XX, YY ja QQ hagi CC, AA, BB ja D OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2019 osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX, YY ja QQ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Iga apellandi apellatsioonkaebuse hind 48 622,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I/apellant I XX (isikukood XXXXXXXXXXX); Hageja II/apellant II YY (isikukood XXXXXXXXXXXX); Hageja III/apellant III QQ (isikukood XXXXXXXXXXXX); Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja I CC (isikukood XXXXXXXXXXX); Kostja II/vastustaja I AA (isikukood XXXXXXXXXXX); Kostja III/vastustaja II BB (isikukood XXXXXXXXXXX); Kostja IV/vastustaja III D OÜ (registrikood XXXXXXXXX); Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2019 osaotsus igalt hagejalt iga kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas (707,35 eurot ületavas osas). Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
4.Lahendada XX, YY ja QQ hagi AA, BB ja D OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks osaotsusega.
5.Jätta rahuldamata XX, YY ja QQ hagi AA, BB ja D OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
6.Tühistada 25.05.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus - seadis AA (isikukood XXXXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga ÕÕÕ Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr ÕÕÕÕÕÕÕ neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 86 600 (kaheksakümmend kuus tuhat kuussada) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis BB (isikukood XXXXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga JJJ Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr JJJJJJJJJ neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 18 598 (kaheksateist tuhat viissada üheksakümmend kaheksa) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis BB (isikukood XXXXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga JJJ, Tallinn Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr JJJJJJJJJ neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks 4 464 (neli tuhat nelisada kuuskümmend neli) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis BB (isikukood XXXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga JJJ, Tallinn Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr JJJJJJJJJJ neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 40 606 (nelikümmend tuhat kuussada kuus) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis D OÜ (registrikood XXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga AAA, Tallinn Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr AAAAAAAA neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis D OÜ (registrikood XXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga AAA, Tallinn Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr ÜÜÜÜÜÜÜ neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis D OÜ (registrikood XXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga AAA, Tallinn Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr OOOOOOO neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi; - seadis D OÜ (registrikood XXXXXXXXX) omandis olevale kinnistule asukohaga AAA, Tallinn Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr NNNNNNNN neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) euro suuruse kohtuliku hüpoteegi.
2(11)
7.Jätta AA, BB ja D OÜ maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdsetes osades XX, YY ja QQ kanda.
8.Rahuldada kostjate
II-IV
avaldus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks kokku 6366,15 eurot. Rahuldada kostjate II-IV avaldus ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks kokku 1436,40 eurot. Jätta rahuldamata AA, BB ja D OÜ maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 12 055,95 euro ulatuses ja ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1318,80 euro ulatuses.
9.Välja mõista XX-lt AA kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
10.Välja mõista XX-lt BB kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
11.Välja mõista XX-lt D OÜ kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
12.Välja mõista YY-lt AA kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
13.Välja mõista YY-lt BB kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
14.Välja mõista YY-lt D OÜ kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
15.Välja mõista QQ-lt AA kasuks menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
16.Välja mõista QQ-lt BB kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
17.Välja mõista QQ-lt D OÜ kasuks maakohtu menetluskulud 707,35 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 159,60 eurot.
