Võlaõigus › Võõrandamislepingud

müüdud ATV. Ka tootja koduleht kõnealuse ATV seeria kohta ei hoiata või viita, et sellega ei tohiks krossi sõita; vastupidiselt viitab kõnealuse ATV mudelile kui sportlikule ATV-le. Ka ATV-le varasemalt paigaldatud snorklid viitavad üheselt vaid sellele, et seda ei kasutatud nn tavaliseks sõitmiseks maastikul. Hageja nõustub, et esmane info läbitud kilomeetrite kohta ei olnud täpne, kuid on jätkuvalt seisukohal, et ostetud ATV-ga oleks pidanud saama läbida oluliselt rohkemgi kilomeetreid kui 24,5 km olenemata sellest, et tegemist on kasutatud sõidukiga, mis ka peab vastama kasutuse sihtotstarbele. Tegemist on üpris spetsiifilise varjatud puudusega, mis ilmnes alles hiljem ja mille olemasolust ei saanudki keskmine mõistlik inimene olla teadlik ATVd soetades. Müügilepingus ei ole hageja kinnitanud, et on soetatava ATV üle vaadanud. Hageja tegi enne ostu sooritamist ATV-ga lühikese proovisõidu, pärast mida teatas kostja, et eksisteerib vaikne n-ö tigin, mis sõites kostub ja tuleneb sellest, et ATV-l vahetati hiljuti kett mis peab veel end sissetöötama. Kestvuskrossi puhul ei ole tegemist niivõrd masina „trööpamisega“ kui võrd see on masinate mõõduvõtt, millest saavad osa võtta ka tunduvalt vanemad masinad kui kõnealune ATV, kui neile on tehtud korrapärased hooldused nagu on kostja masinat müües väitnud. Hageja keskmist sõidukiirust 36,92 km/h ei saa pidada võistluskiiruseks, veel vähem on see sõitmine täisgaasiga, tegemist on igas võimalikus mõttes rahulikus tempos sõitmisega. Võistlejaid hageja masinaklassis oligi ainult kolm. Hagejal ei õnnestunud rada läbida, kuna ATV mootor ei funktsioneerinud enam. Võistlus jäi lõpuni sõitmata ning hageja tõmmati pärast seitsmenda ringi läbimist rajalt ära. Suunatuli oli kahjustatud juba varasemalt; suunatuled olid valesti kinnitatud, millest tulenevalt oli kinnituse vahelise kummi muhv deformeerunud. Asjaolu, et sõiduajal suunatuli eest ära kukkus, viitab selgelt asjaolule, et kostja ei ole hagejale müünud mõistliku kvaliteediga kaupa. Antud kaasus ei põhine suunatuledel, vaid peaasjalikult mootoririkkel. Kuna hageja kasutas ATV-d sihtotstarbeliselt, on ATV mootori rikke näol on tegemist varjatud puudusega, mille eest vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi müüja. Korralist hooldust ei tõenda absoluutselt ega usaldusväärselt kostja poolt esitatud remonttööde/hoolduse töölehed. Vaidlus ei käi mitte kere ega muude ATV oluliste detailide üle, vaid üksnes selle üle, et kostja sõnul korraliselt hooldatud ATV mootor lakkas töötamast ja välistades sellega asja sihtotstarbelise kasutamise. Kui sõidu käigus oleks purunenud ATV kere, käigukast, diferentsiaal, veovõlli otsad või mis tahes muu osa, mis ei pruugi kannatada künklikel teedel sõitmist, võiks olla mõningal juhul mõistetav, et tegemist oli hageja poolse ATV ülekoormamisega võistlussõidul nagu väidab kostja. Mootori kokkujooksmine tekkis mõõduka sõidu järel (arvestades et lubatud täisgaasil tippkiirus on kõnealusel ATV 125 km/h) ning teeoludega, mis ei andnud mootorile ülemäärast koormust (puudusid mootorile lisakoormust põhjustav olustik, nt pehme liiv, muda vms pinnas, kuhu ATV võiks kinni jääda). Tänu läbikülmunud pinnasele ning vähesel määral pinnatuisulumega kaetud teele said põhilise koormuse osaliseks amortisaatorid, mitte aga mootor, milles ATV puudus antud juhul seisnebki. Kostja ise tungivalt soovitas ja mitmeid kordi rõhutas, et ATV aku on vajalik välja vahetada, mida hageja ka tegi. Muus osas on hageja tööd teostanud eesmärgiga ATV eluiga pikendada. Tegemist on elementaarse hoolsusega, mida hageja täitis, kui nägi ATV-l seesuguseid puudusi. Variaatori rihm oli täielikult kulunud. Selles osas, mis puudutab kondlit, väitis kostja ATV-d müües, et tegemist on mõraga. Sellisel juhul ei oleks hageja seda esmajoones ka parandama asunud. Tegelikkuses oli kondel aga äärmiselt õnnetus seisukorras, millest tulenevalt tegeles hageja sellega samuti koheselt, muidu oleks kondel lihtsalt laiali lagunenud. Ka muus osas teostatud parandustööd on tehtud asja hoidmiseks ning eluea pikendamiseks. Hageja ei teostanud ühtegi tööd ATV juures, mis nõuaks eriteadmisi, mille puudumisel võiks asi lõppeda mootori rikkega. 01.07.2019 menetlusdokumendis hageja vaidleb vastu kõigile kostja esitatud seisukohtadele ja tõenditele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks ATV-d kasutanud mitte heaperemehelikult või sihtotstarbele mittevastavalt ja et hageja ise on põhjustanud mootori purunemise. Ekspertiis pole tuvastanud, et mõrane kondel omanuks põhjuslikku seost mootorikahjustusega. Ekspertiis ei sisalda ühtegi viidet ega järeldust, mis toetaks kostja väidet, et ATV-ga kestvuskrossil osalemine ei olnud ATV sihtotstarbega kooskõlas ja see põhjustas mootori purunemise. Hageja leiab, et

2-18-4266 kostja vastutust välistavaid asjaolusid antud vaidluses ei eksisteeri. Müügitehingu tingimuseks oli töökorras ATV, enne ostu-müügi tehingut ATV ei läbinud ei ülevaatust, diagnostikat vms asjatundja poolset hinnangut. Ostuhetkel olnud puuduseid mootoris polnud võimalik tuvastada tavapärase visuaalse vaatluse ega proovisõidu käigus. Seega on leidnud tõendamist, et varjatud puudus eksisteeris ATV-l ostuhetkel. Oleks see hagejale olnud teada, poleks hageja ATV-d osta soovinudki. Hageja jääb täielikult oma esitatud nõude ja kõigi tõendite juurde. Kostja seisukohad Vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et puudub vaidlus müügilepingu sõlmimise ja ATV müügi fakti osas, kuid hageja on teadlikult müügiga seotud asjaolusid moonutanud, valetanud ATV kasutamise viisi osas ning üritanud varjata ATV kahjustamist. Hagi lisana 2 esitatud müügikuulutusest nähtub, et ATV on heas korras, hooldatud, palju asju on vahetatud uute vastu, mis kõik vastab tõele. Samuti rõhutati kuulutuses asjaolu, et ATV üks kondel on mõrane. ATV esmane registreerimine ja kasutusele võtmine toimus 2009.a. Seega on tegemist vana ATV-ga, mida on ekstensiivselt kasutatud ja mille omadusi ei saa võrrelda ega hinnata uue samaväärse masina K.ekstis. Hagejal oli võimalus teha ATV-ga proovisõitu talle sobivas mahus, kohas ja ajal. Seda hageja ka tegi. Samuti oli hagejal võimalus lasta ATV tehniline seisukord täpsemalt üle vaadata hagejale sobivas töökojas või ülevaatuskohas, kuid hageja ei soovinud seda teha. Seega, hageja vaatas ATV enne ostu üle, ATV töötas ja see oli igati sõidukorras. Hageja oli müügilepingut sõlmides teadlik, et tegemist on sõidukorras, kuid kasutatud masinaga, mis ei ole mõeldud võistluskrossi jaoks. Vajadust teha koheselt parandustöid hagejal tegelikult ei olnud, kuna ATV oli töökorras ja hooldatud. ATV on käinud läbivalt hoolduses ning teostatud on ka selle kapitaalremont X (X OÜ). Kostja ei ole ka ühelgi kujul ega viisil hageja eest mistahes asjaolusid varjanud. Kostja ei olnud teadlik väidetavast kunagisest snorklite paigaldusest ega mõistlikult saagi olla teadlik kogu ATV ca 9-aastasest ajaloost. Ka müügikuulutuses on märgitud, et ATV on toodud Ameerika Ühendriikidest. Viidatud snorklite küsimus ei ole hagi K.ekstis asjakohane. Kostjale teadaolevalt osales hageja ATV-ga kestvuskrossi võistlustel 17.02.2018 ja sai seal oma masinaklassis auhinnalise 3.koha, kuid ATVga, millel esinesid väidetavalt juba müügilepingu sõlmimisel hetkel varjatud puudused ning mille mootor oli „kokku jooksnud“, sellisel võistlusel osaleda, veel vähem võistlust lõpuni sõita ei saaks. Võistlusprotokollist nähtub, et hageja sõitis seitse 3,5 km pikkust ringi, läbides 56 minutiga ja 41 sekundiga kokku 24,5 km. Seega nähtub tõenditest, et hageja on kostjale korduvalt valetanud nii läbitud vahemaa kui selle läbimise viisi kohta, samuti on vale väide hagiavalduse p

Hagejale üleandmisel ATV töötas ja oli igati sõidukorras, kui mootoril oleks sellel hetkel ja selle tavapärasel kasutamisel (proovisõidul) olnud mingid puudused („kolin“, „kokkujooksnud mootor“ vms), siis oleks seda märgatud/kuuldud. Midagi sellist ei tuvastatud ja kohapeal ei räägitud mootoriketi vahetusest. Kestvuskrossivõistlusel osalemine ei ole ATV tavapärane kasutus ning ATV tootjate/müüjate ega remonditeostajate garantiid võistlustel kasutatavatele sõidukitele ei laiene just seetõttu, et tegemist on erikasutusega, millega kaasnevad oluliselt suuremad riskid mh ATV tehnilisele vastupidavusele. Hageja üritab eksitada ka seoses kestvuskrossis näidatud kiirustega. Hagivastuse lisadena 2-1 ja 2-2 esitatud tabelite kohaselt on tegemist keskmiste kiirustega, mis hageja parima ringi puhul oli 38,249 km/h. Tippkiirused ühel sirgel lõigul olid sellel rajal ja sellel võistlusel ca 100 km/h. Kohapeal olnud tunnistajate kinnitusel sõitis hageja ise rajalt ära. Varasemalt ei ole kohtueelselt ega ka kohtumenetluses kordagi olnud juttu sellest, et ATV suunatulega oli mistahes probleeme, ehkki hageja nõuab kostjalt ka osade varuosade kulu kandmist. Kostja esitab täiendava tõendina X kinnituse selle kohta, et töölehed on X omad ja nemad teostasid vastavad remonttööd ja hooldustööd. Pärast seda hooldas kostja ATV-d ise, kuivõrd kostjal on vastavad eriteadmised ja kogemused. Pärast X poolt teostatud remont- ja hooldustöid ning kostja teostatud hooldustöid töötas ja funktsioneeris ATV laitmatult. Pärast hageja poolt teostatud hooldust ja krossvõistlusel ATV lõhkumist ATV mootor väidetavalt purunes. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et ATV vastas kokkulepitud kvaliteedile või alternatiivselt vähemalt sellise kasutatud ATV puhul eeldatavale keskmisele kvaliteedile; et ATV töötas ja funktsioneeris laitmatult ja sobis igapäevaseks tavakasutuseks. 01.07.2019 menetlusdokumendis kostja jääb täies ulatuses oma seniste seisukohtade ja esitatud tõendite juurde. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 128 lg 3 kohaselt, otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

2-18-4266 kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõue kuuluks vastavalt VÕS § 189 lg 1 kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et ostjale üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas ning kostja on lepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on hageja lepingust kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et hageja nõuete rahuldamiseks vajalikud eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2018 kirjaliku müügilepingu, mille alusel hageja omandas ratasmaastikusõiduki (ATV) CAN-AM X; -hageja on kostjale tasunud ostuhinna 13.02.2018 müügilepingu alusel 5000 eurot; -ATV valdus on hagejale üle läinud 13.02.2018; -hageja