Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
04. oktoober 2019 kell 13.00, Narvas
Tsiviilasja number
2-19-12002
Tsiviilasi
R S avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
01. oktoober 2019
Menetlusosalised
Võlgnik: R S (isikukood XXX , elukoht XXX; tel XXX) Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post [email protected], tel XXX)
pankrotihaldur on seisukohal, et see on käeoleval ajal turuväärtus nimetatud 1⁄4 kinnistu osale. Tegemist on XXX juures asuva suvilaga, mis on väga halvas seisukorras. Võlgnikul muu registreerimisele kuuluv vallasvara puudub. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Ka võlgniku kinnitusel puudub muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka kohtutäiturid. Võlgniku suhtes toimub 23 täitemenetlust ning nende käigus pole nõudeid rahuldada suudetud. Ajutise halduri hinnangul on seega võlgnikul vara summas 488.59 eurot. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 13 632.32 eurot. Kohustused võivad suureneda intresside võrra. Võlgniku kohustused ületavad seega varasid vähemalt 13 143.00 euro võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida töötasu ulatuses, et tasuda võlgnevusi. Võlgniku sissetulekuks on ainult sotsiaaltoetused väiksemas summas kui minimaalne töötasu. Nimetatud summast ei ole TMS § 131-132 alusel võimalik kinnipidamisi teostada ning võlgnik ei suuda selle arvelt nõudeid tasuda. Käesoleval ajal pole ette näha võlgniku töötasu tekkimist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnevused suurenevad hoopis viiviste ja menetluskulude võrra. Pole näha, et võlgnik tulevikus võiks saada tasuvama töökoha ja töötasu, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku sissetulekule ei saa TMS § 131 ja TMS § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tervisliku seisundi tõttu on ta kaotanud töökoha, mistõttu ei suutnud enam võlgnevusi tasuda. Võlgnikul on siiski soov tööle minna ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Võlgnik on esitanud põhjuseks sissetulekute puudumise ning selle, et ta ei leia tasuvat tööd. Ajutine haldur nõustub sellega ja peab samuti maksejõuetuse põhjuseks võlgniku piisavate sissetulekute puudumist ning väikest töötasu. Ajutine
pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Korter asukohaga XXX on võõrandatud 2011. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.