Tatjana Maiorsi, Julia Maiorsi ja Žanna Maiorsi hagi Vladimir Butuzovi ja Tatjana Stolfati vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Maiorsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): 1) Tatjana Maiors (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustajad (kostjad): 1) Vladimir Butuzov (isikukood XXXXXXXXXXX), 2) Tatjana Stolfat (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja vandadvokaat Siret Siilbek Hagejad: 2) Julia Maiors (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa 3) Žanna Maiors (isikukood XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Parandada Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määruse resolutsiooni ilmsed ebatäpsused ja lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt: 1) Rahuldada Vladimir Butuzovi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 2) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Vladimir Butuzovi kasuks menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 349 (kolmsada nelikümmend üheksa) eurot) 80 senti. 3) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Vladimir Butuzovi kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (349,80 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4) Rahuldada Tatjana Stolfati taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 5) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 1554 (ükst tuhat viissada viiskümmend neli) eurot. 6) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (834 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 7) Välja mõista Tatjana Maiorsilt ja Julia Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 1245 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot 84 senti. 8) Välja mõista Tatjana Maiorsilt ja Julia Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (1245,84 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määrus muutmata, kuid täiendada selle põhjendusi.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Igor Maiors esitas 10. oktoobril 2016 Viru Maakohtusse hagiavalduse Vladimir Butuzovi (kostja I) ja Tatjana Stolfati (kostja II) vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks, milles palus kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX teise jao omanikukande, mille kohaselt kostja II on
viidatud kinnistu ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse 2/3 mõttelisele osale kinnistust kaasomanikuks kostja I.
2.Hageja esitas 17. mail 2017 hagi tagamise taotluse, millega palus peatada täitemenetlus kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2017/835 ning reguleerida hageja ja kostjate vahelisi suhteid sellisel viisil, et lubada hagejal ja tema perekonnaliikmetel kasutada aiamaad asukohaga XXXXXXXXXXX, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas 2-1615252 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
3.Viru Maakohus rahuldas 18. mai 2017 määrusega hagi tagamise taotluse.
4.Kostjad esitasid 2. juunil 2017 Viru Maakohtu 18. mai 2017 määruse peale määruskaebuse, millega paluvad maakohtu määruse tühistada.
5.I. Maiors suri XXXX. Viru Maakohtu 21. septembri 2017 määrusega peatati menetlus kuni hageja üldõigusjärglaste otsustamiseni menetluse jätkamise osas.
6.Viru Maakohtu 6. märtsi 2018 määrusega menetlus uuendati ning menetlusse lubati astuda I. Maiorsi üldõigusjärglastel Tatjana Maiorsil (hageja I), Julia Maiorsil (hageja II) ja Žanna Maiorsil (hageja III).
7.Hageja I esitas 18. septembril 2018 hagi täiendamise avalduse.
8.Hageja I esitas 26. septembril 2018 hagi tagamise avalduse, paludes hagi tagamise korras kanda kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu registriossa märkus käesoleva kohtuvaidluse kohta.
9.Viru Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2018 määrusega hageja 26. septembri 2018 hagi tagamise taotluse.
10.Hageja II esitas 8. oktoobril 2018 seisukoha, millega palub kohtul võtta vastu hagi täiendamise avaldus ning rahuldada hagi täiendatud avalduses esitatud taotluste alusel.
11.Viru Maakohus jättis 10. oktoobri 2018 määrusega rahuldamata kostjate 2. juuni 2017 taotluse 18. mai 2017 hagi tagamise määruse tühistamiseks.
12.Kostjad esitasid 22. oktoobril 2018 määruskaebuse Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 hagi tagamise määruse tühistamiseks.
