Y, C ja Q hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 23. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y, C ja Q apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
Iga hageja kaebuselt 48 622,50 eurot – kokku 145 867,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (apellandid): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), ühised lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Mario Rosentau Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil (menetluskonverents) 24. mail 2021 ja seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23. novembri 2020 otsus tühistada osas, milles
1.1.hagi kostja X vastu jäi rahuldamata iga hageja kasuks põhivõlast 6434,82 euro, viivisest 5441,65 euro ja põhivõla summalt 6434,82 eurot arvestatava tulevikus sissenõutava viivise nõudes;
1.2.tühistati 13. aprilli 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine;
1.3.jaotati menetluskulud.
2.Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata.
3.Teha tühistatud osas hagejate nõuete lahendamise osas uus otsus, millega
3.1.rahuldada hagi kostja X vastu osaliselt;
3.2.mõista kostjalt X-lt hageja Y kasuks välja 11 876,47 eurot (sh 6434,82 eurot põhivõlg ja 5441,65 eurot viivis) ning alates 30. oktoobrist 2021 viivis põhivõla summalt 6434,82 eurot kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras;
3.3.mõista kostjalt X-lt hageja C kasuks välja 11 876,47 eurot (sh 6434,82 eurot põhivõlg ja 5441,65 eurot viivis) ning alates 30. oktoobrist 2021 viivis põhivõla
summalt 6434,82 eurot kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras;
3.4.mõista kostjalt X-lt hageja Q kasuks välja 11 876,47 eurot (sh 6434,82 eurot põhivõlg ja 5441,65 eurot viivis) ning alates 30. oktoobrist 2021 viivis põhivõla summalt 6434,82 eurot kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Harju Maakohtu 13. aprilli 2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud kehtima otsuse täitmise tagamiseks.
5.Vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2021 määrusega hagi täiendava tagamise abinõuna rakendatud kohtulike hüpoteekide summat 10 450 euroni, mille tulemusel jäävad lisaks punktis 4 viidatud tagamisabinõudele sama otsuse täitmist tagama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX neljandasse jakku 28. mail 2021 kantud kohtulikud hüpoteegid, mis koormavad X-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluvat 1⁄4 suurust kaasomandi mõttelist osa:
5.1.hüpoteegisummaga 10 450 eurot Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks;
5.2.hüpoteegisummaga 10 450 eurot C (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks;
5.3.hüpoteegisummaga 10 450 eurot Q (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks.
6.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2021 määruse resolutsiooni punktis 3 määratud summat ja asendada see iga käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 5 alapunktis 5.1–5.3 märgitud kohtuliku hüpoteegi kohta summaga 10 450 eurot.
7.Jätta rahuldamata hagejate 29. juuli 2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
9.Seni jaotamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni punkt 7) võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Y (hageja I), C (hageja II) ja Q (hageja III; koos: hagejad) esitasid 19. märtsil 2015 Harju Maakohtule kaks hagiavaldust. Neist ühes nõudsid nad ühiselt X-lt (kostja) kahjuhüvitise 135 000 eurot ja viivise 10 867,50 eurot maksmist. Teises avalduses esitasid hagejad samad nõuded V, D ja W OÜ (kaaskostjad) vastu.
1.1.Maakohus võttis hagid menetlusse 13. ja 14. aprilli 2015 määrustega ning liitis need ühiseks läbivaatamiseks käesolevas tsiviilasjas. Seejärel esitasid hagejad 28. juulil 2015 hagiavalduse tervikteksti, milles nõudsid igaüks nii kostjalt kui ka teistelt kaaskostjatelt solidaarselt 45 000 euro maksmist ja seadusjärgses määras viivist. 2 (22)
1.2.Maakohus tagas hagi 13. aprilli 2015 määrusega, millega seadis kinnistust (asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX, edaspidi: kinnistu) kostjale kuuluvale 1⁄4 suurusele mõttelisele osale iga hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 1950 eurot.
1.3.Kõik kostjad vaidlesid hagile vastu. Kaaskostjate osas lahendas maakohus hagejate nõuded 9. jaanuari 2019 osaotsusega ja jättis need rahuldamata. Selles osas jõustus maakohtu otsus ringkonnakohtu 30. septembri 2019 otsuse ja Riigikohtu 5. märtsi 2020 määrustega. Neis lahendites jaotati ja määrati vajalikus ulatuses rahaliselt kindlaks kaaskostjatele hüvitatavad menetluskulud.
1.4.Kostja vastu esitatud nõuetes tuginesid hagejad peamiselt järgmistele asjaoludele ja väidetele: -
-
-
-
-
hagejate ja kostja kaasomandis oli kinnistu, millest 90% moodustab metsamaa (63 ha). Igale kaasomanikule kuulus kinnistust 1⁄4 suurune mõtteline osa. Kaasomanikud ei ole sõlminud kinnistul kasvava metsa majandamise ega langetamise kokkuleppeid; kinnistul raiete teostamiseks esitas kostja 6. juunil 2013 Keskkonnaametile (edaspidi: amet) kolm metsateatist. Metsateatiste esitamist kostja hagejatega ei kooskõlastanud. Hagejad pöördusid 13. juunil 2013 ameti poole ja palusid metsateatiste menetlemise lõpetamist, kuid amet leidis, et tal puudub võimalus jätta metsateatised kinnitamata; sügisel 2014 selgus, et kinnistul tehti hagejate teadmata ja heakskiiduta metsaraie; OÜ Metsabüroo koostatud hindamisakti (edaspidi: MB akt) järgi on kinnistult raiutud ja ära veetud puidusortimente 4300 tm ulatuses, väärtusega 180 000 eurot. Seega vähenes iga hageja vara 45 000 euro (= 180 000 : 4) võrra. Aktist nähtuvalt realiseeriti kõik kostja esitatud ja ameti kinnitatud metsateatistel kajastatud raiemahud. Lisaks tehti raiet eraldistel nr 12, 31, 34 ja 39, kus metsateatist ei esitatud, ja eraldistel nr 8, 14, 19 ja 32 raiuti metsa metsateatistest suuremal alal või ulatuses; metsamaterjali veoselehtedelt nähtub, et kostja sõlmis metsateatiste alusel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud vähemalt kahe ettevõtjaga mahus 2644 tm. Veoselehtede järgi tarniti ülestöötatud metsamaterjali Lignator AS-ile, Metsä Forest Eesti AS-ile ja AS-ile Stora Enso. Pole teada kellele ja mis mahus kostja raieõigust veel võõrandas, kuid MB aktis kajastatud raiemahu (4300 tm) tõttu pole alust eeldada, et ülejäänud raie (1656 tm) oleks tehtud eelneva raieõiguse võõrandamiseta; kostja ei andnud hagejatele üle raieõiguse müügi tulemit proportsionaalselt kaasomandi suurustele ja peab selle hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi; kostja rikkus metsa majandamisest tingitud kõrgendatud hoolsuskohustust ja peab seetõttu VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama igale hagejale kahju 45 000 eurot; kostjal tuleb tasuda viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
1.5.Pärast kostja vastuväidetega (vt järgnevas p 2) tutvumist vaidlesid hagejad vastu kostja tasaarvestuse avaldusele, sest kostjal ei ole ühegi hageja vastu suunatud rahalist nõuet. Kostja ei tõendanud ega põhjendanud, et 2006. aastal raiusid hagejad kinnistul metsa. Ameti 25. mai 2015 kirjas märgitud andmed 2006. aastal väidetavalt teostatud lageraie kohta ei põhine tegelikel asjaoludel. Kostja väidetav nõue on aegunud. Kostja ei toonud esile ühtegi konkreetset asjaolu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 kohaldamiseks. Hagejad tuginesid ise tasaarvestusele kostja makstud 18 270 euro ja metsa uuendamise kulude nõudega.
2.Kostja vaidles tema vastu suunatud nõuetele vastu.
2.1.Kostja vastuväited hagejate nõuete osas olid kokkuvõtvalt järgmised: -
hagejad ja kostja ei ole sõlminud konkreetset kokkulepet kinnistul kasvava metsa majandamiseks ega raiete teostamiseks, kuid raie teostamisega seonduvat on 3 (22)
-
-
-
-
-
kaasomanike vahel pidevalt arutatud ning sellega olid nõus kõik kaasomanikud. Hagejatele oli teada metsateatiste väljastamine kostja taotlusel kinnistul raietööde teostamiseks, st hagejatele oli või pidi olema teada raietööde kavandamise fakt. Raie tehti ameti väljastatud metsateatiste alusel ja üksnes neis lubatud mahus; kostjale väljastatud metsateatiste kohaselt oli raieõiguse maht 2644 tm ja samas ulatuses on kostja raieõiguse võõrandanud; MB akt on ebausaldusväärne ja selles esinevad ebatäpsused, mistõttu ei ole võimalik sellest faktiliselt teostatud raietööde mahtude kindlaksmääramisel juhinduda; metsamajandamiskava 2016–2025 (edaspidi: kava16) järgi on kasvava metsa tagavara kava koostamise ajal 5630 tm. Hagejate esitatud 2011. aastal koostatud kava (edaspidi: kava11) kohaselt oli kinnistul kasvava metsa tagavara 2011. aasta novembris 8458 tm ja juurdekasv 282 tm kalendriaastas. Võttes arvesse, et vaidlusalune raie teostati 2014. aastal, järeldub refereeritud arvudest, et maksimaalne võimalik raiekogus saab olla 3392 tm. Metsa ülestöötamisega kaasneb tavapäraselt kadu 25%, mistõttu sai raiemaht olla maksimaalselt 2544 tm. Hagejate väited enam kui 4000 tm suuruse raiemahu kohta ei vasta tegelikkusele; kostja võõrandas metsamaterjali raieõiguse kokku 24 360 euro eest Wonder Finances OÜ-le (edaspidi: WF) ja Marlekan Grupp OÜ-le (edaspidi: MG) – see summa kajastab võõrandatud raieõiguse väärtust; kostja hüvitas sellest hagejate osa kokku 18 270 euro (= 24 360 × 3⁄4) kriminaalmenetluse lõpetamisel; MB akt ei lähtu kasvava metsa tihumeetri maksumust, vaid juba ülestöötatud metsamaterjali müügihinnast, st ühikuhind sisaldab kulutusi metsa ülestöötamisele (12– 18 eurot/tm) ja transpordile (7 eurot/tm) raielangilt vahelattu; seetõttu saab teise võimalusena leida raieõiguse väärtuse lahutades ühikuhindadest kulud ning võttes arvesse puidukadu ja raieõiguse omandaja oodatavat kasumit – sellise käsitluse korral kajastab raieõiguse turuhinda MK koostatud arvamus (edaspidi: MK arvamus) summas 42 526 eurot; kinnistul raiete teostamine ja raieõiguse võõrandamine ei toimunud hagejate nõusolekuta, st nõudeid ei saa kvalifitseerida VÕS § 1037 lg 1 alusel; hagejate alternatiivne kahjunõue VÕS § 115 alusel on põhjendamata. Hagejad ei tõendanud kinnistu taastamiskulu (metsa uuendamise kulu) suurust ega esitanud nende hüvitamisega seoses nõudeid. Samuti ei esitanud hagejad tõendit raieõiguse müügist saamata jäänud tulu suuruse kohta, sest MB aktis märgitud puidusortimentide hind ei ole võrdsustatav raieõiguse hinnaga. Hagejad ei selgitanud, mis asjaoludel ei ole raiutud ulatuses metsa taastamine võimalik ja mis takistab raiete esemeks olevatel lankidel metsa uuendamist; hagejad saavad nõuda viivist alates hagi esitamisest, kuna kohtuväliselt hagejad mistahes nõuetega kostja poole pole pöördunud. Samuti tuleb kostjalt sissenõutava viivise suurus piirata võimaliku põhinõude suurusega.