poolt tehtud proovisõidu ajal ATV mootoriga probleeme ei olnud, so ATV sõitis; -kostja on müügikuulutuses avaldanud, et ATV on toodud riigist Ameerika Ühendriigid, on heas korras ja hooldatud, vahetatud palju asju uute vastu ja üks kondel on mõrane; -hageja on kostjale 23.02.2018 esitanud ATV CAN-AM X müügilepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused hageja poolt müügilepingust taganemiseks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt, lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 214 lg 2 kohaselt, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 218 lg 1 kohaselt, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohtule esitatud ATV CAN-AM X müügilepingul on märgitud, et müügileping on sõlmitud veebruaris 2017 ja müüjaks on kostja. Müügilepingul ei ole märgitud kuupäeva ja ostja andmeid, samuti ei ole lepingul ostja allkirja. Pooled on üksmeelel selles, et hageja ja kostja vahel on 13.02.2018 sõlmitud ATV CAN-AM X müügileping. Pooled ei ole kokku leppinud ATV omadustes, seega pidi ATV kõlbama otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, so sõitmiseks. Kohtule esitatud müügikuulutusest nähtub, et ATV esmane registreerimisaeg oli 2009 ja seega oli ATV müügi ajal 2018 veebruaris ~9 aastat vana. Sama müügikuulutuse kohaselt oli

ATV läbisõidumõõdiku näit 7000 km, ATV-l oli vahetatud palju asju uute vastu ja üks kondel mõrane. Müügikuulutuse kohaselt oli ATV kostja hinnangul heas korras ja hooldatud. Lähtudes eeltoodust pidi ATV kõlbama sõitmiseks ja vastama tavapärastele, sama vanale ja sarnase suure läbisõiduga ATV nõuetele, mitte uuele ATV-le. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tegi ATV-ga proovisõitu ning et proovisõidul mootor töötas ja ei ilmnenud sarnaseid puudusi, mis oleksid takistanud pooli müügilepingut sõlmimast. Hageja on 29.05.2018 menetlusdokumendis väitnud, et pärast proovisõitu teatas kostja, et eksisteerib vaikne n-ö tigin, mis sõites kostub ja tuleneb sellest, et ATV-l hiljuti vahetatud kett peab end veel sisse töötama. Kostja vaidleb 20.06.2018 menetlusdokumendis hageja väitele vastu. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal võimalik hageja poolt väidetud heli olemasolu proovisõidu ajal tõendada. VÕS § 220 lg 1 kohaselt, ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on kostjale teatanud puudustest ATV mootoris 17.02.2018, seega nelja päeva jooksul müügilepingu sõlmimisest ja samal päeval, kui mootori seiskumine toimus. Pooled on üksmeelel selles, et asja lepingutingimustele mittevastavusest on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja eest varjanud olulist teavet ATV ajaloo kohta, so asjaolu, et ATV-le on kunagi paigaldatud snorklid. Hagiavaldusest nähtuvalt ei oleks hageja seda teades müügilepingut sõlminud. Hageja on selgitanud, et snorklite ainus eesmärk on viia õhuvõtu toru ots ülespoole, et vajadusel sõita sügavas vees vältimaks vee sattumist mootorisse ja seega ATV-le varasemalt paigaldatud snorklid viitavad üheselt sellele, et seda ei kasutatud nn tavaliseks sõitmiseks maastikul ja et ATV-ga oli sõidetud ekstreemsetes tingimustes, sh vees. Kostja on kinnitanud, et ta ei olnud teadlik väidetavast kunagisest snorklite paigaldusest ega mõistlikult saagi olla teadlik kogu ATV ca 9-aastasest ajaloost. Samuti on kostja seisukohal, et snorklite küsimus ei ole hagis esitatud nõuet ja hageja väiteid arvestades asjassepuutuv. Käesolevas asjas on tehtud ekspertiis ja eksperdile on esitatud küsimus, kas silindri hülsil on kriimustusjälgi, mis tekivad vee või tolmu/pori järel snorklitega sõitmisel. Ekspertiisiaktist nähtuvalt, esimese silindri hülsi sisselaske aknapoolsel pinnal esineb kriimustusjälgi. Ekspertiis ei tuvastanud võõrkehade poolt tekitatud kriimustusi, pigem on tegu termokahjustunud kolviga, mis omakorda hõõrdumise tekkinud temperatuuri ja vaegõlituse tõttu kahjustas silindri hülssi. Eksperdi hinnangul oli antud avariilise kahjustumise juures tegu tagajärjena ilmnenud kahjustustega. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud, et mootori seiskumisel oli põhjuseks snorklite paigaldamine ja võimalik ATV-ga vees sõitmine. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ATV esmaselt registreeritud 2009.a, selle remondi ja hooldusajalugu on kuni 2016.aastani teadmata. 2016.a on sõiduk Eestis registreeritud kostja valdusesse. Eksperdile teadaolevalt on juunis 2016 teostatud mahukas mootori remont Aimet XOÜ (ärinimega X) poolt, mille sisu on kirjeldatud kahel toimiku materjalides esitatud töölehel. 06.2016-02.2018 on ATV hooldus või remondi ajalugu teadmata. Hageja teabega on tõendatud, et peale ostutehingu sooritamist ja valduse üleminekut hagejale ja enne 17.02.2018 ATV mootori seiskumist parandas hageja koheselt ära ATV kondli, pani uue õli ja vahetas välja õlifiltri, asendas vana variaatoririhma uuega ning paigaldas uue tulelüliti, aku ning lenksukummid. Kohus nõustub eksperdiga, et kohtule esitatud kolme remondi ettevõtte (X OÜ, X OÜ, X AS) defekteerimise/remondi hinnapakkumise materjalid ei ole pädevad, sest põhinevad visuaalsel vaatlusel ja tegeliku kahju põhjust välja ei selgitatud. Müügitehingu toimumise järgselt on ATV-d kasutatud võistlusolukorras kestvuskrossil mitte vähem kui 7 x 3,5km ehk 24,5 km vältel. Ekspertiisiakti kohaselt tehti ATV paikvaatlus 29.03.2019, odomeetri andmetel oli ATV läbisõit 7115 km. Eksperdi hinnangul on ATV üldine seisukord kehv, esineb läbivalt märkimisväärset kulumist nii kandevosadel kui ka katmikel; esineb suuri kahjustusi, mis eeldavad kohest remonti näiteks veermikus. Ekspert on seisukohal, et kui ATV oli 29.03.2019 visuaalselt samas

2-18-4266 seisukorras, milline oli see müügihetkel 13.02.2018, siis ei saa ka asjaomaste eriteadmisteta inimesel jääda mulje, et tegu on uue või uueväärse ATV-ga. Eksperdi hinnangul, tegu on selgelt kasutatud ja hooldust/remonti vajava masinaga. Kohus leiab, et on tõendatud, et müügihetkel oli ATV selgelt kasutatud, oma vanusele vastavalt heas korras ja hooldust/remonti vajav selles ulatuses, et hageja soovis nimetatud ATV-d omandada. Müügikuulutusel märgitud ja 29.03.2019 registreeritud odomeetri näitude vahe on 115 km, millest võistlusolukorras on sõidetud vähemalt 24,5 km ja millest saab järeldada, et ATV oli pärast müüki sõidukõlblik. Ekspertiisiaktist nähtuvalt, ekspert on seisukohal, et mootori kahjustumine leidis aset pikema perioodi vältel ning lõpliku kahjustumise avaldumise eelduseks oli pikajaline normaalne mootori kulumine ehk realiseerus kasutatud mootoriga ATV soetamise tehnilise rikke risk. Ekspertiis ei tuvastanud massiivseid vastuolusid remondijuhendiga, mootori sisemuses puudusid mootorisse mittesobivad varuosad, puudusid mehaanikute meelevaldsele kiirremondile viitavad tunnused. Mootori osandamise ekspertiis ei tuvastanud totaalset mootori hooldamatust mootoris oleva mustuse/määrdeaine jääkide näol, tegu oli rahuldavas puhtusastmes kulunud mootoriga. Mootori kahjustumisel algpõhjuseks oli normaalsest suuremaks kulunud pikilõtk mootori kaante ja