Aktsiaselts Smakus hagi Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre ja Best Offer Fishery OÜ vastu nõude tunnustamiseks Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2018 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktsiaseltsi Smakus määruskaebus
menetluskulude
Hageja: aktsiaselts Smakus (registrikood 10059750), lepinguline esindaja Kristina Kadak-Aruorg Kostja I: Panamarin OÜ (pankrotis, registrikood 12612180) pankrotihaldur Terje Eipre Kostja II: Best Offer Fishery OÜ (registrikood 11900059), lepinguline esindaja advokaat Erki Siht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Best Offer Fishery OÜ menetluskulude hüvitamise ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotlusest loobumine ja tühistada osaliselt sellega seoses Harju Maakohtu 09.10.2018 määrus osas, milles maakohus rahuldas Best Offer Fishery OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis aktsiaseltsilt Smakus välja Best Offer Fishery OÜ kasuks menetluskulud 2210 eurot ja viivise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4, 5 ja 6) ning lõpetada nimetatud osas tsiviilasjas nr 2-17-4403 menetluskulude kindlaksmääramise menetlus.
2.Võtta vastu aktsiaseltsi Smakus 14.12.2018 esitatud tõend (Harju Maakohtu 22.10.2018 määrus).
3.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 09.10.2018 määrus osas, milles maakohus rahuldas Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks menetlusekulude suuruse ja mõistis aktsiaseltsilt Smakus välja Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre kasuks menetluskulud 3009,02 eurot ja viivise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3).
4.Teha uus määrus, millega jätta Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja aktsiaseltsilt Smakus välja mõistmiseks rahuldamata.
5.Määruskaebus rahuldada.
6.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Aktsiaselts Smakus (hageja) hagi Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre (kostja I) ja Best Offer Fishery OÜ (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 17.11.2017 määrusega hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.01.2018 määrusega Harju Maakohtu 17.11.2017 määruse osas, millega maakohus jättis hagi läbivaatamata kostja I suhtes. 07.03.2018 jättis Harju Maakohus hagi kostja I vastu läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus jõustus 14.08.2018.
3.Kostja I esitas 30.10.2017 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 21.09.2018 täiendava taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista pankrotihalduri menetluskulud 2886,72, millele lisandub käibemaks.
4.Kostja II esitas 29.08.2018 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja II menetluskulud 2402,50 eurot.
5.Hageja esitas 06.09.2018 seisukoha kostjate menetluskulude suuruse osas, milles palus kostjate menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata. Kostjal I puudub alus menetluskulude hüvitamiseks, kuivõrd pankrotihaldur esindas kostjat I seadusliku esindajana. Kostja II ja hageja vahel on pooleli vaidlus tsiviilasjas 2-16-8337, mille raames on pooled sõlminud kohtuvälise kompromissi, mille kohaselt kostja II on loobunud menetluskulude hüvitamise nõudest hageja vastu.
6.27.09.2018 esitatud seisukohas palus hageja jätta kostja I taotlus rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas 09.10.2018 määrusega kostja I ja kostja II avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 3009,02 eurot ja viivise ning kostja II kasuks menetluskulud 2210 eurot ja viivise.
8.Seoses kostja I menetluskulude hüvitamisega märkis maakohus, et ei nõustu hageja väljatoodud seisukohaga, mille kohaselt ei saa kostja I menetluskulusid kindlaks määrata,
kuivõrd kostjat I esindas menetluses pankrotihaldur, kes on ühtlasi kostja I seaduslik esindaja. Pankrotihalduri õigused ja kohustused sätestab pankrotiseaduse (PankrS) § 55. Pankrotihalduriks on vandeadvokaat. Kohtu hinnangul ei pea õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi vandeadvokaadist pankrotihaldur osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid. Kohus saab hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud.
9.Maakohus pidas kostja I esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 26,12 tunni ulatuses ja leidis, et tunnitasu määr 96 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus mõistis eeltoodust tulenevalt hagejalt kostja I kasuks välja õigusabikulu koos käibemaksuga 3009,02 eurot.
