Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Siiri Malmberg 08.10.2019, Pärnu Maakohtu Xxxxxxxxxxxx kohtumaja kantselei kaudu 2-18-10915 A.A. ja D.A. hagi E.K.u vastu kinnisasja väljaandmise nõudes. E.K.u hagid A.A. ja D.A. vastu võlgnevuse nõudes 92 082,74 eurot Hagejad (vastuhagis kostjad): A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, hageja 1) ja D.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, hageja 2) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat E.-K.V., Advokaadibüroo DERLING, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja (vastuhagis hageja): E.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu, Priit Palmiste Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Istungimenetlus, kohtuistungite toimumise ajad: 23.11.2018, 22.02.2019, 16.08.2019
Menetluse vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja D.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi E.K.u (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu osaliselt.
2.Kohustada E.K.u vabastama kinnistu nr xxxxxxxxxxx (kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx) valdus ja andma valdus üle A.A.le ja D.A.le. Mõista E.K.ult A.A. ja D.A. kasuks välja kinnistu nr xxxxxxxxxxx kasutamise eelised perioodi 24.05.2018 – 08.10.2019 eest summas 5693,36 eurot.
3.Mõista E.K.ult A.A. ja D.A. kasuks välja kasutuseelis arvestusega 350 eurot kuus kinnisasja nr xxxxxxxxxxx kasutamise eest alates 09.10.2019 kuni kinnisasja valduse vabastamiseni E.K.u poolt.
4.Määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord selliselt, et E.K. on kohustatud A.A.le ja D.A.le üle andma kõik kinnisasja nr xxxxxxxxxxx, sellel paiknevatele hoonetele, väravatele ning ruumidele ligipääsuks vajalikud võtmed ja koodid.
2-18-10195
5.Kohtuotsuse täitmata jätmisel vabatahtlikult tõsta E.K. kinnisasjalt nr xxxxxxxxxxx välja koos temale kuuluvate vallasasjadega.
6.Rahuldada E.K.u vastuhagi A.A. ja D.A. vastu osaliselt.
7.Mõista A.A.lt ja D.A.lt E.K.u kasuks välja 3974,48 eurot.
8.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud kasutuseeliste summa tasaarvestatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 7 nimetatud summaga) E.K.ult A.A. ja D.A. kasuks ühiselt 1718,88 eurot.
9.Jätta hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud E.K.u kanda. Jätta vastuhagiavaldusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
10.Määrata hagejate A.A. ja D.A. menetluskulud kindlaks summas 5136,60 eurot (viis tuhat ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 60 senti).
11.Välja mõista nimetatud summa kostjalt E.K.ult hagejate A.A. ja D.A. kasuks.
12.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.1.2003 omandasid hagejad kostja palvel Xxxxxxxxxxxs asuva kinnistu (edaspidi kinnistu) (I kd, tl 15), kuna kostjal ei olnud abielu lahutamise järgselt elukohta. Kostja on hageja 1 ema. Hageja 2 on hageja 1 abikaasa. Kostja ei saanud oma vanuse tõttu pangast laenu, et iseseisvalt omandada elamispinda. Kinnistu ost finantseeriti hagejate poolt täielikult laenuga. Algselt paiknes kinnistul suvila, 2005 võtsid hagejad pangast laenu juurde, et ehitada suvila ümber aastaringseks elamiseks kõlbulikuks elamuks. Kogu laenusumma moodustas 500 000 krooni, s.o 31 955,82 eurot, igakuine laenumakse 130 eurot ja laenu periood oli 25 aastat. 2018 oktoobri alguse seisuga on laenu jääk 17 346,94 eurot (II kd, tl 201-202).
1.2.Hagejate ja kostja vahel sõlmiti suuliselt kokkulepe, mille kohaselt hagejad olid nõus oma nimel laenu võtma, kinnistu omandama, seda parendama ja võimaldama kostjal seal elada kostja eluajal, kui kostja tasub hagejatele igakuiselt 80 eurot pangalaenu katteks. Hagejate eesmärk oli kostjat aidata perekondlike suhete tõttu. Hagejatel endil puudus vajadus kinnistu omandamiseks ja sellel paikneva suvila ümberehitamiseks aastaringseks elamiseks kõlbulikuks elamuks.
1.3.Poolte vahel ei sõlmitud kunagi kokkulepet kinnistu omandi üleandmiseks kostjale.
1.4.2018 alguses poolte suhted halvenesid, kostja asus väitma, et hagejad kavatsevad ta kinnistult välja tõsta, milleks hagejatel kavatsust ei olnud. Samuti asus kostja väitma, et hagejad on temalt varastanud raha (I kd, tl 9-13).
1.5.Alates aprillist 2018 ei ole kostja enam tasunud hagejatele laenumaksete hüvitamiseks 80 eurot kuus, millest tulenevalt on kogu laenukoormus langenud hagejatele. 25.04.2018 tõkestas kostja hagejatel juurdepääsu Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvale elamule, vahetades maja ukselukud.
2-18-10195 Kinnistu omandamisest kuni 25.04.2018 oli hagejatel ja kostjal kinnistule kaasvaldus, s.t kostja kasutas kinnistut igapäevaselt ja hagejad vastavalt kostja ning enda vajadustele.
1.6.17.05.2018 teavitasid hagejad kostjat kirja teel, et kostja tegevuse tulemusena on kinnistu kasutamine senistel tingimustel muutunud võimatuks ja tegid kostjale ettepanekud olukorra lahendamiseks selliselt, et kostja võtab kinnistu turuhinnaga üürile, kostja ostab kinnistu hagejatelt ära või kolib kostja välja (I kd, tl 14 – 14 pöördel). Kostja hagejatele ei vastanud, vaid esitas hagejate suhtes kuriteoteate kostja vara omastamises. Kostja sai kirja kätte 24.05.2018 (I kd, tl 16). Kostjal puudub õiguslik alus hagejate kinnistu kasutamiseks alates 24.05.2018. 24.11.2018 esitasid hagejad kostjale täiendava ülesütlemisavalduse, et kõrvaldada mistahes selgusetus kostja poolt kinnistu kasutamise õigusliku aluse osas.
1.7.Hagejad on seisukohal, et nende poolt kinnistu kasutamise võimaldamine on olnud mittetäieliku kohustuse täitmine, s.t nad võimaldasid kostjal kinnistut kasutada ja seal elada perekondlike suhete tõttu kostja aitamiseks, s.t kõlbelistel põhjustel. Samuti täitis kostja hagejate ees mittetäielikku kohustust, võttes endale kohustuseks tasuda hagejatele igakuiselt 80 eurot pangalaenu maksete katteks. Mittetäielikele kohustustele viitab ka poolte soorituste tasakaal, s.t olukorras, kus kostja hüvitas hagejatele igakuiselt 80 eurot ja sellise kinnisasja piirkonna keskmine on 350 eurot kuus (I kd, tl 17-27), siis ainuüksi kinnisasja amortisatsioon on suurem kui 80 eurot kuus, millest tulenevalt ei saanud olla tegemist tavapärase turutingimustel sõlmitud üürilepinguga. Poolte eesmärk ega tahe ei olnud sõlmida kostjaga üürilepingut. Kohustuste mittetäielikkusele viitab ka asjaolu, et taoline elukorraldus kestis poolte vahel ca 15 aastat. Ei ole eluliselt usutav, et üürilepingu olemasolul ei tõstaks üürileandja üüri nii pika aja jooksul, samas kui eluasemekulud on keskmiselt kasvanud 113%.
1.8.Alternatiivselt möönavad hagejad, et poolte vahel võis tekkida ka üürisuhe, mis tuleb lugeda ülesöelduks hagiavalduse esitamisega, alternatiivselt 26.11.2018 ülesütlemisavalduse esitamisega VÕS § 316 alusel, alternatiivselt tuleb üürileping lugeda ülesöelduks korraliselt VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg 1 alusel. Kostja ei ole igal juhul vaidlustanud lepingu ülesütlemist.
1.9.Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit ja valdust kasutamise teel rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse (AÕS § 85 lg 1, VÕS § 1037 lg 1). Rikkumise teel saadu harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3). Kinnisvara puhul saab valduse rikkumise harilikuks väärtuseks pidada kinnisvara üürihinda üüriturul. Xxxxxxxxxxx kinnistu keskmiseks üürihinnaks hindab hageja 350 eurot kuus (I kd, tl 17-27). Hagejad nõuavad VÕS § 1037 lg 1 kohast hüvitist alates 25.05.2018 kuni kinnistu valduse taastamiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud hüvitise summa on 483,29 eurot.
1.10.Kuna kostja tugineb hageja nõuete osas VÕS § 110 lg-le 1, siis on hagejad seisukohal, et kostja sisuliselt tunnustab hagejate nõuet kostja vastu kinnistu valduse vabastamiseks. Kostjal ei ole õigus tugineda VÕS § 110 lg-le 1. Kostja ei ole esile toonud oma nõuete seost hageja nõuetega ega asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et kostja väidetavad nõuded ei ole piisavalt tagatud. Hagejad vaidlevad vastu kostja rahalistele nõuetele hagejate vastu. Alates ajast, kui kostja asus elama Xxxxxxxxxxx kinnistule, on hagejad hoolitsenud kostja vajaduste täitmise eest. Kostja andis ise hagejatele ligipääsu oma internetipangale selleks, et hagejad saaksid kostja pangakontolt teha kostjaga seotud makseid. Kõik maksed, mille tegemist kostja hagejatele ette heidab, on olnud seotud kostjaga. Kostja on olnud maksete tegemisest teadlik.
2.Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad 2.1.Kostja võttis oma 02.08.2018 vastuses omaks, et hageja 1 omandas 2003 kinnistu ja kostja kolis samal aastal kinnistule (I kd, tl 47). 23.11.2018 eelistungil võttis kostja omaks, et kinnistu omand kuulub hagejatele ühiselt (III kd, tl 1). 2.2.23.11.2018 toimunud eelistungil võttis kostja omaks, et kostja kohustus oli tasuda kinnistu kasutamisega seonduvad kommunaalkulud (II kd, tl 2 pöördel).
2-18-10195 2.3.Kostja on seisukohal, et tal on õigus ajutiselt keelduda oma kohustuse täitmisest, s.o kinnistu valduse vabastamisest, VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostjal on hagejate suhtes rahalised nõuded, mis seisnevad selles, et hagejad on perioodil 2002 – 2018 teinud kostja kontolt ilma õigusliku aluseta ja kostja teadmata raha. Vähemalt 9399,34 eurot on hagejad kandnud kostja kontolt raha Kaste tn 6 kinnistul parendus- ja remonditööde tegemiseks, mis on kostja hinnangul piisav seos, et kohustuse täitmine edasi lükata. Perioodil 2002 – 23 903 eurot on hageja 1 kandnud enda kontole 23 903 eurot ja hageja 2 40 173 eurot. Kostja ei esitanud AÕS § 83 kohaseid vastuväiteid. 2.4.01.10.2018 seisukohas on kostja omaks võtnud, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe, et kostja kannab pool laenust, mis on seotud kinnistu omandamisega (II kd, tl 171). Kostja võttis omaks, et kinnistu hind oli 220 000 krooni ehk 14 060,56 eurot (II kd, tl 171). Kostja ei ole olnud nõus laenumaksete hüvitamisega, mis on seotud kinnistu parendamise ja aastaringseks elamiseks mõeldud elamuks ümberehitamisega. Kostjal oli elamispinda vaja, kuid talle ei antud tema ea tõttu pangast laenu. Eeltoodust tulenevalt omandati kinnistu hagejate omandisse ja hagejad võtsid pangast laenu. Kostja nõustus laenumakseid hüvitama, kuna tema elas kinnistul. Laenu osamaksete tasumisega pidi kostja saama kinnistu omanikuks (nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas kostja kohtule helisalvestuse). Nii kostja kui ka hagejad pidasid kinnistut sisuliselt kostja omaks, kus kostja pidi saama oma elupäevade lõpuni elada. Konflikt tekkis põhjusel, et hagejad teavitasid kostjat pärast 14 aastat kestnud laenu tasumist, et laenu jääk on ca 18 000 eurot, s.o ligikaudu 4000 eurot rohkem kui algne kinnistu ostusumma. Alternatiivselt eksisteeris poolte vahel kokkulepe kinnisasja tasuta kasutamiseks, mis pidi kehtima selle ajani, kuni kostja saab kinnistu omanikuks. 2.5.Poolte vahel ei ole olnud üürisuhet. 2.6.Kostja esitas samuti menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus rahuldab hagejate rahalise nõude. Alternatiivselt käsitab kostja hagejate kantud raha hagejatele antud tähtajatu laenuna. Kostja ütleb vastuses hagile hagejatega sõlmitud laenulepingud üles ja nõuab laenu tagastamist (VÕS § 398 lg 1).
