Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2764
Kohtuasi
OÜ RPG Investeeringud hagi Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja Osaühingu Port One vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.05.2022 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ RPG Investeeringud määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ RPG Investeeringud (registrikood 14696092), seaduslik esindaja RM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja I: Osaühing RALGEMAR (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja II: Osaühing Port One (registrikood 10640605), lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ RPG Investeeringud määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles jäeti läbi vaatamata OÜ RPG Investeeringud hagi OÜ Port One vastu nõude tunnustamiseks OÜ Ralgemar (pankrotis) pankrotimenetluses. Selles osas saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.05.2022 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kostja OÜ Port One menetluskulud jäeti tema enda kanda ning OÜ RPG Investeeringud
2-21-2764 kostjaga OÜ-ga Port One seoses OÜ RPG Investeeringud enda kanda.
kantud
menetluskulud
jäeti
4.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 27.05.2022 määrus muutmata.
5.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud OÜ Ralgemar (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo menetluskulud hageja OÜ RPG Investeeringud kanda. Menetluskulude jaotuse hageja ja kostja OÜ Port One vahel otsustab maakohus vastavalt edasise menetluse tulemustele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ RPG Investeeringud (hageja) esitas 19.02.2021 Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja I) ja Osaühingu Port One (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Kostja II esitas 11.03.2021 kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 7560 eurot.
3.Kostja I esitas 15.03.2021 kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 6874,80 eurot ning tagatise mittetasumisel palus kostja I jätta hagi läbi vaatamata.
4.28.02.2022 määrusega jättis maakohus kostja II taotluse tagatise nõudmiseks rahuldamata ning rahuldas kostja I taotluse ja kohustas hagejat tasuma kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 6874,80 eurot 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, hoiatades hagejat, et tagatise tähtpäevaks andmata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäi kostja II taotlus rahuldamata, sest kostja II loovutas tal võlgniku vastu oleva nõude Armadio OÜ-le ega ole seetõttu enam pankrotimenetluses võlausaldajaks. Seega puudub kostjal II alus tagatise nõudmiseks.
5.Hageja esitas Pärnu Maakohtu 28.08.2022 määruse peale määruskaebuse. 11.05.2022 jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
6.Pärnu Maakohtu 28.02.2022 määrus jõustus 11.05.2022. Hagejal tuli tasuda kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 6874,80 eurot hiljemalt 26.05.2022.
7.Hageja ei tasunud menetluskulude tagatist Pärnu Maakohtu määratud tähtajaks ega taotlenud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.
2-21-2764 Maakohtu määrus ja põhjendused
8.27.05.2022 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Kohus jättis kostja I menetluskulud hageja kanda ning hageja ja kostja II menetluskulud nende endi kanda.
9.Maakohus selgitas, et oli määranud hagejale kostja menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja, kuid hageja ei tasunud tagatist kohtu määratud tähtpäevaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 teise lause kohaselt, kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbi vaatamata.
10.TsMS § 168 lg 2 alusel jättis kohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II menetluskulud jättis kohus kostja II enda kanda, sest kostja II loovutas enda nõude pärast hagi menetlusse võtmist ja enne kohtule vastuse esitamist. Kostja II on kaotanud menetluse vältel võlausaldaja staatuse ja tema vastuväidetel ei ole perspektiivi. Kostja I menetluskulud jättis kohus vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kanda. Tuginedes TsMS § 177 lg 1 p-le 2 jättis kohus kostja I menetluskulud kindlaks määramata, sest nende nimekirja nõudmise ja seisukohtade küsimisega oleks menetlus veelgi veninud. Kui kostja I soovib asjas menetluskulude hüvitamist, tuleb vastav taotlus esitada 30 päeva jooksul maakohtu 27.05.2022 määruse jõustumisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.17.06.2022 esitas hageja maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tunnistada TsMS § 197 ning TsMS § 423 lg 1 p 1 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Määruskaebuses leiab hageja, et maakohus on 28.02.2022 määrusega tagatise 6874,80 eurot määramisel rikkunud TsMS § 199 lg-s 1 ning TsMS §-s 328 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Hagejale ei antud võimalust esitada kohtule seletusi ja põhjendusi, sh tõendada oma maksejõulisust, ega vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Määrus ei olnud seaduslik ega põhjendatud TsMS § 436 lg 1 mõttes. Samuti leiab hageja, et TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused on täitmata. Kostja I kui õigusteadmistega isik oleks pidanud esindama ennast pankrotimenetluses ise. Hageja märgib, et kuivõrd hageja ei pidanud võimalikuks tasuda kohtu määratud ebamõistlikult suurt menetluskulude tagatist, jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Hageja hinnangul rikub Pärnu Maakohtu 27.05.2022 määrus tema põhiseadusest tulenevaid õiguseid. Hageja tugineb PS §-le 11, mis sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Teiseks tugineb hageja PS §-le 15, mis sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Hageja hinnangul piirab maakohtu 27.05.2022 määrus põhjendamatult hageja õigusi ning moonutab piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Hageja hagi on jäänud rahuldamata ainult põhjusel, et hageja ei tasunud kostja ebamõistlikult suurte ning põhjendamatute menetluskulude katteks tagatist. Selliselt on määrus põhiseadusega vastuolus. Hageja hinnangul moonutavad
2-21-2764 TsMS § 197 ning TsMS § 423 lg 1 p 12 piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, mistõttu palub hageja tunnistada TsMS § 197 ning TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusega vastuolus olevateks. Lisaks vaidlustab hageja maakohtu otsustuse jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuna menetlus ei ole sisuliselt veel alanud. Kostja on teinud ainult formaalse protseduurilise avalduse tagatise määramiseks ega ole sisulist õigusabi kostjale osutanud. Avaldus on esitatud standardsel vormil.