10.Maakohus pidas kostja II esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 17 tunni ulatuses ja leidis, et tunnitasu määr 130 eurot/tund (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus mõistis eeltoodust tulenevalt hagejalt kostja II kasuks välja õigusabikulu 2210 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta rahuldamata kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks.
12.Pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks kulunud aeg ei ole aluseks menetluskulude väljamõistmiseks TsMS § 175 lg 1 alusel. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et pankrotihalduriks on vandeadvokaat, kes ei pea õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi osutama tasuta. Kohtu hinnang, et täites seadusest tuleneva esindaja (pankrotihalduri) kohustusi, täidab vandeadvokaat lepingulise esindaja ülesandeid, on menetluskulude kindlaksmääramisel alusetu.
13.Pankrotihaldur tegutseb PankrS alusel, mis on käsitletav erinormina. PankrS § 55 sätestab pankrotihalduri põhiõigused ja kohustused. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kolmanda lause kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Seega kuulub võlgniku esindamine pankrotivaraga seonduvates kohtuvaidlustes pankrotihalduri põhikohustuste hulka.
14.PankrS § 56 lg 1 p 2 näeb eraldiseisvana ette, et pankrotihaldurina võib tegutseda vandeadvokaat. Seega kuulub pankrotihaldurina tegutsemine vandeadvokaadi ametikohustuste hulka. PankrS § 65 lg 1 alusel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse.
15.PankrS § 65 lg 2 alusel arvestab kohus pankrotihaldurile tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS 65 lg 51 p 2 alusel võib kohus määrata haldurile alammäärast suurema tasu, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi. Seega on põhjendamatu kohtu vaidlustatava määruse põhjendavas osas esitatud järeldus, et õigusalast kvalifikatsiooni omav pankrotihaldur teeb võlgniku esindamisel kohtuvaidluses oma tööd tasuta.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-15 muuhulgas põhjalikult käsitlenud pankrotihalduri töö tasustamist seoses õigusabi osutamisega. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda ka oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Riigikohtu hinnangul tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel eraldi kontrollida seda, kas haldur on osalenud oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega ole kasutanud õigusabi (PankrS § 65 lg 5.1 p 2). Kohtuvaidlustes õigusabi kasutamise kontrollimine on põhjendatud, sest PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ka menetluskulu, mille hüvitamine toimub samuti pankrotiseadusega ettenähtud alustel ja korras. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna menetluskulu on pankrotimenetluse kulu, mis PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt makstakse välja enne jaotise alusel raha väljamaksmist, kahjustaks võlausaldajate huve, kui vaatamata õigusabi kasutamisele suurendataks kohtuvaidlusi arvestades ka halduri tasu.
17.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kostja I menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt puudub õiguslik alus, kuivõrd vandeadvokaat Terje Eipre esindas kostjat I pankrotivõlgniku seadusliku esindajana, kohtu poolt määratud pankrotihaldurina. Pankrotihaldurile määratakse tema ülesannete täitmise eest tasu võlgniku (OÜ Panamarin) pankrotimenetluse lõppemisel.
18.Ka kõrgema kohtu poolt sätestatud põhimõtete järgi, kuulub kohtumenetluses osalemine pankrotihalduri põhikohustuste hulka, milliste kohustuste täitmise eest tasu saamine ja kulutuste hüvitamine toimub pankrotivara arvelt. Käesolevas vaidluses on võlgnikku esindanud haldur ise, seega täitnud seadusest tulenevaid pankrotihalduri kohustusi, milliste ülesannete täitmise eest tasu saamine toimub PankrS sätestatud alustel ja korras.
19.Kostja II menetluskulude osas ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kuivõrd kohus jättis tsiviilasjas nr 2-16-8337 esitatud kompromissi kinnitamata, ei ole hageja esitatud kompromissleping dokumendiks, mille alusel peaks kohus jätma menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kindlaks määramata. Menetluse edasine käik
20.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
22.Kostja II esitas 27.05.2019 ringkonnakohtule hageja, kostja II ja Luxkliima OÜ vahel 27.05.2019 sõlmitud kompromisslepingu ja taotluse, mille kohaselt loobub kostja II käesolevas menetluses menetluskulude nõudest. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium lahendab esmalt kostja II ringkonnakohtule 27.05.2019 esitatud taotluse (I) ja seejärel käsitleb hageja määruskaebust maakohtu määrusele (II). I
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kostja II loobumine menetluskulude hüvitamise ja kulude suuruse kindlaksmääramise nõudest tuleb vastu võtta ning lõpetada nimetatud osas tsiviilasjas nr 2-17-4403 menetlus.
25.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 4511 lg 2 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab TsMS § 4511 lg-s 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus. TsMS § 645 lg 1 lause 1 kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 lause 2 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
26.Kuna kostja II on menetluskulude hüvitamise ja kulude suuruse kindlaksmääramise nõudest loobunud ja menetlus kuulub seetõttu vastavas osas lõpetamisele, tuleb Harju Maakohtu 09.10.2018 jõustumata määrus resolutsiooni punktide 4, 5 ja 6 osas TsMS § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 alusel tühistada. II
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kolleegium saab teha uue määruse, millega jätab kostja I avalduse rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
28.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus rahuldab hageja 14.12.2018 taotluse võtta asja juurde uus tõend (Harju Maakohtu 22.10.2018 määrus Panamarin OÜ (pankrotis) jaotusettepaneku kinnitamise kohta).
29.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et pankrotihaldur täitis käesolevas asjas menetluses poolena osaledes ühtlasi ka lepingulise esindaja ülesandeid. Vastupidiselt maakohtule, on kolleegium seisukohal, et kostja I esitatud õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
30.Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu (vt ka Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostjal I lepingulist esindajat ei olnud. Menetluskulude hüvitamise taotluses kostja I kinnitas, et ta osales menetluses isiklikult (III kd, tl 125 pöördel). Ringkonnakohus
nõustub kostjaga I selles, et kohtusse pöördumisel tuleb pooltel arvestada võimalike menetluskulude hüvitamise nõuetega, kuid samas peavad lepingulise esindaja kulud teisele poolele olema mõistlikult ettenähtavad. Isegi, kui analoogia korras käsitleda pankrotihaldurit menetluskulude hüvitamise küsimuses advokaadist juriidilise isiku seadusliku esindajana, kelle puhul Riigikohus on möönnud, et õigusabikulude hüvitamine ei ole välistatud üksnes põhjusel, et tegemist on menetlusosalise seadusliku esindajaga (vt Riigikohtu 09.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15; 18.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 14), ei põhjenda see käesoleval juhul kulude väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul peab kulude hüvitamiseks asjaolu, et menetlusosalise seaduslik esindaja on samal ajal ka menetluseosalise lepinguline esindaja, olema vastaspoolele arusaadav juba menetluse kestel, mitte selguma alles tagantjärgi kulude hüvitamise staadiumis.
31.Seoses kostja I väitega, et pankrotihaldur ei pea kohtuvaidluses osaledes tegema tööd tasuta, märgib kolleegium, et kui võlgniku esindamine kohtuvaidlustes on pankrotihalduri otseste kohustuste täitmine, nagu kostja I oma menetluskulude hüvitamise taotluses ka ise rõhutab, on tal õigus saada tasu PankrS § 65 lg 1 alusel. Eeltoodud seisukohta kinnitab asjaolu, et hageja poolt tõendina esitatud Harju Maakohtu 22.10.2018 määrusega kinnitati pankrotimenetluse kulud, millised määruse kirjeldavast osast nähtuvalt tekkisid peamiselt seoses käesolevas tsiviilasjas osalemisega. Pankrotihalduri tööülesannete täitmisega kaasnevate kulude hüvitamise regulatsioonis on lisaks eraldi säte (PankrS § 65 lg 51 p 2) juhuks, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi, millisel juhul võib kohus määrata haldurile ka suurema tasu.
32.Ringkonnakohus nõustub iseenesest kostjaga I, et eraldi õigusabi kasutamine oleks eelduslikult käesoleval juhul suurendanud kulusid, kuid see ei ole praegustel asjaoludel argumendiks õigusabikulude väljamõistmiseks. Lepingulise esindaja olemasolu korral saanuks menetluskulude hüvitamist nõuda TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid käesolevas menetluses kostjal I ei olnud lepingulist esindajat.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
34.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).