3.Vastuhagiavalduse asjaolud ja vastuhageja seisukohad1 3.1.Vastuhagiavalduse kohaselt andis kostja 2002 hagejale 1 enda internetipangale ligipääsu, s.o parooli ja koodikaardid, et hageja 1 abistaks kostjat igapäevaselt vajalike ülekannete tegemisega. Kirjalikku volitust pooled ei vormistanud kostja internetipanga kasutamiseks. Kostja ei andnud hagejatele volitust kanda enda kontolt raha hagejate kontole. 3.2.2018 alguses avastas kostja oma poja A.K.u abiga, et kostja kontolt on aastate jooksul kantud üle erinevaid summasid nii hageja 1 kui ka hageja 2 kontole. Samuti olid hagejad tasunud oma kulude eest otse teenuse pakkujatele, nt maksed AS-le Hansa Liising. Perioodil 2002 – 2018 on hagejad tasunud kostja pangakontolt enda arvele ning tasunud kostja rahaga enda kohustuste eest kokku 64 075 eurot, seejuures on hageja 1 kontole kantud ja tasutud kohustusi summas 23 903 eurot ja hageja 2 kontole ja tasutud kohustusi summas 40 173 eurot. Hagejad on tasunud kostja kontolt endale kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu parendus- ja ehitustööde eest kostja kontolt kokku 9399,34 eurot. Oma seisukohtades tugineb kostja oma pangakonto väljavõtetele 2002 – 2018 kohta (I kd, tl 59 – 131) ja nende alusel tehtud tabelile, milles on ära toodud kummagi hageja poolt alusetult tehtud ülekanded (I kd, tl 56 – 58). 3.3.Kostja on seisukohal, et hagejad on kasutanud tema kontol olevaid rahalisi vahendeid enda huvides alusetult. Kostja ei ole ülekannete tegemiseks nõusolekut andnud. Kostja taotleb välja mõista hagejalt 1 enda kasuks kokku 23 903 eurot, hagejalt 2 kokku 40 173 eurot ning kummaltki hagejalt solidaarselt 9399,34 eurot.
Selguse mõttes nimetab kohus kohtuotsuses vastuhagi käsitledes vastuhagejat jätkuvalt kostjaks ja vastukostjaid hagejateks.
2-18-10195 3.4.Kostja nõuded ei ole aegunud, kuna avastas raha puudujäägi 2018 algul. Kostja ei tunne arvutit, millest tulenevalt ei saanud ta iseseisvalt kontrollida, milliseid tehinguid olid hagejad kostja kontol teinud. Kostja ei ole andnud nõusolekut tehingute tegemiseks. Kostja kasutab mobiilipanka, kuid sellega saab kostja kontrollida ainult pangakonto jääki mitte kontol toimunud tehinguid. Kostja usaldas hagejaid kui oma lähikondseid. 3.5.2003 parendati kostja arvel Xxxxxxxxxxx kinnistut 33 641 krooni, s.o 2150,05 euro eest (IV kd, tl 127 – 128), mille tasumise kohustust kostjal ei olnud. 3.6.Seoses 2015 kuludega ei pidanud Xxxxxxxxxxx kinnistul asuva kasvuhoone eest tasuma kostja, kuivõrd tegemist on hagejate kinnistu ja selle parendusega. 23.11.2018 toimunud eelistungil võttis kostja omaks, et ta kasvatas kasvuhoones tomateid ja kurke ning ta soovis kasvuhoone renoveerimist (III kd, tl 6). Silikoonvormi puhul oli tegemist hageja 1 kingitusega kostjale. Xxxxxxxxxxx kinnistule paigaldati boiler, kuid seda kasutasid lisaks kostjale ka hagejad oma perega. Boileri paigaldamisega parendasid hagejad oma kinnistut. 23.11.2018 toimunud eelistungil möönis kostja, et kinnistule paigaldati veetorusid, kuid täpsemat ei osanud ta öelda (III kd, tl 6 pöördel). Hagejad ei ole tasunud Xxxxxxxxxxx kinnistult fekaaliveo eest. 23.11.2018 istungil väitis kostja, et ta võttis fekaaliveo jaoks oma kontolt sularaha välja. Kostja auto rehvide vahetamisega seotud kulu pidi jääma hageja 2 kanda. Xxxxxxxxxxx kinnistule osteti külmik, kuid sellega parendati hagejate kinnistut, tegemist ei ole kostja varaga. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja pidi maksma K.K.ule raha, et viimane suitsetamise maha jätaks, kuid kostja kontolt on K.K.u kontole kantud vaid 20 eurot. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid tasunud kostja auto remondiga seonduvaid kulusid. 23.11.2018 eelistungil möönis kostja, et hageja 2 tegeles tema auto remontimisega Hagejad ei ole pidanud tegema kulutusi kostja kassile. Kostja on ostnud ise kassitoitu ja –liiva (III kd, tl 57-161). Hagejad ei ole andnud kostjale sularaha. Kostjal on endal olnud alati piisavalt sularaha. Hagejad ei ole pidanud kostja eest tegema oma lastele kingitusi. Kostja on kingitused ise ja maksnud selle eest pangakaardiga (III kd, tl 7 pöördel). Ei ole eluliselt usutav, et igal aastal on kingitusteks kulunud täpselt sama summa. Kostja möönab, et hagejad ostsid talle mahlakotte, kuid talle ei ole esitatud arvet ega ostu tõendavaid tšekke. Hageja 1 on teinud enda kontole makseid laenukulude katteks 500 eurot suuremas ulatuses, kui kokku lepitud 80 eurot kuus, s.o 960 eurot aastas. 3.7.2016 kuludega seoses on kostja seisukohal, et hageja 1 on teinud laenumaksete katteks endale 1088, 50 eurot suuremas ulatuses ülekandeid, kui kokku lepitud 960 eurot aastas. Kostjale ei ole fööni ostetud. Kostja möönab, et autoklaasi vahetus ja transport toimusid, aga kostjale on teadmata, millises summas. Mobiilsidekulusid kostjaga ei kooskõlastatud. Kostja auto müügikuulutuse avaldamine on toimunud kostjaga kooskõlastamata. Autokütuse kompensatsioonist 70 eurot ei ole kostja olnud teadlik. 23.11.2018 istungil kostja möönis, et hagejatega käidi kostjale uut autot vaatamas ja hagejad tõid kostjale auto koju. 2016 kevadel vahetas kostja auto rehvid A.K. mitte hagejad. Fekaaliveo eest ei tasunud hagejad. Hagejad ei ole teinud kostja kassi toidu ja kassiliiva osas kulutusi, vaid need on ostnud kostja (III kd, tl 162 – IV kd, tl 39). Kostja autole uue rehvi ostmine toimus, kuid kulu kostjaga ei kooskõlastatud. Kostjale ei ole teada, kas hagejad 2016 kostja autot hooldasid või mitte. Pooled leppisid kokku, et kostja katab osaliselt K.K.u juhilubade saamiseks vajalikud kulud, kuid summat kostjaga ei kooskõlastatud. 23.11.2018 toimunud istungil võttis kostja siiski omaks, et ta pidi hageja nimetatud summa K.K.u juhilubade eest tasuma. Hagejad ei ole pidanud kostja eest ostma oma lastele kingitusi. Kingitused on ostnud kostja. Kostjale osteti Dormeo kattemadrats 70 euro eest. Kostja autole tehti värviparandus, kuid kostjale ei ole teada summa, mille eest värviparandus teostati. Kostja ei ole palunud osta endale talvekartuleid. Samuti ei ole põhjendtaud, et kostja peaks maksma 50 kg sealiha eest, mille söömiseks ta võimeline pole. Liha küll osteti, kuid seda sõid ja tarbisid suuremas osas hagejad. Hagejad ei ole kostjale toonud sularaha. Kostjale ei ole teada vajadus filtri vahetuseks 35 eurot. Kostja tarbeks ei ole tehtud kulutusi Hansaplantis.
2-18-10195 3.8.2017 kuludega seoses on hageja 1 teinud laenumakseid enda kontole 686 eurot enamas ulatuses, kui kokku lepitud. 2000 eurot on laenusumma ja see vastab tõele. Kostjale ei olnud teada mobiilsidekulud. 23.11.2018 eelistungil loobus kostja nimetatud osas nõudest. 2017 kevadel vahetas hageja 2 kostja auto rehvid, kuid kostjale on kulu teadmata. 23.11.2018 toimunud eelistungil loobus kostja nimetatud kulust. Hagejad ei ole tasunud fekaaliveo eest. Hagejad ei ole ostnud kostja kassile toitu ega liiva ega ravimeid. Nimetatud kulud on teinud kostja ise. K.A.le jalgratta ostmises leppisid pooled küll kokku, kuid ei leppinud kokku summas, mis pidi jääma kostja kanda. 23.11.2018 istungil võttis omaks, et ta hagejate väidetud ulatuses osales kingituse tegemises. Maag Grupp AS-st ostetud kanakoivad tarbisid hagejad kostja asemel. Hagejad ei pidanud kostja eest tegema hageja lastele kingitusi. Kingitused tegi kostja ise. Diivan küll osteti, kuid tegemist on hagejate varaga, kuna paigutati hagejatele kuuluvale Xxxxxxxxxxx kinnistule. 23.11.2018 istungil võttis kostja omaks, et tegemist on talle ostetud diivaniga. A.K.u pojale palus kostja kingituse osta, kuid summat kostjaga ei kooskõlastatud. Ostetud alpaka lõngast sai kostja endale 4 ühikut 23 ühikust. 23.11.2018 istungil kostja loobus nimetatud osas nõudest. Filtreid vahetada ei olnud vaja. Muruniiduki rihm ja õhufilter vahetati, kuid kulusid kostjaga ei kooskõlastatud. 23.11.2018 istungil kostja loobus nimetatud osas nõudest. Terrassiõli osteti, kuid summat ega arvet kostjale ei esitatud. Õliga parendati hagejate kinnistut. Kostjale ei ole mett ostetud. Auto numbripesa vahetus oli vajalik, kuid hageja 2 lõhkus pesa algselt ise ära. Kostja ei ole saanud hagejatelt sularaha. Hagejad ei ole ostnud kostja kassile toitu ega liiva. Seda tegi kostja ise (IV kd, tl 40 – 56). 3.9.2018 kuludega seoses on hageja 1 kandnud enda arvele laenumakseid 126 euro ulatuses enam kui kokku lepitud. Hagejad ei ole pidanud tegema kulutusi kassitoidule ja –liivale, need kulutused on tehtud kostja poolt. Kostja ei ole olnud teadlik mobiilside kuludest.
3.10.Kostja taotleb vastuhagi rahuldamist VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Samuti on kostja tuginenud VÕS § 1037 lg-le 1. Alternatiivselt tugineb kostja laenulepingu sätetele. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kostja ütles oma 02.08.2018 vastuhagiavalduses laenulepingud üles. Alternatiivselt tugineb kostja kahju hüvitamise sätetele.
4.Vastukostjate vastuse asjaolud ja vastukostjate seisukohad 4.1.Kostja volitas hagejaid kasutama enda internetipanka ja andis igapäevaselt vajalike ülekannete tegemiseks hagejatele enda internetipanga paroolid 2003 (helisalvestis 11:56 – 13:25). Hagejad said neile antud volitusest aru, et neil on õigus teha kõiki vaidlusaluseid tehinguid (TsÜS § 120 lg 2). 4.2.Kostja oli või pidi olema kõikidest tema pangakontol toimunud ülekannetest teadlik sisuliselt kohe, kui kanded tehti. Hagejatel on olnud ligipääs kostja internetipangale pika aja vältel, s.o alates 2003 – 2018 kevadeni, s.o kokku ca 15 aastat. Selle aja jooksul tehti kostja internetipangas kokku enam kui 60 000 euro väärtuses tehinguid. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei märganud sellises ulatuses ülekannete tegemist. Kostja kontrollis pidevalt oma kontojääki mobiilipanga kaudu (helisalvestis 11:56 – 13:25, IV kd, tl 172-173). Seega oleks kostja pidanud märkama, kui kostja kontolt oleks olnud talle teadaolevast vähem vahendeid. Kui kostja seda ei märganud, siis on ta olnud raskelt hooletu. Kuna kostja ei teinud hagejatele ca 15 aasta jooksul oma raha kasutuse osas ühtegi etteheidet (olukorras, kus tal on olnud võimalik kontrollida oma kontot) on hagejad õigustatud järeldama, et kostja on vähemalt konkludentselt kõik tehingud heaks kiitnud.
