lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-104482/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-104482/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1232
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-104482

Tsiviilasi

Margit Susi hagi Jarmo Paluoja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margit Susi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Margit Susi (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja (kostja): Jarmo Paluoja (ik: XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. juuni 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Margit Susi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Margit Susi (hageja) esitas 05.03.2018 Jarmo Paluoja (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 09.05.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 372,38 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus edastas 15.05.2018 määrusega hagi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule. 15.06.2018 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingutest tulenev tasumata intress, viivis ja leppetrahv kogusummas 184,54 eurot.
2.Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, leides, et laenulepingud on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga ning tühised. 05.04.2019 esitatud täiendavas seisukohas palus kostja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt määrata kostjale hageja poolt vastutustundetu laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitis vastavalt kohtu siseveendumusele ja tasaarvestada see hageja nõudega ning vähendada leppetrahvinõuet.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 5. juuni 2019 otsusega hagi ning mõistis J. Paluojalt välja M. Susi kasuks 184,54 eurot, millest 109,77 eurot on intress, 2,77 eurot viivis ja 72 eurot leppetrahv. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 260 eurot ja viivise menetluskuludelt 260 eurot alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 260 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja laenulepingute järgne võlgnevus intresside, viiviste ja leppetrahvi osas tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oleks tasaarvestatav nõue hageja vastu. Seetõttu puudub alus hageja nõuete tasaarvestamiseks kostja nõudega. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 1200 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 1125 eurot (sh käibemaks) 7,5 tunni õigusabi eest. Esindaja tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-4-15), et üksnes erandlike asjaolude esinemise korral on vajalik ja põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Riigikohus rõhutas, et hagis taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalistele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

Tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Asi lahendati kirjalikus menetluses. Kuigi hageja esindaja on esitanud täiendavad seisukohad, ei ole tsiviilasja maht tavapärasest suurem. Seetõttu on võimalik lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta lähtekohaks tsiviilasja hind 185 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 260 eurot (75 eurot riigilõiv + 185 eurot lepingulise esindaja kulu). TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt välja mõista ka hageja taotletud viivis menetluskuludelt. Kohtupraktika järgi ei või viivisenõue ületada menetluskulude 260 eurot suurust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M. Susi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. juuni 2019 otsuse tühistamist osaliselt osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 260 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1200 eurot (sh käibemaks) ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult üksnes tsiviilasja hinnast ja asja keerukusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande § 175 kommentaari 3.4.3.3 järgi ei saa asja hind olla kulude väljamõistmisel määrav. Väiksemate rahaliste nõuete sissenõudmiseks ei saa pidada õigusabi ja esindaja kasutamist iseenesest ebamõistlikuks, mistõttu tuleb arvestada ka kuluga, mis võib nõude suuruse ületada; 2) on suur osa menetluskuludest tekkinud seoses kostja hagivastusele ja kirjalikule seisukohale vastamisega. Kostja esitas hagile vastuse 22 lisaga ning pidas võimalikuks kompromissi, mille sisuks oli hageja poolt nõudest loobumine. Hageja juhtis 03.10.2018 arvamuses tähelepanu, et vastuse p-s 6 toodud seisukohti saab käsitleda väljapressimisena. Karistusseadustiku tähenduses väljapressimisele viitavate tunnustega teoga oma õiguste kaitsmine on sedavõrd tõsine hageja põhiõiguste riive, millele puudub võimalus jätta lepingulise esindaja vahenduseta reageerimata. Kohus on pidanud põhjendatuks, et hageja oleks 150-eurose (sh käibemaks) tunnihinna juures olnud õigustatud kasutama õigusabi maksimaalselt 1,23 tunni ulatuses. Kostja õiguslikke seisukohti, arvukat Riigikohtu lahenditele viitamist ja kahjuhüvitise nõuet silmas pidades ei saa pidada põhjendatuks, et hageja oleks pidanud kohtumenetluse läbima sisuliselt ilma esindajata.
5.J. Paluoja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub kostja kohtu seisukohaga, mille järgi on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tsiviilasja maht ei ole tavapärasest suurem ega asi keskmisest keerukam.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja ja seda kostjalt tema kasuks väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) suuruse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja õigusabikulude suuruse kohta ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10) märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praeguses asjas on maakohus hinnanud kõiki kohtuvaidluse asjaolusid, eelkõige asja keerukust ja mahukust, ning asunud põhjendatud seisukohale, et puudub alus mõista hageja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Maakohtu selline seisukoht on vastavuses Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15), mille kohaselt tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selliseid erandlikke asjaolusid vaidlusaluses asjas ei esine. Sellest tulenevalt on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on esindajakulu suuruse hindamisel lähtunud ainult tsiviilasja hinnast. See, et kostja vaidles hagile vastu ja esitas omapoolseid erinevaid väiteid, ei anna alust järelduseks, et tegemist on sisuliselt eriliselt keeruka ja mahuka asjaga.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulu ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja