Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt hageja Lennuabi OÜ kasuks välja võlgnevus kokku summas 3000 eurot.
5.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt hageja Lennuabi OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 506,34 eurot.
6.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia hageja OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks välja viivis põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.
7.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt hageja Lennuabi OÜ kasuks
välja sissenõudmiskulud summas 280 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OÜ Lennuabi esitas Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu, milles palus: − mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 4200 eurot; − mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 21.03.2023 summas 67,66 eurot; − mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks sissenõudmiskulud summas 280 eurot; − mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni; − mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni; − jätta menetluskulud täielikult SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt E. P., A. S., M. A., A. A., J. A., L. A., G. K. reisisid 21.12.2021 SmartLynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi kostja) opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 21.12.2021 kell 07:00, väljus aga üle 4 tunnise hilinemisega 21.12.2021 kell 11:25. Eelnimetatud lend hilines üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 7 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
3.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 21.12.2021 lennu MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 c’le saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500km) nimetatud lendude puhul. Seega on Lennuabi OÜ’l 7 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 c) järgi hüvitist kokku summas 4200 eurot (600 eurot reisija kohta).
4.Hageja põhinõue on 4200 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023. Seega on hagejate viivisenõue põhjendatud kogusummas 67,66 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 280 eurot (7 reisijat x 40 eurot).
6.KOSTJA SEISUKOHT
7.Kostja tunnistab nõudeid järgnevate reisijatega seonduvate lennuhüvitise nõuete osas: A. S. ja E. P.
8.Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega L. A. ja J. A. esitatud (i) lennuhüvitise maksmise nõudele; (ii) viivisenõudele ning (iii) seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust.
9.Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad L. A. ja J. A. neile Määrusest tulenevast lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek.
10.Muuhulgas ei oma tähtsust see et, kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta, kuivõrd see ei muuda fakti, et nõude loovutamisel lõppeb alaealise lapse nõue kostja vastu PKS § 131 tähenduses ning alaealisel lapsel pole enam õigust oma seaduslike esindajate kaudu lennuettevõtja vastu nõuet esitada.
11.Samuti ei takistaks taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Määrus ei sätesta lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, s.t lennuhüvitisele nõuetele kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul alates lennu toimumisest. Sellest johtuvalt on vanematel piisavalt aega nii kohtu nõusoleku saamiseks kui nõude esitamiseks, milleks lapse seaduslikud esindajad ei ole kohustatud kasutama hageja teenust.
12.Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Kuivõrd kohtu eelnevat nõusolekut ei ole taotletud, ei ole ka kontrollitud, kas nõude loovutamised on alaealiste huvides, kas nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem (ühise hooldusõiguse korral) on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Samuti ei ole võimalik välja selgitada seda, kas saadavad rahalised vahendid, juhul kui kohus nõude rahuldab, on vajalikud lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või tuleks need paigutada eraldi pangakontole vastavalt PKS § 186 lg-le 1.
13.Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise puhul on tegemist nõude lõppemisega PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ning tulenevalt asjaolust, et puudus kohtu nõusolek nimetatud tehingu sõlmimiseks, on nimetatud tehingud tühised. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
14.Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja
tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Kusjuures, lepinguga antakse hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See aga tähendab, et Määrusega fikseeritud hüvitissumma, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest (nõude loovutamise lepingu punkt 6). Näiteks olukorras, kus hageja otsustab vastavalt oma äranägemisele nõuet mitte realiseerida, ei ole alaealisel lapsel võimalik nõuet maksma panna, kuivõrd sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas alaealine reisija oma nõude ja sellega kaasnevad nõuded (sh viivisenõuded) tervikuna hagejale. Seda, et nõue on vähenenud, on kinnitanud ka Harju Maakohus 07.10.2019 otsuse nr 2-19-12343 p-s 14 („reisija saab loovutuse korral vahendustasu tõttu hüvitist vähem kui peaks“).
15.Käesoleval juhul ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui Määrusest alaealisest lapsest reisijale tulenev nõue, on alaealise lapse huvides. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
16.Juhul kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguste lepingute sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealiste reisijate L. A. ja J. A. nimel keegi M. A. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda.
17.Kokkuvõtlikult palub kostja jätta nõuded seoses reisijatega L. A. ja J. A. rahuldamata.
18.Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. esitatud (i) lennuhüvitise maksmise nõudele; (ii) viivisenõudele ning (iii) seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele.
19.Hageja on hagiavalduses esitanud nõude seoses kostja poolt teostatud lennuga nr MYX585, mis toimus 21.12.2021. Hageja on esitanud nõude loovutamise lepingud, millest nähtub, et (i) reisijaga L. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585; (ii) reisijaga J. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585; (iii) reisijaga M. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585; (iv) reisijaga G. K. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585; ning (v) reisijaga A. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585. Kuivõrd hageja ei ole sõlminud nõude loovutamise lepingut seoses kostja 21.12.2021 lennuga nr MYX585, ei ole hageja hagiavalduses nimetatud nõuete omanikuks saanud. Kuivõrd nõude loovutamist ei ole toimunud, ei ole hagejal õigus nõuda nimetatud reisijate nimel nii lennuhüvitist kui ka sellega seonduvaid kõrvalnõudeid.
20.Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et nõue seoses reisijatega L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. tuleb jätta rahuldamata.
21.Nõude loovutamise lepingute tagantjärgi sõlmimise fakti ehk nende sõlmimist pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist tuleks arvestada menetluskulude väljamõistmisel.
22.Kostja ei saa nõustuda sellega, et nõue oli loovutatud juba nõude loovutamise lepingu allkirjastamisega üksnes reisijate poolt. Vastavalt VÕS 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse saavutamiseks on vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Nõude loovutamiseks ei ole käsutuse jõustumiseks vaja teha muid toiminguid kui sõlmida loovutamiskokkuleppe, seetõttu jõustub ja teostub käsutus koos kohustustehinguga. Nõude ülemineku hetkeks on loovutamislepingu jõustumise hetk, kui pooled ei lepi nõude ülemineku hetkena kokku hilisemat tähtaega. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel.
23.Hageja esitas hagiavalduse lisana üksnes reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (25.01.2023) ega ka hagiavalduse esitamise hetkel (21.03.2023) ei olnud tõendina esitatud nõude loovutamise lepingud mõlema poole poolt allkirjastatud, näiteks on lepingud üksnes reisijate poolt allkirjastatud järgnevalt: A. S. allkirjastanud nõude loovutamise 12.02.2023; A. A. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; M. A. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisijate L. A. ja J. A. nimel 12.02.2023; E. P. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; 5) G. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023.
24.Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisas esitatud lepingute puhul oli tegemist üksnes reisijate ühepoolse tahteavaldusega sõlmida mõlema poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise leping. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Esialgselt esitatud lepingu kavanditest nähtus selgelt, et lepingupoolte soov oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel (vt nõude loovutamise lepingu p 11). Kuivõrd tegemist peab olema allkirjastatud lepinguga, ei piisa reisija ühepoolsest tahteavaldusest.
25.Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine arusaam oli, et nõude loovutamise leping loetakse sõlmituks ka üksnes reisijate poolt lepingu allkirjastamisega ning seega ka seda, et hageja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse või esialgse hagiavalduse esitamise hetkel nõuete omanik.
26.Seega tekkis olukord, kus hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik. Seejuures rõhutab kostja, et hageja on nimetatud nõuded esitanud pahatahtlikult ning kohut teadlikult eksitades, kinnitades maksekäsu kiiremenetluse avalduses, et nõuded on hagejale loovutatud. Nimelt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kinnitas hageja, et on „esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse“. Hageja täiendatud hagiavaldusest nähtub, et tegelikkuses sõlmiti kõik nõuete loovutamise lepingud alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist, s.o. 06.04.2023, kui hageja esindaja nõude loovutamise lepingud omapoolselt allkirjastas.