13.Viru Maakohus rahuldas 10. detsembri 2018 määrusega kostjate 22. oktoobri 2018 määruskaebuse Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 määruse peale ning tühistas Viru Maakohtu
5.oktoobri 2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega hagi tagamise korras kanti kinnistusraamatusse kinnistu XXXXXXXXXXX registriossa märkus käesoleva kohtuvaidluse kohta. Maakohus keeldus nimetatud määrusega hagi muutmiseks nõusoleku andmisest. Maakohus lõpetas menetluse hagis kostjate vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks. Maakohus tühistas Viru Maakohtu 18. mai 2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2017/835 ja lubati Igor Maiorsil ja tema pereliikmetel kasutada XXXXXXXXXXX aiamaad köögiviljade kasutamiseks. Menetluskulud jättis kohus hagejate kanda.
14.Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. märtsi 2019 määrusega Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 määruse osas, milles maakohus keeldus hagi muutmiseks nõusoleku andmisest (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) ja osas milles maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata. Muus osas jättis maakohtu määruse muutmata, täiendades kohtumääruse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus luges Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 määruse resolutsiooni p 4 sõnastatuks järgmiselt: „4. Jätta Tatjana Maiorsi, Julia Maiorsi ja Žanna Maiorsi hagi Vladimir Butuzovi ja Tatjana Solfati vastu läbi vaatamata.“ Määruskaebus jäeti rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt T. Maiorsi ja J. Maiorsi kanda.
15.Riigikohtu 6. mai 2019 määrusega jäeti menetlusse võtmata hageja I määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 5. märtsi 2019 määruse peale.
16.Kostjate esindaja esitas 23. mail 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduses palutakse määrata kindlaks kostja I menetluskulud summas 349,80 eurot (5 h 49 min tunnihinnaga 50 eurot, millele lisandub käibemaks) ning kostja II menetluskulud summas 4964,40 eurot (31 h 1 min tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks; sh kohtukulud 150 eurot), paludes need välja mõista solidaarselt hagejatelt. Samuti paluvad kostjad välja mõista solidaarselt hagejatelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses tasumiseni. Kostja II on märkinud menetluskulude kohta, et esindaja vahetumise tõttu on uus esindaja mh pidanud analüüsima senise kohtuasja materjale, mis on vältimatult vajalik, et saada tsiviilasja menetluslikust seisust detailne ülevaade. Arvestades tsiviilasja mahukust, keerukust ning menetlusdokumentide hulka on ajakulu pigem tagasihoidlik. Arvestades, et tsiviilasi algas juba 2016. aastal, on loomulik, et uue esindaja tunnihind võib 2018. aastal olla kõrgem. Riigikohus on nõustunud advokaadi tunnitasuga 153 eurot (ilma käibemaksuta).
17.Hageja II esitas 30. mail 2019 seisukohta kostjate menetluskulude nimekirjale, millega palub jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt rahuldamata. Hageja I nõustub kostja I menetluskuludega summas 195 eurot (3,25 h x 60 eurot) ja kostja II menetluskuludega summas 845 eurot (2 h x 60 eurot + 5 h x 145 eurot) ning kohtukuludega summas 150 eurot ehk kogusummas 1190 eurot. Hageja II ei nõustu kostja I poolt kantud alljärgnevate kuludega: 19. oktoobril 2017 taotluse koostamisele on põhjendatud ajakulu 0,5 h, mitte 1 h, kuna tegemist on ühe leheküljelise formaalse taotlusega ning mis ei saa olla samas mahus määruskaebuse koostamisega, nagu kostja I on märkinud. 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamise taotluse koostamise ajakulu 0,5 h on põhjendamatu, kuna tegemist on taotluse täiendamisega. 28. juunil 2018 toimikuga tutvumise ajakulu 34 min on põhjendamatu, kuna e-toimikust ei nähtu toimikuga tutvumist, selle vajalikkust ja selleks kulutatud aeg on kontrollimatu. 3. juulil 2018 kohtuistungiks kirjalike teeside koostamise ajakulu 1 h on põhjendamatu, kuna kohus ei ole nende koostamist nõudnud ning nende esitamine ei nähtu toimikust. Hageja II on juhtinud tähelepanu, et kostjatel on olnud ühine esindaja alates kohtumenetluse algusest, mistõttu on põhjendamatu, et teatud toimingute osas on sama töö märgitud eraldi ajakuluna nii kostja I kui kostja II menetluskuluks ning kajastatud erinevaid tunnihindasid. Kohtuistungi ajakulu ei ole kostjate vahel jagatud, seega on ka teisi ajakulusid ja koostatud dokumentide mahtu arvestades usutav, et menetluskulude nimekirjas märgitud kostja I ja kostja II ühised kulutused on dubleeritud. Hageja II ei nõustu kostja II poolt kantud alljärgnevate kuludega: 19. detsembril 2016 hagile vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h, mitte 2,5 h, kuna kahe leheküljelise dokumendi koostamine ei ole eeldanud märkimisväärset õiguslikku analüüsi. Ühisest esindusest lähtuvalt on toimingu tunnihinnaks 50 eurot. 2. juunil 2017 määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h, mitte 2,5 h, kuna kahe leheküljelise dokumendi koostamine ei ole eeldanud märkimisväärset õiguslikku analüüsi. Ühisest esindusest lähtuvalt on toimingu tunnihinnaks 50 eurot. Ülejäänud kostja II menetluskulud dubleerivad kostja I menetlustoiminguid. 26. novembrist kuni 5. detsembrini 2018 läbi viidud toimingud on täies ulatuses põhjendamatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, kuna need on seotud esindaja vahetumisega ning uue lepingulise esindaja poolt asja materjalidega tutvumisele
kulunud tööga. Keset kohtumenetlust esindaja vahetamine on kostjate menetlusrisk ning hagejad ei ole kohustatud sellist menetluskulu kandma. 16. jaanuaril ja 17. jaanuaril 2019 helisalvestiste kuulamisega seotud ajakulu on põhjendamatu, kuna on seotud esindaja vahetumisega. 2. jaanuaril, 16. jaanuaril, 17. jaanuaril ja 18. jaanuaril 2019 määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 5 h, mitte 10 h, mida on märkinud ka ringkonnakohus 5. märtsi 2019 määruses. Enamus ajakulust on tingitud esindaja vahetusest. 6. märtsi ja 21. märtsi 2019 ringkonnakohtu määruse analüüs ja määruskaebuste läbitöötamine ei ole põhjendatud toimingud, kuna Riigikohtu 6. mai 2019 määrusega ei ole kulud hagejate kanda jäetud.
18.Hageja I esitas 1. juunil 2019 seisukoha kostjate menetluskulude nimekirja osas, milles märgib, et kostjate menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalikud ning kostjate taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks tuleks jätta osaliselt rahuldamata. Hageja I on seisukohal, et kuna kostjatel on ühine esindaja, tuleks kahe esindatava puhul nende ühise menetlustoimingu eest esitada arve kummalegi esindatavale poole aja eest, mis kulud kogu menetlustoimingu peale. Hageja I ei nõustu kostjate poolt kantud alljärgnevate kuludega: 19. oktoobril 2017 taotluse koostamise ajakulu mõlema kostja puhul on kokku arvestatud 2 h, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. 15. mail ja 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamiseks taotluse koostamise ajakulu mõlema kostja puhul on kokku arvestatud 3 h, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. 3. juulil 2018 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu on mõlema kostja puhul kokku arvestatud 2 h, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Kirjalike teeside koostamine polnud vajalik ning kostjate esindaja neid ei esitanud. 3. juuli 2018 kohtuistungil osalemine on märgitud mõlema kostja eest kokku 1 h 30 min, kuid kohtuistung kestis protokolli järgi 58 min. Kostjate uue esindaja poolt märgitud toimingud 26. novembril, 29. novembril,
4.detsembril ja 5. detsembril 2018 on tehtud materjalidega tutvumise eesmärgil ning ajakulu on märgitud 6 h 12 min, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Toimingute tegemise vajaduse tingis esindaja vahetumine menetluse kestel, millega kaasnenud kulude hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. 2. jaanuaril, 16. jaanuaril, 17. jaanuaril, ja 18. jaanuaril 2019 määruskaebusele vastamise ajakulu on 11 h 42 min, mis ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. 6. märtsil 2019 ringkonnakohtu määruse analüüsi ja kliendile e-kirja saatmise ajakulu on 42 min, mis ei ole osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu määrusega rahuldati kostjate nõudmised ning edasikaebamise vajadus puudus. Esindaja pidi sellest kostjaid lihtsalt informeerima. 21. märtsil 2019 määruskaebuse läbitöötamise ja kliendile e-kirja saatmise kulu 87 eurot ei ole põhjendatud, kuna Riigikohus ei olnud kaebust menetlusse võtnud.