2-18-10195 4.3.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejatel puudus mõne tehingu tegemiseks kostjalt volitus, siis tuginevad hagejad käsundita asjaajamise sätetele. Kostja on konkludentselt tehingud heaks kiitnud, võimaldades hagejatele 15 aasta jooksul jätkuvalt enda internetipangale ligipääsu, olles tehingutega mobiilipanga kaudu kursis. Alternatiivselt vastas hagejate tegevus kostja huvile ja tegelikule ning eeldatavale tahtele (helisalvestis 11:56 – 13:25). 4.4.Hagejad ei ole kasutanud kostja kontol olevat raha oma kohustuste täitmiseks või muul viisil enda huvides. Poolte vahel puudub laenusuhe. 4.5.Kõik hagejatele etteheidetavad ja kostja kontolt tehtud kaardimaksed on tehtud kostja enda poolt, sest kostja pangakaart on olnud kogu aeg kostja käes ja hagejad ei ole seda kasutanud. 4.6.Hagejad on seisukohal, et kostja nõuded, mis puudutavad ülekandeid perioodi 2002 – 2014, on aegunud TsÜS § 151 lg 1 järgi (II kd, tl 4). Samas märgivad hagejad, et 2003 aastast igakuiselt hagejale 1 kantud 80 eurot moodustas selle osa, millises ulatuses oli kostja poolte varasema suulise kokkuleppe alusel hüvitama hagejatele Xxxxxxxxxxx kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed, s.o kokku 11 250 eurot. 2003 osas heidab kostja hagejale ette 1070,52 euro suuruse ülekande tegemist samas, kui hageja 1 on 28.04.2003 maksnud kostja kontole 200 krooni ja vahemikus 15. – 17. detsembril 2003 kokku 30 000 krooni. 19.10.2004 on hageja 2 kandnud kostja kontolt 700 krooni, samas, kui 06.12.2004 on hageja 2 kostja kontole kandnud 2169 krooni. Samuti on 2005 hageja 2 kandnud kostja kontole 4200 krooni. Perioodil 2009 – 2010 maksis hageja 2 kostja eest Oru Hooldekodu arveid summas 6000 krooni kuus, s.o 4602 eurot aastas. Alates 2010 tasusid hagejad kostja eest tema mobiilsidekulud, mis hiljem kostja kontolt hagejate kontodele tagasi kanti. 2002 ei olnud hagejatel ligipääsu kostja internetipangale. 4.7.2015 kostja kontolt hagejale 1 igakuiselt kantud 80 eurot, kokku 960 eurot, moodustas selle osa, millises ulatuses oli kostja poolte varasema suulise kokkuleppe alusel hüvitama hagejatele Xxxxxxxxxxx kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed. 60 euro eest tasuti kostja mobiilside kulud (I kd, tl 216 pöördel, 219 pöördel, 221, 224, 229, 231, 233, 235, 237 pöördel, 243). 23,4 euro eest osteti kostjale tema palvel silikoonist koogivorm (I kd, tl 224). 678,7 euro eest paigaldati kinnistule boiler ja ehitati ümber veetrassid ja renoveeriti kasvuhoone (I kd, tl 188, IV kd, tl 73). Kostja kasvuhoonega seondub lisaks 150 euro suurune kulu Nordic Lumber AS-s. kasvuhoonet on kasutanud kostja ainuisikuliselt. Boileri paigaldamine toimus selleks, et tõsta kostja elukvaliteeti, et sooja vee saamiseks ei peaks tegema pliidi all tuld. 50 euro eest teostati kostja auto rehvivahetus. Hageja 2 ei ole kostja autot kasutanud. 25 euro eest teostati kinnistult fekaali äravedu. 455 euro eest osteti kostjale uus külmkapp (I kd, tl 209 pöördel, IV kd, tl 75). 360 eurot oli raha, mille kostja lubas maksta hagejate tütrele K.K.ule selle eest, et ta suitsetamise maha jätaks. Suulisel kokkuleppel kostjaga tasuti hageja 1 pangakontole, mille eest oli K.K.ul õigus valida, mida ta endale soovib osta. 658 eurot moodustab kostja auto remont, mille osas taotlesid hagejad M.K.e ülekuulamist tunnistajana. 150 euro eest osteti kostjale kassitoitu ja liiva. Lisaks osteti kostjale toitu, kohvi, ravimeid, aiatarvikuid jne. 300 eurot moodustab 2015 jooksul hagejate poolt kostjatele toodud sularaha, s.t hagejad võtsid enda kontodelt sularaha välja ja andsid kostja palvel kostjale ning hiljem maksid kostja kontolt selle raha endile tagasi. Sularaha kostjale toomise ja andmise kohta taotlesid hagejad endi ja K.K.u ülekuulamist.300 euro eest osteti kostja palvel hagejate lastele kingitusi. 43,7 eurot moodustab kostjale langev osa mahlade säilituskottide soetamise hinnast Cider Mill OÜ-st (IV, kd 167-168). Hagejad ostsid kostjale viimase palvel Bauhof Group AS-st kaupu kokku hinnaga 176, 5 eurot (II kd, tl 203). 4.8.2016 kostja kontolt hagejale 1 igakuiselt kantud 80 eurot, kokku 960 eurot, moodustas selle osa, millises ulatuses oli kostja poolte varasema suulise kokkuleppe alusel hüvitama hagejatele Xxxxxxxxxxx kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed. 49,9 euro eest osteti kostjale föön (II kd, tl 1), mille osas andsid hagejad vande all ütlusi. 16,5 eurot moodustas kostja autole tellitud klaasi ja selle transpordi maksumus (II kd, tl 18 pöördel). 60
2-18-10195 eurot moodustas kostja mobiilsideteenus (II kd, tl 45, tl 47 pöördel jj). 9,9 eurot moodustas kostja auto müümiseks avaldatud kuulutuse maksumus Sanoma Baltics AS-s (II kd, tl 16). 70 eurot moodustab sõiduki kütuse hüvitis hagejale 2 seoses kostjale uue auto otsimise ja kohale toomisega (IV kd, tl 76 – 94). 50 euro eest vahetasid hagejad kostja autol rehvid. 25 euro eest toimus kinnistult fekaali äravedu. 150 euro eest osteti kostja kassile kassitoitu ja –liiva. 258, 40 euro eest osteti kostja autole talverehvid (II kd, tl 34 ja 75). 150 euro eest teostati kostja auto hooldus. 160 eurot hüvitas kostja hagejate tütre K.K.u autojuhilubade saamiseks mõeldud kursuste maksumuse. 300 euro eest ostis kostja hagejate lastele kingitusi (IV kd, tl 95 – 104). 69,99 euro eest omandati kostjale Dormeo kattemadrats (II kd, tl 72 pöördel). 350 euro eest teostati kostjale kuuluva sõiduauto värviparandus, mille osas taotlesid hagejad M.K.e tunnistajana ülekuulamist. 35,5 euro eest osteti kostja palvel ja volitusel 100 kg talvekartulit. 175 euro eest osteti kostja palvel ja volitusel 50 kg sealiha. 500 eurot moodustab 2016 jooksul kostjale toodud sularaha, s.t hagejad võtsid enda kontodelt sularaha välja ja andsid kostja palvel kostjale ning hiljem maksid kostja kontolt selle raha endile tagasi. Sularaha kostjale toomise ja andmise kohta taotlesid hagejad endi ja K.K.u ülekuulamist. 25 euro eest vahetati välja kostja veefilter. 48,98 eurot moodustavad kostjale tehtud kulutused kaubanduskeskuses Hansaplant (II kd, tl 58, IV kd, tl 105). 4.9.2017 kostja kontolt hagejale 1 igakuiselt kantud 80 eurot, kokku 960 eurot, moodustas selle osa, millises ulatuses oli kostja poolte varasema suulise kokkuleppe alusel hüvitama hagejatele Xxxxxxxxxxx kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed. 2000 eurot moodustab hagejatelt võetud laenu tagastamine kostja poolt, mille kostja võttis hagejatelt auto ostmiseks. 60 eurot moodustas kostja mobiilsidekulud (II kd, tl 76). 13,35 euro eest ostis hageja 1 kostjale maasikataimi (IV kd, tl 106). 25 eurot moodustas kostja autol rehvidevahetus kevadisel perioodil. 25 euro eest teostati kinnistult fekaali äravedu. 150 euro eest osteti kostja kassile toitu ja kassiliiva. 121,20 eurot moodustas kostjale langev osa hagejate ja kostja ühisest sünnipäevakingitusest kostja lapselapsele K.A.le (II kd, tl 122 pöördel, poolte vande all antud ütlused). 21,6 eurot moodustab hageja 1 poolt kostja eest 07.06.2016 tasutud Maag Grupp ASi arve (II kd, tl 88). 300 eurot moodustavad kostja poolt 2017 jooksul hagejate lastele tehtud kingitused (IV kd, tl 107 – 111). 597 euro eest moodustab hagejale diivani ostmise kulu (II kd, tl 138). 17,95 eurot moodustab kostja kingituse maksumus A.K.u pojale (II kd, tl 96 pöördel, IV kd, tl 112 - 113). 36,9 eurot moodustab kostja kulu alpaka lõnga ostmisele (II kd, tl 98 pöördel, 155). 25 eurot moodustab veefiltri vahetus, mida tuleb teostada kord kvartalis tulenevalt kohaliku vee kvaliteedist. 70 eurot moodustab muruniiduki veorihma vahetuse kulu ja 15 eurot muruniiduki õhufiltri vahetuse kulu. 66,24 euro eest osteti terrassiõli (II kd, tl 132 pöördel), et Xxxxxxxxxxx kinnistulasuvat terrassi õlitada. 32 euro eest osteti kostjale mett. Nimetatud kulu osas taotlesid hagejad K.K.u ülekuulamist tunnistajana. 36,12 eurot moodustab kostja auto numbritule pesa asendamise kulu (II kd, tl 154, poolte vande all antud ütlused), hageja 2 ei lõhkunud numbritule pesa. 1300 eurot moodustab 2017 jooksul kostja palvel talle võetud sularaha, mis võeti välja hageja 2 kontolt ja anti kostjale üle (II kd, tl 126 pöördel, 127 pöördel). Nimetatud kulu osas taotlesid hagejad K.K.u tunnistajana ülekuulamist ja endi vande all ülekuulamist.
4.10.2018 kostja kontolt hagejale 1 igakuiselt kantud 80 eurot, kokku 240 eurot, moodustas selle osa, millises ulatuses oli kostja poolte varasema suulise kokkuleppe alusel hüvitama hagejatele Xxxxxxxxxxx kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed. 29,54 eurot moodustab hageja 1poolt jaanuaris 2018 kostja kassi jaoks Xxxxxxxxxxxx Vetapteek OÜ-st soetatud kassitoit (II kd, tl 159). 15 eurot moodustab kostja mobiilsidekulu (II kd, tl 156 pöördel jj). Ülejäänud osa, s.o 161,46 eurot moodustab kostjale antud sularaha ja aastalõpukulutuste hüvitamine.
4.11.Kostja väited selle kohta, et ta ostis ise oma kassile toitu ja hagejad kulutusi ei teinud, on ebaõige. Kostjal on tõukass. Kostja on ostnud kassile konservtoitu, hagejad on ostnud kuivtoitu., mille soetasid apteegist või loomapoest.
2-18-10195
4.12.Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal on õigus nõuda hagejatelt tagasi Xxxxxxxxxxx kinnistu ostmiseks ja renoveerimiseks võetud pangalaenude osaliseks tasumiseks tehtud ülekanded, siis tasaarvestavad hagejad kostja nõude Kaste tn 6 kasutuseeliste nõudega perioodil 2003 – 2018 summas 52 870, 30 eurot.
5.Kokkuvõte menetluse käigust 5.1.Kohus võttis hagi menetlusse 06.07.2018 määrusega. 5.2.08.08.2018 määrusega võttis kohus vastuhagi menetlusse. 5.3.23.11.2018 eelistungil arutas kohus pooltega kinnistu kasutamise aluseks oleva õigussuhte kvalifitseerimise küsimusi, pidades silmas VÕS §-s 29 sätestatut, mh võimalust, et tegemist võib olla tasuta kasutamise lepinguga; vastuhagi õiguslikku alust. Samuti selgitas kohus välja vaidlusaluseid asjaolusid, mh et kostja ei soovi esitada AÕS § 83 kohaseid vastuväiteid. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja oma seisukohtade täiendamiseks ja tõendamiseks. Kohus teatas pooltele eelmenetlust lõpetava tähtaja, s.o 21.01.2019. 5.4.22.02.2019 kohtuistungil arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise küsimust, mille käigus pooled leppisid kokku põhimõttelised lähtekohad kompromissini jõudmiseks. Kohus lahendas taotlused ja andis pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissile jõudmiseks. 5.5.21.01.2019 vähendas kostja oma nõudeid ega nõua hagejatelt enam 2015 – 2018 mobiilsidekulusid kokku 197 eurot, kostja auto müügikuulutuse avaldamise kulu 9,9 eurot, kostja autole talverehvide ostmise kulu summas 258,40 eurot, K.K.u juhilubade osalist kompensatsiooni 160 eurot, Dormeo kattemadratsi ostmisele kulutatud 69,69 eurot, 2016 veefiltri vahetamise kulu 25 eurot, 2000 eurost laenumakset, 2017 rehvikulu 25 eurot, 2017 kingitustele kulunud 121,20 eurot, diivani ostmiseks kulunud 597 eurot, lõnga ostmisele kulunud 36,90 eurot ja muruniidukile kulunud 70 eurot. Kokku vähendas hageja oma nõudeid 3568,10 euro võrra. 5.6.27.02.2019 tegi kohus tõendite kogumise määruse. 5.7.16.08.2019 toimus asjas kohtuistung, mille käigus kohus kuulas vande all üle pooled ja tunnistajatena M.K.e, A.K.u ja K.K.u. Kohtuistungi lõpus määras kohus poolte taotlusel jätkata asja menetlust kirjalikus menetluses. 5.8.26.08.2019 esitasid pooled kohtule oma kohtukõnede kirjalikud teesid. 5.9.29.08.2019 esitasid pooled repliigid vastaspoole kirjalikele kohtukõne teesidele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hagiavaldus 6.1.AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta (nt 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6563, p 23, 17.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 11), et AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asja omanik ja et kostja valdab seda asja ilma õigusliku aluseta. 6.2.Kohus tuvastab, et Xxxxxxxxxxxs asuv kinnistu kuulub ühisomandina hagejatele. Pooled nimetatud asjaolu üle ei vaidle. Kostja võttis nimetatud asjaolu omaks 23.11.2018 toimunud
2-18-10195 eelistungil (III kd, tl 1). Samuti kinnitab nimetatud asjaolu kinnistusraamatu väljavõte Xxxxxxxxxxx kinnistu kohta (I kd, tl 15). 6.3.Kohus tuvastab, et kostja asus Xxxxxxxxxxx kinnistule elama 2003, s.o samal aastal, kui hagejad kinnistu omandasid. Nimetatud asjaolu on kosja omaks võtnud oma 02.08.2018 vastuses (I kd, tl 47). Kohus tuvastab, et kinnistu omandamise eesmärk oli võimaldada kostjale elukoht, kus kostja saaks elada elu lõpuni. Nimetatud asjaolu tuvastab kohus esiteks tunnistaja A.K.u ütluste alusel, mille kohaselt kostja ei saanud oma vanuse tõttu pangast laenu. Kinnistu soetamise eesmärk oli kostja elukoht (V kd, tl 84 pöördel). Samuti tuvastab kohus nimetatud asjaolu hagejate ja kostjate vande all antud ütluste alusel. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta palus 2003 hagejal 1 laenu võtta, kuna talle endale ei antud. Kinnistul pidi kostja elama kuni oma surmani (V kd, tl 86). Hageja 1 andis vande all ütlusi selle kohta, et Xxxxxxxxxxxx kinnistu soetati kokkuleppel kostjaga kostja aitamiseks. Kostja palve oli, et ta saaks kusagil pärast lahutust oma abikaasast elada. Hagejad ei oleks kinnistut ostnud, kui kostjal ei oleks seda vaja olnud (V kd, tl 87 pöördel). Hageja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et kostjal oli vaja elamispinda. Kuna keegi kostja lastest appi ei tulnud, siis pöördus kostja hagejate poole abi saamiseks ja hagejad otsustasid kostjat aidata (V kd, tl 89). 6.4.Kogu menetluse vältel on mõlemad pooled eitanud, et poolte vahel oleks eksisteerinud üürisuhe ja pangalaenu hüvitamine oleks olnud tasu kinnistu kasutamise eest. Kohus ei saa hinnata poolte tahet pooltest endist erinevalt. Seega ja arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid asub kohus seisukohale, et poolte vahel eksisteeris 2003.a suuliselt sõlmitud võlaõiguslik kokkulepe kinnistu tasuta tähtajaliseks kasutamiseks, s.o poolte vahel sõlmiti leping kuni kostja surmani vastavalt VÕS § 389, mis sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Hinnangule, et poolte vahel võis eksisteerida tasuta kasutamise leping, on viidanud ka kostja oma 04.01.2019 menetlusdokumendis (III kd, tl 32 pöördel). 6.5.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et poolte vahel oleks eksisteerinud kokkulepe selle kohta, et pangalaenu täielikul tasumisel pidi kostja saama kinnistu omanikuks. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu võõrandamisele suunatud võlaõiguslikku lepingut ega ka eellepingut. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks vastav kokkulepe sõlmitud muus vormis. Tõend, mis taolisele eesmärgile viitab, on kostja vande all antud ütlused („Teadsin, et see kuulub mulle, et ma võin seal sees elada“) (V kd, tl 86), kuid nendest ütlustest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et poolte vahel oleks kunagi sõlmitud mistahes vormis kokkulepe kinnistu võõrandamiseks kostjale. Ka kostja ise tunnistas 16.08.2019 istungil vande all ütlusi andes, et kinnistu vormistati hageja 1 nimele. Hageja 1 on vastava kokkuleppe olemasolu oma vande all antud ütlustes eitanud (V kd, tl 87 pöördel, tl 89). Kostja on vastava kokkuleppe olemasolu osas tuginenud kohtule esitatud helisalvestisele, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud helisalvestiselt ei kuuldu, et hagejad oleksid taolise kokkuleppe olemasolu omaks võtnud või tunnistanud. Hageja 1 selgitas vande all, et tema Xxxxxxxxxxx majale ei pretendeerinud, s.t osas, mis puudutab kostja elamist sellel pinnal (16.08.2019 kohtuistungi salvestus alates 2:41:51). Seega ei ole asjas tõendamist leidnud asjaolu, et poolte vahel oleksid olnud mistahes vormis kokkulepped kinnistu üleandmiseks kostjale. 6.6.Kohus ei nõustu hagejatega selles, et hagejad võimaldasid kostjal kinnistul elada oma mittetäieliku kohustuse täitmisena VÕS § 4 lg 1 tähenduses. VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Vastavalt VÕS § 4 lg 2 p-le 2 on mittetäielikuks kohustuseks kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. 6.7.Kohus tuvastab, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kostja pidi aitama hagejatel tasuda pool kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud laenust. Asjaolu, et kostja pidi hagejatele hüvitama pool kinnistu omandamiseks võetud laenust, on kostja omaks võtnud 01.10.2018 menetlusdokumendis (II kd, tl 171). Hageja 1 andis vande all ütlusi selle kohta, et
2-18-10195 hagejad võtsid laenu kahel korral, s.o ühel korral Xxxxxxxxxxx kinnistu ostmiseks ja teisel korral kinnistul asuvas majas remondi- ja ehitustööde tegemiseks. Remondi- ja ehitustööd tehti hagejate poolt (V kd, tl 87 pöördel). Hageja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et kokkulepe laenu pooleks maksmise kohta kehtis mõlema laenu kohta (V kd, tl 89 pöördel). Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema teada rahastati ainult kinnistu ost laenuga (V kd, tl 86). Samas möönis kostja, et kinnistul tehti pärast kinnistu ostmist ehitustöid. Majal ehitati välja teine korrus ja vahetati välja aknad. Akende vahetusega tegeles A.K.. Teise korruse ehitamisega tegelesid hagejad ja kostja. Kostja ei osanud anda ütlusi selle kohta, kuidas finantseeriti Xxxxxxxxxxx kinnistul tehtud teise korruse ehitustööd, kostja seda ise ei teinud (V kd, tl 87). Kohus tuvastab, et laenulepingu nr L050009493 järgne laenulimiit oli 31 955,82 eurot ja selle jääk oktoober 2018 seisuga oli 17 346,94 eurot. Laenuleping kehtib 02.05.2005 – 10.05.2030. Nimetatud asjaolud tuvastab kohus kohtule esitatud maksegraafiku alusel (II kd, tl 201 – 202). Eeltoodust tulenevalt peab kohus eluliselt usutavaks, et kinnistul olevas majas toimetatud ehitustööd teise korruse välja ehitamiseks on tasutud hagejate poolt võetud pangalaenuga ja poolte vahel eksisteeris kokkulepe mõlema pangalaenu osalise hüvitamise osas kostja poolt. 6.8.Kohus tuvastab, et kostja pidi aitama hagejatel pangalaenu tasuda põhjusel, et talle oleks tagatud elukoht. Nimetatud järeldust toetab kohtu hinnangul kostja vande all antud ütlused selle kohta, et taoline kokkulepe eksisteeris, kuna kostja elas kinnistul. Kinnistul pidi ta elama kuni surmani. Samuti viitab sellele hageja vande all antud ütlus selle kohta, et kostja pidi hüvitama pangalaenu. Kostja palve oli, et ta saaks kuskil peale lahutust elada. Hagejad läksid kostjale appi. Hagejad ei oleks kinnistut ostnud, kui kostjal ei oleks seda vaja olnud. 6.9.Olukorras, kus kostja eesmärk oli saada endale kindel elukoht kuni surmani ja hagejad olid nõus elukohta võimaldama tingimusel, et kostja hüvitab neile pool kinnistu soetamiseks ja maja renoveerimiseks võetud pangalaenust, saab kohtu hinnangul järeldada poolte tahet luua endi vahel õiguslikult siduvad kokkulepped mitte vastastikku mittetäielikud kohustused, mille täitmist pooled üksteiselt nõuda ei saa.
6.10.Tähtajalise tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS § 394 p-d 1-3, mis sätestab, et kasutusse andja võib tasuta kasutamise lepingu, sõltumata VÕS § 393 sätestatust, üles öelda ja kasutusse antud eseme tagasi nõuda, kui ta vajab eset ettenägematu asjaolu tõttu, kasutaja kasutab eset vastuolus VÕS §-s 392 sätestatuga, eelkõige kui ta annab eseme kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui ese on tõsiselt ohustatud kasutaja kohustuste rikkumise tõttu, füüsilisest isikust kasutaja sureb või juriidilisest isikust kasutaja lõpeb. Kohtu hinnangul ei ole hagejad esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hagejad on kinnistu tasuta kasutamise lepingu üles öelnud VÕS § 394 alusel. Samas on VÕS § 394 p-des 1 – 3 esitatud lahtine loetelu, mis ei välista lepingu ülesütlemist muudel sättes nimetamata põhjustel VÕS § 196 alusel. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus on seisukohal, et asja tasuta kasutamise leping on kestvusleping VÕS § 195 lg 3 tähenduses.
