lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-12002/11

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 04.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12002/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1531
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2019 kell 13.00, Narvas

Tsiviilasja number

2-19-12002

Tsiviilasi

R S avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

01. oktoober 2019

Menetlusosalised

Võlgnik: R S (isikukood XXX , elukoht XXX; tel XXX) Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post [email protected], tel XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R S avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja R S (isikukood XXX ) pankrot 04. oktoobril 2019 kell 13.00.
3.Nimetada R S pankrotihalduriks Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post [email protected], tel

XXX).

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22. oktoober 2019, algusega kell 15.45, Narvas 1. Mai 2 asuvas Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
6.Kohustada R S kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 22. oktoobril 2019, algusega kell 15.40. Kui R S vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
7.Määrata ja mõista välja Robert Sprengkile ajutise pankrotihalduri tasu 360.00 (kolmsada kuuskümmend) eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Advokaadibüroo Barrister OÜ (AS SEB Pank XXX).
8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
9.Teha märkus kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluva 1⁄4 kaasomandiosa kinnistust (asukohaga XXX, registrikood XXX) juurde.
10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Määrus saata võlgnikule ja ajutisele haldurile ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud R S avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 15 004.54 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Võlgnik on töötu, varatu ning püsivalt maksejõuetu. 11.09.2019 määrusega on R S ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R S pankrot. R S pankrotihalduriks tuleb nimetada Robert Sprengk. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on arvelduskonto AS-is S P XXX, mille saldo seisuga 23.09.2019 on 0,59 eurot. Konto on kohtutäiturite poolt arestitud. Võlgnikul on arvelduskonto S AS-is XXX, mille saldo seisuga 24.09.2019 on 0 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Mercedes-Benz S500 (reg.nr XXX, esmane registreerimine 1992), sõiduki registrikanne on peatud 30.06.2015, sõiduki asukoht ei ole teada. Arvestades, et sõidukit ei ole arvel, siis seda ei kasutata ja see pole säilinud. Sõiduk on registrist jäänud kustutamata. Ajutine haldur seisukohal, et sõiduki väärtus on seega 0 eurot. Võlgniku omandis on 1⁄4 kinnistust asukohaga XXX. Võlgniku omandis olev kinnistu osa on müügil kordusenampakkumisel kohtutäituri poolt, alghinnaga 488.00 eurot. Ajutine

pankrotihaldur on seisukohal, et see on käeoleval ajal turuväärtus nimetatud 1⁄4 kinnistu osale. Tegemist on XXX juures asuva suvilaga, mis on väga halvas seisukorras. Võlgnikul muu registreerimisele kuuluv vallasvara puudub. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Ka võlgniku kinnitusel puudub muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka kohtutäiturid. Võlgniku suhtes toimub 23 täitemenetlust ning nende käigus pole nõudeid rahuldada suudetud. Ajutise halduri hinnangul on seega võlgnikul vara summas 488.59 eurot. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 13 632.32 eurot. Kohustused võivad suureneda intresside võrra. Võlgniku kohustused ületavad seega varasid vähemalt 13 143.00 euro võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida töötasu ulatuses, et tasuda võlgnevusi. Võlgniku sissetulekuks on ainult sotsiaaltoetused väiksemas summas kui minimaalne töötasu. Nimetatud summast ei ole TMS § 131-132 alusel võimalik kinnipidamisi teostada ning võlgnik ei suuda selle arvelt nõudeid tasuda. Käesoleval ajal pole ette näha võlgniku töötasu tekkimist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnevused suurenevad hoopis viiviste ja menetluskulude võrra. Pole näha, et võlgnik tulevikus võiks saada tasuvama töökoha ja töötasu, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku sissetulekule ei saa TMS § 131 ja TMS § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tervisliku seisundi tõttu on ta kaotanud töökoha, mistõttu ei suutnud enam võlgnevusi tasuda. Võlgnikul on siiski soov tööle minna ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Võlgnik on esitanud põhjuseks sissetulekute puudumise ning selle, et ta ei leia tasuvat tööd. Ajutine haldur nõustub sellega ja peab samuti maksejõuetuse põhjuseks võlgniku piisavate sissetulekute puudumist ning väikest töötasu. Ajutine

pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Korter asukohaga XXX on võõrandatud 2011. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja