Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 350.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi T M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on T M sõlminud xxx 06.02.2017 väikelaenu laenulepingu, millega on saanud laenu 7500.00 eurot ning kohustanud tagastama laenu jäägi 7650.00 eurot igakuiste maksetena 84 kuu jooksul intressimääraga 15,90% aastas. Osamakse suuruseks on kokkulepitult 154.41 eurot. 24.05.2018 allkirjastas kostja laepingulepingu muutmise lepingu, millega kohustus laenuandjale tagastama 7462.70 eurot 84 kuu jooksul osamaksetega 150.70 eurot, intressimääraga 15,90% aastas. Kostja rikkus kohustusi ning laenuandja ütles lepingu üles 23.09.2018 ning loovutas nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas põhivõlgnevus 7462.70 eurot, intress 433.30 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot ja viivis 721.60 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 500.00 eurot ning mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 alusel 14.09.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 3, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 50.00 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagist ei nähtu, kust tuleneb kostja kohustus tasuda sissenõudmiskulu ning hageja ei ole tõendanud kostjale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollima mh ka hagi veenvust. See tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab arvestada tagaseljaotsuse tegemisel üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu 30.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13 p 16). See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt jätab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude osas, kuna hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulude summas 50.00 eurot väljamõistmiseks kostjalt ei ole hageja poolt õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 8667.60 eurot, mille kohus rahuldas 8617.60 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 500.00 eurot, mis on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 500.00 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 500.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 99% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 495.00 eurot (500.00 × 99%). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (495.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.