18.Välja mõistetud maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb XX-l, YY-l ja QQ-l tasuda AA-le, BB-le ja D OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi asjaolud ja hagejate nõuded
1.Hagiavalduse kohaselt (28.07.2015 terviktekst) on hagejate ja kostja I kaasomandis NNN kinnistu nr NNNNNN (edaspidi kinnistu või NNN kinnistu). Kõigile kaasomanikele kuulub võrdeliselt 1/4 kaasomandist. 2014. a sügisel ilmnes, et kinnistul on hagejate teadmata ja heakskiiduta teostatud ulatuslik metsaraie. Ajavahemikul 2014 talv kuni 2014 sügis on raiutud ning ära veetud puitu
3(11)
(metsamaterjali) 4300 tm ulatuses, väärtusega 180 000 eurot. Seega on iga hageja vara vähenenud 180 000:4=45 000 euro võrra, mis on igale hagejale tekkinud kahjuks. Kostja I võõrandas vahetult enne hagejatele kahju tekitamist talle kuulunud kinnisasjad kostjatele II-IV (v.a NNN kinnistu kaasomandi osa). Kostja II on kostja I abikaasa ja kostja III kostja I ema. Kostja IV on kostjale I kuulunud äriühing. Kostja I võõrandas järgmised endale kuulunud kinnisasjad: - 18.12.2013 kinkelepinguga kostjale II kinnistu ÕÕÕ Tallinnas; - 18.12.2013 kinkelepinguga kostjale III korteriomandid Tallinnas, aadressidel KKK, NNN (mitteeluruum) ja PPP (mitteeluruum); - 24.10.2014 müügilepinguga kostjale IV korteriomandid, s.o kinnistu nr AAAAAAAA; kinnistu nr ÜÜÜÜÜÜÜ; kinnistu nr NNNNNNNN; kinnistu nr OOOOOOO; - 24.01.2014 müügilepinguga kostjale III OÜ E (on D OÜ ainuosanik) ainuosaluse. Kinkelepingud kostjatega II ja III on sõlmitud täpselt samal päeval ja tõestatud sama notari poolt. Kostjale IV võõrandati kinnistud turuhinnast oluliselt odavamalt. Tegemist on kostjate planeeritud tegevusega, mille ainsaks eesmärgiks sai olla hagejate huvide kahjustamine, s.o nende tulevikus tekkivate kahjunõuete täitmisest hoidumine. Kostjal I ei ole enam vara, v.a NNN kinnistu kaasomand, millelt metsa raiuti. Nimetatud kaasomandi osa ei ole piisav selleks, et hagejate nõudeid täita. Kostjad II-IV, kes on kostjaga I lähedalt seotud isikud, pidid olema teadlikud kõnealuste tehingute tegelikust sisust ja eesmärgist. Kostjad II-IV on tekitanud hagejatele kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega, sest nende tegevus kostjaga I tehingute sõlmimisel on olnud hagejate õigusi teadlikult ja suunatult kahjustav ja viitab kostjate soovile osutada kostjale I kaasabi eesmärgiga vältida hagejate nõude täitmist kostjale I kuulunud vara arvelt. Hagejad viitavad Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-14 p-le 43. Kostjad II-IV vastutavad hagejate kostja I vastu suunatud nõude eest. Hagejad paluvad mõista kostjatelt solidaarselt välja iga hageja kasuks eraldi 45 000 eurot ja viivise põhivõlgnevuste täitmisega viivitamise eest kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni igale hagejale. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagejate nõudeid ei tunnista ja paluvad jätta need rahuldamata. Kostja I vastuväited Kuigi kaasomanikud ei ole sõlminud kokkulepet kinnistul kasvava metsa majandamiseks ega raiete teostamiseks, on raie teostamisega seonduvat nende vahel pidevalt arutatud ning raie teostamisega olid nõus kõik kaasomanikud. Hagejad ise on korduvalt kinnistul erinevaid raieid teostanud kostjat I informeerimata ning tulu kostjaga jagamata. Kostja vaidleb vastu kahju suurusele ja ulatusele ja esitab tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväite hagejate nõuetele. Kostjate II-IV vastuväited Kostjad ei pidanud olema müügitehingute tegelikust sisust ja kostja I eesmärgist teadlikud. Tõendatud ei ole kostjtea II ja III teadlikkus kostja I eesmärgist muuta enda varatuks ja muuta võimatuks kostja I poolt tulevikus hagejatele tekitatava kahju sissenõudmine.
4(11)
Hagejatel puudub õiguslik alus kahju hüvitamise nõude koheseks esitamiseks kostjate II-IV vastu. Vara omandajad ei vastuta kehtiva õiguse kohaselt automaatselt kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju eest. Kostjate II-IV vastu saavad hagejad nõude esitada eeldusel, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise korral ei ole nõude maksmapanek kostja suhtes võimalik ning kostjate II-IV vastutus on piiratud üksnes nende osalusel tehtud tehingutega tekitatud võimaliku kahju hüvitamisega, st igaüks kostjatest II-IV saaks vastutada hagejate ees üksnes sellise kahju eest, mis kaasnes kostja I ja konkreetse kostja II-IV vahelise lepingu sõlmimisega. Ainuüksi kinke saamine või kinnisvara omandamine (isegi juhul, kui see toimub väidetavalt turutingimustest soodsamatel tingimustel) ei ole piisav käsitlemaks kinke või müügilepingu sõlmimist tahtliku heade kommete vastase käitumisena. Samuti ei ole kostjate näol tegemist solidaarvõlgnikega. Kostja varaline seisukord hagejate viidatud tehingute tulemusena märkimisväärselt ei muutunud, kuna kinnisvara väärtus ei ületanud oluliselt tagatavate laenukohustuste suurust. Kostjale I koos hagejatega kaasomandina kuuluva kinnistu väärtus on 225 000 eurot, seega kostja osa sellest 56 250 eurot. Kostja saab töötasu S AS-st, kus töötab projektijuhina. Töötasu arvelt saab kostja hüvitada võimaliku kahju. Hagejate viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-18-14 on käsitletud käesolevast asjast erinevat olukorda. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis osaotsusega hagi kostjate II-IV vastu rahuldamata, poolte menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades ja mõistis hagejatelt välja kostjate II-IV menetluskulud. Maakohus tuvastas hagis märgitud kinnisasjade võõrandamise kostja I poolt kostjatele II-IV ajavahemikul 18.12.2013 - 24.01.2014. Samuti tuvastas maakohus metsaraie NNN kinnistul toimumise ajavahemikul 2014. aasta talv kuni 2014. aasta sügis; asjaolu, et kostjad II ja III on kostja I pereliikmed (abikaasa ja ema). Maakohus tuvastas, et NNN kinnistu eest on potentsiaalne ostuhuviline valmis tasuma 225 000 eurot, millest tulenevalt on kostjale I kuuluva kinnistu osa väärtus vähemalt 56 250 eurot ja kostja I töötab projektijuhina S AS-is. Hagejatel on võimalik nõuda kostjatelt II-IV kahju hüvitamist VÕS 1045 lg 1 p 8 alusel juhul, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) hagejate nõuet ei ole võimalik rahuldada kostjale I kuuluva vara arvelt, 2) kostjad II-IV on tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt ning 3) kostjad II-IV on oma tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitanud hagejatele hagejate nimetatud ulatuses kahju. Eelduste esinemist asus maakohus hindama küsimusest, kas on tõendatud, et tehingute toimumise ajal olid kostjad II-III teadlikud asjaolust, et kostja I võib hagejatele potentsiaalselt kahju tekitada ning et kostjad II-III tegutsesid tahtlikult heade kommete vastaselt. Puudus alus arvata, et kostjad II ja III kostja I perekonnaliikmetena oleks teadnud tulevikus toimuvast metsaraidest ning hagejate võimaliku kahjust, sealjuures tegutsenud teadlikult ja tahtlikult vastuolus heade kommetega. Kostjale IV võõrandanud garaažide osas leidis maakohus, et hagejad ei ole tõendanud garaažide tegelikku väärtust.