MAAKOHTU LAHEND
19.Viru Maakohus rahuldas 3. juuli 2019 määrusega kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Vladimir Butuzovi kasuks menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 349 (kolmsada nelikümmend üheksa) eurot) 80 senti ja viivis protsendina menetluskuludelt (349,80 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Maakohus mõistis Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 1554 (ükst tuhat viissada viiskümmend neli) eurot ja viivis protsendina menetluskuludelt (834 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätes-tatud määras. Maakohus mõistis Tatjana Maiorsilt ja Julia Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 1245 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot 84 senti ja viivis protsendina menetluskuludelt (1245,84 eurot) alates kohtu-määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohtu määruse kohaselt tulenevalt esitatud vastuväidetest ning kooskõlas TsMS § 175 lgga 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb nimetatud sätte alusel arvestada muuhulgas kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud summas 349,80 eurot on põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja keerukust, menetluse pikkust ning esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu. Tunnitasu 50 eurot on mõistlikud määras ning ajakulu tehtud toimingute tegemiseks 5,49 h on põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja II taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Tunnitasu on olnud perioodil 2016-2018 summades 50-153 eurot, mis on mõistlik. Maakohus on seisukohal, et menetlustoimingute tegemise ajakulu ei ole põhjendatud. Vastaspool ei pea kandma kulusid aja eest, mil esindaja komplekteerib, kogub ja prindib e- toimikust materjale. Arvestades asja keerukust, menetluse kestust ja asjaoludega, et tegemist on õigusteadmistega isikuga, leidis kohus, et mõistlik ajakulu maakohtus on 9,95 h ja ringkonnakohtus 7,16 h. Maakohus arvestas, et kuni 28. novembrini 2018 oli tunnitasu 50 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 29. november 2018 tunnitasuna 145 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 150 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
20.Hageja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt, vähendades hagejatelt väljamõistetavat kostja I menetluskulude hüvitist 127,50 euro võrra ning kostja II menetluskulude hüvitist 255 euro võrra. Täiendavalt palub hageja I vähendada hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist kuni õiglase summani. Määruskaebuse seotud menetluskulud palub hageja I jätta kostjate kanda. Hageja I on seisukohal, et maakohus on jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et kostja I menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt korratud kostja II menetluskulude nimekirjas. Kahekordselt esitatud kulud on järgmised: 20. oktoobril 2017 taotluse koostamine, 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamiseks taotluse koostamine, 3. juulil 2018 kohtuistungi ettevalmistamine ja kirjalike teeside koostamine, 3. juulil 2018 kohtuistungil osalemine. Seega moodustab kahekordselt esitatud aeg kokku 4 h 15 min. Tulenevalt kostjate esindajate tunnihinnast tuleb menetluskulude hüvitist vähendada kokku 382,50 eurot (4,25 h x 180 eurot/2). Hageja I märgib, et isegi juhul, kui väljamõistetavat menetluskulu nimetatud summas vähendada, on see siiski ebaõiglaselt suur. Hageja I arvates ei ole õiglane, et kui ta on kostjatele kaotanud kõik – oma kinnisvara, elukoha ja aiamaa, peab ta veel hüvitama tuhandeid eurosid menetluskulusid. Hageja I palub arvesse võtta, et menetluse järgselt on hageja I tervis järsult halvenenud ja ta peab leidma endale uue elukoha. Seetõttu tuleks menetluskulude hüvitist oluliselt vähendada.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
