SmoothFlight OÜ (registrikood xxx, asukoht Gonsiori tn 18-21 10128 Tallinn) hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood xxx, asukoht Lennujaama tee 13 11101 Tallinn) vastu võla nõudes 1 344,94 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt SmoothFlight OÜ kasuks 1 248,94 eurot (põhivõlg 1 200 eurot, viivis 8,94 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot).
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt SmoothFlight OÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (1 200 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 19.08.2019 kuni põhivõlgnevuse 1 200 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Määrata rahaliselt kindlaks SmoothFlight OÜ põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 200 eurot, mis mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜlt SmoothFlight OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue summas 1 200 eurot, viivis perioodi 16.07.2019 – 18.08.2019 eest summas 8,94 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 ja viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 1 200 eurolt alates 19.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja sõlmis nõude loovutamise lepingud L. I., O. I. ja Z. I.ga (nõuete loovutajad), mille alusel loovutasid nõuete loovutajad oma hüvitisnõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.
Nõuete loovutajad on lennureisijad, kes soetasid endale reisikorraldaja kaudu piletid 06.06.2019 lennule number xxx xxx mida teostas lennuettevõtjana kostja. Nimetatud lend ei väljunud Tallinnast õigeaegselt tulenevalt asjaolust, et lennukil ilmnes ootamatult tehniline rike, mille kohta said nõuete loovutajad ka teate. Lend väljus Tallinnast ligi 24-tunnise hilinemisega. Seega saabusid nõuete loovutajad toimunud sündmuste tagajärjel oma lõppsihtkohta tunduvalt suurema hilinemisega kui kolm tundi (umbes 24 tunnise hilinemisega). Lennuki tehniline rike ei vabasta kostjat Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi ka määrus) sätestatud hüvitise maksmise kohustusest. Hageja esitas 15.07.2019 kostjale hüvitisnõude, nõudeõigust tõendavad broneeringud, pardakaardid, nõude loovutamise lepingud ning teated nõuete loovutamisest. Koos hüvitisnõudega saatis hageja kostjale ka kohtuvälise kompromissettepaneku. 18.07.2019 ja 19.07.2019 hageja tuletas kostjale enda kompromissettepanekust meelde. Kostja ignoreeris eelkirjeldatud kompromissettepanekut. 06.08.2019 ja 09.08.2019 andis hageja kostjale veel võimaluse lahendada asi kohtuväliselt. 15.08.2019 esitas hageja kostjale hagihoiatuse. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Nõue 1 200 euro hüvitamiseks esitati esmakordselt kostjale 15.07.2019. Kostja ei ole käesoleva hetkeni nõuet rahuldanud ja hageja arvestab viivist alates 16.07.2019. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
4.Reisijad ei või loovutada enda hüvitisnõuet kolmandale isikule, mistõttu ei ole nõuete loovutus kehtiv ning hageja ei ole nõuete omanik. Reisijad võivad nõude lennuettevõtja vastu maksma panna üksnes isiklikult. Tegemist on isikliku nõudega, mis tuleneb tarbija (täpsemalt lennureisija) ja lennuettevõtja vahelisest õigussuhtest. Olukorras, kus nõue oleks loovutatav, kaotab hüvitisnõue oma eesmärgi. Leppetrahvi iseloomuga hüvitisnõude eesmärk on konkreetsele tarbijale konkreetse juhtumi puhul konkreetses summas hüvitise maksmine. Nõude loovutamise lubamine ei täida seda eesmärki – reisijale ei maksta määruses sätestatud summat (loovutuse saaja vahendustasu tõttu) ning lennuettevõtja poolt ei toimu isiklikult loovutuse saajale talle põhjustatud ebamugavuse eest tasu maksmist. Nõude isiklikku iseloomu