5(11)
Hagejatel pole alust nõuda kostjatelt II-IV kahju hüvitamist solidaarselt kostjaga I. Hagejatel esineks alus kostjatelt II-IV kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui peaks ilmnema, et see ei ole võimalik kostjale I kuuluva vara arvelt. Käesoleval juhul kuulub kostjale I kuulub 1⁄4 NNN kinnistust. Kostja I saab hagejate nõude võimaliku rahuldamise korral väljamõistetud hüvitist hagejatele tasuda oma töötasu arvelt. Maakohus viitas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-14 p-le 38. Kui peaks selguma, et kostja I ei ole majanduslikult võimeline hagejate kasuks väljamõistetavat summat tervikuna tasuma, on hagejatel võimalik oma õigusi kaitsta tehingute tagasivõitmise nõude kaudu. Sellisel juhul toimuks tagasitäitmine iga kostja puhul eraldi ning välistatud on kõigi kostjate solidaarne vastutus hagejate ees. Kuna hagejate põhinõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hagejate viivisenõue. Hagejate apellatsioonkaebus
4.Hagejad paluvad maakohtu osaotsuse tühistada ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Eraldada hagejate vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded tsiviilasja nr 2-15-4368 menetlusest ja peatada eraldatud tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-15-4368 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Hagejad leiavad, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, osaotsus on üllatuslik kostja I varalise seisu hindamise osas. Hagejad jäävad varasemas menetluses esitatud seisukoha juurde, et kostjate II–IV osas hagi lahendamine osaotsusega on ennatlik ja põhjendamatu. TsMS § 369 alusel on lubatav tulevase nõude täitmiseks hagi esitamine ning juhul, kui maakohtu hinnangul oleks kostjate II–IV vastu hagi esitamine võimalik pärast kostja I vastu esitatud hagi lahendamist, on ära langenud TsMS §-s 374 sätestatud nõuete liitmise alused ja maakohtu poolt nimetatud põhjendused (nõude aluseks olevad asjaolud on omavahel seotud ja mõlema hagi ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ja menetluskulude kokkuhoidu). Maakohus on ekslikult lahendanud kostjate II–IV vastu esitatud nõude osaotsusega olukorras, kus TsMS §-st 375 tulenevalt oleks tulnud kostjate II–IV vastu esitatud nõue eraldada tsiviilasja nr 2-15-4368 menetlusest. Kostjate II–IV vastu esitatud hagi on võimalik sisuliselt lahendada alles pärast kostja I vastu esitatud nõude lahendamist. Hagejatel puuduks TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tulenevalt maakohtu 09.01.2019 osaotsuse jõustumise korral õigus kostjate II–IV vastu kohtusse pöörduda isegi juhul, kui hagi kostja I vastu rahuldatakse, kuid nõude rahuldamine ei ole isiku vara arvelt võimalik. Täidetud ei olnud TsMS § 450 lg-s 1 sätestatud nõue, et hagi osaline läbivaatamine kiirendab menetlust. Maakohtu 13.04.2015 hagide liitmise määrus ei olnud edasikaevatav ja maakohus ei seletanud hagejatele menetluse käigus, et hagide liitmisest tulenevalt võivad hagejate õigused jääda kaitseta. Kostja I ja kostjate II–IV vastu esitatud nõude samaaegne lahendamine ei ole välistatud, sest kostjate II–IV vastu esitatud nõude eeldust – hagejate nõuet ei ole võimalik lahendada kostjale I kuuluva vara arvelt – saab sisustada selliselt, et kostjalt I kahju sissenõudmise võimatus on ettenähtav. Hagejad leiavad, et kohus oleks saanud tuvastada kostjate II-IV käitumise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja kordavad nimetatud osas hagis toodud asjaolusid. Kostja I ja kostjate II–IV vaheliste suhete määratlemisel ja nendevahelistele tehingutele hinnangu andmisel on asjakohane kohaldada analoogia korras PankrS § 110 lg-s 3, § 117 lg 1 p-des 1 ja 3 ning § 117
6(11)
