Elektrum Eesti OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus J. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 470 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood: 11399985), lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post: XXX) Kostja: J. A. (isikukood: XXX, elukoht hagiavalduses ja rahvastikuregistris: XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi J. A. vastu osaliselt.
2.Välja mõista J. A.-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks põhivõlgnevus 312,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 66,10 eurot (seisuga 11.06.2025), kokku summas 378,39 eurot.
3.Välja mõista J. A.-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o 312,29 eurot) alates 12.06.2025. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.
4.Ülejäänud osas (s.o põhinõue 10,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1,25 eurot) jätta rahuldamata.
Jätta menetluskulud 80,51 % ulatuses J. A. kanda ja 19,49 % hageja kanda.
6.Elektrum Eesti OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Välja mõista J. A.-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulud 273,73 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga XXX.
8.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.
10.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 326,64 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.02.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse loeb kohus puudustega hagiavalduseks. Kohus kohustas hagejat 13.11.2024 määrusega esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu.
2.Elektrum Eesti OÜ esitas 08.04.2025 hagi J. A. vastu põhivõlgnevuse 335,92 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 54,86 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja J. A. vahel 27.03.2024 sõlmitud elektrimüügileping nr 8292279320. Vastavalt lepingule oli elektrienergia müügiperiood 11.04.2024 kuni 2
30.09.2024 ning mõõtepunktid 38ZEE-00388723-9 --, Eesti, 38ZEE-00348445-1 --, Eesti, 38ZEE-00565739-3 --, Eesti. Vastavalt lepingu tingimustele müüja müüb ja klient ostab elektrienergiat kogutarnena lepingus näidatud mõõtepunktide kaudu. Vastavalt lepingule lepiti kokku elektrienergia põhitariifis – 0.10350 eur/kWh ja kuutasus 1.88 eurot. Lepingu kohaselt on müüja kohustus väljastada ja saata kliendile arve hiljemalt 10 päeva jooksul pärast võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi vahendusel või otse müüjale kättesaadavaks tegemist vastavalt kliendi poolt kalendrikuus tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele. Lepingus lepiti kokku, et arve esitamise viis on postiga XXX, Eesti. Arve tasumise aeg on 15 päeva jooksul alates arve väljastamisest. „Maksetingimuste” kohaselt mitteõigeaegse tasumise korral, tuleb tasuda viivist 0,07% päevas. Kliendi kohustuseks oli maksta lepingus märgitud tähtajaks ära täies mahus müüja poolt müüdud elektrienergia kohta esitatud arved, kattes müüjale raha ülekandmisega seotud mistahes kulud. Samuti lepiti kokku, et kliendil õigus esitada 10 päeva jooksul alates arve väljastamise päevast müüjale pretensioon müüja poolt väljastatud arve kohta. Kui klient ei nõustu arve sisuga, tuleb esitada pretensioon 10 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise päevast. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arvet nõuetekohaselt, saatis hageja 30.05.2024 kostjale esmalt meeldetuletuskirja tasumata arvete kohta. Meeldetuletuskiri mingit tulemust ei andnud, mille järgselt saatis hageja 17.06.2024 kostjale teate võrguühenduse katkestamise kohta, paludes mh võlgnevus tasuda 15 päeva jooksul. Ehkki kostja ei tasunud võlgnevust 15 päeva jooksul, jätkas hageja kostjale teenuse osutamist sh ka pikendas oma 15.08.2024 lepingupakkumisega lepingut. Hageja ütles kostjaga lepingu erakorraliselt üles alates 30.11.2024, teavitades kostjat sellest oma 22.10.2024 ülesütlemise avaldusega. Võlgnevust kostja hagejale tasunud ei ole. Kuivõrd hageja ütles lepingu üles, edastas hageja nõude sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ-le, vastavalt kostjale väljastatud tasumata arvetele enne lepingu lõppemist tarbitud elektrienergia eest. Ka Julianus Inkasso OÜ kohtuvälises menetluses ei ole jätkuvalt ühtegi tasumist kostja poolt toimunud, kostja ei ole ka esitanud saadetud arvetele pretensioone. Elektrimüügilepingu nr 8292279320 tulenev võlgnevus on kokku 335,92 eurot, s.o põhinõue 335,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 54,86 euro (seisuga 08.04.2025). Hageja taotleb mõista kostjalt välja viivised alates 09.04.2025 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, lepingus kokku lepitud määras (0,07% päevas) põhinõudelt. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud 402,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.15.04.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
4.Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte 25.04.2024 e-posti teel kostja venna kaudu. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 09.05.2025. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks (09.05.2025) ega käesoleva ajani vastust esitanud.