2.2.Kostja esitas hagejate vastu tasaarvestuse avalduse.
2.2.1.Hagejad on korduvalt teinud kinnistul erinevaid raieid kostjat sellest teavitamata ja tulu kostjaga jagamata. Hagejale III väljastati aastatel 2000–2002 metsateatisi kokku 1175 tm ulatuses. Lisaks tehti 2006. aastal aegjärgseid ja lageraieid 2775 tm ulatuses. Kostjal on õigus nõuda 2006. aasta raietega tekitatud kahju hüvitamist.
2.2.2.Puidusortimentide hinnad ei ole 2006–2014 märkimisväärselt muutunud, mistõttu võib lähtuda keskmisest müügihinnast 40,90 eurot/tm. Seega on hagejate 2006. aasta raietööde tulemusena saadud metsamaterjali väärtus 113 497,50 eurot ja sellest kostjale hüvitatav osa 28 374,38 eurot. Kostja nõue on suunatud võrdsetes osades kõikide hagejate vastu, st iga hageja nõuet tuleb tasaarvestuse tulemusel vähendada 9458,13 euro võrra. 4 (22)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis 23. novembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hagejate kanda ja kohus otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Sama otsusega tühistas kohus 13. aprilli 2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - hagejate ja kostja kaasomandis oli kinnistu, millest 90% moodustab metsamaa. Igale kaasomanikule kuulus kinnistust 1⁄4 suurune mõtteline osa; - kinnistul raiete teostamiseks esitas kostja 6. juunil 2013 ametile kolm metsateatist; - kostjale väljastati metsateatised mahus 2644 tm ning kostja võõrandas vastavas mahus raieõiguse WF-le ja MG-le; - raieõiguse võõrandamise järgselt kostja hagejatele nende mõtteliste osade suurustele vastavaid summasid üle ei andnud.
3.2.Igal hagejal on kaasomanikuna nõue kostja vastu AÕS § 71 lg 2 alusel vastavalt omandiosa suurustele. Kostja tegevuse tulemusel toimus metsaraie 2644 tm ulatuses ja sellest mahust lähtuvalt on hagejatel õigus nõuda kostjalt neile kuuluva mõttelise osa suurusele vastavat kasu ühisest asjast.
3.2.1.Hagejad ei tõendanud, et kostja laskis kinnistul metsa raiuda enam kui metsateatistes ettenähtud mahus (2644 tm). Kostja sellist tegevust ei tõenda MB akt ja seda ei tuvastatud kriminaalasjas. Tunnistaja B (edaspidi: tunnistaja) kinnitas, et kostja tellimisel kinnistul tehtud raie jäi kokkuvõttes metsateatiste mahu raamidesse.
3.2.2.Maakohus ei nõustunud hagejatega nagu olnuks kostjal kõrgendatud hoolsuskohustus ja kostja vastutaks metsaseaduse (MS) §-st 42 tulenevalt enam raiutud metsa eest ka siis, kui metsateatistest suuremas mahus metsamaterjali langetamine ei toimunud tema korraldusel. Kostja tehingud raieõiguse võõrandamiseks ei muuda teda majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks metsamajandajaks. Järelikult ei ole kostjal kaasomandisse kuuluval kinnistul toimuvate võimalike sündmustega seoses suuremat vastutust kui teistel kaasomanikel.
3.2.3.Kui raieõiguse oleks võõrandanud hagejad ise, siis saanuks nad tulu 3⁄4 raieõiguse harilikust väärtusest, kuid samas tulnuks kanda kinnistu taastamise jms kulud. Hageja II 19. mai 2014 e-kirjast nähtub, et hagejad soovisid enne metsamaa müümist raiega lõpule jõuda. Kiri tõendab, et hagejad soovisid kinnistul raie teostamist, st ka vastava kulu kandmist. Nii ei ole hagejatel õigust esitada kostja vastu nõuet summas, mis lähtub üksnes raitud puidu võõrandamise hinnast, vaid arvesse tuleb võtta kõiki metsa ülestöötamisega seotud kulusid.
3.2.4.Kostja võõrandas metsamaterjali raieõiguse 24 360 euro eest. Igale kaasomanikule kuulus metsamaterjali võõrandamise ajal 1⁄4 mõttelist osa kinnistust. Järelikult oli neist igaüks õigustatud saama 6090 eurot (= 24 360 : 4), st hagejad I–III kokku olid õigustatud saama 18 270 eurot (= 6090 × 3). Selle said hagejad kriminaalasja raames ja neil ei ole õigust nõuda sama summat topelt. Hagejad ei saa metsauuendustööde taastamise maksumust 18 431,25 eurot tasaarvestada kostja tasutud 18 270 euroga, sest kostjal pole hagejate vastu nõuet.
3.2.5.Hagejatel ei ole alust nõuda üheaegselt nii raieõiguse väärtuse kui metsa uuendamistööde maksumuse hüvitamist. Raietööde tegemisel on metsaomanik kohustatud metsa uuendama. Seega on nimetatud asjaolu juba raieõiguse väärtusega hõlmatud.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja hagi kostja vastu rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5 (22)
4.1.Esiteks heidavad hagejad maakohtule ette eksimust ja üllatuslikkust nõude kvalifitseerimisel. Hagejad esitasid oma nõude kahel alternatiivsel õiguslikul alusel: esiteks alusetult rikastumise nõudena (VÕS § 1037 koostoimes AÕS § 72 lg-tega 1, 3 ja 5); teiseks kahju hüvitamise nõudena (VÕS § 115 lg 1 koostoimes sama seaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1 ja 4 ning § 132 lg-ga 1). Neid aluseid maakohus ei käsitlenud. Hagejad ei esitanud nõuet AÕS § 71 lg 2 erikoosseisu alusel.
4.2.Teiseks ei nõustu hagejad maakohtu seisukohaga nagu ei vastutaks kostja selle eest, et metsa langetati raieala ja puidumahu poolest rohkem kui nägid ette metsateatised (edaspidi: üleraie).
4.2.1.Raieõiguse taotlemine ja müük tähendavad metsa majandamist ning ühtlasi majandusvõi kutsetegevust TsÜS-i ja VÕS-i mõttes. Tegutsemine majandus- või kutsetegevuses tingib kõrgendatud hoolsuskohustuse. TsÜS § 132 lg 2 alusel vastutab kostja nende isikute tegevuse eest, kes tema müüdud raieõigust realiseerides pidid täitma MS-s ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrustes „Metsa majandamise eeskiri“ (27. detsembri 2006 määrus nr 88, edaspidi: eeskiri) ja „Metsa korraldamise juhend“ (16. jaanuari 2009 määrus nr 2, edaspidi: juhend) sätestatud kohustusi. Samuti pidi kostja TsÜS § 133 lg 2 järgi teadma kõiki olulisi raiega seotud asjaolusid, mida teadsid või pidi teadma raie tegijad.
4.2.2.Kostja võõrandas metsamaterjali raieõigusi WF-le ja MG-le kogumahus 2644 tm. MB akti kohaselt on kinnistult raiutud ja müüdud 87% kogu 10-aastase ajavahemiku raiekõlbulikust metsatagavarast ehk 4300 tm. Lepingutes näidatud hinna kunstlik vähendamine viitab sellele, et kogu raie teostasid samad äriühingud koostöös kostjaga.
4.3.Kolmandaks vaidlustavad hagejad tõendite hindamise ja leiavad eelkõige, et maakohus eksis nii raiutud metsa (raieõiguse võõrandamise) ulatuse kui ka väärtuse tuvastamisel.
4.3.1.Dokumentaalsete tõenditega (metsateatised ja raieõiguse võõrandamise lepingud) on igal juhul tõendatud 2644 tm raiumise korraldamine kostja poolt kaasomanike tahte vastaselt. Samas puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, miks MB akt ei tõenda raiemahu tegelikku suurust. Akti tõendusliku jõu vähendamine kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määruse alusel on meelevaldne, sest määrusel ei ole käesolevas asjas õiguslikku tähendust ja viidatud kriminaalasi käsitles keskkonnakahju tekitamist. Hagejate nõude alus pole keskkonnakahju tekitamine, vaid neile kui kaasomanikele kinnisasja (metsamaa) õigusvastase kasutamise ja vallasasja (raiutud metsa) õigusvastase käsutamisega tekitatud varaline kahju. Samas kinnitab Pärnu Maakohtu määrus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kostja süüd nii karistusõiguslikus kui ka tavatähenduses, samuti jaatab tsiviilvastutust kriminaalmenetluses tuvastatud kahju ulatuses. Kostja ei vaielnud vastu kriminaalasja lõpetamise määruses toodud asjaoludele ega kahju suurusele, vaid on määrusega nõustunud.
4.3.2.Maakohus kasutas tunnistaja ütlusi valikuliselt. Ütlustest nähtub, et tunnistaja eeldas raielubade mahtude ja tehtud raiete mahtude vastavust, kuid tegelikult ta seda ei tea. Samuti seletas tunnistaja kohtuistungil, miks ta ülekuulamisel kahtlustatavana kriminaalmenetluses enda kaitseks moonutas mõnda asjaolu. Tunnistaja kinnitas istungil, et andis kostjale 42 000 eurot. Metsa ülestöötamise rahastus summas 42 000 eurot muudab alusetuks kostja väited raieõiguse müügist saadud tulude kohta, kuna „mustalt” tehtavaid sularahamakseid võidi kasutada ka üleraiutud metsa müügiks. Tunnistaja ütlustest järeldub, et raie eest saadud tulu kokku pidi olema 117 000 – 127 000 eurot ning et lepingutes näidati teadlikult ebaõige, kunstlikult kordades vähendatud hind.
4.3.3.Kui lugeda raiemahuks 2644 tm, tuleb kahju suuruse määramisel ikkagi lähtuda metsamaterjali raiumisjärgsest harilikust väärtusest ehk turuhinnast. MB aktis toodud hindade usaldusväärsust maakohus kahtluse alla ei seadnud, kuid jättis need kõrvale. Metsateatistes avaldatud 2644 tm moodustab hagejate väidetud 4300 tm-st 61,5%. Kuna hagejad märkisid hinnaks ümardatult 180 000 eurot, siis 2644 tm raiutud metsa hind on 110 700 eurot. Järelikult 6 (22)
3⁄4 kaasomanikele õigusvastaselt tekitatud ja seetõttu hüvitamisele kuuluva kahju suurus on kokku 83 025 eurot ning iga hageja osa selles 27 675 eurot.
4.4.Neljandaks heidavad hagejad maakohtule ette, et kriminaalasja raames tasutud 18 270 eurot oleks tulnud lugeda metsauuendustöö kulu katteks. Maakohus ei seadnud kahtluse alla metsauuendustööde maksumust, kus kaasomanike vahel jagatuna oleks kostja osa 18 431,25 eurot. Järelikult on hagejatel õigus arvestada kriminaalasjas tasutud summa metsauuendustööde katteks. Siinjuures pole oluline, kas käsitleda seda tasaarvestusena.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.