lg 2 p-des 2 ja 6 sätestatut – kostja I lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et kostja I kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kohus tugines NNN kinnistu väärtuse määramisel vääralt kostja I poolt esitatud tõendile. Usaldusväärne tõend on Domus Kinnisvara 15.09.2016 eksperthinnang, millega kohus põhjendamatult ei arvestanud. Samuti puudub teave, kui suur on kostja I töötasu, mistõttu ei ole võimalik eeldada, et selle arvelt on võimalik kaebajatele kahju hüvitada. Kuna hagejatel puudusid kostja I vastu hagiavalduse esitamise hetkel sissenõutavad nõuded, siis ei ole kostjatega II–IV sõlmitud tehingute tagasivõitmine TMS ja PankrS regulatsiooni rakendades võimalik. Hagejad käsitlesid solidaarvõlgnikena kostjaid II–IV, mitte kostjaid I– IV. Menetluskulude väljamõistmine 09.01.2019 osaotsuses toodud mahus on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne ja kohus ei arvestanud hagejate 01.10.2018 vastuväitega kostjate esindaja ajakulu kohta. Kostjad II–IV ei esitanud ja ei pidanud esitama menetluse käigus seisukohti kostja I õigusliku vastutuse kohta õigusvastase metsaraiega seonduvalt. Käesolev tsiviilasi on eelkõige seotud kostja I poolt kahju tekitamisega ning tõendamise ja vaidluse esemeks on NNN kinnistul teostatud raiemaht, tekitatud kahju suurus, kostja I poolt raiutud ja müüdud metsamaterjali ulatus, kostja I roll kogu või osa raide korraldamisel. Alles pärast eeltoodud asjaolude väljaselgitamist tõuseb küsimus kostjate II–IV poolt kostja I varatuks muutmise kinnisvaratehingutes osalemisega osutatud kaasabi kohta. Ilmselge on, et valdav enamik menetluslikest kuludest on seotud kostjaga I, mitte kostjatega II–IV, mistõttu on nende kasuks välja mõistetud kulude maht ebaproportsionaalselt suur, arvestades kostjate II–IV rolli kahju hüvitamise nõude menetlemisel. Kuna kostjate esindaja esitatud menetluskulud ei ole kontrollitavad kostjate lõikes on kostjate II–IV menetluskulude põhjendatud ulatud hindamisel võimalik lähtuda kostjate II–IV vastu esitatud nõude senise menetlusliku mahu hinnangulisest suhtest kogu õigusteenuse mahtu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada igalt hagejalt iga kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas (707,35 eurot ületavas osas). Muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
7.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hagejate ja kostja I kaasomandis on NNN kinnistu, kõikide kaasomanike osa suurus on 1⁄4; - kostja I võõrandas erinevate tehingutega 18.12.2013 ja 24.01.2014 kogu oma kinnisvara (v.a NNN kinnistu kaasomandi osa) kostjatele II-IV; - talvest kuni sügiseni 2014. a toimus NNN kinnistul metsaraie; - kostjad II ja III on kostja I pereliikmed (abikaasa ja ema). I
7(11)
8.Hagejad ei ole valinud kohast õiguskaitsevahendit oma õiguste kaitseks kostjate II-IV vastu. Hagejad ei saa kehtiva õiguse ja senise kohtupraktika kohaselt kaitsta oma õigusi viisil, et nad ei võida esmalt täitemenetluses või pankrotimenetluses vaidlusalust vara kostjale I tagasi. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-14 punktis 38 avaldatule, mille kohaselt, kuigi maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlikku kõrvaletoimetamist võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks heade kommetega, on seadusandja võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid ning esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks sätestatud TMS-s ja PankrS-s tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut. Nimetatud seisukohtadest järeldub, et enne täite- või pankrotimenetlust läbimata ei saa rajada nõuet kostjate II-IV tegevuse heade kommete vastasusele ja kohaldada analoogia korras PankrS § 110 lg-s 3, § 117 lg 1 p-des 1 ja 3 ning § 117 lg 2 p-des 2 ja 6 sätestatut.
9.Kuivõrd hagiga ei ole hagejatel võimalik soovitud eesmärki saavutada, ei tule hagejate nõudeid kostjate II-IV vastu eraldada ja peatada hagejate nõuete kostjate II-IV menetlemist kuni kostja I vastu esitatud hagi jõustumiseni. See ei annaks hagejatele ebakohase õiguskaitsevahendi valiku tõttu soovitud tulemust.
10.Iseenesest on õige hagejate seisukoht, et TsMS § 369 alusel on lubatav tulevase nõude täitmiseks hagi esitamine. Hagejad oleksid saanud esitada koosmõjus TsMS §-ga 396 tingimusliku nõude TMS § 187 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise korral kostja I suhtes oleks maakohus saanud teha kostjate II-IV suhtes tingimusliku otsuse (st tingimusel, et kostja I ei suuda järgnevas täitemenetluses hagejate nõudeid täita). Sellise tingimusliku nõude esitamist tuleb pidada mõistlikuks seoses TMS § 188 lg-s 1 ja § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaegadega.
11.Kolleegium ei näe ka võimalust lugeda hagejate tuginemine deliktilisele kahju hüvitamise nõudele alternatiivselt tagasivõitmise haginõudeks TMS § 187 mõttes.
