Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1(4)

2-19-11474 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A M (edaspidi ka võlausaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse Platinum Ehitus OÜ (edaspidi ka võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt töötas avaldaja OÜ-s Platinum Ehitus töölepinguga. Võlgnik ei maksnud välja töötajale kogu töötasu, seetõttu oli võlausaldaja sunnitud pöörduma Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole avaldusega. Avaldus rahuldati osaliselt. Töövaidluskomisjoni 24. oktoobri 2016 otsusega asjas 4-1/182916 mõisteti avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 4898,08 eurot. Tööandja ei tasunud töötajale väljamõistetud summat. Töötaja pöördus kohtutäituri poole, kuid täitur teatas 25. juuli 2019 õiendiga asjas nr 066/2016/2509, et võlgnikul puudub vara. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole võimeline täitma enda kohutusi ja seetõttu on maksejõuetu. Võlausaldaja palus välja kuulutada Platinum Ehitus OÜ pankrot. Viru Maakohus võttis 02. augusti 2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras eelistungi ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks ja kohustas võlausaldajat tasuma 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti. Võlausaldaja määratud tähtpäevaks rahasummat ei tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning menetlus tsiviilasjas lõpetada. Lähtuvalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 16 lg 1, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et pankrotiseaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi 29. augustile 2019. Seoses kohtuniku haigestumisega tühistas kohus määratud eelistungi aja. Kohus tuvastas peale eelistungi määramist, et võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks tasunud kohtu deposiiti kohtu nõutud PankrS §-s 11 nimetatud summat ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise katteks ning seega on PankrS § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud ajutise halduri nimetamata jätmiseks täidetud ja kohus saab ajutise halduri määramise lahendada ka ilma uut eelistungit pidamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt, võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning võlausaldaja kui töötajana on tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni 24. oktoobri 2016 otsuse asjas 4-1/1829/16, mille alusel on mõistetud võlgnikult välja avaldaja kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 4898,08 eurot. Tööandja ei 2(4)

2-19-11474 tasunud töötajale väljamõistetud summat. Töövaidluskomisjoni 24. oktoobri 2016 otsus on jõustunud 01. detsembril 2016. Seega on võlgniku kohustus võlausaldaja ees 4898,08 eurot, mis on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir osaühingu puhul. Tööandja ei tasunud töötajale väljamõistetud summat. Töötaja pöördus kohtutäituri poole, kuid täitur teatas 25. juuli 2019 õiendiga asjas nr 066/2016/2509, et võlgnikul puudub vara. Täiteregistri andmetel on täiteasi nr 006/2016/2509 menetluses alates 18. oktoobrist 2016. Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäituri tõendi kohaselt ei ole perioodil 28. juuni 2016 – 24. juuli 2019 võlgnik kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel võlgnevuse kustutanud. Võlgniku konto olemasolu väljaselgitamise eesmärgiga on täitemenetluse nr 066/2016/2509 raames tehtud järelepärimised järgmistesse krediidiasutustesse: AS SEB Pank, AS Swedbank, AS LHV Pank, AS Coop Pank, AS Luminor Bank, AS Tallinna Äripank, AS Citadele Banka Eesti filiaal, Versobank AS, AS Danske Bank Eesti filiaal. Arveldusarved on arestitud. Võlgniku registervara olemasolu tuvastamiseks on täitemenetluse nr 066/2016/2509 raames tehtud järelepärimised järgmistesse registritesse: Kinnistusregister, Liiklusregister, Maksu- ja Tolliamet, Äriregister. Registrite andmete kohaselt ei oma võlgnik registreeritud kinnisvara. Seega võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ja ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda täitemenetluse käigus tuvastatud vara puudumise asjaoludes. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja on võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt põhistatud. Pankrotiavalduse kohaselt puuduvad võlgniku pangakontodel vahendid, tal puudub muu riiklikesse registritesse kantav vara ning majandustegevust tema registrisse kantud aadressil ei toimu. Kohus tuvastas lisaks, et päringute tulemuste põhjal on võlgnik varatu. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi kinnisasja. Liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi sõidukit. Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 07. oktoober 2019 võlgnevus summas 7105,51 eurot. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt esitamata 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded. Kohtul puuduvad muud andmed võlgniku sissetulekute kohta. Kohus kogus andmeid võlgniku vara kohta avalikest registritest, kuid võlgnikul vara puudub. Kuna ka täitemenetlus on toimunud edutult pikema aja jooksul, leiab kohus, et võlgnikul puudub eeldatavalt igasugune vara, mille arvelt saaks tasuda võlgu või läbi viia pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 4-1 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja (töötaja) on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja (võlgniku) vastu pankrotiavalduse ning on kohtu hinnangul pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude 3(4)

2-19-11474 olemasolu tõendanud. Kohus on tuvastanud võlgnikul vara puudumise pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt 02. augusti 2019 määrusega PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja võlausaldaja on jätnud rahasumma tasumata, tuleb PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel jätta ajutine haldur nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Seega tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada. PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. PankrS § 15 lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja, s.o võlausaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuasja materjalidest ei nähtu antud asjas võlgniku menetluskulude olemasolu. Võlgnik ei ole menetluses osalenud. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.