6.Ringkonnakohus küsitles pooli kohtuistungil ja 11. juuni 2021 asja arutamise uuendamise määruses. Poolte vastused asjaolude ja tõendite osas olid mh järgmised.
6.1.Hagejad täpsustasid raie ulatust ning puidusortimentide mahtu ja väärtust eraldistel, millel raiuti puid ilma metsateatiseta või teatises märgitust erineval viisil. Ka selles osas tuginevad hagejad jätkuvalt väärtusele lähtuvalt puidusortimentide kokkuostuhindadest. Kostja märkis, et metsaveoteede rajamist ei saa käsitleda rikkumisena ning hagejate märgitud hindadest tuleb igal juhul arvestada maha metsa ülestöötamiskulu 12 eurot/tm ja transpordikulu 6 eurot/tm.
6.2.Kostja hoolsuskohustuse sisustamisel tuginevad hagejad peamiselt metsa majandava metsaomaniku kohustusele raie käigus pidevalt veenduda, et metsateatise alusel tehtav raie toimub täpselt lubatud mahus ja lubatud alal. Üleraie või lubamatus kohas tehtud raie korral on metsa majandav metsaomanik kohustatud (sõltumata sellest, kes lubamatu raie tegi) teavitama nii kaasomanikke kui ametit. Kostja leiab, et sarnaselt juriidilise isiku juhatuse liikmega ei vastuta kaasomanik lepingupartneri võimaliku rikkumise eest.
6.3.Viivise arvutamisel nõustusid pooled viivisekalkulaatori kasutamisega.
7.Hagejate taotlusel tagas ringkonnakohus hagi täiendavalt 13. mai 2021 määrusega, millega määras seada kinnistust kostjale kuuluvale mõttelisele osale hüpoteegid iga hageja kasuks summas 31 383 eurot. Ühtlasi määras kohus, et sama summa tasumisel võib kostja paluda hüpoteegi seadmise tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi rahuldatakse osaliselt apellatsioonkaebus. Lisaks jätab ringkonnakohus kehtima hagi tagamise abinõud, kuid vähendab nende ulatust. Kõik seni jaotamata menetluskulud jäävad praegu veel vaidlevate poolte endi kanda.
9.Pooled ei vaidle vaidlustatud otsusese p-s 21 tuvastatud ja käesoleva otsuse p-s 3.1 refereeritud asjaolude üle, neist saab kaebuse lahendamisel lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1). Metsateatiste (dtl 855 jj) osas tuvastab ringkonnakohus täpsemalt, et lisaks maakohtu tuvastatud kolmele 2013. aastal väljastatud teatistele koostati ja anti 2014. aastal välja teatised nr 18415000113, 18416000113 ja 18417000113, mis suures osas kajastavad sarnaseid raieid. Raieõiguse võõrandamisel WF-le märkis kostja lepingus 2013. aasta metsateatiste numbrid (dtl 3148 jj) ning MG-ga sõlmitud lepingus 2014. aasta teatiste numbrid (dtl 3152 jj). Lisaks pole vaidlust, et Pärnu Maakohus lõpetas 14. detsembri 2018 määrusega kostja suhtes algatatud kriminaalasja menetluse oportuniteedi alusel ja kohustas kostjat hüvitama hagejatele kahju 18 270 eurot (dtl 4021 jj). Kostja maksis selles summas hüvitise 16. mail 2019.
10.Kaebuse esimese väitega heidavad hagejad maakohtule ette eksimust ja üllatuslikkust nõude kvalifitseerimisel. See väide on põhjendatud.
10.1.Kaasomandis kinnistul asunud metsa raieõiguse kostjapoolse käsutamise (võõrandamise) tõttu leidis maakohus, et igal hagejal on kaasomanikuna nõue kostja vastu AÕS § 71 lg 2 alusel 7 (22)
vastavalt omandiosa suurustele. Hagejad soovisid aga nõude lahendamist kahju hüvitamise nõudena.
10.2.Maakohus ja pooled on viidanud Riigikohtu praktikale, sh 15. juuni 2011 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, milles kirjeldati kaasomaniku rahalisele hüvitisnõude kolme alternatiivset õiguslikku alust (vt p-d 14–23 ja seal viidatud varasemad lahendid): 1) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel; 2) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel; 3) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel. Sarnaselt on õiguslikke aluseid hiljem käsitletud kaasomandi osa kasutamise eest nõutava hüvitise puhul (nt Riigikohtu 11. septembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005, p 14;
24.märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). Ringkonnakohus leiab, et kõik kolm nõudealust on võimalikud ka käesoleval juhul.
10.3.Tulenevalt kvalifitseerimiskohustusest (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1, § 652 lg 8, § 688 lg 2) peab kohus võtma arvesse vaid neid nõudeid, mille kohta hageja on esitanud asjaolusid. See tähendab, et kohus peab hageja nõude kvalifitseerima ja kohaldama omal algatusel seadust õigesti. Kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel alustel, siis peab kohus selgitamiskohustuse raames selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete hagi aluste kohta. Hagejal on selle käigus võimalik avaldada, missugustele alustele ta tahab tugineda (Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 13).
10.4.Kui hageja on selgelt avaldanud oma eelistuse nõude õigusliku aluse osas, võib kohus seda eirata üksnes juhul, kui nõude saab rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Seetõttu pidanuks maakohus esmalt põhjendama, miks ei saa hagi rahuldada hagejate eelistatud alusel. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses mh küsimuses, millises järjekorras hagejad oma nõuded esitasid. Ringkonnakohus saab nii hagiavaldusest kui ka hagejate apellatsioonkaebusest aru, et nende esimene eelistus on alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel (27. juuli 2015 hagiavalduse tervikteksti p-d 24–28) ja teise võimalusena tuleks kontrollida kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel (samas p-d 29–30, vt ka apellatsioonkaebuse p 39). Segadust võis tekitada hagejate 9. novembri 2018 menetlusdokumendi p-s 3.3 märgitud vastupidine järjekord, aga sellest ei järeldu tahe muuta eelistusi kvalifitseerimisel.
10.5.Kuna pole selge, et hagejate nõude saaks tervikuna rahuldada ühel otsuse p-s 10.2 nimetatud alusel, siis tuleb järgida hagejate soovitud õiguslike alternatiivide järjekorda: esiteks nõue VÕS §-de 1037–1039, teiseks VÕS § 115 ja alles kolmandaks AÕS § 71 lg 2 alusel. Iga järgmise alternatiivi osas tuleb nõuet siiski kontrollida üksnes osas, milles seda ei saa eelevatel alustel rahuldada (TsMS § 442 lg 8 viies lause).
11.Järgmiseks piiritleb ringkonnakohus hagejate nõuete õiguslikud alused, lähtudes käesolevas asjas esile toodud asjaoludest.
11.1.Ringkonnakohus saab lähtuda vaidlustamata asjaolust, et kostja sõlmis kaasomanikuna kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud. Lisaks pole vaidlust, et vähemalt metsateatistes kajastatud mahus on nende lepingute alusel metsa raiutud ja suures osas kinnistult ka eemaldatud. Metsamaterjali veoselehtede (dtl 3111 jj, 4087 jj, 4199 jj) järgi toimusid raied 2014. aasta märtsis ja novembris. Järelikult kohalduvad MS, eeskiri ja juhend sel ajal kehtinud redaktsioonis.
11.2.Raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu on avatud MS § 37 lg-tes 6 ja 7.
11.2.1.Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse 8 (22)
sisule. Lisaks näevad MS § 37 lg 7 kolmas ja neljas lause ette selle lepingu ülemineku kinnisasja võõrandamisel.
11.2.2.Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele (Riigikohtu 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 22.2 ja seal viidatud varasem praktika). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 339).
11.2.3.Kaasomandis oleva kinnisasja rendilepingu (sh raieõiguse võõrandamise lepingu) sõlmimine ei tähenda kinnisasja koormamist AÕS § 74 lg 1 mõttes, st võlaõigusliku lepingu kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kaasomanike kokkulepet. Samuti ei ole kinnisasja kaasomanike kokkulepet vaja langetatud metsamaterjali (võlaõigusliku) müügilepingu kehtivuseks.
11.2.4.Kaasomanike kokkulepe on AÕS § 74 lg 1 järgi siiski vajalik kaasomandis oleva asja võõrandamise eeldusena, sh mahavõetud metsa(materjali) kui vallasasja omandi üleandmise kehtivuse eeldusena ka raieõiguse võõrandamise lepingu kui teatavat liiki rendilepingu alusel. Sel juhul saab omandaja kaasomandis oleva asja omanikuks, kui teised kaasomanikud kiidavad käsutuse TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks või heauskse omandamise kaudu. Hagejad ei kiitnud kostja tehinguid heaks. Heakskiitu ei saa järeldada sellest, et hagejad teadsid juba 2013. aasta juunis metsateatiste esitamisest ja püüdsid saavutada nende kehtetuks tunnistamise (dtl 3096 jj). Samuti ei nähtu hagejate nõusolekut raietöödeks 2014. aasta maikuu e-kirjadest (dtl 3139).
11.2.5.Heauskne omandamine oleneb AÕS § 95 lg 3 järgi eelkõige sellest, kas asi läks omaniku (sätte esimene lause) või otsese valdaja (teine lause) valdusest välja tema tahte vastaselt. Kaasomandis olev metsamaa on üldjuhul kaasomanike kaasvalduses. Siiski muutus see raieõiguse võõrandamise lepingute täitmisel, sest kostja andis lepingute esemele vastavas osas valduse üle WF-le ja MG-le. Need äriühingud muutusid nii metsamaa kui ka sellelt saadud metsamaterjali otsesteks valdajateks AÕS § 33 lg 2 tähenduses, aga seda üksnes kostja suhtes. Nimelt ei sidunud raieõiguse võõrandamise leping hagejaid (vrd Riigikohtu 31. oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 29.1). Järelikult ei saanud hagejate suhtes toimuda heauskset omandamist AÕS § 95 lg 1 alusel, sest puudus nende tahe oma valdusest metsamaterjalile loobuda.
11.3.Esimese võimalusena nõuavad hagejad hüvitist VÕS §-de 1037–1039 alusel.
11.3.1.Viidatud sätete kohaldamine on võimalik kaasomanike vahelises suhtes. Seega võivad hagejad nõuda kostjalt kui ühelt kaasomanikult, kes hagejate nõusolekuta rikkus nende omandit, VÕS § 1037 lg 1 järgi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Otsuse p 11.2 alapunktides esitatud põhjendustel saavad hagejad sel alusel nõuda raieõiguse harilikku väärtust, mitte aga VÕS § 1037 lg 2 alusel sama õiguse teostamisel saadud metsamaterjali väärtust, sest metsamaterjali käsutus pole kehtiv ega heaks kiidetud.
11.3.2.Hagejad esitasid oma nõude esimese võimalusena eelmises alapunktis piiritletud alusel. Nad väitsid, et kui kostja võõrandas metsa raieõiguse 2644 tm osas ja korraldades üleraie, siis omandas ta võimaluse saada metsaraie eest rahalist tasu, mille võrra rikastus. Hagejad suunasid sel alusel esitatud nõude nende kaasomandiosa suurusele vastava hüvitise kui kaotatud omandi hariliku väärtuse (kohaliku keskmise turuhinna, TsÜS § 65) hüvitamisele.