väntvõlli vahel. Antud suurus ei ole reguleeritav või lihtsasti K.rollitav väärtus. Toimikus esitatud töölehtede alusel ei vahetatud 2016.a teostatud remondi käigus ei mootori kaasi ega väntvõlli ja kui need toona vastasid juhendis nimetatud mõõtudele, siis ei olnud selleks ka põhjust. Lõpliku kahjustumise algeks oli pika perioodi vältel arenenud kahjustumine väntmehhanismi töös, mis on käesoleval juhul kulunud mootori puhul loomulik kulumine. Kahjustumine põhjustas väikesel määral metalset hõõrdumise häält, kuid seda oli kas väga raske või peaaegu võimatu kuulda, arvestades ATV suhteliselt suurt mootori ja väljalaske süsteemi müra. Kahjustumine arenes edasi vaegõlituseks esimese silindri piirkonnas ja kujunes lõpuks mootori kinnijooksmiseks. Ekspertiisi käigus läbiviidud osandamise järgselt leiab ekspert, et ATV mootorit oli varasemalt kapitaalselt remonditud, kuid on seisukohal, et tööd oli tehtud pigem rahuldaval või heal tasemel. Seega ei olnud mootor hooldatud üksnes müügiks ja/või ebakvaliteetselt. Ekspertiis ei tuvastanud totaalseid mootori hooldamata jätmise tunnuseid näiteks määrdeaine jääke külmslammi või kuumslakki näol mootori korpuse sisepindadel või selles asuvatel detailidel. Mootoril olid selged varasema kapitaalse remondi tunnused. Ajaliselt ei ole võimalik üheselt väita, kas viimane kapitaalremont on dokumenteeritud töö juunis 2016 X OÜ poolt või on vahepealselt perioodil veel mootorit remonditud. Võib kindlalt väita, et mootorisse remondi käigus paigaldatud detailid olid sinna sobivad, ei esinenud mehaanikute meelevaldse ümberehitamise tunnustega mittesobivaid varuosasid. Esines siiski üks oluline erand. Mootori karteri tühjendusava õlikork ja selle piirkond oli mittesobivalt ümberehitatud, rikutud st, mootori korpust oli ketaslõikuriga lõikamise/lihvimise abil kahjustatud ja karteri tühjenduskorgi ava oli ülemõõduliseks puuritud ning sinna mitte ettenähtud keermega üle keermestatud. Õlikorgina kasutati standardset tsingitud tavapolti, mille M16 keermesamm ei ole mingil juhul sobilik karteri tühjendusava õlikorgina kasutamiseks. Kork oli selgelt ebatihe. Ekspert ei pea tõenäoliseks, et õlikorgi võimalik kadumine ükskõik millises režiimis töötanud mootoril antud kahju põhjustas, kuid ei saa välistada, et absoluutne õlituse hetkeline kadu mootorit ettearvamatult kahjustab. Tagasiulatuvalt ei ole võimalik tehnilistel alustel tõestada, mis põhjusel või millise juhtumi käigus originaalse korgi kahjustumine ja puuduliku kvaliteediga läbiviidud remont aset on leidnud. ATV avariiline kahjustumine, mis viis lõpliku purunemiseni, ei ole põhjustatud hooldamatusest. Tegu on remonditud, kuid siiski kulunud mootori täiendava edasikulumisega, mis liigitub tehnilises mõttes normaalse kulumise alla. Ehk teisisõnu, mootor oli kulunud, eelneva remondi käigus remonditi probleemsed sõlmed, kuid ei remonditud sõlmesid, mis olid veel remondijuhendi kohaselt lubatud kulumi vahemikes. Veebruaris 2018 arenenud lõplik kahjustumine oli algsena põhjustatud just ühe, 2016 aasta remondi käigus veel korras olnud kuid 2018 aastaks üle normi kulunud detailide grupi lõpliku kulumise/kahjustumise tõttu. Ekspert on veendunud, et mootorit on kapitaalremondi tarvis täielikult osandatud, kuid täpset ajalist määratlust ei ole võimalik anda. Samuti leiab ekspert, et mootori põhiosad, nagu korpuse kaaned, silindri hülsid jne on paigaldatud ühe