21.Kostjad esitasid 16. augustil 2018 vastuse hageja I poolt esitatud määruskaebusele, milles paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kostjad on seisukohal, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire, tuginedes Riigikohtu üldkogu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16. TsMS § 662 lg 2 järgi tuleb määruskaebuses märkida, millest tuleneb õigusrikkumine ning milles see seisneb. Antud juhul ei nähtu määruskaebusest, millise konkreetse õigusnormi rikkumist maakohtule ette heidetakse. Maakohus on analüüsinud vaidluse keerukust ning esindajate ajakulu. Pelgalt asjaolu, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu järeldustega, ei anna alust väita, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Seega puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Kostjad ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et menetluskulude nimekirjad sisaldavad dubleerivaid kandeid ning seetõttu tuleks väljamõistetavate menetluskulude rahalist suurust vähendada. Kuna hageja I on sellise seisukoha avaldanud juba enne maakohtu määruse tegemist, on maakohus järelikult juba andnud oma hinnangu vaidlusaluses määruses. Maakohus on leidnud, et kostjate esindaja poolt tehtud ajakulu on mõistlik. Samuti on maakohus võtnud seisukoha rahalise suuruse ja ajukulu põhjendatuse osas, lugedes põhjendamatuks ajakuluks materjalide kogumise, printimise ja komplekteerimise. Juhul kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohus ei ole sõnaselgelt võtnud seisukohta määruskaebuses esitatud väidete osas, siis kostjad ei nõustu, et ajakulu on esitatud kahekordselt. Ajakulu ei peaks olema seotud kuidagi menetlusdokumendi mahuga, kuna üldiselt on võimalik mõte edasi anda lühidalt ja konkreetselt. Samale järeldusele on jõudnud Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-16-19597, p 8. Menetluses on kaks kostjat, mistõttu on ilmselge, et kummalgi kostjal on tekkinud menetluskulud. Hageja I pidi sellega arvestama, sest esitas nõude kahe kostja vastu. Menetlusdokumendi koostamise ajakulu on jaotatud kahe kostja vahel võrdselt, kostjatele rakendati erinevat tunnihinda. Kostjad on seisukohal, et hageja I püüab kohut eksitada. Ebaõige ja eksitav on määruskaebuse p-s 3.2 esitatud arvutuskäik, mille aluseks on kostjate tunnihinded omavahel summeeritud ning saadud tunnihinnaks 180 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda meelevaldsest aritmeetilisest tehtest, vaid lähtuda tegelikest menetluskuludest. Kostja II rõhutab, et kohus on juba kaalutlusõigust teostanud ning tema kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid märkimisväärselt vähendanud. Kostjate hinnangul ei ole hageja I käitumine olnud heauskne ning kostjate poolt kantud menetluskulude rahaline hüvitamine kuidagi ebaõiglane hageja I suhtes. See ei ole ka eluliselt usutav. Õigluse küsimus on menetluskulude jaotuse küsimus, mitte menetluskulude suuruse vaidlustamine. Menetluskulude jaotuse osas on kohtulahend jõustunud. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on siiski menetluskulude rahalise suuruse vähendamise nõudega, ei kuulu see rahuldamisele. Kostjad selgitavad, et just nende suhtes on äärmiselt ebaõiglane, et nad peavad kandma menetluskulusid hagejate pahauskse käitumise tõttu, kusjuures maakohus on rahuldanud kostja II menetluskulud vaid ca 1/3 osas. Kostjad on veendunud, et määruskaebus on esitatud põhjusel, et vältida menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendi jõustumist ning kulude hüvitamist. Kostjad rõhutavad, et neil ei ole õnnestunud täita kohtuotsuseid ning hagejad ei ole vabastanud vaidlusalust elamu valdust. Hagejad venitavad sundtäitmist, kuritarvitades oma õigusi ja käitudes pahatahtlikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu määruse resolutsioonis tuleb TsMS § 447 lg-st 2 juhindudes parandada ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu, samuti tuleb määruse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täiendada. Sisuliselt jääb maakohtu lahend muutmata.
23.Ringkonnakohus käsitleb esmalt vaidlustatud määruse resolutsiooni sõnastuse ilmseid ebatäpsusi. Maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2-3, 5-8 on toodud, et menetluskulud mõistetakse välja kostjatelt, märkides seejuures hagejate nimed. Kuna „kostjatelt“ on ilmne ebatäpsus, saab ringkonnakohus selle vea TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Parandused ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu.
24.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o hagejatelt kostjate kasuks väljamõistetud kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu osas. Hageja I on vaidlustanud kostja I poolt kantud menetluskulud summas 127,50 eurot ning kostja II poolt kantud menetluskulud summas 255 eurot, kuid on määruskaebuses täiendavalt palunud vähendada hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist kuni õiglase summani. Arvestades määruskaebuses esitatud taotlust lähtub ringkonnakohus siiski sellest, et maakohtu määrus, millega on hagejatelt kostjate kasuks välja mõistetud menetluskulud, on vaidlustatud täies ulatuses.
25.Ringkonnakohus nõustub kostjate vastuses tooduga, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel tegema kaalutlusotsuse eelkõige asja keerukuse ja mahukuse kohta, sh õigusabile kulunud aja kohta (Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-16, p 14; Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057, p 22). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud, mille alusel tuleks maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus on ekslikult arvestanud kostjate esindaja poolt kantud ajakuluks maakohtus 16,52 h, mis tegelikkuses on olnud 18,11 h, siiski nõustub, et antud asjas on põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus olnud 9,95 h ning ringkonnakohus 7,16 h. Maakohus on märkinud, et lähtus ajakulu arvestamise puhul asja keerukusest, asjaoludest ning menetluse kestusest ning sellest, et vastaspool ei pea tasuma aja eest, mil esindaja komplekteerib, kogub ja prindib e-toimikust materjale. Ringkonnakohus nõustub eelpool toodud maakohtu seisukohaga, kuna üldjuhul ei peaks arvestama aega, mis kulus toimingutele, mida vajalikuks pidada ei saa, sh nt toimikuga tutvumine. Asjaolu, et menetlusosalise esindaja teeb toimingu, ei tähenda ilmtingimata ning ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu peab hüvitama vaidluse kaotanud teine pool TsMS § 175 lg 1 järgi. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna, selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et maakohtus on tehtud kostja II nimel järgnevaid vajalikke ja põhjendatuid menetlustoiminguid: 19. detsembril 2016 vastuse koostamine hagile ja 2. juunil 2017 määruskaebuse koostamine ning kostja I ja II nimel tehtud toiminguteks on olnud 6. oktoobril 2017 määruskaebuse koostamine, 19. oktoobril 2017 taotluse koostamine menetluse jätkamiseks, 15. mail ja 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamiseks taotluse koostamine, mida
tuleb vaadelda ühe menetlustoiminguna, 3. juuli 2018 kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, 26. novembril 2018 e-kirja saatmine kohtule e-toimikule ligipääsu saamiseks. Vajalikuks ja põhjendatud kuluks ei saa pidada 28. juunil 2018 toimikuga tutvumist, kuna asi ei ole väga mahukas ning puuduvad andmed, et kohus oleks nõudnud viiteid toimikulehekülgedele. Kuivõrd pärast 3. juuli 2018 kohtuistungi toimumist ei ole kohus nõudnud menetlustoimingute tegemist ega menetlusdokumentide esitamist, ei saa menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid pidada vajalikeks ja põhjendatuks. Lisaks on nimetatud toimingud seotud lepingulise esindaja vahetumisega. Iseenesest ei ole välistatud, et lepingulise esindaja vahetumisega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele, kui vahetamine oli tingimata vajalik ning selle põhjustas asjaolu, mis objektiivselt takistas sama esindajaga jätkamise, nt kliendilepingu lõpetamine lepingulise esindaja poolt, esindaja ootamatu haigestumine või pikaajaline komandeering. Antud juhul puuduvad tõendid, et senise lepingulise esindajaga jätkamine oli kuidagi objektiivsetel põhjustel takistatud. Ringkonnakohtus on kostja II nimel tehtud menetlustoiminguks olnud hagejate määruskaebusele vastuse koostamine, mis peaks hõlmama määruskaebuse analüüsi ning kohtuistungi helisalvestise läbikuulamist. Põhjendatud ja vajalikeks kuludeks ei saa pidada
21.märtsil 2019 Riigikohtule esitatud määruskaebuste läbitöötamist, kuna selleks ajaks ei olnud Riigikohus asja menetlusse võtnud ega kohustanud kostjaid esitama seisukohti. Eelpool toodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti hinnanud kostjate poolt kantud põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maakohtus 1554 eurot (9,95 h) ja ringkonnakohtus 1245,84 eurot (7,16 h).
26.Hageja I on määruskaebuses asunud seisukohale, et kuivõrd kostja I menetluskulude nimekirjas näidatud kulud on osaliselt korratud kostja II menetluskulude nimekirjas, on vastavaks tööks kulunud aja- ja rahaline kulu esitatud topelt. Selliste toimingutena on hageja I nimetanud 20. oktoobril 2017, 31. mail 2018 ja 3. juulil 2018 ajakuluga 4 h 15 min, mille osas tuleks menetluskulude hüvitise suurust vähendada. Hageja I arvates tuleks hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude hüvitise suurust vähendada ka seetõttu, et kostjate tunnihindade summa eelpool nimetatud toimingute eest on kokku 180 eurot (60 eurot + 120 eurot). Ringkonnakohus hageja I seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulude hüvitamise korral ei saa üldistavalt eeldada, et kui mitmel kostjal on menetluses olnud ühine esindaja, siis tuleb menetluskulud jagada vastavalt nende menetlusosaliste arvule. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu oma kulud (Riigikohtu 25. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 15). Antud juhul on menetluskulu jaotatud kostjate vahel võrdselt, arvestades erinevat tunnihinda. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et kostjate poolt kantud menetluskulude suurust tuleks eraldi vähendada.
27.Lisaks on hageja I arvates ebaõiglane, et hagejatelt kuulub väljamõistmisele menetluskulu nii suures ulatuses, kuna ta on kostjatele kaotanud kinnisvara, elukoha ja aiamaa ning lisaks on halvenenud hageja I tervis. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi mõistetakse vastaspoolelt välja menetluskulud, mis on olnud põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise puhul ei arvestata õigluse aspekti. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et õigluse aspekti saab arvestada menetluskulude jaotamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et hagejalt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist tuleks vähendada õigluse aspektist lähtuvalt.
Siinjuures märgib ringkonnakohus vastuseks kostjatele, et nende seisukoht, nagu oleks kohus kostja II menetluskulude nimekirjas toodud 4955 eurost välja mõistnud vaid 1554 eurot, on ekslik. Kohtumäärusega on välja mõistetud maakohtus kantud menetluskulud summas 1554 eurot ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 1245,84 eurot, so kokku 2799,84 eurot.
28.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse p-s 6 on märgitud, et viivist VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras arvestatakse menetluskuludelt summas 834 eurot, kuigi kohus mõistis p 5 järgi maakohtus kantud menetluskuludena välja 1554 eurot, mitte 834 eurot. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, miks kohus leidis, et viivist tuleb arvestada väiksemas ulatuses menetluskuludelt. Kuivõrd eelpool toodud asjaolusid ei ole menetlusosaliste poolt vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus nimetatud asjaolude kohta seisukohta võtta.
29.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.