6.11.Kohus tuvastab, et 17.05.2018 kirjaga öelnud üles mistahes õigussuhted, mis on poolte vahel seoses kinnisasja kasutamisega tekkinud (I kd, tl 14 – 14 pöördel). Kohus on seisukohal, et selliselt saab lugeda formaalselt ülesöelduks poolte vahel sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise lepingu, kuna 17.05.2018 kirjast nähtub hageja tahe lõpetada kostjaga kinnistu kasutamist puudutav leping ja saada tagasi kinnisasja valdus. Kohus tuvastab, et kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte 24.05.2018 kohtule esitatud väljastusteate alusel (I kd, tl 16), millelt nähtub kirja saamise kuupäev ja kirja vastu võtnud isik. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 esimesele lausele tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatus tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega on kinnistu tasuta kasutamise leping üles öeldud 24.05.2018 seisuga. Kohus tuvastab, et nimetatud kirjas on hagejad andnud
2-18-10195 kostjale kinnistu valduse vabastamiseks tähtaja mai lõpp 2018, s.o 31.05.2018. Seega valdab kostja kinnistut alates 01.06.2018 ilma õigusliku aluseta.
6.12.Kostja ei ole menetluse kestel vaidlustanud 17.05.2018 ülesütlemise avalduse kehtivust ega ole esitanud AÕS § 83 kohaseid vastuväiteid, kuigi kohus juhtis sellele kostja tähelepanu 23.11.2018 eelistungil (III kd, tl 2). Seega on kohus seisukohal, et kostja on omaks võtnud, et tema suhtes on leping kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 17.05.2018 ülesütlemise avaldus on kehtiv ja kohtul puudub eraldi alus hinnata ülesütlemise avalduse kehtivuse materiaalseid eelduseid. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et pooled oleksid kinnistu edasise kasutamise osas sõlminud kokkuleppeid sõlminud.
6.13.Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et AÕS § 80 kohaldamise eeldused on täidetud ja kostjal on kohustus kinnistu valdus vabastada ning see üle anda hagejatele.
6.14.Järgnevalt kontrollib kohus hagejate kasutuseeliste nõuet. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja omaniku ees asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037−1040 kohaselt. Kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised (vt RKTKo 3-2-1-46-09, p 15). Tulenevalt VÕS § 1037 lg 1 peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, ära tarvitamise, ühendamise või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 alusel (rikkumiskondiktsioon) nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised (vt RKTKo 3-2-1-65-14, p 16). Praegusel juhul on kohtu hinnangul kostja kasutuseeliseks kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud üürima kinnistut teistelt isikutelt. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Hageja on hinnanud Xxxxxxxxxxx kinnistu igakuise kasutamise väärtuseks 350 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja väitele sisulisi vastuväiteid. Kohus tuvastab hagiavaldusele lisatud üürikuulutuste alusel, et Xxxxxxxxxxxxs on võimalik eramuid üürida hinnavahemikus 300 - 400 eurot (I kd, tl 17 - 27. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja tõendatuks, et Xxxxxxxxxxxx kinnistu kasutuseelise väärtus on 350 eurot kuus. Hageja on taotlenud kasutuseelise väljamõistmist alates 25.05.2018 kuni kinnistu valduse vabastamiseni kostja poolt. Kohus tuvastas, et hagejad võimaldasid kostjal kinnistult lahkumist kuni 31.05.2018. Seega on põhjendatud kasutuseelise kindlaksmääramine ja väljamõistmine alates 01.06.2018. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on kinnistu olnud kostja ebaseaduslikus valduses 16 kuud ja 8 päeva. 1 päeva kasutuseelis on 350 eurot/30 päevaga=11,67 eurot. Seega on kostja saanud kasutuseeliseid 16 kuud*350 eurot=5600 eurot, millele lisandub 8 päeva*11,67 eurot=93,36 eurot, s.o kokku 5693,36 eurot, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kasutuseelis arvestusega 350 eurot kuus kuni kinnisasja valduse vabastamiseni kostja poolt.
7.Vastuhagi
7.1.Kohus tuvastab, et kostja andis täpsustamata ajal 2003 hagejatele ligipääsu oma internetipangakontole, võimaldades hagejatele selleks vastavad koodid ja salasõnad (I kd, tl 47 ja I kd, tl 156). Kohus tuvastab, et kostja andis hagejatele volituse teha tema internetipanga kaudu kostja eest tema igapäeva eluks vajalikke tehinguid, mh kostja ja ka poolte ühiseks kasutamiseks mõeldud asjade ostmiseks ja kostja teadis, et tema arvel soetatakse hagejate poolt asju. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejatel oleks olnud enne iga kulutuse tegemist olnud kohustus ostetava asja hind kostjaga kooskõlastada. Nimetatut kinnitavad kohtu arvates kostja vande all antud ütlused 16.08.2019 kohtuistungil (kohtuistungi salvestus alates 1:27:13 ja alates 1:28:00 ning asjaolu, et kostja loobus osadest oma nõuetest, tunnistades, et hagejatel oli õigus teatud kulutuste osas endile ülekandeid teha). Kohtu hinnangul ei ole poolte tahe olnud suunatud siduva
2-18-10195 kokkuleppe sõlmimisele seoses kostja internetipanga kasutamisega, vaid seda tehti kostja ja hagejate lähedaste perekondlike suhete raames üksteise abistamiseks. Arvestades, et hageja 1 on kostja tütar, siis ka PKS § 113 sätestab, et vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi.
7.2.Kuna hagejatel oli juurdepääs ainult kostja internetipangale, siis on kohtule usutav, et hagejad tegid kostja heaks kulutusi esmalt oma kontodelt või sularahas ja seejärel kandsid vastavas ulatuses erinevatel aegadel kostja kontolt enda kontodele raha tagasi.
7.3.Kohus ei nõustu kostjaga, et poolt vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping(ud). VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu sõlmimine eeldab, et nii laenuandja kui ka laenusaaja teevad lepingu sõlmimiseks vastavad tahteavaldused. Kostja enda käsitluse kohaselt ei teadnud kostja täpselt, milliseid tehinguid hagejad tema pangakontol teinud on ja need tehti ilma vastava kostja volituseta. Sellisel juhul ei saa lugeda kostjat laenulepingut sõlminuks, kuna ta ei ole vastavat tahteavaldust andnud. Hagejad ei ole menetluse käigus esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et nende tahe tehingute tegemisel oli vähemalt osaliselt laenu andmine ja võtmine. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja nõuded käsitatavad ka lepingu rikkumise tulemusena kostjale tekkinud kahjuna. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja on vastuhagi täpsustuses eitanud lepingulise suhte olemasolu hagejatega kostja internetipanga kasutamisel. Ka hagejad ei ole menetluses tunnistanud, et nende ja kostja vahel oleks kostja internetipanga kasutamisel sõlmitud lepingut. Seega ei saa kostjal olla tekkinud kahju hagejate poolt lepingulise kohustuse rikkumise tõttu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja välja toonud kahju hüvitamise eelduseid, s.o VÕS § 127 lg-d 1 – 6, kuigi kohus sellele kostja tähelepanu juhtis 22.02.2019 toimunud eelistungil (IV kd, tl 180).
7.4.Kohus nõustub kostjaga selles, et juhul, kui hagejad tegid kostja internetipanga kaudu tehinguid, milleks neil volitust ei olnud, siis on kostjal õigus nõuda hagejatelt raha tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
7.5.Alusetu rikastumise nõuded aeguvad TsÜS § 151 lg 1 järgi, mis sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. VÕS § 15 lg 4 sätestab, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Isikut võib pidada raskelt hooletuks, kui ta oleks võinud asjaolust teada saada käibes vajalikku hoolt järgides suuremate pingutusteta ja kulutusteta, mh ei kasuta tema käsutuses selgelt olevat võimalust ennast asjaolust informeerida või lausa hoidub sellest. Pooled ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et kostja pangakaart oleks olnud hagejate valduses (v.a üks kord pumba ostmiseks, mille osas kostjal hagejale 2 etteheidet ei olnud), millest tulenevalt kohus järeldab, et kostja pangakaart oli kostja käes. Nimetatut kinnitas kostja 16.08.2019 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi andes (V kd, tl 86). Samuti kinnitas
2-18-10195 kostja, et ta on kasutanud pangaautomaati (V, kd, tl 86), millest kohus järeldab, et kostjal oli võimekus, oskus ja võimalus pangaautomaadi kasutamiseks. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 05.08.2009 mobiilipanga kasutamiseks lepingu (IV kd, tl 172 ja 173). Kostja kinnitas vande all ütlusi andes, et ta on saanud kogu aeg kontojääki mobiiliga kontrollida (V kd, tl 87). Olukorras, kus kostja pangakaart oli tema käes, siis oleks kostjal olnud võimalik viia end kurssi pangakontol toimuvate tehingutega pangaautomaati kasutades. Samuti oleks kostja pidanud saama vähemalt üldjoontes teada enda pangakontol toimuvast mobiilipanga teenust kasutades. Kostja põhjendas konto sisu kontrollimata jätmist asjaoluga, et ta usaldas hagejaid. Kohus on seisukohal, et olukord, kus kostja teab mobiilipanga kaudu oma konto saldot ja seega, kui palju on mingil ajaperioodil tema raha kulunud, ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud aru, et tema raha on kulutatud oluliselt ulatuslikumalt, kui ta oli volituse andnud. Eeltoodust järeldab kohus, et kostjal oli perioodil 2003 – 2018 igal ajal võimalus oma pangakontol toimuvast teada saada ja oma asjade ajamisel hoolsust ülesnäitava isikuna, kes on usaldussuhtest tulenevalt võimaldanud kolmandale isikule juurdepääsu oma internetipangale laialdase volitusega ülekannete tegemiseks, oleks kostja pidanud vähemalt kord aastas tundma huvi oma pangakontol toimuva vastu. Kostja andis 16.08.2019 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et ta hagejatelt ei küsinud midagi oma pangakontol toimuva kohta, kuigi ta teadis, et tema kontolt makstakse erinevate asjade eest peale kinnisasja kasutamisega seotud maksete (16.08.2019 toimunud kohtuistungi salvestus alates 1:27:20). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuhagi on osaliselt aegunud, s.o nende ülekannete osas, mis on kostja pangakontolt tehtud perioodil 2003 – 2014, k.a. 2003 tehtud ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2004 ja aegusid 01.01.2007. 2004 tehtud ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2005 ja aegusid 01.01.2008. 2005 tehtud ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2006 ja aegusid 01.01.2009. 2006 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2007 ja aegusid 01.01.2010. 2007 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2008 ja aegusid 01.01.2011. 2008 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2009 ja aegusid 01.01.2012. 2009 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2010 ja aegusid vähemalt 01.01.2013. 2010 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2011 ja aegusid vähemalt 01.01.2014. 2011 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2012 ja aegusid vähemalt 01.01.2015. 2012 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2013 ja aegusid vähemalt 01.01.2016. 2013 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2014 ja aegusid vähemalt 01.01.2017. 2014 ülekanded hakkasid aeguma vähemalt 01.01.2015 ja aegusid vähemalt 01.01.2018. Kostja esitas vastuhagi 02.08.2018. Kuna kohus asub seisukohale, et kostja nõuded hagejate vastu perioodil 2003 – 2014 on aegunud, siis ei hinda kohus nende nõuete põhjendatust sisuliselt. Kostja nõuded hageja 1 vastu on kohtu hinnangul aegunud 17 382 euro ulatuses ja hageja 2 vastu 31 069 euro ulatuses. Samuti on aegunud hageja solidaarne nõue hagejate vastu summas 8849,05 eurot.
7.6.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepe kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud laenude osaliseks kompenseerimiseks kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei olnud 2015 - 2018 kostja 1 kontolt hageja 1 kontole makstud summa 339 kuud*80=3120 eurot kantud ilma õigusliku aluseta, vaid tegemist oli kokkuleppel kantud summaga. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et vastav kokkulepe oleks 2015 – märts 2018 olnud lõppenud või et hagejad oleksid sellel perioodil kokkulepet rikkunud.
