Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on T Mi, J Mi ja Ž Mi hagi V Bi ja T Si vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt nähtub 07.04.1993 notariaalselt tõestatud pärimistunnistusest, et I M võttis pärandvarana vastu tema surnud emale kuulunud vara kooseisus 1/3 mõttelist osa kaasomandis olevast elumajast asukohaga xxx. Ülejäänud 2/3 mõttelist osa elamust kuulus kaasomandis kostjale I V Bile 19.09.1992 ostu-müügilepingu alusel. Elamu ja ehitised paiknesid maatükil suurusega 2200 m2. Kostja I V B esitas vastavalt MaaRS §-le 21 Narva Linnavalitsusele 26.11.1997 avalduse temale 2/3 kaasomandis olevale osale elamust maa erastamiseks. Erastamisavaldus on registreeritud numbriga xxx. Erastatava maa suuruseks on märgitud 2196 m2 ning kostja kinnitas, et erastatavale maale jäävad üksnes kostjale kuuluvad ehitised. Hageja esitas 20.12.1997 Narva Linnavalitsusele avalduse temale 1/3 kaasomandis olevale osale elamust maa erastamiseks. Erastamisavaldus on registreeritud numbriga xxx. Kostja II esitas esindaja vahendusel hagejale 18.03.2015 nõude esitada kostjale II tõendid, mis kinnitavad hageja õigust kasutada 1/3 mõttelist osa kinnistust xxx või anda nimetatud varavaldus üle kostjale II. Kostja II T S esitas esindaja vahendusel Viru Maakohtule hageja vastu 09.04.2015 hagiavalduse kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr 2-15-5448).

2-16-15252 Viimati nimetatust dokumentidest ning vaidluse läbivaatamise käigus sai hageja teada, et temale kuuluv 1/3 mõttelist osa kaasomandist asukohaga xxx, Narva, on võõrandatud kostjale I algselt 30.09.2015 ostu-müügilepingu ning hiljem 29.12.2006 ostu-müügilepingu alusel. 22.07.2007 kanti kostja I kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuna. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et hageja kasuks oli 22.02.2007 kantud eelmärge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks kostja I 2/3 mõttelisele osale kaasomandist. Eelmärge kustutati 26.06.2013. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et kostja II kanti 22.04.2013 kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuna. Hageja leiab, et temalt omandiõiguse 1/3 mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxx, Narva linnas võõrandamine on ebaseaduslik ning kostjatel ei saanud tekkida omandiõigust hagejale kuuluvale osale kaasomandist. Hageja palub kohtul kohustada T Sit andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx, asukohaga xxx) teise jao omanikukande, mille kohaselt T S on viidatud kinnistu ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse 2/3 mõttelisele osale kinnistust kaasomanikuks V B. Kostjad vastuses hagi ei tunnista, leides, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostjate vastuse kohaselt maa erastamise aluseks olnud korralduste tühistamise juhul ka ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kanda 2/3 mõttelisele osale kinnistust reg. osa x kaasomanikuks V B. Puudub materiaalne alus nõude rahuldamiseks. Nõuet ei saa rahuldada ka põhjusel, et kinnis-asi reg. osa x on moodustatud kahest katastriüksusest x (asukoht x) ja x (asukoht x), millest viimane katastriüksus liitus kinnisasjaga pärast T Si kinnisasja omandamist. Hageja ei saa vaidlustada T Si omandiõigust kogu kinnisasja suhtes. Hageja vaidlustanud V Bile maa erastamise aluseks olnud akte, s.o Narva Linnavalitsuse 15.06.2005 korraldust nr x ja 04.10.2006 korraldust nr. x. Kohus rahuldas 18.05.2017 hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 66/2017/835 ning reguleeriti hageja ja kostjate vahelised suhted sellisel viisil, et lubati hagejal ja tema pereliikmetel kasutada aiamaad asukohaga x, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-15252 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Seoses hageja surmaga peatas kohus 21.09.2017 menetluse kuni õigusjärglaste selgumiseni. Kohus uuendas 06.03.2018 menetluse ning lubas astuda menetlusse hageja I M üldõigusjärglastel T Mil, J Mil ja Ž Mil. Kostjad esitasid taotluse 18.05.20147 hagi tagamise tühistamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja T M esitas 18.09.2018 hagi täiendamise avalduse. Hagi täienduse kohaselt palub hageja: - tuvastada aadressil x asuva elamu, kahe kuuri, kahe käimla ja garaaži 1/3 kaasomandi osa suhtes T Mi, J Mi ja Ž Mi omandiõigus; kui kohus leiab, et antud asjas tuleb kohaldada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15 lg 1 ls 1-2, siis tunnistada need sätted Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohaldamata;