11.3.3.VÕS § 1037 lg-s 1 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse VÕS § 1037 lg 3 esimese lause järgi rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse VÕS § 1037 lg 3 teise lause järgi harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem, või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. 9 (22)
11.3.4.Eelnevast tuleneb, et nõude lahendamiseks esimese võimalusena esitatud õiguslikul alusel tuleb tuvastada metsa raieõiguse võõrandamise ulatus ja võõrandatud raieõiguse kohalik keskmine turuhind (võttes arvesse eelnevas märgitud eeldust ja tõendamiskoormise jaotust).
11.4.Teise võimalusena nõuavad hagejad kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel.
11.4.1.Kaasomanike õigussuhe on võlasuhe ja sellele kohaldatakse seaduses (eelkõige VÕS-s) võlasuhte kohta sätestatut. Kui rikutakse kohustusi, mis kehtivad kaasomanike vahel seaduse või ka kokkuleppe alusel, on tegemist võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega ja kahju võib kuuluda hüvitamisele VÕS § 115 alusel. Viidatud sätte rakendamiseks tuleb tõendada kõik kahju hüvitamise nõude eeldused: kohustatud kaasomaniku kohustuse rikkumine, õigustatud kaasomanikul kahju tekkimine ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-08-5665, p 57).
11.4.2.Siinkohal käsitletaval alusel lahendatava kahju hüvitamise nõude peamine eeldus on kohustuse rikkumine. Hagejad tuginevad kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumisele ja lisaks metsamajandamisest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisele. Teiste kaasomanike nõusolekuta raieõiguse võõrandamine, millega kaasneb metsa mahavõtmine ja võõrandamine, võib rikkuda erinevaid kaasomandist tulenevaid kohustusi. Hagejate väitel rikkus kostja mh AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides ja hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti heidavad nad ette AÕS § 74 lg 1 rikkumist, sest raieküpse metsamaa hulk ja seeläbi kinnistu väärtus vähenesid. Täiendavalt tõid hagejad esile, et kostja rikkus hoolsuskohustust. Esiteks avaldub rikkumine selles, et kostja pidi teadma õigusvastasest üleraiest või seda märkama. Metsa majandava metsaomaniku kohustus on raie käigus veenduda, et metsateatise alusel tehtav raie toimub lubatud mahus ja alal. Teiseks ei teatanud kostja üleraiest ega võtnud meetmeid selle takistamiseks. Hagejate väitel oli kostjal kõrgendatud hoolsuskohustus, et üleraiet ära hoida.
11.4.3.Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui raieõiguse võõrandamisega kaasnes kaasomandis olnud kinnistul kasvanud metsa mahavõtmine, siis on kinnisasja eelduslikult kahjustatud. Sel juhul hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p-d 15–17). Kinnistu väärtuse vähenemisele hagejad ei tugine. Kui hagejad on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda, võivad nad VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda mahavõetud metsa kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist, sh metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse hüvitamist ja teatavatel tingimustel ka raiutud metsa taastamise kulu (vt ka nt Riigikohtu
18.novembri 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-02, p 10; 5. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08, p 23; 12. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 12). Siiski kohaldub sel juhul VÕS § 127 lg 5 piirang ja kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kasu, mida hagejad said kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige nende säästetud kulud, v.a juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
11.4.4.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel rakendub põhimõte conditio sine qua non. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Elimineerimise 10 (22)
meetodil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 6. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 12.1 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul tähendab see, et tuleb kontrollida, kas kinnistult oleks tuvastatud mahus metsa langetatud ja ära veetud ka ilma kostjale ette heidetavate rikkumisteta.
11.4.5.Eelnevast järeldub, et teise võimalusena esitatud nõude lahendamiseks on esmalt vaja tuvastada kostja kohustuse rikkumine. Kui rikkumine on tuvastatud, siis tuleb kontrollida, kas hagejad on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda. Kahju suuruse hindamisel on vaja tuvastada hagejate omandist välja läinud metsamaterjali taassoetamise harilik väärtus ja lahutada sellest säästetud kulud, kui nende mahaarvamine pole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, ning põhjendatud juhul liita metsa uuendamise kulu. Lõpuks tuleb kontrollida, kas kinnistult oleks tuvastatud mahus metsa langetatud ja ära veetud ka ilma kostjale ette heidetavate rikkumisteta.
11.5.Kolmanda võimalusena tuleb kontrollida kasu väljaandmise nõuet AÕS § 71 lg 2 alusel.
11.5.1.Viidatud sätte alusel kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja kasust, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Nii on see nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt oma osale vastava kasu väljaandmist. Kaasomandis kinnisasjal raieõiguse võõrandamise eest saadud raha on asjast kasu saamine AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa. Seega saavad kaasomanikud lisaks alusetust rikastumisest tulenevale nõudele (hagejate valitud esimene alternatiiv) ja kahju hüvitamise nõudele (teine alternatiiv) esitada ka nõude AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (vt Riigikohtu 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 16, 23 ja seal viidatud varasem praktika).
11.5.2.Võrreldes esimese võimalusena esitatud nõudega saab siinkohal käsitletav alternatiiv muuta asja lahendamise tulemust üksnes juhul, kui võõrandatud raieõiguse kohalik keskmine turuhind osutub väiksemaks kui selle võõrandamisest saadud raha. Võrreldes teise võimalusena esitatud nõudega tuleb kasu hüvitamist kaaluda vaid juhul, kui see ületab hagejate kahju.
12.Eelnevast tuleneb, et nõuete lahendamiseks tuleb mh tuvastada tegelikult võõrandatud raieõiguse ulatus ja kostja kohustuse rikkumine. Neid asjaolusid käsitlevad kaebuse teine ja kolmas väide, mida on otstarbekas uurida koos.
12.1.Hagejate väitel raiuti 2014. aasta kevadel ja sügisel kinnistult metsamaterjali kokku 4000–4300 tm, aga metsateatiste järgi oli lubatud raiuda 2644 tm. Maakohus leidis sisuliselt, et kostja ei vastuta väidetava üleraie eest. Seetõttu jäi metsateatiste mahust suuremas ulatuses puude raiumise asjaolu ja maht tuvastamata. Ringkonnakohus möönab, et asja lahendamist saab üleraie mõjutada vaid juhul, kui kostja ka selles osas raieõiguse võõrandas (esimese võimalusena esitatud nõue) või selle eest kas tervikuna või osaliselt vastutab (teise võimalusena esitatud nõue). Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks kontrollida kostja vastutust sedavõrd abstraktselt, et üldse on tuvastamata tegu või sündmus, mida talle ette heidetakse.
12.2.Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et 2014. aastal tehtud raied ei ühti kavandatud raietega.
12.2.1.Siinkohal on asjakohane esmalt käsitleda raiet ja selle liike. MS § 28 lg 1 järgi loetakse raieks sama seaduse tähenduses puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede jätkamist ning metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. MS § 28 lg-s 4 loetletakse lubatud raieliigid, sh uuendusraie (lage- ja turberaie) ning hooldusraie (teatavatele tingimustele vastav valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie). MS § 29 lg 1 sätestab, et lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a sama sätte p-des 1–3 märgitud erandid. 11 (22)
Sanitaarraie on teatavat liiki hooldusraie, mille eesmärk on metsa sanitaarse seisundi parandamine ning nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude kasutamise võimaldamine ja nende metsast eemaldamine (MS § 28 lg 7 p 3 ja § 31 lg 3 esimene lause). Eeskirja § 7 sisaldas vastaval ajal kehtinud redaktsioonis täpsemat nimekirja sanitaarraie korras raiuda lubatud puude tunnuste kohta. Aegjärkne raie on teatavat liiki turberaie (MS § 30 lg 1), mille käigus raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10–20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena (MS § 30 lg 2). Eeskirja § 5 lg 2 sätestas piirmäärad puistu esimese rinde täiusele pärast aegjärkset raiet. Eeskirja § 8 lg-te 1 ja 2 järgi võis metsamaterjali kokkuveoks rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid, mis kokku ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Lisaks lubas eeskirja § 8 lg 3 rajada kinnistu piires ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale. Kokkuvõtvalt tähendab lageraie praktiliselt kõigi puude langetamist koos nende koondamise ja kokkuveoga, aga sanitaarraie ja aegjärkne raie teatavate tingimuste järgi valiku tegemist ehk puude üksnes osalist langetamist, koondamist ja kokkuvedu. Kokkuveotee rajamine ei ole iseseisev raie, vaid muu raietegevuse osa, mis võib ulatuda ka raielangiga piirnevale metsamaale. Üleraie on kavandatud ja tegeliku raie vahe.
12.2.2.Tegeliku raie kohta esitasid hagejad MB akti (dtl 4092 jj), hiljem selle juurde selgituse koos lisaga 4 (dtl 3182 jj, edaspidi: MB selgitus) ning apellatsioonimenetluses täiendavad vastused ja arvutused (dtl 5194 jj, edaspidi: MB täiendus). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et akt ei ole usaldusväärne tõend tegeliku raiemahu tuvastamisel. Kostja kriitika on peamiselt suunatud aktis märgitud puidusortimendi mahtude ebaõigsusele ja vahelao hindade kuludega korrigeerimata jätmisele, aga see ei mõjuta faktilise raietegevusega hõlmatud ala tuvastamist. Akt on raiutud alade osas küllalt hästi kooskõlas teiste tõenditega (v.a eraldist 34, vt järgnevas p 12.2.5 viies lõik). Kava11 (dtl 4107 jj) ja kava16 (dtl 3323 jj) võrdlusest ei järeldu, et MB aktis märgitud aladel ei olnud raiet tehtud akti aluseks võetud 23. oktoobri ja 20. novembri 2014 ülevaatuse seisuga. Samuti ei võimalda ameti 15. mai 2015 vastus teabenõudele tuvastada tegelikku raiemahtu, sest selles on ainult lakooniline (ja lisaks ebatäpne) viide metsateatistes kavandatud mahule (dtl 3140), kuid MB selgituse järgi on metsateatised hinnangulised. Seega saab tegeliku raie ulatuse kindlakstegemisel lähtuda MB aktist.
12.2.3.Kavandatud raie saab tuvastada kava11 ja metsateatiste alusel. Kui sama eraldise kohta on esitatud teatised nii 2013. kui ka 2014. aastal, siis tuleb lähtuda hilisemast teatisest, kui asjaoludest ei nähtu raie kavandamine teatiste summaarses ulatuses.