kapitaalsema remondi käigus samaaegselt, vahetu 2018 aasta müügile eelneva mootori remondi tunnuseid ei tuvastatud. Ka vaid mõnevõrra normist alla poole jääv õlikogus mootori töötamise ajal võib intensiivse kasutamise korral väntmehhanismi vaegõlituse ja kahjustumiseni viia. Antud kaasuse puhul võiks normist madalam õlikogus olla üheks lõpliku kahjustumise ahelat käivitavaks teguriks. Mootoril esineb vähesel määral termokahjustumise märke, termokahjustumine on pigem aset leidnud vaegõlituse kui puuduliku jahutussüsteemi töö tõttu. Esimese silindri kepsu liugelaager on töötanud vaegõlituse režiimis algse kahjustuse tagajärjel ning selle mõõtmestamine ei ole kahjustumise tõttu tehniliselt võimalik. Tagumise silindri kepsu liugelaagri, vasak väntvõlli raamliugelaagri ja parem väntvõlli raam liugelaagri kulumisaste on väiksem kui lubatud maksimaalne kulumiaste. Kütuse analüüsi ei teostatud, kuna paikvaatlus toimus ca 15 kuud hiljem kui mootori avariiline kahjustumine ning kütuse omadused ükskõik millistes säilitustingimustes oleks kahtlemata halvenenud. Siiski ei tuvastanud ekspertiis kolvide pealispinnal või silindrite põlemiskambris tunnuseid, mis viitaksid rängalt vale kütuse kasutamisele ja sellega kaasnevale detonatsioonile. Samuti ei tuvastanud ekspertiis väntmehhanismi kepsude pikkuse muutust, mis viidanuks võimalikule probleemile kütuse liiga varajase või liiga hilise süttimisena kütteseguna. VÕS § 114 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg 4 kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 4 kohaselt, lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Hageja on laupäeval, 17.02.2018 andnud kostjale tähtaja teatada oma seisukoht ATV remondiga seonduvate hageja ettepanekute kohta homme, so 18.02.2018, õhtuks. Samuti on hageja 18.02.2018, pühapäeval andnud kostjale uue tähtaja, milleks on esmaspäeva, 19.02.2018, õhtu. Kohtu hinnangul ei olnud ühepäevased tähtajad mõistlikud, kuid kostja ei teatanud vähemalt hageja poolt lepingust taganemise avalduse esitamiseni, et ta nõustub hageja nõudega, mistõttu võis hageja eeldada, et kostja ei ole nõus hageja 17.02.2018 ettepanekutega. VÕS § 77 lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Poolte väidetega ja ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kostja andis hagejale üle tavapäraselt sõitva ja töötava mootoriga ATV. Eksperdi järelduse kohaselt on tegu remonditud, kuid siiski kulunud mootori täiendava edasikulumisega, mis liigitub tehnilises mõttes normaalse kulumise alla. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ATV müügilepingu sõlmimisel ja hagejale üle andmisel ATV mootor töötas ja ATV-ga oli võimalik sõita, seega ei olnud ATV-l mootoriga seotud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis on mootori normaalse kulumisega seotud, hilisema võimaliku ilmnemise pärast. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik ekspertiisi käigus tuvastatud asjaoludest eksperdi tasemel. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et peale ostu sooritamist ilmnesid ATV-l vead, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja et kostja (müüja) oli nendest vigadest teadlik. Kohus leiab, et