7.7.Kohus tuvastab, et hagejad ostsid kostja kassile perioodil 2015 – märts 2018 kasside kuivtoitu. Asjaolu, et kostja kass kuivtoitu sööb, on tuvastatav kostja enda vande all antud ütlustest, mille kohaselt kass sööb spetsiaalselt briti lühikarvalistele kassidele mõeldud kuivtoitu. Kostja on vande all andnud ütlusi, et ta ostis Xxxxxxxxxxxx poest nii märg-, s.t konservtoidu kui ka kuivtoidu. Kostja esitatud Xxxxxxxxxxxx poe tšekkidest perioodi 2015 – 2018 kohta ei nähtu, et kostja oleks kordagi ostnud oma kassile kuivtoitu. Eeltoodust järeldab kohus, et kuivtoitu pidid ostma hagejad. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, et kuivtoitu ostis kolmas isik. Arvestades hageja 1 vande all antud ütlusi selle kohta, et üks 2-kilone pakk kuivtoitu maksab ca 30 eurot, millest jätkub ca 11,5 kuud, siis peab kohus eluliselt usutavaks, et hagejatel võis kuluda kassitoidu ja kostja palvel
2-18-10195 toidu toomisele ligikaudu 150 eurot aastas, s.o kokku 450 eurot. Asjaolu, et kostja palus aeg-ajalt endale toitu tuua on tõendatud K.K.u ja hageja 1 ütlustega. Kohus nõustub kostjaga, et ta võis põhitoidu endale ise osta, kuid see ei välista aeg-ajalt toidu toomist ka hagejate poolt. Kohus peab seda ka eluliselt usutavaks, kuna tegemist on perekonnaga, kes perioodil 2015-2018 käis tihedalt läbi. Nimetatu on tõendatud kohtu hinnangul kostja ja hageja vande all antud ütlustega.
7.8.Kohus tuvastab, et perioodil 2015 – 2018 andsid hagejad kostjale sularaha omavahenditest. Kohus on seisukohal, et nimetatut kinnitavad tunnistaja K.K.u ütlused, et hagejad andsid kostjale sularaha selliselt, et võtsid sularaha oma kontodelt välja ja andsid hagejale üle. Kohtu jaoks on usutav, et sularaha suurusjärk võis olla perioodil 2015 – 2018 suurusjärgus 300 eurot aastas ja 2017 võis suurusjärk olla 1300 eurot. Kohtu arvates on nimetatud raha suurusjärgud kooskõlas dokumentaalsete tõenditega, s.o hagejate kontode väljavõtetega, millest nähtub, et hageja 2 on oma kontolt võtnud 2015 sularaha välja ligikaudu 2999 eurot (I kd, tl 171 – 215). 2016 võttis hageja 2 oma kontolt sularaha välja 2370 eurot (II kd, tl 1 – 43). 2017 võttis hageja 2 oma kontolt sularaha välja 6680 eurot (II kd, tl 107 – 154). Hageja 1 võttis 2015 enda kontolt sularaha välja 2010 eurot (I kd, tl 216 – 243). Hageja 1 võttis 2016 oma kontolt sularaha välja 1600 eurot (II kd, tl 44 – 74). 2017 võttis hageja 1 oma kontolt sularaha välja 1190 eurot (II kd, tl 76 – 106). Eelnimetatu kinnitab kohtu hinnangul, et hagejatel olid vahendid ja võimalused kostjale nende nimetatud ulatuses sularaha andmiseks. Kohtu hinnangul on kostja ise esitanud vastuolulisi väiteid ja andnud vande all vastuolulisi ütlusi sularaha vajamise ja selle tekkimise kohta. 23.11.2018 eelistungil väitis kostja, et ta tasus fekaaliveo eest sularahas, mille võttis oma pangakontolt välja (III kd, tl 6 pöördel). Samas nähtub kostja pangakonto väljavõtetelt perioodi 2015 – 2018 kohta, et kostja kontolt ei ole sularaha välja võetud. 16.08.2019 istungil andis kostja vande all ütlusi selle kohta, et tal ei olnud pärast 2010 sularaha vaja, sest ta käis poes ja maksis alati pangakaardiga (16.08.2019 kohtuistungi salvestus alates 1:06:05). Samal istungil andis kostja ütlusi selle kohta, et fekaaliveo eest maksis ta alati sularahas, samuti et ta tegi lapselastele kingitusi, andes neile alati ümbrikutega sularaha (V kd, tl 86 pöördel). 23.11.2018 eelistungil väitis kostja, et tal oli pidevalt kodus 1500 eurot sularaha (III kd, tl 7 pöördel). Oma 01.11.2018 menetlusdokumendis väitis kostja, et kostjal tekkis 2015 sularaha Kuppari OÜ-le kantud rahast 288 eurot, kus mitu inimest panid kokku tellimuse suitsuvorsti ostmiseks ja tellimuse esitanud isikud maksid kostjale oma tellimuse eest sularahas (II kd, tl 173). 16.09.2019 istungil andis kostja vande all ütlusi, millest nähtub, et ta sai sularaha käsitöö müügist ja sellest, et ta tegi kolmandate isikute eest oma töökohas kaardimakseid, mis hüvitati talle hiljem sularahas. Hinnates kostja väiteid ja tõendeid sularaha vajaduse, selle kasutamise ja saamise kohta, siis on kohus seisukohal kostja vande all antud ütlused on vastuolulised ega ole kooskõlas teiste tõenditega (K.K.u ja hagejate vande all antud ütlused, samuti hagejate ja kostja pangakontode väljavõtted) ning ei ole seetõttu kohtu hinnangul usaldusväärsed.
7.9.Kohus on seisukohal, et on eluliselt usutav, et hageja 1 ostis kostja lapselastele 2015-2018 kingitusi ja hiljem hüvitati hagejate poolt summad endi kontodele. Kostja väitis 23.11.2018 toimunud eelistungil, et ta ostis lastelastele ise kingitused ja maksis nende eest pangakaardiga (III kd, tl 7 pöördel). Kohtu ettepanekule joonida kohtule esitatud väljavõttel alla kingituste tegemiseks tehtud maksed, kostja ei reageerinud. Vande all andis kostja ütlusi selle kohta, et K.K.ule sünnipäeva kingituste osas pani kostja sularaha ümbrikusse ja andis K.K.u kätte, mille eest hagejad koos K.K.uga ostsid K.K.ule kingitusi (16.08.2019 kohtuistungi protokolli salvestus alates 1:30:00). Seega lahkneb kostja eelistungil väidetu olulisel määral kostja poolt vande all antud ütlustest. Hageja 1 andis 16.08.2019 kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et kostja palus tal osta lastele jõulu- või sünnipäeva kingitusi, kuna tema laste emana teadis paremini, mida lastele osta. Kingitused jäid 30 – 50 euro piiresse kingituse kohta. Igal aastal tehti kingitusi ka klasside lõpetamise puhul. Kohtule on kohtule usutav, et kingituste peale võis 2015 kuluda ligikaudu 300 eurot aastas. Kohus on seisukohal, et 2016 ja 2017 ei saanud sellisel määral kingituste peale raha kuluda. Kostja tunnistas 23.11.2018 toimunud eelistungil ja 21.01.2019 menetlusdokumendis, et 2016 osales ta
2-18-10195 K.K.u juhilubade osalises kompenseerimises summas 160 eurot, mis kingitus ja mida pooled on arvestanud eraldi. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja tehtud kingituste peale kuluda veel 300 eurot. Kohus peab tõenäoliseks, et kingitusi tehti kostja poolt pigem ligikaudu 150 euro ulatuses. Samuti võttis kostja 23.11.2018 toimunud eelistungil omaks ja kostja tunnistas 21.01.2019 menetlusdokumendis, et 2017 osales ta K.A.le jalgratta ostmises, mis oli samuti kingitus, summas 121,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja tehtud kingituste peale kuluda veel 300 eurot. Kohus peab usutavaks, et kingitusi tehti kostja poolt pigem 178,79 euro ulatuses.
7.10.Kohus tuvastab, et 23,40 euro eest ostis hageja 1 kostjale silikoonist koogivormi, mida tõendab hageja 1 pangakonto väljavõttel kajastuv kanne Suhkrukunst OÜ-le (I kd, tl 224). Kostja on 23.11.2018 toimunud eelistungil tunnistanud, et ta sai hagejalt 1 silikoonvormi (III kd, tl 6). Kostja on avaldanud, et tegemist oli hageja 1 kingitusega kostjale. Nimetatu osas andis kostja vande all ütlusi selle kohta, et ta arvas, et tegemist oli kingitusega, kuna eraldi raha temalt ei küsitud. Kostja eraldi silikoonvormi hagejalt 1 ei soovinud (V kd, tl 86 pöördel). Hageja 1 andis vande all ütlusi selle kohta, et kostja palus hagejal 1 silikoonvorm endale osta (V kd, tl 87 pöördel). Seega on asjas esitatud dokumentaalse tõendi ja isikuliste tõendite põhjal võimalik tuvastada, et hageja 1 ostis kostjale silikoonist koogivormi hinnaga 23.11.2018 ja kostja sai koogivormi kätte, kuid ei ole võimalik tuvastada, kas kostja palus hagejal 1 endale koogivormi osta ja kas tegemist oli kingitusega või mitte. Kohus on seisukohadel, et asjaoludest, et kostja sünnipäev on 04.04, hageja 1 ostis silikoonvormi 15.04, s.o pärast kostja sünnipäeva ja hageja 1 pangakontolt nähtub, et samal päeval silikoonvormi ostmisega, on hageja 1 teinud ostu ka lillepoes (I kd, tl 224), ei saa objektiivselt teha järeldust, et hageja 1 kinkis kostjale silikoonvormi. Väidet, et tegemist oli kingitusega, peab kohtu arvates tõendama kostja vastavalt TsMS § 230 lgs 1 sätestatule. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjas piisavalt tõendeid, et teha kohtule usutavaks hageja 1 poolt kostjale kingituse tegemine. Kuna kostja on koogivormi kätte saanud ja koogivormi ei ole tagastatud ega ole tehtud tagastamise katset, siis on kostja koogivormi ostmise vähemalt heaks kiitnud.
7.11.Kohus tuvastab, et 2015 renoveeris hagejad Xxxxxxxxxxx kinnistul kasvuhoone summas 183,41 eurot (IV kd, tl 73). Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada 150 euro ulatuses kulutuse tegemist Nordic Lumber AS-s. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ulatuses kulu tegemist kostja omaks võtnud. 23.11.2018 eelistungil võttis kostja omaks, et ta kasvatas kasvuhoones tomateid ja kurke ning ta soovis kasvuhoone renoveerimist (III kd, tl 6). Hagejad on nimetatud ulatuses kandnud kostja kontolt enda kontole rahalised vahendid. Kuna kostja soovis kasvuhoone renoveerimist ja hagejad seda tegid, siis järeldub sellest, et poolte vahel oli kasvuhoone renoveerimiseks kokkulepe. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et hagejad ise oleksid soovinud nende kinnistul paiknenud kasvuhoone renoveerimist, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on kostja kuluga ja hagejad olid õigustatud vastavas ulatuses kostja rahalisi vahendeid kasutama.
7.12.Kohus tuvastab, et 2015 ostsid hagejad Xxxxxxxxxxx kinnistule ja sinna paigaldati boiler (I kd, tl 188, IV kd, tl 73) ehitati ümber veetrassid kokku 495,29 euro eest (IV kd, tl 73, I kd, tl 189 (makse Rauapoes), tl 191 (makse Sambla Santehnikas) ja tl 192 (makse Bauhofis). Kostja on 23.11.2018 toimunud eelistungil omaks võtnud, et kinnistule osteti ja paigaldati boiler. Boiler asub Xxxxxxxxxxx kinnistul ja on seega kostja valduses. Kohus on seisukohal, et tegemist on kulutusega, mis oli kostjale igapäevaeluks vajalik tema elukvaliteedi tõstmiseks. VÕS § 391 lg 2 kohaselt kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik. Kuna kostja vahenditest hüvitati hagejatele boileri maksumus ja asi on kostja valduses, siis kuulub boiler kui vallasasi kostjale ja tal on õigus see kinnistult eemaldada. 23.11.2018 toimunud eelistungil võttis kostja omaks, et veetrassid kinnistule paigaldati. Kohus on seisukohal, et veetrassid paigaldati kostja igapäevaelu kvaliteedi tõstmiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejatel oleks vaja olnud veetrasside paigaldamist kinnistule. Kohtu hinnangut ei muuda ka asjaolu, et hagejate pere käis kinnistul aeg-ajalt saunas. Kohus on
2-18-10195 seisukohal, et hagejate pere käis Xxxxxxxxxxx kinnistul saunas mitte vajadusest, vaid seetõttu, et kostja seal elas ja neile seda võimaldas.