12.2.4.Kavandatud ja tegeliku raie erinevusena tõid hagejad ühelt poolt esile, et eraldistel 8, 14, 19 ja 32 oli metsateatiste järgi kavandatud lageraie ning osaliselt aegjärkne raie (eraldis 8) ja sanitaarraie (eraldised 14, 19 ja 32), aga tegelikult raiuti need tervikuna lagedaks. Nimetatud nelja eraldise osas heidavad hagejate sisuliselt ette, et osaliseks raieks ette nähtud alal raiuti praktiliselt kogu kasvav mets. Ringkonnakohus tuvastab viidatud eraldiste osas erinevused metsateatiste ja tegeliku raiumise vahel järgmiselt: -
-
-
eraldise 8 suurus kava11 järgi on 1,1 ha ja samale suurusele väljastati metsateatised, kuid 0,8 ha ulatuses aegjärkse raie tegemiseks; MB akti kohaselt raiuti eraldis lagedaks – seega tehti 0,8 ha ulatuses osalise raie asemel lageraie; eraldise 14 suurus on 1,3 ha ja samale suurusele väljastati ka metsateatised, kuid 0,2 ha ulatuses sanitaarraie tegemiseks; MB akti kohaselt raiuti lagedaks 1,2 ha suurune ala – nii tehti lageraie ettenähtust 0,1 ha võrra suuremal alal, kus tohtinuks raiuda osa puid; eraldise 19 suurus on 4 ha, metsateatistega hõlmatud lageraie ala 2,7 ha ja sanitaarraie 1,2 ha, aga lagedaks raiuti 3,6 ha – ületades sarnaselt lageraie ala 0,9 ha võrra; 12 (22)
-
eraldise 32 pindala on 3,2 ha, millest metsateatis esitati alal suurusega 2,3 ha lage- ja 0,7 ha sanitaarraie tegemiseks; raiutud on MB akti järgi 3,4 ha, st rohkem kui eraldise pindala – kõnealuse eraldise raames tehti järelikult lageraie nii 0,2 ha suurusel alal, kus raie polnud üldse ette nähtud ja 0,7 ha suurusel alal raiuti osade puude asemel kõik.
Kokkuvõtvalt on tuvastatud eraldiste 8, 14, 19 ja 32 osas osalise raie asemel või ilma raieteadet esitamata lageraie tegemine 2,7 ha (= 0,8 + 0,1 + 0,9 + 0,2 + 0,7) suurusel alal.
12.2.5.Teiselt poolt väidavad hagejad raiumist eraldistel 1, 12, 31, 34 ja 39, kus metsateatist ei esitatud. Hagejad soovisid selles osas MB aktiga tõendada, et -
-
eraldistele 1, 12, 31 ja 39 raiuti kokkuveoteed (eraldisel 39 laiusega 5 m), lisaks raiuti eraldisel 31 praktiliselt kõik männid ning eraldisel 39 tehti harvendusraiet ja raiuti tee kõrvale 8 m laiune riba; eraldise 34 servast raiuti üksikuid puid (koos eraldisega 35).
Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kokkuveoteede rajamist ei saa pidada erinevuseks kavandatud raiest, sest eeskirja § 8 lg 3 järgi on lubatav kokkuveotee rajamine ka väljaspool raielanki, aga sama kinnistu piires. Hagejad ei põhjendanud, et eraldistele 1, 12 ja 31 rajatud kokkuveotee läheks kaugemale viidatud sättega lubatust. Eraldisel 39 tehti aga üleraie osas, milles tee laius ületas eeskirja § 8 lg-s 1 seatud maksimaalset laiust 1 m võrra. Apellatsioonimenetluses tuginevad hagejad eraldisel 1 ulatuslikumale raiele, aga selle kohta nad maakohtus väiteid ei esitanud, mistõttu pole apellatsioonimenetluses tehtud täiendused TsMS § 652 lg-te 1–4 järgi enam lubatavad. Eraldise 34 servast puude raiumise osas ei ole MB akt kooskõlas teiste tõenditega ega võimalda üleraie tuvastamist. Kavast11 nähtuvalt kasvas sel eraldisel kuni viie aasta vanuste puudega noorendik, sama arusaama järgis ka maakohtu määratud ekspertiisi käigus metsa hinnanud asjatundja (dtl 3492). MB täiendusele lisatud tabeli järgi olevat aga raiutud 60 ja 90 aasta vanuseid kuuski. MB akti joonistest nähtub, et akti koostaja sisustas üleraiet sirgestades eraldiste 34 ja 35 vahelist kumeralt kulgevat piiri. Sellele viitab ka MB täienduse märkus, et nende eraldiste piiritlemisega oli kavas probleem. Samas märgitakse aktis, et raiemahtu eraldisel 35 hinnati kava11 takseerandmete ja kändude järgi, kusjuures need langesid hästi kokku. Eraldise 34 raie hindamise alust ja metoodikat eraldi ei esitatud. Neil kaalutlustel ei võimalda MB akt ega muud tõendid tuvastada tegelikku raiet eraldisel 34. Kokkuvõtvalt on tuvastatud, et ilma metsateatist esitamata raiuti eraldisel 31 kõik männid ning eraldisel 39 tehti harvendusraiet, rajati 1 m võrra liiga lai kokkuveotee ja raiuti tee kõrvale 8 m laiune riba.
12.2.6.Põhjendatud on hagejate väide, et kahes eelmises alapunktis kirjeldatud mahus raied tehti koos metsateatistele vastavate raietega 2014. aastal. MB akt põhineb 23. oktoobri ja
20.novembri 2014 ülevaatusel ning selle järgi tehti raied sama aasta talvel ja sügisel. Eraldiste kaardi- ja fotomaterjali (dtl 856, 858, 860, 3187–3188, 4094–4095, 4134–4137) kohaselt toimusid kõnealused üleraied ruumiliselt väga lähedal WF ja MG teostatud raietega. Kuivõrd hagejad esitasid tõendeid oma väite kinnituseks raie toimumise aja kohta, siis pidanuks kostja sellega mitte nõustudes tõendama oma väite kinnistu erinevast seisukorrast vahetult pärast raietöid. Kostja tugines kõnealuses osas tunnistaja ütlustele (dtl 4066–4067). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused tervikuna usaldusväärsed. Ütlused erinevad tema varasemastest ütlustest kriminaalasjas (dtl 3627–3631) ja varasemast kirjalikust seletusest (dtl 3218). Tunnistaja avaldas ise maakohtule, et ta andis varasemas kriminaalasjas valeütlusi, aga ei selgitanud arusaadavalt vastuolu kirjaliku seletusega. Ta tunnistas, et võis anda kostjale „mustalt“ 20 000 eurot, mis ei viita isiku usaldusväärsusele. Lisaks ei ole maakohtus antud ütlused järjekindlad, sest esmalt avaldas tunnistaja, et ta andis kostjale hoopis 42 000 eurot. 13 (22)
Vaidlusaluste raietööde tegijaid tunnistaja täpselt ei mäletanud, aga arvas kindlalt teadvat raiumist ainult metsateatiste järgi – viimane ei ole aga eluliselt usutav, kui võtta arvesse kõnealuste metsateatiste arvukust ja pigem keerukat struktuuri. Neil kaalutlustel jätab kohus tunnistaja ütlused TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata. Üleraie tegemist koos 2013. ja 2014. aasta raietega ei välista kriminaalmenetluses teo toimepanija isiku tuvastamise võimatus (dtl 3676). Isiku süüdimõistmine ja karistamine eeldab vastavate asjaolude tuvastamist kriminaalmenetluse reeglite järgi. Lisaks pole kriminaalkohtu ega uurimisasutuse seisukoht asjaolude tuvastamisel tsiviilasja läbi vaatavale kohtule siduv. Kostja ei esitanud muid tõendeid asjaolu kohta, et raiumine oleks toimunud täpselt metsateatiste järgi (vt ka otsuse p 12.2.2).
12.2.7.Ülejäänud eraldiste kohta hagejad ei väida, et raieala või raieviis oleks vastuolus metsateatistega. Sisuliselt seisneb hagejate väidetav üleraie eelnevas märkimata eraldistel selles, et õiguspärase raie tulemusel olevat langetatud rohkem puid, valmistatud nendest puudest puidusortimente ja need metsast ära veetud – st kokkuvõttes saadud rohkem puitu.
12.3.Üleraie tegemine ei tähenda paratamatult vastavas osas raieõiguse võõrandamist. Raieõiguse võõrandamise ulatuse kindlakstegemisel tuleb pigem kõrvutada ühelt poolt raieõiguse lepingu sisu ja tähendust ning teiselt poolt tegelikult üle antud raieõiguse ulatust.
12.3.1.Kostja sõlmis WF-ga raieõiguse võõrandamise lepingu, mille ese oli p 3.2 järgi raieõigus eraldistel 32, 33, 35, 37 ja 42 kokku 6,5 ha suurusel alal hinnangulise mahuga 949 tm. Lepingu p 4.1 nägi ette, et tasuda tuleb kasvava metsa eest. Lisaks sõlmis kostja MG-ga lepingu, mille ese oli raieõigus eraldistel 8–29, 40–43 ja 13–25 kokku 14,7 ha suurusel alal hinnangulise mahuga 1695 tm. Selles lepingus sisaldub kokkulepe, et kasvava metsa hind on määratud konkreetse summana.
12.3.2.Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada (MS § 37 lg 7 esimene lause, vt otsuse p 11.2.1). MS § 37 lg 6 p-de 4 ja 5 järgi tuleb raieõiguse võõrandamise lepingu dokumendis märkida tehtava raie liik ning raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Metsa raiemahu määramisel lähtutakse õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest (juhendi § 18 lg 1).
12.3.3.Ringkonnakohus leiab, et eelmises alapunktis 12.3.2 refereeritud normidest ei tulene kohustust määrata raieõiguse võõrandamisel täpne maht, kui palju puid võib raieõiguse omandaja selle õiguse teostamisel langetada ning neist puidusortimente valmistada ja metsast ära vedada. MK arvamuses (dtl 3315 jj) on märgitud, et metsa müüki korraldatakse peamiselt kolmel viisil, sh on kirjeldatud müüki tingimustel, et omanik võõrandab kasvava metsa lähtudes metsateatises esitatud raiemahust ning metsa ülestöötaja kannab sellest mahust ja sortimendi võimalikust ebatäpsusest tingitud riski (viidatud arvamuses alapunkt c). Sarnaselt selgitatakse MB täienduses, et metsateatisele märgitakse hinnanguline raiemaht ja üldiselt kasutatakse metsamajandamise kavas toodud raiemahtusid. Täienduse p 7 järgi tehakse raieõiguse lepingud kas ettemaksuga või väljatuleku peale. Koostoimes otsuse p-des 11.2.1 ja 11.2.2 esitatud selgitustega järeldub sellest, et eespool kirjeldatud raieõiguse müügiviis on tavapärane. Raieõiguse võõrandamise lepingu puhul tuleb arvesse võtta eraõiguses kehtivat lepinguvabaduse põhimõtet (VÕS § 1 lg 1 ja § 5), samuti seda, et seaduses pole norme, mis reguleeriks raieõiguse võõrandamise kokkuleppe sisu täpesemalt kui refereeritud eelmises alapunktis. Seega on metsaomanikul kui raieõiguse võõrandajal vabadus valida raieõiguse võõrandamiseks mh eespool kirjeldatud viis. 14 (22)
Otsuse alapunktis 12.3.1 tuvastatud asjaoludel sõlmis kostja raieõiguse võõrandamise lepingud MK arvamuse alapunktis c kirjeldatud tingimustel, mille tavapärasust möönis ka hagejate valitud asjatundja. Nii toimimist ei saa kostjale ette heita. Hagejad ei põhjendanud, et raieõiguse oleks pidanud või saanud võõrandada parematel tingimustel. Õige on kostja väide, et hagejad on ka ise varasemalt taotlenud metsateatisi ja korraldanud kinnistul raieid (dtl 3142 jj).