27.Oluline ei ole ka asjaolu, et hagejal võis olla volitus reisijate nimel hagiavaldus esitada, kuivõrd hagi esitas Lennuabi OÜ enda nimel, mitte reisijate nimel kui nende lepinguline esindaja. Seega isegi kui lugeda, et hagejal oli volitus reisijaid kohtumenetluses esindada, esitati hagi Lennuabi väidetavate õiguste kaitseks, mitte reisijate õiguste kaitseks.
28.Lisaks rõhutab kostja, et esimene kompromissiettepanek tehti hagejale heas usus enne, kui reisijate poolt ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati. Kusjuures, just esimeses kompromissiettepanekus küsiski kostja dokumente nõuete loovutamise kohta, mis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses väitis olid juba sõlmitud. Üksnes pärast seda, kui kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente palus, lasi hageja
reisijatel nõude loovutamise lepingud allkirjastada. Seejuures allkirjastas nõude loovutamise lepingud kostja esindaja alles 06.04.2023, s.o. pärast hagiavalduse esitamist.
29.Lisaks märgib kostja, et pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud. Seega oli välistatud ka võimalus saavutada kohtuväline kompromiss.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
31.Hageja tugineb kostja vastu hagi esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt E. P., A. S., M. A., A. A., J. A., L. A., G. K. lennuhüvistise nõude, millele lisandusid kõrvalkujud. Hageja osundab, et kõik eelnimetatud reisijad reisisid 21.12.2021 SmartLynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi kostja) opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 21.12.2021 kell 07:00, väljus aga üle 4 tunnise hilinemisega 21.12.2021 kell 11:25. Eelnimetatud lend hilines üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 7 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
32.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
33.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
34.Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.
35.Määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on
kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
36.Euroopa Kohus on oma lahendites leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC-549/07 ning C-257/14). Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C402/07 ja C-432/07 väljendatud seisukohale, enam kui 3 tundi hilinenud lennud tuleb võrdsustada tühistatud lendudega.
37.Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61 seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Euroopa Liidu Kohus on mõistet „saabumisaeg” sisustanud kohtuasjas
C-452/13
(Germanwings, ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt: „Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“
38.Kostja on reisijate A. S. ja E. P. lennuhüvitise nõude osas vastuses hagile nõude õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
39.Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 1200 euro nõude osas. Kohus rahuldab hagi osaliseltõigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse (lennuhüvitise) 1200 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhivõlgnevuse 1200 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).
40.Kostja leiab, et seoses reisijate L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. esitatud nõuded tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole sõlminud nõude loovutamise lepingut seoses kostja 21.12.2021 lennuga nr MYX585, mistõttu ei ole hageja hagiavalduses nimetatud nõuete omanikuks saanud. Kuivõrd nõude loovutamist ei ole toimunud, ei ole hagejal õigus nõuda nimetatud reisijate nimel nii lennuhüvitist kui ka sellega seonduvaid kõrvalnõudeid.
41.Kohus tuvastab, et L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. elektroonilisest piletist nähtub, et L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. lendasid 21.12.2021 lennuga nr MYX585 suunal Tallinn Hurgada ja naasid 28.12.2021 lennuga nr MYX586 suunaga Hurgada- Tallinn (dtl 104-105). Seega on tegemist ilmselge eksimusega kuupäeva märkimisel nõude loovutajate poolt, kus lennu number ja suund on õiged ja kõik nõude loovutajad - L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. on hagejale kinnitanud, et soovisid loovutada just 21.12.2021 lennuga nr MYX585 seotud nõudeid (dtl 107). Kohus leiab, et hoolimata lennu kuupäevas ühe numbriga eksimisest, on nõude loovutajad soovinud loovutada just 21.12.2021 lennuga nr MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada nõudeid, mis neile kuulusid seoses nimetatud lennu hilinemisega enam kui 4 tundi.