7.13.Kohus tuvastab, et 2015 ostsid hagejad kostjale külmkapi, mille maksumus oli 455 eurot (I kd, tl 209 pöördel ja IV kd, tl 75). Kostja võttis 23.11.2018 eelistungil omaks, et Xxxxxxxxxxx majja osteti uus külmkapp, ja ta peab külmkappi enda omaks. Kostja andis vande all ütlusi 16.08.2019 istungil, mille kohaselt ta palus hagejaid, et talle ostetaks uus külmkapp (V kd, tl 86). Eeltoodust tulenevalt eksisteeris poolte vahel kokkulepe külmkapi ostmiseks ja hagejad olid õigustatud külmkapi kulu kandma kostja arvelt endi arvele, kuna tegemist oli kostja palvel tehtud ja tema igapäeva eluks vajaliku kuluga.
7.14.Kohus tuvastab, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kostja pidi andma hagejate tütrele K.K.ule 30 eurot iga kuu eest, millal too hoidub suitsetamisest. 23.11.2018 toimunud eelistungil selgitas kostja, et ta ei vaidle mitte summa üle, s.o 360 eurot, vaid kuna raha kanti hageja 1 kontole, siis ta ei ole veendunud, kas raha jõudis K.K.uni. K.K. andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et kostja lubas anda raha, kui ta suitsetamise maha jätab. Kokkulepe oli, et raha kantakse hageja 1 arvele, et tunnistaja seda kohe ära ei raiskaks ja kogutud summa eest osteti tunnistajale juuste sirgendaja, jope ja jalanõud. Kostja maksis seda summat peaaegu ühe aasta. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja 1 oli õigustatud kandma kostja kontolt enda kontole 360 eurot, kuna selleks eksisteeris vastav kokkulepe kostja, hageja 1 ja tunnistaja K.K.u vahel.
7.15.Kohus tuvastab, et 2015 korraldas hageja 2 kostja auto Honda remondi summas 658 eurot. M.K. andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et tõenäoliselt 2015 tõi hageja 2 kostja kasutuses olnud auto remonti. Autol vahetati amordid, likvideeriti ABS süsteemiga seonduvad probleemid. Autoga võidi paranduses käia mitu korda. Tunnistaja remondi maksumust ei mäletanud. Hageja 1 andis vande all ütlusi selle kohta, et hageja 2 korraldas kostja autode remonte. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et remondiks võis kuluda 658 eurot. Kostja ei ole remondimaksumust kohtumenetluses vaidlustanud.
7.16.Kohus tuvastab, et hagejad ostsid 2015 kostjale mahla säilituskotte 43,7 euro eest (IV kd, tl 167 – 168). Kostja on mahlakottide saamise omaks võtnud 23.11.2018 toimunud eelistungil. Eeltoodust tulenevalt olid hagejad õigustatud kandma kostja kontolt enda kontole 43,7 eurot mahla säilituskottide kulu katteks.
7.17.Kohus peab usutavaks ja tuvastab, et 16,50 euro eest tasuti kostja autole klaasi ostmise ja selle transpordi eest (II kd, tl 18 pöördel). Klaasivahetuse ja selle transpordi võttis kostja omaks 23.11.2018 toimunud eelistungil (III kd, tl 8). Kostja heitis hagejatele ette, et ta ei teadnud klaasi ja transpordi maksumust. Samas on kohus tuvastanud, et kostja ise ei tundnud hindade vastu huvi, teda huvitas vaid konto jääk.
7.18.Kohus peab usutavaks, et 70 eurot võis kulude autokütusele selleks, et hagejad viisid kostja Tallinnasse viimase palvel uut autot otsima ja tagasi koju, s.o Xxxxxxxxxxxx-Xxxxxxxxxxx kinnistu- Kadaka teel asuv Info Auto salong Tallinnas-Xxxxxxxxxxx kinnistu-Xxxxxxxxxxxx ning sõitsid teisel päeval uuesti Tallinnasse ja tagasi (Xxxxxxxxxxxx-Tallinn-Xxxxxxxxxxxx), et uus auto kostjale toimetada. See teeb marsruudi pikkuseks 193 km (IV kd tl 86) ja 192 km (IV kd, tl 88). Kütuse hind oli 2016 1,119 eurot/l (IV kd, tl 91). Hagejad kasutasid Tallinnasse sõitmiseks sõidukit VW Passat Alltrack 2.0, mille keskmine kütusekulu on 5,8 l/100 km kohta (IV kd, tl 82). Lisaks hagejate autole tuli kütust osta ostetud sõiduautole, et see kostjale toimetada. Kohus peab usutavaks, et kostja autosse osteti kütust 44,76 euro eest, s.o 40 liitrit. Seega oli hagejate auto kütuse kulu 25 eurot ja kostjale ostetud auto kütuse kulu 44,76 eurot. Kokku tuli kütusekulu 69,76 eurot.
7.19.Kohus tuvastab, et hagejad tegid kostja auto hoolduseks 2016 kulutusi summas 150 eurot. Asjaolu, et kostja autot 2016 hooldati, on kostja omaks võtnud 23.11.2018 eelistungil (III kd, tl 8 pöördel). Kostja on heitnud ette, et ta ei tea, kui palju hooldus maksis. M.K. andis 16.08.2019 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2016 toodi tema juurde hooldusesse Toyota, mis oli kostja auto. Autol teostati hooldus, tehniline kontroll ja rehvivahetus. Auto tõi hooldusesse hageja
2-18-10195 2, kes selle eest maksis. Kohus peab eluliselt usutavaks, et auto hooldus võis maksta 150 eurot ja rehvivahetus 50 eurot.
7.20.Kohus tuvastab, et 2016 maksid hagejad kostja autole tehtud värviparanduse eest. Asjaolu, et värviparandus kostja autole teostati, on kostja omaks võtnud 23.11.2018 toimunud eelistungil. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kostja auto värviparandus võis maksta 350 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja 2 vande all antud ütlustega.
7.21.Kohus tuvastab, et 2017 maksis hageja 1 AS-le Maag Grupp arve summas 21,6 eurot (II kd, tl 88) ja kandis selle hiljem kostja arvelt endale tagasi. Kostja on vastava kulu tegemise omaks võtnud (II kd, tl 178). Nähtuvalt kostja pangakontolt (I kd, tl 120), siis on kostja ka 2016 AS-le Maag Grupp makseid teinud kokku summas 72 eurot, mille osas kostja pole hagejatele tagasinõuet esitanud. Kohtul pole alust kahelda, et ka 2017 oli kostjal soov AS-st Maag Grupp oste teha. Asjaolu, kes konkreetselt ostetud kanakoivad ära sõi, ei oma kohtu hinnangul tähtsust.
7.22.Kohus tuvastab, et 2017 ostsid hagejad kostjale 32 euro eest mett. 16.08.2019 istungil andis kostja vande all ütlusi selle kohta, et hagejad ja kostja ostsid üheskoos naabertänavas elavalt mesinikult mett. Pooled panid raha kokku ja K.K. käis mee järel. 3 – 4 aastat tagasi lõppes nimetatud isikult mee ostmine ära. Kostja ei andnud vande all ütlusi seoses mee ostmisega 2017. K.K. andis samal istungil tunnistajana ütlusi, et 2017 tema enam mee järel ei käinud. Ema, s.o hageja 1 sai mett töökaaslase käest, summa ja mesi jagati vanaemaga, s.o kostjaga ära. Nii hagejatel kui kostjal oli kodus 5 l purk mett. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ja kostja ütlused ei ole omavahel olulises osas vastuolus, kuna kostja ütlused puudutasid 3-4 a tagust perioodi ja tunnistaja ütlused puudutasid otsuse tegemise ajaga võrreldes 2 a tagust perioodi. Kostja ja tunnistaja ütlused lähevad vastuollu mee koguse osas, s.t kas oli 5 l purk mett või vähem. Kohus peab usutavaks, et olukorras, kus varasematel aastatel hagejad ja kostja ostsid ühiselt mett, siis võidi osta seda ka 2017. Kohus on seisukohal, et 32 euro eest kogu talviseks hooajaks mee ostmine ühele inimesele, ei ole ebausutav, arvestades kohtu hinnangul üldteadaolevat asjaolu, et mee kilo maksab ca 7-8 eurot.
7.23.Kohus tuvastab, et 2017 tasus hageja 2 36,12 eurot kostja auto numbritule pesa asendamise eest (II kd, tl 154). Hageja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et ta pidi kostja palvel 2017 vahetama kostja autol numbritule pirni, mille käigus numbritule pesa läks katki. Pesa läks katki, kuna plastik oli nii rabedaks muutunud. Tegemist oli 2011.a autoga. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud hageja 2 poolt mistahes kohustuse rikkumisega, mis andnuks kostjale õiguse nõuda numbritule pesa väljavahetamist hageja 2 kulul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist oli kostja huvides tehtud kulutusega, mille hüvitamise õigus hagejatel oli.
7.24.Kohus tuvastab, et hageja 1 ostis 2017 kostja palvel A.K.u pojale kingituse hinnaga 17,95 eurot (II kd, tl 96 pöördel, IV kd, tl 112 – 113).
7.25.Kohus tuvastab, et 2017 ostis hageja 2 Xxxxxxxxxxx terrassi õlitamiseks õli SIA Depo DIY-st hinnaga 66,24 eurot. Nimetatut tõendab hageja 2 pangakonto väljavõttel kajastuv makse (II kd, tl 132 pöördel). Samuti andis hageja 2 vande all ütlusi selle kohta, et terrass ehitati kokkuleppel kostjaga ja ettepanek terrassi õlitamiseks tuli kostja poolt.
7.26.Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et hagejad oleksid 2015 kandnud kostja auto rehvide vahetamisega seonduvalt kulu 50 eurot. Tunnistaja M.K. andis ütlusi selle kohta, et tõenäoliselt 2015 oli kostjal sõiduauto Honda, mille hageja 2 tema juurde parandusse tõi. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ostis ühisvara jagamise tulemusena talle tasutud rahasumma eest sõiduki Honda. Hageja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et talle teadaolevalt olid sõidukil Honda talve-ja suverehvid eraldi velgedel ja neid võis vahetada üks kostja poegadest.
7.27.Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et hagejad oleksid kostja eest tasunud perioodil 2015 - 2018 Xxxxxxxxxxx kinnistult fekaaliveo eest kokku 75 eurot. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema tasus kinnistult fekaaliveo eest sularaha eest, andes vastavas summas, s.o 35 eurot raha hageja 2 kätte. Hageja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et fekaaliveod kinnistult tellis tema ja tema maksis selle eest. Samas möönis hageja 2 vande all ütlusi
2-18-10195 andes, et võis olla kord või mõni, kus ta küsis selle eest sularaha kostjalt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada, et hagejad oleksid kostja eest teinud perioodi 2015 - 2018 fekaali äraveo osas kulutusi.
7.28.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada asjas esitatud tõendite põhjal, et hagejad oleksid kostjale ostnud 49,9 euro eest fööni. Kohus tuvastab, et hageja 2 kontolt on Euronicsi elektroonikapoele makstud 49,9 eurot (II kd, tl 1), mis hageja 1 ütluste kohaselt oli föön, kuid asjas ei ole võimalik tuvastada, et föön osteti kostjale. Kostja ja hageja 1 ütlused lähevad selles osas vastuollu, kus hageja 1 kinnitab, et föön osteti ja anti kostjale üle ning kostja eitab fööni saamist.
7.29.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatav, et kostja oleks palunud hagejatel osta enda arvel 100 kg talvekartulit 35,5 euro eest ja 50 kg sealiha 175 euro eest. Nimetatud kulude osas on poolte vande all antud ütlused vastuolus. Kostja on öelnud, et temal ei ole nimetatud asju vaja olnud. Hageja on andnud ütlusi, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe selle kohta, et ühiselt ostetakse talvekartulid ja liha, millede eest ühel aastal tasuvad hagejad ja teisel aastal kostja. Muid tõendeid nimetatud kulu osas pooled esitanud ei ole. Kuna kohtule esitatud tõendid on omavahel vastuolus, siis ei ole kohtul võimalik hagejate väidetud asjaolu tuvastada.