12.3.4.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, nagu oleks kostja andnud raieõiguse omandajatele üle lepingutes kajastatust suuremas ulatuses õigusi või juhendanud neid raiuma metsa suuremas mahus. Hagejad soovisid sellekohaseid väiteid tõendada tunnistaja kirjaliku seletusega (dtl 3218), aga otsuse p 12.2.6 teises lõigus märgitud kaalutlustel pole ka see tõend usaldusväärne.
12.3.5.Neil kaalutlustel tuvastab ringkonnakohus, et kostja võõrandas kinnistul kasvava metsa raieõiguse kokku 21,2 ha (=6,5 + 14,7) ja hinnangulise mahu 2644 tm (=949 + 1695) ulatuses.
12.4.Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas ja milliseid kohustusi kostja rikkus.
12.4.1.Teiste kaasomanike nõusolekuta raieõiguse võõrandamisega (millega kaasnes metsa mahavõtmine ja võõrandamine) rikkus kostja AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Ühtlasi rikkus kostja langetatud puidu osas AÕS § 74 lg-st 1 tulenevat kohustust võõrandada kaasomandis olev asi ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 19. mai 2014 e-kirjast (dtl 3139) või hagejate varasemast käitumisest (sh raieõiguse teostamisest või võõrandamisest) saaks järeldada kaasomanike kokkulepet või vähemalt enamuse otsust võõrandada raieõigus p-s 12.3.4 märgitud mahus.
12.4.2.Seevastu ei rikkunud kostja raieõiguse võõrandamisel AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides. Raieküpse metsa raieõiguse võõrandamine on piisavalt tavapärane metsa majandamise toiming. Hagejad ei toonud esile asjaolusid, mis viitaks asjatule või ebakohasele raieõiguse realiseerimisele. Samuti ei rikkunud kostja AÕS § 74 lg 1 ülejäänud osas, sest raieküpse metsamaa hulga ja seeläbi kinnistu väärtuse vähenemine ei tähenda asja koormamist ega selle majandusliku otstarbe muutmist.
12.4.3.Kostja rikkus hoolsuskohustust, mis tuleneb AÕS § 72 lg-st 5 koostoimes MS § 42 lg 1 p-ga 2. Kui kaasomanik annab üle metsa raieõiguse, siis peab ta ilmutama mõistlikku hoolt, et raieõiguse saaja toimiks metsas viisil, mis metsa ei ohusta. Kirjeldatud olukorras ei ole raieõiguse üleandjal teiste kaasomanike suhtes ainult passiivne hoolsuskohustus (hoiduda ise toimingutest, mis metsa ja seeläbi teiste kaasomanike õigusi kahjustavad), vaid ka aktiivne kohustus kontrollida, et tema algatatud toimingud metsa ei kahjusta. Siinkohal on olemas teatav analoogia korteriomaniku passiivse ja aktiivse hoolsuskohustusega (vrd nt Riigikohtu
11.detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 47). Kui kõrvutada MS § 42 lg 1 p-te 1 ja 2, siis nähtub neist, et just metsa majandamise toimingutega kaasneb aktiivsem hoolsuskohustus. Sellega on hõlmatud kohustus mõistlikus ulatuses kontrollida, kas raieõiguse teostaja järgib metsateatistest ja raieõiguse lepingust tulenevaid piiranguid,
12.4.4.Eelmise alapunkti järeldus on kooskõlas kohtupraktikas väljendatud põhimõttega, et juriidilise isiku juhatuse liikmele ei saa panna lepingupartneri poolt lepingu rikkumise riski, kui juhatuse liige on järginud temalt tavapäraselt oodatavat hoolsust. Üldjuhul saab juhatuse liige kirjeldatud olukorras usaldada ettevõtja tehtud töid ega pea palkama lisaks teist ettevõtjat ega sõltumatut eksperti esialgse ettevõtja tegevust kontrollima, kuid see reegel ei kohaldu enam juhul, kui töö vastuvõtmisel nähtuvad tavalise tähelepanelikkuse juures ilmselged puudused (Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p-d 21 ja 22). Ühtlasi ei vabane isik vastutusest pelgalt seeläbi, et sõlmib lepingu asjaomase kohustuse täitmiseks (Riigikohtu
18.detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 13). Kaasomanike vahelises suhtes on olukord sarnane. Kui neist üks sõlmib kaasomandi esemega seonduva lepingu ilma teiste 15 (22)
kaasomanike teadmise ja nõusolekuta, siis peab lepingu sõlminud kaasomanik olema vähemalt tavapäraselt tähelepanelik selle lepingu täitmise kvaliteedi suhtes.
12.4.5.Kostja ei pidanud rakendama kõrgendatud hoolsust, st tema käitumist ei tule võrrelda kompetentse professionaalse samas rollis isiku hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel (vrd veolepingu kontekstis Riigikohtu 7. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-05, p 14). MS sätted ega AÕS kaasomandit käsitlevad normid ei võimalda järeldada raieõiguse lepingu sõlmimisest eespool kirjeldatust veelgi kõrgemat hoolsuskohustust. Seetõttu pole vaja käsitleda poolte väiteid seoses sellise kohustuse sisustamisega.
12.5.Kaebuse teine ja kolmas väide on kokkuvõttes põhjendatud osaliselt. Erinevalt maakohtust tuvastas ringkonnakohus, et kostja rikkus oma kohustusi ja pärast kostja poolt raieõiguse võõrandamist toimus kinnistul üleraie.
13.Ringkonnakohus kontrollib nõuete põhjendatust hagejate soovitud järjekorras, st esiteks alusetu rikastumise nõuet VÕS § 1037 lg 1 alusel (järgnevas p 14), seejärel kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 lg 1 alusel (p 15) ja lõpuks AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (p 16).
14.Esimese võimalusena esitatud õiguslikul alusel (alusetu rikastumine, VÕS § 1037 lg 1) tekkis igal hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
14.1.Otsuse p 11.3 alapunktides märgitu kohaselt saavad hagejad nõuda kostjalt kui ühelt kaasomanikult, kes hagejate nõusolekuta rikkus nende omandit, VÕS § 1037 lg 1 järgi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Ringkonnakohus tuvastas p-s 12.3.4, et kostja võõrandas kinnistul kasvava metsa raieõiguse 21,2 ha ulatuses. Rikkumise teel saadu on raieõiguse võõrandamise eest saadud vastusooritus. Siinkohal hinnataval õiguslikul alusel tuleb hüvitada sellise vastusoorituse väärtus, mis on raieõiguse turuhind.
14.2.Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega nagu avalduks raieõiguse turuhind vastavate puidusortimentide mahtude ja ühikuhindade korrutiste summana.
14.2.1.Pooled ei vaidle, et raietegevuse tulemusel saadud puidusortimendid võõrandatakse tavaliselt puidu kokkuostja juures ja üks selline võimalus on toimetada sortimendid Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi: RMK) vahelattu. Vastavad hinnad on avalikud ja neile tuginevad kõik poolte valitud asjatundjad, aga ka kohtu määratud ekspert VL oma ekspertiisiaktis (dtl 3446 jj, edaspidi: ekspertiisiakt). Ühtlasi pole vaidlusalune, et vaidlusaluste raiete tulemusel saadud puidusortimendid võõrandati sarnaste hindadega (dtl 3256 jj).
14.2.2.Õige on kostja vastuväide, et raieõiguse võõrandamisel otsuse p-s 12.3.3 kirjeldatud viisil ei kujune turul hind metsas kasvava ja metsateatistega hõlmatud puidusortimendi kokkuostuhinnana, vaid raieõiguse omandaja arvestab tasu maksmisel oma kulude, puidukao ja eeldatava kasumiga. Metsa ülestöötamise kulude arvesse võtmist kajastab ka ekspertiisiakti p 5.2 ja metsamaterjalis kao esinemist tõendab Eesti Maaülikooli teaduri AS artikkel (dtl 3153). MB selgituse p 3 järgi lähtus MB akt hinnast metsa servas, mis aga ei ole kooskõlas raieõiguse majandusliku väärtusega. Lisaks tuginevad hagejad metsa uuendamise kuludele ja selle kohta esitatud Metsabüroo hinnangule (dtl 4016, edaspidi: MB hinnang). Selles osas nõustub ringkonnakohus kostja ja maakohtuga, et raieõiguse võõrandamise järel on metsaomanikul endal MS § 25 lg 1 järgi kohustus mets uuendada, seda kulu ei pea kandma raieõiguse omandaja. Nii ei mõjuta metsa uuendamise kulu hinnangut raieõiguse väärtusele.
14.3.Samas ei nõustu ringkonnakohus kostja esimese võimalusena esitatud vastuväitega, et turuhinda raieõiguse võõrandamise ajal, st 2014. aastal kajastavad raieõiguse võõrandamise lepingud. Need on vaid tõendid selle kohta, millise hinnaga vormistati kostja ning WF ja MG vahelised tehingud. Siinkohal on asjakohane hagejate väide, et lepingutest nähtuv hind ei ole loogiline ega kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega raieõiguse eest makstava tasu osas.
16 (22)
14.4.Kostja teise võimalusena esitatud vastuväide on põhjendatud. Kõige täpsemalt kajastab raieõiguse turuhinda MK arvamus, mis lähtub kostja valitud raieõiguse võõrandamise viisi majanduslikust sisust. Arvamuse koostanud asjatundja võttis sarnaselt hagejate ja MB aktiga aluseks kavandatud raiemahu 2644 tm ning RMK kokkuostuhinnad, aga põhjendas raieõiguse hinna kujunemisel metsa ülestöötamise kulu, teatava puidukao ja raieõiguse omandaja oodatava kasumi mõju. See on kooskõlas otsuse p-s 12.3.2 kirjeldatud raieõiguse lepingu olemuse ja sisuga. Sarnast arusaama raieõiguse turuhinna kujunemisel kajastavad ka MB akti p 5 kaks viimast taanet.
14.5.Neil kaalutlustel kajastab raieõiguse kohalikku keskmist müügihinda ehk turuhinda MK arvamuse tulemusena märgitud hinnang summas 42 526 eurot. Vaidlustamata asjaoludel kuulus igale hagejale kinnistust 1⁄4 suurune mõtteline osa. Järelikult on neist igaüks õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 1037 lg 1 alusel 10 631,50 euro (= 42 526 : 4) maksmist.
15.Teise võimalusena esitatud õiguslikku alust (kahju hüvitamine, VÕS § 115 lg 1) tuleb kontrollida osas, milles hagi ei saanud rahuldada esimese alternatiivina esitatud õiguslikel põhjendustel.
15.1.Kaasomanike vahelises suhtes kahju hüvitamise eeldused on järgmised (vt nt Riigikohtu
19.märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 13 ja seal viidatud varasem praktika): -
kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejatele on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
15.2.Eelnevate tuvastuste ja põhjenduste järgi tähendab kahju hüvitamise kontrollimine alternatiivse õigusliku alusena käesoleval juhul seda, et esmalt hinnatakse, kas 21,2 ha ulatuses raieõiguse võõrandamine põhjustas hagejatele mingi täiendava kahju, mida võõrandatud raieõiguse turuhinna hüvitis juba ei kata. Kui selline kahju on olemas, siis tuleb kontrollida, kas on täidetud kostjalt kahju hüvitamise nõudmise muud eeldused.