kinnitab ka määruse tekst, kus õigustatud isikuna (sh hüvitise saajana) on läbivalt kasutatud väljendit reisija, selle asemel, et kasutada muud väljendit (nt võlgnik). Samuti kinnitab nõude isiklikku iseloomu Euroopa Kohtu praktika seonduvalt vahendaja kaudu ostetud piletite hüvitamisega. Olukorras, kus reisija on ostnud lennupileti vahendaja kaudu (nt reisibüroo või muu lennupileteid vahendav ettevõte), on reisijal endiselt õigus piletihinna tagasimaksmisele lennuettevõtja vastu, mitte vahendaja vastu (nt lahendi nr C-601/17, p 20). Euroopa Kohtu praktika kohaselt on määrusest tuleneva võlasuhte pooleks reisija isiklikult ja lennuettevõtja isiklikult. Sellist määruse tõlgendust toetab nt Euroopa Kohtu seisukoht lahendis nr C-204/08. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 5(1)(b) teise taande kohaselt võib teenuse osutaja vastu, kelle asukoht on ühes liikmeriigis, pöörduda teise liikmesriigi kohtusse, kui teenust pakuti või oleks pidanut pakutama teises liikmesriigis. Tegemist on erandiga artiklis 2 sisalduvast üldreeglist, mille kohaselt tuleb isiku vastu pöörduda tema asukohamaa kohtusse. Lahendi nr C-204/08 p-s 47 on Euroopa Kohus leidnud, et lennureisijaid, kes reisivad ühest liikmesriigist teise, võivad pöörduda hüvitisnõudega lennuettevõtja vastu nii reisi algus- kui sihtpuntki kohtusse. Lahend annab üldreeglist kõrvale kaldumise õiguse üksnes lennureisijale isiklikult. Isiklikku iseloomu on hüvitisnõudele omistanud Euroopa Kohtu lahendi nr C-204/08 valguses nt Itaalia madalama astme kohtud, eitades sellest tulenevalt ühtlasi reisija õigust nõuet loovutada.
5.Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutusi alaealiste laste puhul (tõendatud ei ole hooldusõiguse olemasolu, mida oleks võimalik tõendada nt sünnitunnistusega). Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas
6.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hüvitisnõuded ei ole loovutatavad. See ei tulene võlaõigusseadusest ega määrusest. Lennuettevõtja hüvitise tasumise kohustus ei ole käsitletav sellise kohustusena, mida ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Väljendi „võlgnik“ mittekasutamine väljendi „reisija“ asemel Euroopa Liidu seadusandja poolt viitab ainult Euroopa Liidu seadusandja eelistustele keelekasutuses. Müügilepingu puhul on seadusandja nimetanud kahjuhüvitist saama õigustatud isikuks ostja (aga mitte ostjalt vastava hüvitisnõude omandanud potentsiaalse kolmanda isiku), see ei tähenda seda, et vastav nõue ei ole loovutatav. Euroopa Kohtu seisukoht seoses vahendajalt pileti ostmisega puudutab kõigest hüvitisnõude võimalikku adressaati ehk seda, kelle vastu saab hüvitisnõude üldse esitada. Antud Euroopa Kohtu seisukoht ei kinnita midagi muud peale selle, et hüvitist saab nõuda ainult lendu teostanud lennuettevõtjalt. Kindlasti ei võimalda antud Euroopa Kohtu seisukoht järeldada, et lennureisija ei saa loovutada oma hüvitisnõude kolmandale isikule. Euroopa Kohtu seisukoht lahendis number C-204/08 ei kinnita seda, et hüvitise nõudeõigus lennuettevõtja vastu on isikliku iseloomuga ja mitteloovutatav. Euroopa Kohus on nimetatud otsuse punktis 47 sõnaselgelt rõhutanud: „pädev kohus on hageja valikul see kohus, mille tööpiirkonnas asub lennuki väljumis- või saabumiskoht“. Euroopa Kohus ei rõhuta nimetatud lahendis, et hagi esitamise õigus on ainult lennureisijal ja mitte näiteks kolmandal isikul, kellele lennureisija oleks oma nõude loovutanud. Käesolevas tsiviilasjas ei puutu asjasse see, kuidas on nõude loovutamise instituut reguleeritud Itaalia siseriiklikus õiguses ning kuidas Itaalia kohtud sellest lähtuvalt hüvitisnõude loovutamise võimalikkust hindavad.