2-16-15252

-

tuvastada 29.12.2006 Eesti Vabariigi ja V Bi vahel sõlmitud Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus;

-

tuvastada 10.04.2013 V Bi ja T Si vahel sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisus x Narva kinnistu osas;

-

tuvastada kinnistu x 22.02.2007 ja 22.04.2013 kinnistusraamatu kannete ebaõigsus;

-

tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek 26.06.2013 hoonestusõiguse eelmärke kinnistusraamatust kustutamise kande tühistamiseks ja hoonestusõiguse sissekandmise õigust kajastava 22.02.2007 kinnistusraamatusse kantud eelmärke kande taastamiseks ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega;

-

tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek hagejate kinnistusraamatusse sissekandmiseks x Narva kinnistu 1/3 kaasomandiosa omanikena summa 467,83 € makse vastu ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne T Si või V Bi (ainu)omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistusraamatusse T S või V B kinnistu 2/3 kaasomandiosa omanikuna ja hagejad kinnistu 1/3 kaasomandiosa ühisomanikena;

-

juhul, kui kohus ei rahulda hagi nõuet kostjate kohustamiseks nõusoleku andmiseks hagejate kinnistusraamatusse sissekandmiseks kinnistu 1/3 kaasomandiosa omanikena ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega (p 1.6), palub hageja 1 kohtul tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek hagejate kasuks x hoonete ja maa 1/3 kasutusõiguse kohta hoonestusõiguse seadmiseks ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega ja kanda kinnistusraamatusse hoonestusõigus T Si või V Bi kasuks 2/3 osas ja hagejate kasuks 1/3 ühises osas;

-

kui kohus leiab, et antud asjas tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 määruse nr 198 Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel, 2006. aastal kehtinud § 3 lg 3, tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohaldamata;

-

juhul, kui kohus ei rahulda hagi nõuet kostjate kohustamiseks nõusoleku andmiseks hagejate kinnistusraamatusse sissekandmiseks kinnistu 1/3 kaasomandiosa omanikena ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega (p 1.6) või nõuet kostjate kohustamiseks nõusoleku andmiseks hoonestusõiguse seadmiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega (p 1.7), palub hageja 1 kohtul tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek hagejate kasuks x hoonete ja maa 1/3 ulatuses kasutusõiguse kohta isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega ja kanda kinnistusraamatusse hagejate kasuks ühine isiklik kasutusõigus kinnistu hoonete ja maa 1/3 ulatuses kasutusõiguse kohta;

-

jätta menetluskulud V Bi ja T Si kanda.

Hageja J Mi esindaja leiab, et tegemist ei ole hagi muutmisega, mistõttu palub hagi täiendamise avaldus rahuldada.

2-16-15252 Kostjad leiavad, et tegemist on hagi muutmisega ning paluvad hagi täiendust mitte võtta menetlusse. Kohus rahuldas 05.10.2018 hagi tagamise taotluse ning hagi tagamise korras kanti kinnistusraamatusse kinnistu xregistriossa (registriosa nr x, maatüki katastritunnus x) märkus tsiviilasjas käiva kohtuvaidluse suhtes. Kostjad esitasid 05.10.2018 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, leides, et ei ole täidetud formaalsed ega materiaalsed eeldused. Hagi tagamise puhul on tegemist sooritusnõudega, mille perspektiivikus on lähtudes kostjate 19.12.2016 vastuväidetes küsitav. Hageja palub jätta kostja määruskaebus rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et asja menetlus tuleb lõpetada. Määruskaebus 05.10.2018 hagi tagamise suhtes tuleb rahuldada ning hagi tagamine tühistada.

Määruskaebuse lahendamine Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et ei ole hinnanud hagi tagamise abinõude rakendamisel hagi perspektiivikust üleüldiselt ning ei ole kaalunud hagejalt tagatise nõudmist. Kohus on seisukohal, kuna kohus jättis kaalumata asjaolu, et hagi tagamine on kostjate jaoks olulise tähtsusega, mis võib kaasa tuua kahju tekkimise ning kohus ei kaalunud hagi tagamise taotluse lahendamisel tagatise küsimist hagejatelt hagi tagamise taotluse rahuldamisel leiab kohus, et määruskaebuse rahuldamine on põhjendatud. Kohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab 05.10.2018. a määruse.

Hagi täiendus Hageja T M esitas 18.09.2018 hagi täienduse. Hagi täienduses palub hageja tuvastada kinnistu ja kinnistul asuvate ehitiste 1/3 osas omandiõigust, tuvastada, et Eesti Vabariigi ja kostja V. Bi vaheline maa ostu ja müügileping on tühine jne. Kohus leiab et tegemist on hagi muutmisega ning kohus keeldub hagi muutmiseks nõusoleku andmisest.

2-16-15252 TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet; lg 4 p 1-3 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Antud juhul leiab kohus, et hageja on muutnud oma menetluslikku nõuet TsMS § 363 lg 1 p1 mõttes. Nimelt on hageja esmalt soovinud kohustada T Sit andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr x, asukohaga x) teise jao omanikukande, mille kohaselt T S on viidatud kinnistu ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse 2/3 mõttelisele osale kinnistust kaasomanikuks V B. Hageja leidis, et tal on tekkinud omandiõigus 1/3 kaasomandi üle viidates AÕS § 561 ja AÕS § 68. Hagi täienduses soovitakse juba tuvastada asjaõiguslepingute tühistust, AÕSRS § 15 lg 1 lg 12 põhiseadusega vastuolus olevaks, kinnistusraamatus kannete ebaõiguse tuvastamist jne. Antud juhul on tegemist uute nõuetega, mis võivad esmapilgul olla seotud esitatud nõudega, kuid loovad uue õigusliku tagajärje. Kohus leiab, et hagi täienduses toodud nõuded loovad hagiavalduses esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi, kuna muutub hageja nõude aluseks olevate asjaolude kogumi tuum. Seega leiab kohus, et tegemist on hagi muutmisega, kuna hageja on esitanud lisaks menetluses olevale nõudele täiesti uued nõuded. Hagi muutmine, peale hagiavalduse menetlusse võtmist, saab toimuda ainult kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Antud juhul leiab kohus, et kohus ei anna nõusolekut hagi nõude muutmiseks. Menetluse lõpetamine TsMS § 428 lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada, kuna hagi on perspektiivitu. Hagejatel ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hageja soovib, et kinnistusraamatus olev kannet muudetakse ning tehakse kanne, millest nähtuks, et hagejad on kinnistu kaasomanikud. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Seega soovivad hagejad ebaõige kande muutmist. Selleks, et kannet muuta peab hindama esmalt kas kinnitusraamatus olev kanne on ebaõige. Kohus selgitab, et kande ebaõigsuse hindamisel tuleb vaadata: 1) kas on kehtiv asjaõigusleping; 2) kas on olemas käsutusõigus; 3) kas on tehtud kinnistusraamatu kanne