13.Kostja I palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Samuti palub ta jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja I leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja I toob välja, et hageja ei vaidlusta tegelikult maakohtu 27.05.2022 määrust, vaid üritab teistkordselt vaidlustada maakohtu 28.02.2022 määrust, millega kohustati hagejat andma tagatis kostja I menetluskulude katteks. Kuna 28.02.2022 määrus on jõustunud, ei saa hageja seda vaidlustada. Kostja I hinnangul on TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 põhiseadusega kooskõlas. Vastavad sätted ei piira hageja õigust pöörduda kohtusse, vaid sätestavad kohtu kohustuse jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hageja ei maksa kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tagatist. Hagejal ei ole põhiseadusega tagatud õigust nõuda oma hagi sisulist lahendamist ka juhul, kui hageja on kohtu määrusest tuleneva kohustuse täitmata jätnud ja sellega tekitanud ise aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja I arvates võiks hageja teoreetiliselt vaidlustada vaid TsMS § 196, mis näeb ette õiguse nõuda ja määrata tagatist. See säte ei ole aga asjassepuutuv norm, kuna Pärnu Maakohus ei ole määruses sättele tuginenud. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel õigesti hageja kanda.
14.Kostja II (vastuses on nimetatud ka kostja II õigusjärglane) palub jätta rahuldamata hageja määruskaebus ja selles sisalduv taotlus tunnistada TsMS § 197 ja TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kostja II palub jätta maakohtu määrus muutmata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hagejale tagatise maksmise kohustuse seadmine oli hädavajalik, kuna tegemist on varatu riiulifirmaga. Maakohtu 28.02.2022 määrus, millega kohustati hagejat andma tagatis, on jõustunud. TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 ei ole põhiseadusega vastuolus. Menetluskulud jagas maakohus õigesti.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata kostja II suhtes ning jättis kostja II menetluskulud hageja kanda ja hageja kostjaga II seotud menetluskulud hageja enda kanda. Selles osas tuleb asi saata samale maakohtule menetluse
2-21-2764 jätkamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Ringkonnakohus annab esmalt maakohtu määrusele hinnangu osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata kostja I suhtes.
18.Ringkonnakohus märgib, et puudub vaidlus, et Pärnu Maakohtu 28.02.2022 määrus, millega kohustati hagejat tasuma kostja I eeldatavate kohtukulude katteks tagatist 6874,80 eurot, jõustus 11.05.2022 ning et hageja kohustus maksma tagatise tähtajaks 26.05.2022. Puudub vaidlus, et hageja ei maksnud tagatist nimetatud tähtajaks ega taotlenud TsMS § 64 lg 1 alusel kohtu määratud tagatise maksmise tähtaja pikendamist. Seetõttu jättis maakohus TsMS § 197 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on kostjat I puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud, kuna TsMS § 197 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel pidi maakohus selliste asjaolude esinemisel jätma hagi läbi vaatamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus ka maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu kaebaja väidetele, mis puudutavad TsMS § 197 ja TsMS § 423 lg 1 p 12 (määruskaebuse resolutsioonis ekslikult märgitud TsMS § 423 lg 1 p 1) vastuolu põhiseadusega. Hageja väidab määruskaebuses, et TsMS asjaomased sätted on vastuolus PS §-dega 11 ja 15, kuna piiravad põhjendamatult hageja õigusi ning moonutavad piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Hageja väidab, et tema hagi ei arutatud, kuna ta ei maksnud ära kohtukulude katteks nõutud tagatist ning selliselt on tema kaebeõigust põhiseadusevastaselt piiratud. -
TsMS § 197 näeb ette, et kohus määrab TsMS §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
-
TsMS § 423 lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause, PSJKS § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu 18.06.2010 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-10, p 13; Riigikohtu 12.12.2012 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-12, p 25). Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tuginedes TsMS § 197 teisele lausele ja TsMS § 423 lg 1 p-le 12, kuna hageja ei andnud tagatist määratud tähtaja jooksul. Seega on TsMS § 197 teine lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 asjassepuutuvad. Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga, et need sätted oleksid põhiseadusega vastuolus.