7.Hageja on esitanud piisavalt dokumente, mis kinnitavad nõudeõiguse olemasolu nõuete loovutajatel ning mis tõendavad ka toimunud loovutusi – sealhulgas alaealisele lapsele kuulunud nõudeõiguse loovutuse. Eluliselt usutav ei ole see, et kostja ei ole saanud juba lennureisi broneerimise käigus piisavalt andmeid, mis kinnitavad, et nõuete loovutajad on õigustatud hüvitist saama – sealhulgas andmeid alaealise nõude loovutaja kohta. Kostja puhul on tegemist lennuettevõtjaga, kes omab ja peab omama informatsiooni reisijate andmete kohta ja andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks (sealhulgas andmed selle kohta, kes on alaealine reisija ja kes on alaealise reisija seaduslik esindaja). Seda põhjusel, et tegemist on reisijatega, kellele kostja osutab reisijaveoteenust, millega kaasneb paratamatult kostja kui lennuettevõtja poolt lennureisijate kui andmesubjektide isiklike andmete kogumine ja töötlemine. Hageja ei pea esitama täiendavalt massiliselt dokumente selleks, et kostjat saaks lõpuks kohustada oma kohustused hageja suhtes täitma. Alaealise nõude loovutaja nõude loovutamise lepingus on selgelt märgitud, et lepingu on allkirjastatud alaealise nõude loovutaja seaduslik esindaja (ema). Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.
9.Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. L. I., O. I. ja Z. I. soetasid endale piletid 06.06.2019 lennule number XXX xxx mida teostas lennuettevõtjana kostja (t lk 21-22). Lend number XXX pidi algse lennuplaani kohaselt väljuma Tallinnast 06.06.2019 kell x, kuid ei väljunud õigeaegselt lennukil ootamatult ilmnenud tehnilise rikke tõttu ja selle kohta said L. I., O. I. ja Z. I. teate (t lk 23). Lend väljus Tallinnast 07.06.2019 kell x. Hageja esitas 15.07.2019 kostjale hüvitisnõude, nõudeõigust tõendavad broneeringud, pardakaardid, nõude loovutamise lepingud, teated nõuete loovutamisest ja kompromissettepaneku (t lk 24-25). Pärast seda pöördus hageja kostja poole ka 18.07.2019, 19.07.2019, 06.08.2019, 09.08.2019 ning 15.08.2019 (t lk 26-28). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Lennureisija hüvitiste väljamõistmist käsitleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 261/2004 11. veebruarist 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Määruse art 5 p 1 c järgi on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt sama määruse artiklile 7, kui ei esine art 5 p 1 c alapunktides i)-iii) nimetatud asjaolusid. Artikkel 7 p 1 kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500–3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohtu praktikas (otsus liidetud kohtuasjades C‐402/07 ja C‐432/07) on leitud, et määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, ja seega võivad nad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud selle määruse artiklis 7, kui nad hilinenud lennu tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem.
11.Hageja on esitanud nõude tuginedes sellele, et L. I., O. I. ja Z. I. on loovutanud hüvitisnõuded hagejale ning selle kohta on esitatud nõude loovutamise lepingud ja teated nõude loovutamise kohta (t lk 7-20). Kostja vastuväited seisnevad selles, et kostja hinnangul ei saa nõudeid loovutada ning alaealise reisija puhul ei ole tõendatud nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isiku hooldusõiguse olemasolu.
12.Alaealise reisija Z. I. nõude loovutamise lepingu on allkirjastanud O. I.. TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist, et alaealise nõude loovutaja seaduslik esindaja on alati olnud O. I. (kohus teavitas sellest ka menetlusosalisi). Seega on alaealise lapse nimel nõude loovutamise lepingu allkirjastanud selleks õigustatud isik.
13.Järgnevalt käsitleb kohus kostja põhjendusi väitele, et hüvitisnõuded ei ole loovutatavad. Hageja kostja põhjendustega ei nõustu. Ka kohus ei nõustu kostja seisukohaga.