12.Kuna hagejate hagi kostjate II-IV vastu rahuldada ei saa, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust teoreetiliselt võimalik käsitlus, et kostjate vahel tehtud võõrandamistehingutega sooviti muuta võlgnikku (kostjat I) varatuks ja raskendada või teha võimatuks seeläbi tulevaste võlausaldajate (hagejate) nõuete täitmist ning kostjate II-IV tegevuse heade kommete vastasus. Maakohtu põhjendused, mis käsitlevad kostja I võimet hagejate nõuet rahuldada ja kostjate IIIV teadlikkust kostja I eesmärgist muuta ennast varatuks, tuleb seetõttu jätta otsusest välja. Eeltoodu tõttu puudub vajadus vastata ka apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad NNN kinnistu väärtusega, kostja I võimaliku sissetuleku suurusega, tema varalise võimekusega rahuldada hagejate nõuded ja kostjate I-IV vaheliste tehingute asjaoludega. II
13.Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuna kostjate esindaja esitatud menetluskulud ei ole kontrollitavad kostjate I-IV lõikes, pidasid hagejad võimalikuks kostjate II-IV menetluskulude põhjendatud ulatuse hindamisel lähtuda kostjate II-IV õigusteenuse mahu hinnangulisest suhtest kogu õigusteenuse mahtu. Hagejate hinnangul oli see 25%-30%.
14.Kolleegium ei pea põhjendatuks maakohtu seisukohta, et kuna hagejate nõue on esitatud kostjate I-IV vastu solidaarselt, pidi iga kostja arvestama asjaoluga, et tal tuleb kõigile hagejate väidetele vastata, et vältida tema suhtes hagi kogu ulatuses rahuldamist. Hagejad heidavad kostjale I ette kaasomanike vahelisest õigussuhtest tulenevate õiguste rikkumist ja kostjatele IIIV tahtliku heade kommete vastast tegevust kostja varatuks muutmisel. Neid nõudeid saaks
8(11)
rahuldada üksnes iga kostja suhtes eraldi. Seega pidi maakohus arvestama kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel osaga, milles kostja I esitas vastuväiteid tema suhtes esitatud hagile ja iga kostja II-IV esitatud vastuväiteid tema suhtes esitatud hagi menetlemisel. Seetõttu on kõigi kostjate menetluskulude hagejate kanda võrdsetes osades jätmine põhjendamatu.
15.Kostjaga I seotud vaidluses olid olulised asjaolud, mis käsitlesid kaasomandi kahjustamisega seonduvaid asjaolusid ning kostja võimekust hüvitada sellega tekitatud kahju hagejatele. Kostjate II-IV vastuväited seonduvad eelkõige selle põhistamisega, miks kostjatega II-IV sõlmitud lepingud ei kahjusta võlausaldajate huve. Arvestades menetlusdokumentides esitatud kostjaid I ja kostjaid II-IV puudutavaid väiteid, hindab ringkonnakohus väidete mahtu proportsioonis kostja I 65% : kostjad II-IV 35%. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt II-IV menetluskulude väljamõistmisel arvestada kostjate II-IV menetluskulude suuruseks 35% kõikidest kostjate menetluskuludest. Maakohtu otsust tuleb nimetatud osas muuta ja mõista hagejatelt kostjate II-IV kasuks 65% vähem menetluskulusid, s.o kostjate II-IV kasuks saab igalt hagejalt välja mõista 2021,46 euro asemel 2021-1313,65=707,35 eurot. Maakohtu poolt rahuldamata jäetud kostjate menetluskuludest 288,96 eurot jääb hagejate suhtes rahuldamata kostjate menetluskulude taotlus 11 826,99 euro ulatuses. Kokku jääb kostjate menetluskulude taotlus hagejate suhtes rahuldamata 12 055,95 euro ulatuses. III
16.Hagejad on apellatsioonimenetluses 16.09.2019 menetlusdokumendis esitanud uusi asjaolusid, mis seonduvad kostja I suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses metsaraidega NNN kinnistul. Hagejad on menetlusdokumendile lisanud graafilise lehe nimetusega „NNN kinnistuga seotud menetluste ja tegevuste ajatelg“ ja 14.12.2018 maakohtu kohtumääruse kriminaalasjas nr 1-18-6744.
17.Sarnaselt hagejatega on kostja esitanud apellatsioonimenetluses 16.09.2019 menetlusdokumendis uusi asjaolusid, mis seonduvad kostja I maksevõimega ja tema suhtes kriminaalasja lõpetamisega, hagejatele kriminaalasjas kokkulepitud maksete tegemisega ja esitanud vastavate väidete tõendamiseks 17.04.2019 Riigikohtu kohtumääruse tsiviilasjas 1-186744, kirjavahetuse J. Ristisaare, V. Kivistiku ja T. Viilupi vahel ning 16.05.2019 maksekorraldused kostja I poolt raha maksmise kohta hagejatele.
18.Hagejate esitatud ajatelg on käsitletav hagejate seletusena või seda illustreeriva graafilise materjalina, samas ei ole see vajalik apellatsioonkaebuse lahendamiseks, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle. Poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolud kostja I maksevõime ja kriminaalasja lõpetamise kohta ei oma tähendust osaotsuse vaidlustamisel ja ringkonnakohus nendega seetõttu ei arvesta. Samal põhjusel ei ole asjakohased esitatud tõendid, mistõttu ringkonnakohus tagastab need pooltele ja neid ei analüüsi. IV
19.Hagejad saavutavad apellatsioonkaebusega positiivse lahendi menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid seaduse kohaselt ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb seoses sellega jätta hagejate kanda (TsMS § 171 lg 1).
20.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate II-IV menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 2775,20 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad
9(11)
esindajakulust. Esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 16,4 tunni ulatuses tunnitasuga 168 eurot (sisaldab käibemaksu) järgmiselt: - maakohtu otsuse analüüs ja e-kirjavahetus kliendiga - 0,5h; - apellatsioonkaebuse analüüs - 0,3h ; - vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 12,1h; - ringkonnakohtu kohtunõude analüüs, täiendava seisukoha koostamine, e-kirjavahetus kliendiga - 2,5h; - hagejate täiendavate seisukohtade analüüs, e-kirjavahetus kliendiga, seisukoha koostamine ringkonnakohtule – 1h. Kostjate kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
21.Hagejad ei ole esitanud vastuväiteid kostjate menetluskulude suurusele.
22.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestada ei saa asjas CC kohtukuludega, kuna ta ei ole apellatsioonimenetluses vastustaja. Osaotsus ei ole tehtud tema suhtes ja ta ei ole vältimatu kaaskostja käesolevas vaidluses. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest ilmneb, et menetluskulude suuruse arvestamisel on arvestatud ta vastustajate hulka, tuleb nimetatud osas jätta kostjate taotlus rahuldamata.
23.Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on olnud vajalikud. Toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, v.a apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud 12h. Arvestades vastuse sisu ja mahtu, menetluse käigu kirjeldamist ja suures osas varasemate seisukohtade kordamist, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisele 7h. Seega on kostjate II-IV asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 11,4h ulatuses. Sellises ulatuses kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega.
24.Hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 168 eurot (sisaldab käibemaksu) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
25.Eelmärgitut arvestades on kõigi kostjate kulude suuruseks 1915,20 eurot (168*11,4= 1915,20 eurot). Arvestades, et kostja I apellatsioonimenetluses ei osale, otsus on tehtud kostjate II-IV suhtes, tuleb nimetatud summast lahutada kostja I osa (1915,20:4=478,80). Eelmärgitust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostjate II-IV vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1436,40 eurot (1915,20 – 478,80 = 1436,40). Igale kostjale väljamõistetav menetluskulude suurus on 478,80 eurot, mille hagejad peavad hüvitama võrdsetes osades, s.o igalt hagejalt kuulub kostjate II-IV kasuks eraldi väljamõistmisele 159,60 eurot (478,80:3 = 159,60). Kostjate taotlus jääb rahuldamata 1318,80 euro ulatuses (2775,20-1436,40 = 1318,80).
26.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
10(11)
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.