5.14.05.2025 kirjaga kohus andis hagejale tähtaja põhinõude kujunemise selgitamiseks hiljemalt 19.05.2025, mida kohus pikendas hageja taotlusel kuni 02.06.2025. 28.05.2025 hageja selgitas põhinõude kujunemist ja leidis, et põhinõude suuruseks on 322,93 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 64,56 euro (seisuga 28.05.2025). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 387,49 eurot ning edasised viivised vastavalt hagiavalduses taotletule. 3
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, hinnates tsiviilasjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.
7.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
8.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja J. A. vahel on 27.03.2024 sõlmitud elektrimüügilepingu nr 8292279320, müügiperioodiga 11.04.2024–30.09.2024 (dtl 35-36), mida on pikendatud 15.08.2024 elektrimüügilepingu nr 8292279320, müügiperioodiga 01.10.2024-30.09.2025 (dtl 42-44). Seega on tuvastatud, et poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1, 3 kohaselt. Kostjal tekkis seega VÕS § 208 lg 1 ja § 213 alusel kohustus ostetud elektrienergia eest tasuda. Hageja on kostjale esitanud arved 08.05.2024 nr 829876567995, 04.06.2024 nr 829787125786, 04.07.2024 nr 829675388355, 06.08.2024 nr 829818859880, 06.08.2024 nr 829353621077, 11.10.2024 nr 829938119056, 07.11.2024 nr 829459504081, 16.12.2024 nr 829975105655, kogusummas 322,93 eurot (dtl 48-81, 109-111). Hageja on täitnud oma kohustuse ja vastavalt lepingule esitanud kostjale arveid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega andmeid, et kostja oleks nimetatud arved tasunud. Hageja saatis 30.05.2024 kostjale meeldetuletuse tasumata arve nr 829876567995 kohta, paludes arve tasuda (dtl 37). Kuivõrd kostja saadetud meeldetuletusele ei reageerinud, saatis hageja 17.06.2024 teate võrguühenduse katkestamise kohta, kuna kostjal on võlgnevus Elektrum Eesti OÜ eest. Katkestamine oli kavandatud algusega 02.07.2024, juhul kui kostja ei ole võrguteenuste võlgnevust 15 päeva jooksul kõrvaldanud ja hagejat sellest teavitanud (dtl 38-39). Ehkki kostja ei tasunud võlgnevust 15 päeva jooksul, jätkas hageja kostjale teenuse osutamist ja 15.08.2024 saatis hageja kirja, milles andis teada, et elektrienergia müügileping nr 8292279320 lõpukuupäev on 30.09.2024 ning teavitas, et leping pikeneb muudetud tingimustel automaatselt 12 kuu võrra alates 01.10.2024 (dtl 40-45). 15.08.2024 elektrimüügilepingu nr 8292279320, müügiperioodiga 01.10.2024-30.09.2025 (dtl 42-44). Kuna kostja oli jätkuvalt võlgnevuses, ütles hageja lepingu erakorraliselt ülesse alates 30.11.2024. Hageja saatis 22.10.2024 teavituse lepingus märgitud aadressil elektrienergia müügilepingu nr 8292279320 lõpetamise kohta (dtl 46). Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja leping lõppes 30.11.2024.
9.Kuna kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu hageja põhinõude suurusega, milleks on 28.05.2025 täpsustuse kohaselt 322,93 eurot (dtl 109). Nimelt nähtub arvetest nr 829459504081 ja 829178477503, et põhinõude hulka on arvestatud jätkuvalt ka viivis (dtl 112) (kuigi kohus andis hagejale tähtaja 4
põhinõude täpsustamiseks – dtl 107). Seega järeldub, et arve nr 829459504081 põhinõude suuruseks on 29,59 eurot (34,55-4,96 (viivis)) ja arve nr 829178477503 põhinõude suuruseks on 18,98 eurot (24,66-5,68 (viivis)). Ülejäänud arvete ja arvutustega kohus nõustub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhinõude suuruseks 312,29 eurot, mistõttu on põhinõue põhjendatud osaliselt.
10.Hageja palub kostjalt välja nõuda viivised viivisemääraga 0,07% päevas perioodil 24.05.2024 – 28.05.2025 kokku 64,56 eurot (dtl 109). Hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kuna kostja on olnud hagejale elektrienergia eest maksmisega viivituses. Hageja nõutav viivisemäär vastab lepingus kokku lepitud määrale. Kohus ei nõustu hageja viivise arvestustega. Hageja on arvutanud arve nr 829459504081 viivise põhinõudelt 34,55 eurot, mis sisaldab ka viivist summas 4,96 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et arve nr 829459504081 põhinõude suuruseks on 29,59 eurot (vt otsuse p 9), mistõttu tuleb viivist arvestada summalt 29,59 eurot. Seega kujuneb sissenõutavaks viivise suuruseks perioodil 23.11.2024–28.05.2025 3,87 eurot, mitte 4,52 eurot, nagu hageja on oma arvutustes leidnud. Samuti on hageja eksinud arve nr 829178477503 osas ning arvestanud viivise summalt, mis sisaldas viivist. Kohus on eelnevalt leidnud, et arve nr 829178477503 põhinõude suuruseks on 18,98 eurot (vt otsuse p 9). Seega viivis on perioodil 28.12.2024– 28.05.2025 summas 2,02 eurot, mitte 2,62 eurot. Sellest tulenevalt saab hageja nõuda viivist seisuga 28.05.2025 summas 63,31 eurot. Eeltoodust ja vastavalt TsMS §-le 367 mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise välja kuni otsuse tegemiseni (s.o 13.06.2025) järgnevalt:
arve nr 829876567995 summa 67,51 eurot, viivis 18,24 eurot (24.05.2024–13.06.2025); arve nr 829787125786 summas 54,08 eurot, viivis 13,59 eurot (20.06.2024–13.06.2025); arve nr 829675388355 summas 53,63 eurot, viivis 12,35 eurot (20.07.2024–13.06.2025); arve nr 829818859880 summas 32,20 eurot, viivis 6,67 eurot (22.08.2024–13.06.2025); arve nr 829353621077 summas 26,74 eurot, viivis 4,92 eurot (24.09.2024–13.06.2025); arve nr 829938119056 summas 27,05 eurot, viivis 4,32 eurot (29.10.2024–13.06.2025); arve nr 829459504081 summas 29,59 eurot, viivis 4,20 eurot (23.11.2024–13.06.2025); arve nr 829178477503 summas 18,98 eurot, viivis 2,23 eurot (28.12.2024–13.06.2025); arve nr 829975105655 summas 2,51 eurot, viivis 2,51 eurot (01.01.2025–13.06.2025).
Kohus rahuldab seega hageja viivise nõude osaliselt, s.o summas 66,10 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tsiviilasja hind Kohus leiab, et tsiviilasja hinda tuleb muuta (TsMS § 136 lg 4). Hagis on hageja esitanud nõude 390,78 eurot, mis koosneb 335,92 eurot põhinõue ja 54,86 eurot viivis (dtl 33), mis võeti menetlusse 15.04.2025 määrusega (dtl 95-98). 28.05.2025 esitas hageja nõudele täiendused, milles taotleb kostjalt põhinõude 322,93 eurot ja viivise 64,56 euro välja mõistmist (dtl 109). Arvestades hageja poolt vähendatud nõuet, on õige tsiviilasja hind 470 eurot (322,93+64,56+82,51) (TsMS § 133 lg 1, § 134 lg 1). 5
Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 470 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (378,39 eurot ehk 80,51%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 80,51% ulatuses kostja kanda ja 19,49% ulatuses hageja kanda.
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 402,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot. Summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõiv 140 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 402,50 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Samas ei pea kohus põhjendatuks menetlustoimingutele kulunud aega. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1,5 tundi. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 180 eurot (ilma käibemaksuta) (1,5x120).
14.Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 340 eurot (140+20+180). Kostjal tuleb hagejale hüvitada 273,73 eurot (80,51% 340-st).
15.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
16.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6
/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.