14.Kostja hinnangul võib reisija hüvitisnõude maksma panna üksnes isiklikult, vastasel juhul kaotab hüvitisnõue oma eesmärgi – konkreetsele tarbijale konkreetse juhtumi puhul konkreetses summas hüvitise maksmine. Määrus nõude loovutamist ei käsitle. VÕS § 164 lg 1 sätestab: „Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada,
kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.“ Hüvitisnõue kui rahaline nõue ei ole selline, mida ei saaks sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lennuettevõtja tasub hüvitise samal viisil (rahas) ja samas summas, kui ta tasuks selle reisijale. Loovutamise piirangud sätestab VÕS § 166 lg 1: „Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.“ Nõuded millele ei saa pöörata sissenõuet on välja toodud eelkõige täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 ja see loetelu hõlmab peamiselt erinevaid riiklikke toetusi, samuti seadusel põhinevat elatist, riiklikku pensioni ning kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstavat hüvitist (välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest) ja mittevaralise kahju hüvitist. Lennu hilinemise eest tasumisele kuuluv hüvitis ei paigutu nende liikide alla, seejuures ei saa seda ka käsitleda ka mittevaralise kahju hüvitisena – kuigi hüvitis on mõeldud ebamugavuste korvamiseks, ei ole ebamugavused siiski käsitletavad isiku füüsilise ja hingelise valu ning kannatustena, mis on mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks (VÕS § 132). Alust pidada nõudeid mitteloovutatavaks ei anna ka see, et reisija saab loovutuse korral vahendustasu tõttu hüvitist vähem kui peaks – reisija jaoks võib olla väärtus ka sellel, et ta ei pea tegelema ise hüvitise nõudmisega (sealhulgas võimalike vaidlustega) ja selle mugavuse nimel on ta nõus saama väiksema rahasumma. Nõude loovutamine ei ole vastuolus määruse eesmärgiga tagada reisijatele hüvitus ebamugavuste eest.
15.Määruses kasutatav termin „reisija“ ei anna kohtu hinnangul alust pidada nõuet mitteloovutatavaks. Ka võlaõigusseaduses kasutatakse õigussuhte osaliste kohta muid väljendeid kui võlgnik ja võlausaldaja (laenuandja, laenuvõtja, müüja, ostja jne), kuid see ei tähenda, et nõudeid ei tohi loovutada. Kohus märgib ka seda, et kui reisija asemel olekski kasutatud mõnda üldmõistet, siis oleks selleks olnud võlausaldaja (mitte võlgnik).
16.Kostja poolt esitatud Euroopa Kohtu praktikale tuginev seisukoht, et vahendaja kaudu ostetud piletihinna tagasimaksmise nõue on reisijal lennuettevõtja mitte vahendaja vastu, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Selle seisukoha mõte on rõhutada nõude adressaadi isikut – lennuettevõtja, mitte vahendaja. Kostja on viidanud ka Euroopa Kohtu lahendi nr C-204/08 p-s 47 seisukohale, et lennureisijaid võivad pöörduda hüvitisnõudega lennuettevõtja vastu nii reisi algus- kui sihtpunkti kohtusse. See seisukoht käsitleb kohtualluvust, täpsemalt õigust kalduda kõrvale kohtualluvuse üldreeglist. Kohane on ka hageja märkus, et nimetatud punkt räägib hageja õigusest esitada hagi ja seal pole spetsiaalselt rõhutatud reisijat – punkt 47 on sõnastatud järgmiselt: „Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et reisijate lennutranspordi korral ühest liikmesriigist teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, mis toimub lepingu alusel, mis on sõlmitud vaid ühe lennuettevõtjaga, kes on tegelik vedaja, on kohus, kes on pädev lahendama sellel transpordilepingul ja määrusel nr 261/2004 põhinevat hüvitisnõuet, hageja valikul see kohus, mille tööpiirkonnas asub lennuki väljumis- või saabumiskoht, nagu need on lepingus kokku lepitud.“ Kostja väidetest seoses nõude adressaadi ja kohtualluvusega ei saa teha järeldust selle kohta kas nõudeid tohib või ei tohi loovutada. Itaalia kohtute võimalik hinnang nõuete loovutatavuse osas ei ole siduv Eesti kohtu jaoks.
17.Seega on kohtu hinnangul nõuded loovutatavad, hageja on saanud nõuete omanikuks ning tal on nõudeõigus kostja vastu.
18.Kostja ei ole vaidlustanud seda, et reisijatel on õigus saada hüvitist ega nõutava hüvitise suurust. Kohtu hinnangul on nõutava hüvitise suurus korrektne. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 200 eurot.
19.Hageja on esitanud ka viivisenõude 8,94 eurot kuni hagi esitamiseni ja seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole viivisenõude ega viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 8,94 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 19.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
20.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kostja on viivituses hüvitisnõude täitmisega ning hagejal on õigus nõuda viivist, on kostjal tekkinud kohustus ka sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 200 eurot, viivise 8,94 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 19.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
22.TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot. Kostja ei ole menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks käesolevas asjas on 1 344,94 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 200 eurot. Sellises summas on riigilõivu tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 200 eurot ja mõistab menetluskulud kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.