2-18-4266 ATV (CAN-AM X) sobis otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ja vastas vähemalt sellise kasutatud ATV puhul eeldatavale keskmisele kvaliteedile. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma 13.02.2018 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud ning ei ole täidetud eeldused hageja poolt müügilepingust taganemiseks. Kuivõrd kostja ei ole müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole hageja jäänud VÕS § 116 lg 2 kohaselt olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt, tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt, tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt, eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt, tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt, tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja sõlmis 13.02.2018 müügilepingu olulise eksimuse mõjul, seega ei ole alust lepingu tühistamiseks. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et ATV oli müügilepingu sõlmimise ja hagejale üle andmise ajal kasutuskõlblik ning ATV-l töötas mootor ja ATV-ga oli võimalik sõita. Samuti on kohus tuvastanud, et ekspertiis ei tuvastanud totaalseid mootori hooldamata jätmise tunnuseid. Seega ei saanud hagejal olla ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest ja ei ole põhjendatud eeldada, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt, heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt, tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et ATV 13.02.2018 müügileping on heade kommetega vastuolus ja selle tõttu tühine. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et poolte vahel toimunud müügilepingu sõlmimisel tegi hageja tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või kogenematusest ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtule ei ole tõendatud, et tehing on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning et kostja kasutas hageja teadmatust ära. Menetluses esitatud asjaoludest ja ekspertiisiaktist nähtuvalt vastas ATV oma vanusest tulenevale keskmisele kvaliteedile ja ATV-d oli võimalik kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kuna lähtudes eeltoodust ei ole müügileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, siis ei kuulu müügihind tagastamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 188 lg 1 kohaselt, lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemine on VÕS § 188 lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti, küll aga on võimalik kohtul tuvastada taganemise tühisus, kui taganemise materiaalsed (lepingu rikkumine) ja formaalsed eeldused (taganemisavalduse kättetoimetamine) ei olnud täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja poolt kostjale esitatud müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole 13.02.2018 müügilepingut rikkunud. Käesolevas asjas on kohus seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna asjas on tuvastatud, et hageja ei ole vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, siis ei saa hageja nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ja hageja nõue mõista välja 5000 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude. VÕS § 127 lg 4 kohaselt, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus on tuvastanud, et kostja ei ole oma 13.02.2018 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole kostja hagejale ATV võimaliku remondivajaduse tekkimisega kahju tekitanud. Kohus märgib, et ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole ka esitatud remondi hinnapakkumise materjalid pädevad, kuna nende esitamise ajaks ei olnud välja selgitatud tegeliku kahju põhjust. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleks TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul oleks käesolevas menetluses esile toodud ja ekspertiisiaktis tuvastatud asjaolude tõttu kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebamõistlik. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.