15.2.1.Hagejate esile toodud asjaoludel avaldub kahju esiteks võõrandatud raieõiguse kaotamises ning teiseks raiutud ja kinnistult eemaldatud metsamaterjali omandi kaotamises või vähemalt selle tagasisaamise võimatuses. Raieõiguse kaotamise osas on hagejate kahju suurus ringkonnakohtu hinnangul sama nagu otsuse p 14 alapunktides tuvastatud turuhind. Sarnaselt p 12.3 alapunktides esitatud põhjendustega ei ole kostjale ette heidetav võimalik kahju, mis avalduks kavandatud ja tegeliku puidumahu erinevuses metsateatiste järgsel raiel. Selles osas ei ole TsMS § 442 lg 8 viienda lause mõtte kohaselt vaja hagejate kahju hüvitamise nõuet kontrollida. Järelikult saab lisaks hüvitatav kahju avalduda otsuse p-des 12.2.4 ja 12.2.5 tuvastatud üleraies eraldistel 8, 14, 19, 31, 32 ja 39. Ringkonnakohus leiab, et selline kahju esineb, sest mh hagejatele kuulunud kinnistult raiuti ja suures osas ka eemaldati puitu, mis on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Eemaldatud puidusortimente pole mõistlikult võimalik tagasi saada, sest need on ilmselt korduvalt omanikku vahetatud (dtl 3256 jj) ja ümber töödeldud.
15.2.2.Ringkonnakohus tuvastas otsuse p 12.4 alapunktides, et kostja rikkus oma kohustusi. Üleraiest tingitud kahju hindamisel on asjakohane, et ta rikkus esiteks AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada kinnistut kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning teiseks raieõiguse võõrandanud metsaomaniku aktiivset hoolsuskohustust, mis tuleneb AÕS § 72 lg-st 5 koostoimes MS § 42 lg 1 p-ga 2. Nende rikkumiste osas tuleb kontrollida, kas 17 (22)
kostja vastutab hagejatele kahju hüvitamise eest. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud.
15.2.3.Kõnealune kahju on hõlmatud mõlema rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Nii AÕS § 72 lg 1 kui ka lg 5 järgivad eesmärki, et üks kaasomanik ei kahjustaks kaasomandis olevat asja ega teeks toiminguid, mis võimaldavad kolmandal isikul asja kahjustamist. Samuti on MS § 42 lg 1 p 2 eesmärk hoida ära kahju, mis võib tekkida metsa ebakohasest majandamisest.
15.2.4.Kostja rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Otsuse p-s 11.4.4 kirjeldatud põhjuslikkuse tingimus on käesoleval juhul täidetud. Kui kostja ei oleks sõlminud raieõiguse võõrandamise lepinguid tema valitud lepingupartneritega, siis poleks raiete käigus raiutud ka seda osa metsast, mille ringkonnakohus tuvastas üleraiena. Samuti, kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas metsa majandamisel, sh kontrollinud mõistlikus ulatuses oma lepingupartnerite tegevust, siis oleks saanud kahju ära hoida või vähemalt vähendada. Kostjal lepingupoolena oli võimalik nõuda kahju hüvitamist, kusjuures ta oleks AÕS § 71 lg 4 järgi saanud nõuda kõigi kaasomanike hüvitist, aga esile toodud asjaoludel ta nii ei toiminud.
15.2.5.Vahekokkuvõttena saab märkida, et p-s 15.1 loetletud kahju hüvitamise tingimused on kõik täidetud.
15.3.Järgmiseks tuleb tuvastada kahju suurus.
15.3.1.Erinevalt võõrandatud raieõiguse turuhinnast puudub asjas üks piisavalt selge ja vaidluse kõiki aspekte arvestav tõend üleraiest tingitud kahju suuruse kohta. Seetõttu on põhjendatud eraldi käsitleda poolte väiteid nende kohta esitatud tõendeid.
15.3.2.Hagejad tuginevad MB täiendusele, aga otsuse p-s 14.2 märgitud kaalutlustel ei ole see üksi sobiv. Esiteks ei erista täiendus ja sellele lisatud tabelid piisavalt puidumahtu, mis ületas kavas11 ja metsateatises märgitut (sest metsa juurdekasv oli kavandatust suurem). Selles osas tuleb üleraie esemeks olevat puidumahtu korrigeerida. Teiseks ei võtnud täienduse koostaja arvutustes arvesse, et kasvava puidu eest RMK vahelao hinna saamiseks tuleb puud langetada, sorteerida ja transportida. Nende toimingutega kaasnevad paratamatult kulud, mis tuleb RMK hindadest lähtuvast hüvitisest VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata (vt sarnaselt eespool p 14.2 ja selle alapunktid). Siiski erineb kõnealune täiendus varasemast MB aktist tunnuse poolest, et täienduses on juba arvestatud puidukadu.
15.3.3.Puude langetamise, neist puidusortimentide valmistamise ja RMK vahelattu toimetamise kulude suuruse kohta eraldi tõendeid pooled ei esitanud. Kostja väitel koosnevad otsesed kulud vähemalt ülestöötamiskulust ja transpordikulust. Apellatsioonimenetluses esitatu kohaselt on need vastavalt 12 eurot ja 6 eurot tihumeetri kohta. Ülestöötamise kulust 12 eurot/tm lähtusid nii hagejate valitud asjatundjad MB akti tabelis 4 kui ka kostja valitud asjatundja MK arvamuses. Hagejad ei toonud esile, et transpordikulu tihumeetri kohta võiks olla väiksem kui kostja nimetatud 6 eurot. Neil kaalutlustel saab lähtuda ülestöötamis- ja transpordikulust kokku 18 eurot/tm (= 12 + 6).
15.3.4.Lisaks väidavad hagejad, et kahjuna on hüvitatav metsa uuendamise kulu. Ringkonnakohus nõustub, et teatavatel tingimustel on selline kahju hüvitatav. Lähtekohaks on VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärk asetada isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui raiuti raieküps mets, siis väljendab puidu eest arvutatud hüvitis vähemalt üldjuhul kahju kogusuurust, sest sellise metsa langetamine ja metsamaterjali võõrandamine on metsa majandamisel tavapärane. Kui aga raie poleks olnud majanduslikult põhjendatud, st kui mets polnud veel raieküps, siis tuleb lisaks hüvitada raiutud metsa taastamise kulu (vrd Riigikohtu
18.novembri 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-02, p 10). Selles osas tuginevad hagejad Metsabüroo hinnangule metsa taastamiskulu kohta (dtl 3232 jj, edaspidi: MB hinnang), mis aga kajastab uuendustööde mahtu ja hinda kõigi raiete kohta. Kõnealust hinnangut saab siiski 18 (22)
kasutada, et tuvastada uuendustöö hind neil eraldistel, kus kahju koosseisu kuulub ka metsa uuendamine.
15.3.5.Ringkonnakohus saab üleraiest tingitud kahju tuvastada eraldiste kaupa, lähtudes poolte väidetest ja tõenditest nende koostoimes järgmise metoodika alusel: -
-
-
-
eraldiste kohta, millel raie polnud ette nähtud, arvutatakse üleraie alalt saadud puidumaht (võttes arvesse otsuse p 15.2.3 kriteeriume) – selleks saab kasutada MB täiendusele lisatud tabeleid; eraldiste kohta, millel oli kavandatud osaline raie, aga tehti lageraie, arvutatakse üleraie alalt saadud puidusortimendi maht (üleraie ala pindala ja ühelt hektarilt tegelikult saadud puidu mahu korrutis) ning kui kavandatud puidumaht oli väiksem, siis lahutatakse sellest kavandatud raiemaht korrutatuna tegeliku ja kavandatud raie tulemusel saadud puidu suhtega – selleks saab lisaks kasutada metsateatisi ja kava11; kirjeldatud viisil leitud puidumaht korrutatakse RMK ühikuhindadega vastavalt puidusortimendile – selleks saab kasutada MB täiendusele lisatud tabeleid järgmiselt: o kui üleraie puidusortiment ei erine eraldise üldisest olukorrast, siis leitakse, kui suure osa tabelis hinnatud sortimendist moodustab eelneva arvutuse tulemusel saadud puidumaht ja võetakse koguhinnast vastav osa, aga o kui kui üleraie puidusortiment erineb eraldise üldisest olukorrast, siis rakendub sama reegel puiduliikide- ja/või sortimentide kaupa; saadud tulemusest lahutatakse ülestöötamise ja transpordikulu – kokku 18 eurot/tm; kui eraldis ei olnud raieküps, siis lisatakse üleraie ulatusele vastav taastamiskulu – selleks saab kasutada MB hinnangut.
15.3.6.Eraldiste kaupa on kirjeldatud asjaolud ja arvutused kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
eraldisel 8 oli kavajärgne metsatagavara 189 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav maht oli 65 tm ja raie tulemus 235 tm/ha; kavandatud lageraie ulatust ületati 0,8 ha võrra ja sellelt saadud puidumaht oli 107,2 tm (≈ 235 × 0,8 – 65 × 235 : 189); MB hinnangu järgi on 146,5 tm maksumus 4111,30 eurot, st tuvastatud puidumahu hind on 3008,41 eurot (≈ 4111,30 : 146,5 × 107,2) ja sellega seotud kulu 1929,60 (≈ 18 × 107,2); kava11 järgi oli eraldis raieküps, st kahju on 1078,81 eurot (= 3008,41 – 1078,81); eraldisel 14 oli kavajärgne metsatagavara 180 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav maht oli 3 tm ja raie tulemus 202,5 tm/ha; kavandatud lageraie ulatust ületati 0,1 ha võrra ja sellelt saadud puidumaht oli 16,9 tm (≈ 202,5 × 0,1 – 3 × 202,5 : 180); MB hinnangu järgi on 17,3 tm maksumus 592,40 eurot, st tuvastatud puidumahu hind on 578,70 eurot (≈ 592,40 : 17,3 × 16,9) ja sellega seotud kulu 304,20 eurot (≈ 18 × 16,9); kava11 järgi oli eraldis raieküps, st kahju on 274,50 eurot (= 578,70 – 304,20); eraldisel 19 oli kavajärgne metsatagavara 201 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav maht oli 50 tm ja raie tulemus 156,1 tm/ha (st kavandatust väiksem); kavandatud lageraie ulatust ületati 0,9 ha võrra ja sellelt saadud puidumaht oli 90,5 tm (≈ 156,1 × 0,9 – 50); MB hinnangu järgi on selles koguses puidumahu hind 2902,70 eurot ja sellega seotud kulu summaks kujuneb 1629 eurot (≈ 18 × 90,5); kava11 järgi oli eraldis raieküps, st kahju on 1273,70 eurot (= 2902,70 – 1629); eraldisel 31 raiuti kõik männid, aga nii MB akti kui ka MB täienduse järgi on langetatud puit langil, mistõttu pole hagejad kaotanud puidu omandit ja saavad selle ise soovi korral realiseerida; eraldis ei olnud raieküps (kava11 järgi keskealine mets), st kahju on MB hinnangus märgitud 455 eurot; eraldisel 32 oli kavajärgne metsatagavara 226 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav maht oli 23 tm ja raie tulemus 257 tm/ha; kavandatud lageraie ulatust ületati 0,9 ha 19 (22)
-
võrra, millest 0,2 ha oli kavandamata ja 0,7 ha osalise raie asemel tehtud lageraie – nii saadud puidumaht oli vastavalt 51,4 tm (≈ 257 × 0,7) ja 153,7 tm (≈ 257 × 0,7 – 23 × 257 : 226) – kokku 205,1 tm; MB hinnangu järgi on 267,7 tm puidu maksumus 8730,70 eurot, st tuvastatud puidumahu hind on 6689,08 eurot (≈ 8730,70 : 267,7 × 205,1) ja sellega seotud kulu 3691,80 eurot (≈ 18 × 205,1); kava11 järgi oli eraldis raieküps, st kahju on 2997,28 eurot (= 6689,08 – 3691,80); eraldisel 39 tehti harvendusraie ja raiuti 8 m laiune riba, kuigi raiet polnud üldse ette nähtud; MB hinnangu järgi saadi nii 90 tm puitu hinnaga 2484 eurot, vastav kulu on 1620 eurot (= 18 × 90); eraldis ei olnud raieküps (kava11 järgi keskealine mets), st taastamise kulu on MB hinnangus märgitud 630 eurot ja kahju 1494 eurot (= 2484 – 1620 + 630).
15.3.7.Eelmise alapunkti tuvastuste ja arvutuste põhjal on üleraiest tingitud kahju suurus kokku 7573,29 eurot (= 1078,81 + 274,50 + 1273,70 + 455 + 2997,28 + 1494).
15.4.Eelnevast tuleneb, et iga hageja kui 1⁄4 suuruse mõttelise osa kaasomanik saab VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda endale kostjalt kahju hüvitamist sama suures osas, st summas 1893,32 eurot (≈ 7573,29 : 4).
16.Kolmas õiguslik alus (kasu väljaandmine, AÕS § 71 lg 2) ei võimalda rahuldada hagi enam suuremas ulatuses. Kuigi maakohus eksis ainult sel õiguslikul alusel asja lahendades, siis on õiged maakohtu põhjendused, et tuvastatud asjaoludel saaks hagejad AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel nõuda igaüks 6090 euro maksmist. See summa on väiksem ainuüksi esimese alternatiivi järgi leitud summast 10 631,50 eurot.
17.Järgmiseks hindab ringkonnakohus väiteid seoses osalise tasumise ja tasaarvestustega.
17.1.Maakohus leidis, et hagejatel on kokku õigus nõuda 18 270 euro maksmist ja hageja on selle kohustuse kriminaalasja raames makstud hüvitisega täitnud. Kaebuse neljandas väites hagejad sellega ei nõustunud. Algselt tuginesid hagejad 24. augusti 2020 tasaarvestusele (dtl 4015). Maakohus otsustas õigesti, et see väide pole edukas, sest hagejad ei toonud esile kostja nõuet hagejate vastu. Tasaarvestuse saab teha poolte vastastikuste nõuete vahel (VÕS § 197 lg 1). Kaebuse kohaselt soovivad hagejad lugeda selle summa metsauuendustöö kulu katteks. Kui kostjal isegi oli hagejate ees erinevaid rahalisi kohustusi, siis võis ta VÕS § 88 lg 1 alusel määrata, millise kohustuse ta täidab. Koostoimes kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on selge, et kostja maksis raha kriminaalasjas talle ette heidetava teo (omastamine) negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks, st raieõiguse võõrandamise ja sellega kaasneva võimaliku kahju hüvitamiseks. Hagejad ei toonud esile ega tõendanud, et nad oleks VÕS § 88 lg 4 järgides määranud täitmise mõne muu kohustuse katteks. Neil kaalutlustel pole vaja käesoleva asja lahendamisel kontrollida, kas ja millises ulatuses võis hagejatel olla muid rahalisi nõudeid kostja vastu.
17.2.Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite iga hageja vastu summas 9458,13 eurot, mis lähtus hagejate väidetavast raiest 2006. aastal mahus 2775 tm turuhinnaga 40,90 eurot/tm. Hagejad vaidlesid vastu kostja väitele nagu oleks nad viidatud mahus raiet teostanud ajal, mis kostja oli kinnistu kaasomanik. Kinnistu registriosa väljavõtte kohaselt sai kostja kaasomanikuks
11.mail 2006 (dtl 1292), aga kostja ei tõendanud, et 2006. aasta raie oleks tehtud pärast seda kuupäeva. Kaasomanikul on mh otsuse p-s 10.2 loetletud nõuded selle aja eest, mil talle kuulus kinnisasja mõtteline osa. Kostja oma väidet ei tõendanud, st tasaarvestus pole põhjendatud.
18.Eelneva põhjal saab teha vahekokkuvõtte, et igal hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist 12 524,82 eurot (= 10 631,50 + 1893,32). Sellest osasumma 6090 eurot on makstud. Järelikult tuleb täiendavalt tasuda nende vahe 6434,82 eurot (=12 524,82 – 6090). Selles summas jättis maakohus põhinõude ekslikult rahuldamata.
19.Eksimus põhinõude rahuldamata jätmisel tõi kaasa viivisenõude ebaõige lahendamise. 20 (22)
19.1.Hagejad nõuvad viivist alates hagi esitamisest, st 19. märtsist 2015. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 esimene lause ja nõutava viivise määr tuleneb sama sätte teisest lausest. VÕS § 113 lg 2 esimene lause näeb mh ette kahju hüvitamise nõudelt viivise nõude alates hagi esitamisest.
19.2.Vaidlustamata asjaoludel hüvitas kostja igale hagejale osasumma 6090 eurot
16.mail 2019. Kuni selle ajani oli ta viivituses 12 524,82 euro tasumisega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga nagu välistaks kolme hageja kasuks kokku 18 270 euro hoiustamine tema viivituse ja seega osaliselt ka viivise tasumise kohustuse. Pooled ei vaidle, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (dtl 4021 jj) alusel makstud 18 270 eurot oli algselt hoiustatud, aga kostja võttis hoiustatu tagasi ja kandis summa ise üle hagejatele. Kui võlgnik võtab hoiustatu tagasi, siis VÕS § 121 lg 4 järgi loetakse, et hoiustamist ei ole toimunud ning nõue võlgniku vastu taastub koos kõigi kõrvalkohustustest tulenevate õigustega. Seetõttu võivad hagejad nõuda viivist ka raha hoiustamise aja eest. Eelneva põhjal tuleb kogu hüvitise summalt 12 524,82 eurot arvutada viivist alates 19. märtsist 2015 kuni 16. maini 2019. Viivisekalkulaatori järgi on vastav viivis 4177,96 eurot.
19.3.Ülejäänud summalt 6434,82 eurot saab kohus TsMS § 367 teise lause alusel mõista välja viivise otsuse tegemise aja seisuga, st alates 17. maist 2019 kuni 29. oktoobrini 2021. Viivisekalkulaatori järgi on see summa 1263,69 eurot.
19.4.Kahe eelmise alapunkti arvutuste põhjal mõistab ringkonnakohus kostjalt iga hageja kasuks viivisena välja 5441,65 eurot (= 4177,96 + 1263,69). Lisaks tuleb kostjal maksta viivist veel hüvitamata osasummalt 6434,82 eurot alates otsuse tegemisele järgnevast päevast. Arvestades tasumisega juba viivitatud aega ja viivise nõude esitamist seaduses ette nähtud määras, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks piirata kokku tasutava viivise summat põhivõlaga.
20.Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad kehtima hagi tagamise abinõud (TsMS § 445 lg 2), ka selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Kokku peab kostja tasuma igale hagejale 11 876,47 eurot (= 6434,82 + 5441,65), millele lisandub edasiulatuv viivis. Seetõttu vähendab ringkonnakohus hagi tagamise ulatust. Maakohtu 13. aprilli 2015 määrusega tagati hagi kohtulike hüpoteekidega summas 1950 eurot iga hageja kasuks ja ringkonnakohtu 13. mai 2021 määrusega täiendavate hüpoteekidega summas 31 383 eurot. Kuivõrd tagatud on ka edasiulatuva viivise nõue, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kehtima hagi tagamise abinõud iga hageja osas kokku summas 12 400 eurot (≈ 11 876,47 + 8%). Järelikult tuleb vähendada ringkonnakohtu määruse alusel 28. mail 2021 kinnistusraamatusse kantud kohtulike hüpoteekide summat igaühte 10 450 euroni (= 12 400 – 1950). Samavõrra väheneb TsMS § 385 järgne summa, mille tasumisel saab kostja taotleda nende hüpoteekide osas hagi tagamise tühistamist.
21.Lõpuks lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetlusliku taotluse ja esitab selgitused osade tõendite arvestamata jätmise kohta.
21.1.Ringkonnakohus põhjendas otsuse p 12.2.6 teises lõigus, miks ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Kostja esitas lisaks väiteid ja tõendeid (dtl 5173–5182) tunnistaja seotuse kohta erinevate isikutega, aga kohtu jaoks olid ebausaldusväärsuseks piisavad juba tunnistaja enda vastuolulised ütlused ja avaldused. Seetõttu jäävad viidatud tõendid TsMS § 238 lg 5 esimese lause alusel arvestamata. Samadel kaalutlustel jääb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel vastu võtmata hagejate 29. juuli 2021 täiendav tõend.
21.2.Tsiviilasja toimik on pika mitmeastmelise menetluse tõttu mahukas ja ebaülevaatlik ning sisaldab rohkesti dokumente, mis ei oma enam tähtsust kostja vastu suunatud nõuete lahendamisel. Ringkonnakohus jättis TsMS § 238 lg 5 esimese lause alusel arvestamata tõendid, mis käsitlevad otseselt hagi esitamise ettevalmistamist (dtl 436, 1244, 1260, 4075), nõudeid kaaskostjate vastu (dtl 449–845, 916–1177, 1271–1273, 2678–2761, 3294–3298, 4076–4086, 4139–4140, 4196–4198, 4213–4215) ja kostja taotlust menetluskulude katteks 21 (22)
tagatise saamiseks (dtl 3026–3029, 3036–3071). Vaidlusaluseid asjaolusid ei nähtu politsei vastustest (dtl 3180, 3321), hagejate I ja III vaheliste tehingute dokumentidest (dtl 3520 jj, 4012–4013), kinnisasjade hinnapakkumistest (dtl 3659, 4498–4502) ega T. Israeli pankrotiteatest (dtl 4204).
21.3.Maakohtus õigesti hinnatud, vaidlustamata asjaolusid kajastavaid või korduvalt esitatud tõendeid polnud vaja hinnata vastavalt TsMS § 652 lg 5, § 231 lg-te 1 ja 2 ning § 238 lg 1 p 2 alusel.
22.Kõik seni jaotamata menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on kulude selline jaotus õiglane. Kuigi hagi rahuldatakse vähem kui 50% ulatuses, siis põhjustas õigusvaidluse kostja, kes ilma teiste kaasomanike nõusolekuta võõrandas kaasomandis oleval kinnistul kasvanud metsa raieõigust. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teine lause näeb ette otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse kajastamise. Käesolevas asjas pole see tarvilik, sest varem jaotatud menetluskulud on vajalikus ulatuses juba rahaliselt kindlaks määratud. Tulenevalt hagejate ja kostja vahelise vaidluse kulude jaotusest, pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
22 (22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.