunud suhtlust, mille kohaselt võrguühenduse saamiseks tuli sõlmida uus võrguleping, pidanuks hageja hea usu põhimõttest tulenevalt enne kulutuste tegemist pöörduma kinnistule võrguühenduse saamiseks kostja poole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Arvestades hagi rahuldamata jäämist, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
9.Menetluskuluna palub kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 795 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot ning ajakulu kokku 7,95 tundi (kohtu 28.09.2018 määruse ja hagiavaldusega ning selle lisadega tutvumine 0,75 tundi, kompromissi võimalikkuse analüüs ja selle koostamine ning esitamine 1,5 tundi, vastuse koostamine hagiavaldusele 1,2 tundi, hageja 14.01.2019 seisukohtadega ning selle lisadega tutvumine 0,5 tundi, eelistungil osalemine 0,75 tundi, hageja 6.02.2019 seisukohtadega tutvumine 0,75 tundi, seisukoha koostamine hageja 6.02.2019 esitatud seisukohtadele 2,5 tundi).
10.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. - Kostja esindaja on menetluses käitunud kui volitatud esindaja. Elektrilevi OÜ-d kui Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvat ettevõtet on esindanud Eesti Energia AS-i õigusteenistuse jurist töötajana. Nimetatule viitab ka asjaolu, et XX.XX.XXXX allkirjastatud volikiri, mille kohaselt on õigusteenistuse jurist volitatud kuni tema ja Eesti Energia AS-i vahelise töösuhte lõppemiseni. Hageja ei ole seaduse kohaselt kohustatud hüvitama kostja töötaja kulusid. - Kostja on esitanud käsunduslepingu, mis on sõlmitud pärast õigusteenuse aluseks olevate toimingute tegemist. - Kostja esindaja ei ole tõendanud, et ta lepingulise esinduse õigus tuleneks asjaolust, et ta on advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi.
Käsunduskokkuleppe näol on tegemist edukustasuga, mille sissenõudmine vastavalt tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ei ole võimalik. Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude tekkimine, kuid edukustasu puhul kulusid ei teki.
11.TsMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 11). Seega ei ole alust keelduda lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisest seetõttu, et kostja lepinguline esindaja oli Eesti Energia AS-i töötaja. Tähtsust ei oma kostja väide, et kostja esindaja on menetluses käitunud kui volitatud, mitte lepinguline esindaja. Kuigi praeguses asjas ei ole kohtule esindaja haridust tõendavat dokumenti esitatud, vastab kostja esindaja kohtule teadaolevalt lepingulise esindaja nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2). Eesti Energia AS-i ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping käesolevas asjas õigusabi osutamiseks (tl 136-137). Lepingu p 3.1 kohaselt on õigusabi osutamise eest lepitud kokku üksnes edukustasu maksmises. Õigusabi osutajale maksmisele kuuluvaks tasuks on jõustunud kohtulahendiga kliendile väljamõistetud lepingulise esindaja tasu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et edukustasu hüvitamine ei ole TsMS-i kohaselt võimalik. Õige on hageja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude tekkimine. Antud juhul tulenes käsunduslepingust kostja kohustus tasuda Eesti Energia AS-le viimase töötaja osutatud õigusabi eest. Keelatud ei ole kokku leppida, õigusabi osutamise eest kuulub maksmisele üksnes kohtulahendiga kliendile väljamõistetud lepingulise esindaja tasu. Kostja menetluskulusid ei saa jätta kindlaks määramata ka põhjusel, et käsundusleping õigusabi osutamiseks on allkirjastatud pärast õigusabiteenuse osutamist. Hageja ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu ega ajakulu osas eraldi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et nii kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot kui ajakulu 7,95 tundi on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 795 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. -
Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Nõude täiendamisel kohtueelselt kantud õigusabi kulude hüvitamise nõudega on hageja tasunud riigilõivu täiendavalt 125 eurot. Nõude täiendamisega suurenes hageja kahju hüvitamise nõue 4410 euroni, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on kahju hüvitamise nõudelt tasunud riigilõivu kokku 450 eurot (325 eurot + 125 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.