2-21-2764 Iseenesest on õige, et TsMS § 196 lg 1 alusel tagatise nõudmisele TsMS § 197 teisest lausest ja TsMS § 423 lg 1 p-st 12 tulenevad tagajärjed (hagi läbi vaatamata jätmine) piirab hageja üldist kohtusse pöördumise õigust, mis on ette nähtud PS § 15 lg 1 esimeses lauses ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-s 1. Siiski ei ole need normid vastuolus põhiseadusega, kuna neil on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ka Riigikohus on leidnud, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Sellise eesmärgiga on kooskõlas, et kui hageja ei anna nõutud tagatist, siis jäetakse hagi läbi vaatamata. Kui TsMS ei näeks ette asjaomast tagajärge ja hagi menetletaks igal juhul edasi, puuduks tagatise andmise nõudmise regulatsioonil sisuline mõte. TsMS § 197 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusele vastavus sõltubki eelkõige TsMS § 196 põhiseaduslikkusest, mida Riigikohus on juba tunnustanud (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Seda muu hulgas põhjusel, et tagatise andmise taotluse lahendamisel on kohtul seadusest tulenevalt suur kaalutlusruum, muu hulgas võimaldab TsMS § 196 lõige 21 jätta kohtul tagatise osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa isegi juhul, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16; Riigikohtu 10.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-16510/193, p 9; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-12-52572). Samuti peab kohus tagatise määramist ja selle ulatust lahendis põhjendama. Juhul kui põhjendused puuduvad või nendest ilmneb kaalutlusõiguse väärkasutus, on selle tagajärjeks madalama astme kohtu lahendi tühistamine. Nimelt näeb TsMS § 196 lg 4 ette ühekordse kaebeõiguse tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale. Seeläbi on seadusandja minimeerinud inimliku eksimuse võimaluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi läbivaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus põhjusel, et hageja jätab kohtu määratud tähtajaks tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumata. Seadusandja on kehtestanud piisavad kaitsemeetmeid, mis võimaldavad paindlikke lahendusi, ning kohtul on võimalik leida igal üksikjuhul õiglane tasakaal hageja ja kostja vastanduvate huvide vahel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse TsMS § 197 ja TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.
20.Määruskaebuse väited tagatise määramise asjaolude kohta ning kostjate seonduvad vastuväited ei ole põhjendatud, Pärnu Maakohtu 28.02.2022 määrus, millega kohustati hagejat tasuma kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, jõustus 11.05.2022. Hageja ei saa 27.05.2022 määruse peale esitatud määruskaebuses jõustunud kohtulahendit uuesti vaidlustada (TsMS § 457 lg 1, TsMS 463 lg 2, TsMS § 466 lg 3).
21.Järgnevalt annab ringkonnakohus maakohtu määrusele hinnangu osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata kostja II osas.
22.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses, kuigi ei ole määruskaebuses kostja II suhtes hagi läbivaatmata jätmise kohta põhjendusi esitanud. TsMS §-s 659 ja § 652 lgs 8 sätestatut arvestades ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õiguslike põhjendustega. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud kostja II suhtes jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel.
2-21-2764 Pärnu Maakohus jättis 28.02.2022 määrusega rahuldamata kostja II taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks. Kuna maakohus ei kohustanud kostjat II hageja menetlusekulude katteks tagatist andma, ei olnud põhjendatud hagi läbivaatamata jätmine kostja II suhtes TsMS § 197 teise lause ja § 423 lg 2 p 12 alusel. TsMS eelnimetatud sätted ei näe ette alust jätta hagi läbi vaatamata kõigi kostjate suhtes põhjusel, et hageja on jätnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatise andmata ühe kostja eeldatavate menetluskulude katteks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4403, p 16). Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles hagi jäeti kostja II suhtes läbi vaatamata. Selles osas saadab ringkonnakohus asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus pöörab täiendavalt maakohtu tähelepanu vajadusele lahendada Port One OÜ (kostja II) ja Osaühingu Armadio (registrikood 10671787) 26.04.2021 kohtule esitatud taotlus menetlusse astumiseks õiguseellase asemele. OÜ Armadio on taotlenud menetlusse astumist OÜ Port One asemel kostja poolel või alternatiivselt menetlusse astumist kolmanda isikuna kostja poolel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kostja I määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ja hageja kostjaga I seotud menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna ringkonnakohus saadab hageja hagi kostja II vastu maakohtule uuesti läbivaatamiseks, siis ei märgi ringkonnakohus selles osas menetluskulude jaotust ega määra kindlaks menetluskulusid. Menetluskulude jaotus hageja ja kostja II vahel jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.