42.Kostja leiab, et alaealiste laste L. A. ja J. A. nõude loovutamise lepingud on allkirjastanud alaealiste reisijate L. A. ja J. A. nimel keegi M. A. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda.
Kohus tuvastab, et L. A. ja J. A. ema on M. A. (tlk 102-103). Seega on laste L. A. ja J. A. nõude loovutamise lepingud allkirjastatud nende seadusliku esindaja M. A. poolt.
43.Kostja vaidleb vastu seoses reisijate L. A. ja J. A. esitatutud nõutele, leides, et nõuded ei ole kehtivalt hagejale loovutatud. Kohus kostja seisukohtaga ei nõustu.
44.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg-s 1 on toodud tehingute loetelu, milliste tegemiseks on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud PKS § 186 lg-s 4 sätestatud juhtudel.
45.Kohtu hinnangul puudus praegusel juhul vajadus lapse nimel tehingu tegemiseks küsida eelnevalt kohtu nõusolekut, kuivõrd vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seega on vanemad täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise sissenõudmiseks, mis võimaldab hüvitise alaealistele lihtsustatud korras välja mõista.
46.PKS §-s 188 sätestatud piirangute eesmärk on lapse huvide kaitse, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanema poolt ning võimalikke kuritarvitusi. Kohus nõustub hagejaga, et lennuhüvitise nõude loovutamise leping ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetluses teovõimetu nõude loovutaja huvidega ning nõude loovutamise lepinguga ei rikuta kuidagi lapse varalisi õigusi ja huve vaid seistakse õiguse eest saada hüvitist pahatahtlikult lennuettevõttelt EL määruse alusel. Vanema poolt alaealise lapse lennuhüvitise nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohtu nõusolek. PKS §-de 131 ja 188 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik eelkõige tehinguteks, mis seoses varast ja õigustest loobumise või kohustuste tekitamisega, võivad kahjustada lapse varalisi huve. Selliste tehingute hulka ei kuulu lennuhüvitise nõude loovutamine, mille eesmärgiks on lapse varaliste huvide parandamine. Lennuhüvitise nõude loovutamine aitab tagada nõude kiire ja efektiivse rahuldamise ning riskivabalt lennuhüvitise lapsele väljamõistmise.
47.Perekonnaõiguse üldiste põhimõtete ning PKS §-de 131 ja 188 mõtte vastane oleks tõlgendus, mille järgi peaks vanem saama kohtu nõusoleku selleks, et loovutada lapse nõue olukorras, kus nõude loovutamise eesmärk on lapse huvide tõhusam tagamine ja nõude efektiivsem realiseerimine. Kui vanem oleks kohustatud iga väiksema asja korral, nagu lapse lennuhüvitise nõude loovutamine, saama kohtu nõusoleku, siis selle protsessi tülikuse ja ajakulu tõttu neid nõusolekuid praktilises elus lihtsalt ei küsitaks ning pigem jäetaks laste lennuhüvitis sisse nõudmata. Sellest võidaks üksnes lennuettevõte, kelle huvi on vältida reisijatele lennuhüvitise maksmist.