7.30.Asjas esitatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et hagejad oleksid perioodil 2015 – 2018 ostnud kostjale kaubanduskeskustest Hansaplant ja Bauhof kaupu kokku hinnaga 550,29 eurot. Kohtule esitatud tõendite põhjal on tuvastatav küll ostude tegemine, kuid mitte seda, et ostud tehti kostja huvides. Kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada küll ostu tegemine, kuid ei ole võimalik tuvastada, et ost tehti kostja huvides. Hagejad nimetatud ostu osas vande all ütlusi ei andnud. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas hagejad vahetasid 2017 veefiltrit või mitte. Hagejad taotlesid nimetatud osas endi vande all ülekuulamist, kuid vastavaid ütlusi hagejad kohtuistungil ei andnud. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejatel ja kostjal oleksid omavahel olnud vastastikuseid nõudeid seoses aastalõpukulutustega summas 161 eurot.
7.31.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kohtu hinnangul on suurem osa kostja väidetavaid nõudeid aegunud on kostjal kohtu hinnangul hagejate vastu nõuded kokku 3703,27 eurot. Kohus on nimetatud tulemusele jõudnud järgmise arvutuse abil: kostja nõuded kokku 23 903+40 173+9399,34 – kostja poolt vähendatud osa summas 3568,10 – aegunud nõuded kokku 57 300,05 – 3120 (laenumakseteks kantud summa (39 kuud*80)) – 450 (kostja kassile ja kostjale viidud toidukulu 3 aastat*150) – 1900 (3 aasta jooksul kostjale viidud sularaha) – 628,79 (3 aasta peale kulunud kingituste raha) – 23,4 (silikoonvorm) – 183,41 (kasvuhoone kulu) – 455 (külmkapp) – 360 (K.K.u jaoks makstud suitsetamisest loobumise raha) – 658 (Honda remondile kulunud raha) – 43,7 (mahlasäilituskotid) – 16,5 (autoklaasi vahetus) – 70 (kütuseraha) – 200 (kostja auto hooldus ja rehvivahetus 2016) – 350 (kostja auto värviparandus) – 21,6 (AS-le Maag Grupp makstud raha) – 32 (meeraha) – 36,12 (kostja auto numbritule pesa vahetus) – 17,95 (A.K.u pojale ostetud kingituse raha) – 66,24 (terrassi õlitamise raha)=3974,48 eurot.
8.Kohtuotsuse täitmise kord 8.1.Hageja on hagiavalduses (I kd, tl 3) taotlenud määrata kohtulahendi täitmise kord kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud hagejatele üle andma kõik Xxxxxxxxxxx kinnisasjale, sellel paiknevatele hoonetele ja väravatele ning ruumidele ligipääsuks vajalikud võtmed ja koodid. Kohtulahendi täitmata jätmisel tõsta kostja Xxxxxxxxxxxx kinnisasjalt välja koos temale kuuluvate vallasasjadega. Kostja ei ole hagejate TsMS § 44 lg 1 kohasele taotlusele vastuväiteid esitanud. Kuna kohus rahuldab hagejate hagi, siis määrab kohus kohtuotsuse täitmise viisi vastavalt hagejate taotlusele. 8.2.Kostja esitas oma 02.08.2018 menetlusdokumendis (I kd, tl 50) menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus hagejate rahalise nõude kostja vastu rahuldab. Kohus
2-18-10195 rahuldas hagejate nõude kostja vastu summas 5693,36 eurot, s.o kasutuseeliste nõue seisuga 08.10.2019. Kohus rahuldab kostja nõude hagejate vastu summas 3974,48 eurot. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb kostja hagejatele 5693,36 – 3974,48=1718,88 eurot.
VÕS § 110 lg 1 kohaldamine
9.1.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjal on õigus ajutiselt keelduda xxxxxxxxxxx kinnistu valduse vabastamise kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 110 lg 1 kohase vastuväite eduka esitamise eelduseks võlgnikul võlausaldaja vastu nõude olemasolu, mis oleks olulises ulatuses tagamata ja kohustuste vahel oleks piisav seos. Antud juhul on kostja nõuded hagejate vastu kohtuliku tasaarvestuse tulemusena lõppenud, millest tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 110 lg 1 kohaldamise eeldused ja kostjal ei ole õigus keelduda ajutiselt kinnistu vabastamise kohustuse täitmisest.
9.2.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
10.Tsiviilasja hind
10.1.TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse on mittevaraline nõue vastavalt TsMS § 132 lg 4 p 3. Seega on hagihind eeltoodud nõude puhul 3500 eurot. Hagejate varalise nõude hind on 13 083,29 eurot (TsMS § 129 lg 1 ja § 134 lg 1). Hagihind kokku on seega 16 583,29 eurot.
10.2.Vastuhagi on suunatud raha maksmisele. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kostja nõuete tulemusena kujunes vastuhagiga taotletavate põhinõuete lõplikuks summaks 69 906,90 eurot, millelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis ühe aasta eest on 5592,55 eurot. Seega on vastuhagi hind 75 499,45 eurot.
11.Menetluskulud
11.1.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagiavalduse rahuldab, siis jäävad hagiavalduse menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda.
2-18-10195
11.2.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab vastuhagiavalduse osaliselt, siis jäävad vastuhagiavaldusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
11.3.Kohus määrab hagejate menetluskuluna kindlaks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse esitamisel.
11.4.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
11.5.Vastavalt hagejate lepingulise esindaja poolt 26.08.2019 (täiendatud 29.08.2019 menetlusdokumendiga) esitatud menetluskulude nimekirjale koosnevad hagejate menetluskulud lisaks tasutud riigilõivule ka kulutustest õigusabile, summas 12 051 eurot koos käibemaksuga. Hagejad on füüsilised isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu taotlevad hagejad õigusabikulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 77 tunni ja 15 minuti ulatuses tunni hinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on tunnihind 156 eurot. Hagejad märgivad, et õigusabikuludest orienteeruvalt 1/3 seonduvad hagi menetlemisega ja 2/3 seonduvad kostja vastuhagi menetlemisega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hagejate lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku 5 tundi 45 minutit ning kohtumäärusega tutvumisele 15 minutit. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on seotud hagiavaldusega ning on täies mahus (kokku 6 h) vajalik ja põhjendatud kulu. 08.08.2018 kuni 28.08.2018 tehtud toimingute ajakulust 12 tundi ja 25 minutit, mis koosneb kostja vastusega ja uute materjalidega tutvumisele, õiguslikule analüüsile seisukohtade koostamisele ja vastuse koostamisele seoses vastuhagiga, on 1/3 ulatuses seotud hagiavaldusega, s.o ajaliselt 4 tundi ja 8 minutit. Kohus on seisukohal, et nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud perioodil 20.09.2018 kuni 22.10.2018, sisaldades uute tõendite analüüsi, kostja seisukohaga tutvumise, kirjavahetust kliendiga ja hagejate seisukohtade koostamist, kokku ajakuluga 7 tundi, on 1/3 ulatuses, s.o ajaliselt 2 tundi ja 20 minutit, seotud hagiavalduse menetlemisega. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu hagejate esindamisel on vajalik ja põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja on osalenud 23.11.2018 kohtuistungil (kestus 3 tundi ja 40 minutit) ja koos istungiks ettevalmistusega on esindaja ajakulu olnud 5 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et istungi ettevalmistamiseks on piisav ajakulu 1 tund ja 30 minutit, koos kohtuistungiga 5 tundi ja 10 minutit. Hagiavalduse menetlemisega on 1/3 ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 43 minutit. Menetlustoimingud perioodil 24.11.2018 kuni 12.12.2018, sisaldades ülesütlemisavalduse koostamist, kirjavahetust pangaga ja kliendiga, uute tõendite analüüsi, protokolliga tutvumist ja parandamise taotlust, teabe ja tõendite kogumist, ajakuluga kokku 3 tundi, on 1/3 ulatuses, s.o
2-18-10195 ajaliselt 1 tund seotud hagiavalduse menetlemisega ning kohus leiab, et nimetatud ajakulu hagejate esindamisel on vajalik ja põhjendatud. Hagejate 04.01.2019 seisukoha koostamise ja esitamise ajakulu kokku 2 tundi ja 45 minutit on täies ulatuses seotud hagiavalduse menetlemisega ja kohus on seisukohal, et nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Menetlustoimingud perioodil 15.01.2019 kuni 20.01.2019 ajakuluga 7 tundi ja 30 minutit on täies mahus seotud kostja vastuhagi menetlemisega ja seetõttu kohus ei määra seda kindlaks kui hagejate ajakulu seonduvalt hagiavalduse menetlemisega. 31.01.2019 ja 08.02.2019 toimingute - kirjavahetus kliendi, kohtu ja vastaspoolega ajakulust 30 minutit on 1/3 ulatuses seotud hagi menetlemisega, s.o ulatuses 10 minutit. 18.02.2019 kuni 21.02.2019 toimingud seonduvalt kostja hagi tagamise taotlusega ajakuluga kokku 2 tundi ja 30 minutit on täies ulatuses seotud hagiavaluse menetlemisega, seega kuulub kindlaksmääramisele kui vajalik ja põhjendatud ajakulu. Hagejate lepinguline esindaja on osalenud 22.02.2019 kohtuistungil kestusega 2 tundi ja 45 minutit ning valmistunud istungiks 3 tundi ja 45 minutit. Kohus vähendab esindaja ajakulu ettevalmistusele istungiks 2-le tunnile, mis on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades, et hagejate lepinguline esindaja on asjaoludega kursis, olles viimase kuu jooksul koostanud mitmeid menetlusdokumente ja suhelnud kliendiga sama tsiviilasja raames ega vajanud ettevalmistuseks aega enam kui 2 tundi. Kokku loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtuistungi ettevalmistusele ja istungil osalemisele 4 tundi ja 45 minutit, sellest 1/3 loeb kohus hagiavalduse menetlemisega seotuks, s.o ulatuses 1 tund ja 35 minutit. 25.02.2019 kuni 08.07.2019 toimingute – kirjavahetus kliendiga, suhtlus eksperdiga ja vastaspoolega kompromissi osas ning kompromissläbirääkimiste pidamine, ajakulust kokku 5 tundi ja 30 minutit, on hagiavalduse menetlemisega seonduv ajakulu 1/3 ulatuses, s.o 1 tund ja 50 minutit, mille suhtes kohus leiab, et see on põhjendatud ja vajalik ajakulu. 23.07.2019 ja 30.07.2019 on hagejate lepinguline esindaja 4 tunni ulatuses valmistunud ette 05.augustil toimuma pidanud kohtuistungiks. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on ülepaisutatud, arvestades, et hagejate lepinguline esindaja on tegelenud tsiviilasja probleemistikuga pidevalt viimaste kuude jooksul. Põhjendatud ja vajalik ajakulu istungiks ettevalmistamisele on 2 tundi, millest 1/3 on 40 minutit. Hagejate lepinguline esindaja on osalenud 16.08.2019 kohtuistungil kestusega 3 tundi ja 30 minutit ning valmistunud istungiks 4 tundi ja 45 minutit. Arvestades, et hagejate esindaja on juba 05.08.2019 toimuma pidanud istungiks valmistunud ette 4 tundi, siis 4 tundi ja 45 minutit uuesti 16.08.2019 istungiks ettevalmistusele ei ole põhjendatud sellises ulatuses, kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistusele on 2 tundi. Koos istungil osalemisega on hagejate esindaja ajakulu põhjendatud 5 tundi ja 30 minutit, millest hagiavalduse menetlemisega on seotud 1/3, s.o 1 tund ja 50 minutit. 26.08.2019 esitatud kohtukõne teeside ja 29.08.2019 esitatud hagejate repliigi ajakulu kokku 5 tundi ja 15 minutit on täies ulatuses seotud vastuhagi menetlemisega ja menetluskulude taotlusega ning ei ole seetõttu kulu, mille kindlaksmääramist hagiavalude menetlemise kuluna saab käsitleda. Seetõttu kohus nimetatud kulu kindlaks ei määra.
11.6.Eeltoodu alusel on hagejate lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele seoses hagiavalduse menetlemisega olnud vajalik kokku 26 tunni ja 31 minuti ulatuses summas 4136,60 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud kohtuistungeid, on hagejate lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Kokku moodustavad hagejate menetluskulud 5136,60 eurot (s.o
2-18-10195 riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 4136,60 eurot). Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hagejate kasuks välja mõista.
11.7.Kuna hagejad on taotlenud oma 26.08.2019 avalduses TsMS § 177 lg-s 4 sätestatu kohaldamist, s.t hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, siis mõistab kohus kostjalt välja viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
11.8.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.