2-16-15252 Kohtule on esitatud 15.06.2005. a Narva Linnavalitsuse korraldus nr x (I k, lk 14) , mille kohaselt kinnitatakse katastriüksise nr 25 piirid alusplaaniil nr x, maaüksise asukoht x, registreerida maaüksus maakatastris riigi nimele. Erastada ostueesõigusega maa kodanik V B . Erastatav maaüksus on moodustatud plaanimaterjali alusel. Maaüksuse pindala on 2196 m2. Erastataval maal asuvad hooned kuuluvad V Bile 2/3 mõttelist osa ja I Mile 1/3 mõttelist osa. 04.10.2006 Narva Linnavalitsuse korraldus nr 1240-l (I Ik, lk 15-16), millega sõnastati Narva Linnavalitsuse 15.06.2005. a korraldus x Katastriüksuse piiride kinnitamine ja maa ostueesõigusega erastamine x punkt 2 järgmiselt: Erastada ostueesõigusega maa hr V B ning sõlmida hr I Miga notariaalne hoonestusõiguse seadmise leping määrusega ettenähtud tähtaja jooksul. Nimetatud korraldusi ei ole halduskohtus vaidlustatud (I k, lk 44). Seega on haldusakti jõustunud. Kohtule maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (29.12.2006) kohaselt on V B ja Tarmo Tammiste (Narva linnapea Eesti Vabariigi nimel) sõlminud lepingu, mille kohaselt on lepingu objektiks x linnas maaüksus koos selle oluliste osadega (Narva Linnavalitsuse 15.06.2006 ja 04.10.2006 korralduste alusel). Lepingu p 8.1 kohaselt tehakse kinnistusregistriosa teise jakku kanne omaniku kohta - V B ning kolmandasse jakku eelmärge hoonestusõiguse sissekande tegemiseks I M 1/3 osas ja V B 2/3 osas. Nimetatud lepingu kohaselt on vastavad kanded kinnistusraamatusse tehtud (I k, lk 9 teine pool). Kinnistusraamatu kande kohaselt on eelmärge hoonestusõiguse sissekande tagamiseks kustutatud 16.06.2013 kinnistamisavalduse alusel. Samuti nähtub kinnistusraamatust, et alates 10.04.2013 on kinnistu omanik T S. Seega on asjaõigusleping õigusmuudatuste kohta olemas ning õigusmuudatuse tekkimise eelduseks olev kanne on tehtud, mistõttu saab järeldada, et õigus kinnisasjale on tekkinud vastavalt kinnistusraamatus toodule. Kuna on olemas kohaliku omavalitsuse jõustunud korraldus, mille alusel on tehtud ka nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik leping, on õigused ja kohustused üle läinud omanikule kelleks esmalt oli V B ning alates 10.04.2013 T S. Kohus selgitab, et kande aluseks olevat haldusakti ei ole ettenähtud korras vaidlustatud. Seega on erastamisotsus kehtiv. Kinnistusraamatusse tehtud kanne vastab asjaõiguslepingule, kostjal T Sil on käsutusõigus ja kinnistusraamatus on kanne omaniku suhtes vastavalt lepingutele. Asjaõiguslepingut ning haldusakti ei ole tühistatud. Seega ei saa kohus järeldada, et kinnistusraamatu kanne oleks algusest peale ebaõige või kanne on mingil ajahetkel ebaõigeks muutunud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 29.12.2006 asjaõiguslepingust tulenevalt kohustus I Miga sõlmida notariaalselt hoonestusõiguse seadmise leping määrusega ettenähtud tähtaja jooksul. Nimetatud lepingut sõlmitud ei ole. Seega on hoonestusõiguse eelmärge kustutatud kinnistamisavalduse alusel 16.03.2013.a. Antud juhul ei ole oluline, millal ja millisel õigusliku alusel sai I M ehitise kui vallas-asja kaasomanikuks. Ainult see, et I M omandas vallasasjast ehitise kaasomandiosa pärimisega ei tähenda, et vallasasja kinnistamisel oleks mõlemad pärijad muutunud omanikeks. Erastamise

2-16-15252 on läbi viinud üks pärijatest, kelleks on V B ning temal tekkis ka os-tueesõigus maa erastamisel, samas kui I M ei ole kasutanud õigeaegselt seadusest tulenevad võimalusi oma õiguste maksmapanekuks. Seega leiab kohus, et hagi nõue on perspektiivitu, kuna otsuse tegemisel ei saa tagasi pöörata protsessi, mis annaks õiguse kehtiva asjaõiguslepingu tühistamiseks, käsutusõiguse olemasolu muutmiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Eeltoodu alusel ja lähtuvalt TsMS § 428 lg 2 lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse. Hagi tagamise tühistamine Kohus on oma 18.05.2017 määrusega seadnud hagi tagamise abinõud, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 66/2017/835 ning reguleeriti hageja ja kostjate vahelised suhted sellisel viisil, et lubati hagejal ja tema pereliikmetel kasutada aiamaad asukohaga x, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-15252 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus lõpetab asjas menetluse, seega kuulub tühistamisele ka 18.05.2017 hagi tagamise abinõud.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus lõpetas asjas menetluse, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale menetluse lõpetava määruse jõustumist.

(digitaalallkiri)

2-16-15252 Andres Hallmägi Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2019 kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.