48.Kohus märgib, et lapsevanemad on mõlemal juhul loovutanud nõude tervikuna hagejale vähendamata nõuet, seega hageja nõuab hagis nii reisijate L. A. kui ka J. A. eest EU 261/2004 määrus artikkel 7 c) alusel 1200 eurot (2 x 600 eurot), seega ei ole nõude loovutamisega nõuet vähendatud. L. A. ja J. A. vanemad täidavad seadusest tulenevat kohustust ja kasutavad hageja teenust selleks, et sisse nõuda õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded – hüvitised kostja opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise eest vastavalt EU
261/2004 määrus artikkel 7 c)’le. Juhul kui L. A. ja J. A. vanemad ei kasutaks hageja teenust, jääks L. A. ja J. A. ilmselgelt sisse nõudmata. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei pidanud L. A. ja J. A. vanematel olema kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb on lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused (PKS § 132 lg 1), milleks antud juhul on hageja tasu 30% nõudest. Hageja on selgitanud, et ükski reisija ei maksa hagejale ühtegi muud tasu peale tasu, mis arvestatakse maha tulemist, seega kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta ja hageja kannab ise kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. Kohus nõustub hagejaga, et on loomulik ja eluline, et lapsevanem nõuab üheskoos enda nõudega sisse ka oma alaealise lapse nõude, kelle pileti eest on ta tasunud ja millisele hüvitisele on alaealisel lapsel õigus.
49.Käesoleval juhul seisavad lapsevanemad oma alaealiste laste õiguste eest saada hüvitist EU 261/2004 määrus artikkel 7 b) alusel kasutades selleks vastustaja teenust. Kuigi kostja väidab, et lapsevanemad saaksid ise pöörduda kohtusse oma laste nõuete kaitseks, siis jätab kostja arvestamata asjaolu, et kohtusse pöördumine nõuab õigusalaseid teadmisi, sellega kaasneb rahaline kulu (riigilõiv, menetluskulud) ja ajaline kulu, millest kõigest võib lapsevanemal puudus olla. Ning olukorras kus lapsevanem otsustab lapse lennuhüvitise nõude sisse nõuda juristi või advokaadi abiga, siis tuleb tal ka sellisel juhul tasuda õigusabiteenuse eest.
50.Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et nõude sissenõudmisega kaasnevad kulud, et tehing oleks tehtud tingimusel, mis ei ole alaealiste huvides. Hüvitise saamiseks oli vajalik õigusabi kasutamine, samuti riigilõivu tasumine. Eelnimetatud põhjustel hüvitise ulatuse vähenemist 30% võrra saab käsitada tasuna lennuhüvitise sissenõudmise eest kolmanda isiku poolt. Juhul, kui sissenõudmine ei õnnestu või alaealistele on tekitatud kahju, on alaealistel PKS § 133 alusel nõudeõigus vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise.
51.Kohus leiab, et juhul kui laste vanemate poolt laste lennuhüvitise nõue hagejale loovutamine peaks siiski vajama kohtu nõusolekut, siis on kohus käesolevas tsiviilasjas hinnanud laste huve ja annab M. A.’le tagantjärgi nõusoleku tema laste L. A. ja J. A. nõude loovutamiseks hagile.
52.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et reisijate, sh alaealiste reisijate nõuded on kehtivalt hagejal loovutatud. Puudub vaidluse, et Tallinn- Hurgada lennu vahemaa on 3647km ja lend, mis pidi väljuma 21.12.2021 kell 07:00, väljus aga üle 4 tunnise hilinemisega 21.12.2021 kell 11:25. Eelnimetatud lend hilines üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Seega tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 3000 eurot (reisijad L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K.).
53.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise aja 21.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhisumma 4200 eurot tasumiseni (reisijad A. S., E. P., L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K.).
54.VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
55.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise
nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
56.Hageja on palunud mõista viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 21.03.2023 summas 67,66 eurot. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik. Seega tuleb kostjalt välja mõista alates maksukäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagi esitamiseni 21.03.2023 sissenõutavaks muutnud viivised summas 67,66 eurot.
57.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest 4200 eurot alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.03.2024 summas 438,68 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee) ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.
58.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta kogusummas 280 eurot (7 x 40). VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kostja ei ole sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 280 eurot.
59.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3000 eurot, võla sissenõudmiskulud 280 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates maksekäsu kiirmenetlus avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.03.2024 summas 506,34 eurot (67,66+438,68), lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 16.03.2024 kuni põhinõude (4200 eurot) täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
60.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
61.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
62.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
63.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.