2-19-13211/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-13211 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus E Z (hageja), A P (kostja) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (endise ärinimega AS Sampo pank) sõlmisid 23.11.2006 laenulepingu nr EEL-231106AP laenu summas 70 302,81 euro võtmiseks. Hageja, kostja ja pank sõlmisid 21.11.2013 võla tasumise kokkuleppe nr RA-231106AP panga ees tekkinud võlgnevuse kustutamiseks. Hageja, kostja ja pank sõlmisid 21.11.2013 võla tasumise kokkuleppe muudatuse 1, millega muudeti varem sõlmitud kokkulepet. Muudetud kokkuleppe alusel kohustusid kostja ja hageja tasuma pangale solidaarselt laenujäägi summas 5554,43 eurot koos intressiga, s.o kokku 6434,62 eurot. Perioodil alates 21.11.2013 kuni 01.03.2019 on võla tasumise kokkuleppe alusel hageja (oma ema S Z arvelduskonto kaudu) tasunud pangale suurema osa laenuga seotud makseid: põhivõlg – 5760,64 eurot ja intresse – 889,84 eurot, s.o kokku 6650,48 eurot. Kostja seejuures on tasunud pangale põhivõlast – 507,82 eurot ja intresse – 192,18 eurot, s.o kokku 700 eurot. Kokku on hageja ja kostja maksnud pangale 7350,48 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1/2 makstud summast arvestades kostja poolt tehtud makseid: (7350,48 : 2) - 700 = 2975,25 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Toimikust nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 275 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus on 11.09.2019 määrusega andnud hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Nimetatud määrus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 11.09.2019. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.