QQ hagi XX vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks ja XX vastuhagi QQ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
QQ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
Istungi toimumise aeg
10. september 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 04. detsembri 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta QQ kanda.
4.Välja mõista QQ-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1171,20 eurot (õigusabikulud käibemaksuga) XX kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb QQ-l tasuda XXl-e kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Välja mõista QQ-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 300 eurot riigituludesse. QQ on kohustatud riigilõivu tasuma 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.QQ esitas 22.01.2018 Tartu Maakohtule hagi XX vastu kaasomandile tehtud kulutuste 2790 euro hüvitamiseks. Tartu Maakohus saatis asja 01.02.2018 määrusega kohtualluvuse järgi läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjale võrdsetes osades kaasomandina kinnistu Tartus XXX. Kaasomanike kokkuleppe kohaselt kasutab hageja kinnistul asuva elamu esimest ja kostja teist korrust. Krunt on samuti jagatud ja kummalgi kaasomanikul on õigus kasutada enda osa iseseisvalt.
3.Elamu on hageja ainus elukoht. Kostja oma osa ei kasuta ja see tekitab hagejale probleeme. Elamu säilitamiseks kulub hagejal küttepuid septembrist aprillini ka kostja ruumide kütmiseks. Kostja ei tee oma kaasomandi osas hooldustöid, mistõttu on hageja sunnitud kulutama aega ja jõudu kostja osa korras hoidmiseks. Kostja lõhkus korstna ja eemaldas katuselt tuletõrjekihi.
4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel tuleb kostjal hüvitada hagejale kinnistu, sh elamu säilitamiseks kulutatud raha ja tehtud tööd. Kolme aasta jooksul on hageja kulutanud elamu kütmisele 2340 eurot. Kui kostja oleks kütnud oma osa, oleks hageja kulutanud küttepuudele kaks korda vähem. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 1170 eurot.
5.Hageja koristab iga päev elamu ümbrust, lõikab ülekasvanud põõsaid, talvel koristab lund. Kõige rohkem kulub aega ja jõudu kõnnitee puhastamisele, mis on kohustuslik. Keskmiselt kulub hagejal koristamisele 15 tundi kuus. Koristamise õiglane tunnihind on 3 eurot. Kolme aasta hooldustööde eest peab kostja hüvitama 1620 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Tsiviilasjas nr 2-09-32270 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on hageja valduses elamu esimene ja kostja valduses teine korrus. Kokkulepe hõlmab ka valitsemist, s.t oma osa korrashoiuks, säilimiseks ja parendamiseks vajalikud kulud kannab oma osa kasutaja ise. Kuna hageja valduses on suurem ja väärtuslikum osa, tuleb nõue jätta rahuldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
8.Hageja poolt tema kasutuses oleva elamuosa kütmine ei ole elamu säilimiseks vajalik parendus AÕS § 72 lg 4 mõttes. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et kulutused olid vajalikud, kütmise maht oli põhjendatud, asja säilimiseks oli vaja kohe midagi ette võtta ja
kaasomanikuga ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda. Hageja ei tõendanud, et ta on elamut ja kostja valduses olevat osa tegelikult kütnud. Pööningul ei ole küttekollet. Pööningu kütmine ei ole elamu säilimiseks vajalik. Tõendamata on küttepuude ostmine ja küttepuude kulu. Väidetav kulu on ka ülepaisutatud.
9.Hageja ei selgita, miks ta nõuab kostjalt heakorratööde hüvitamist täies ulatuses, mitte vastavalt mõttelise osa suurusele. Tööde teostamine on tõendamata. Hagejal ei ole õigust nõuda enda tehtud tööaja hüvitamist professionaalse teenuse osutaja hinnakirja alusel. Hagejal ei olnud ka alust kostja osal korrashoiutööde tegemiseks. Kinnisasi ei piirne kõnniteega. Vastuhagi
10.Kostja esitas 04.05.2018 vastuhagi kinnistu Tartus XXX kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnisasi jääb hageja omandisse ja hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis 40 000 eurot ning kohustatakse teda andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, alternatiivselt selliselt, et kinnisasi jääb kostja omandisse ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis 40 000 eurot ning hagejat kohustatakse andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks või selliselt, et kinnistu võõrandatakse avalikul enampakkumisel, millest saadud rahast kantakse esmalt enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele, s.o võrdsetes osades. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
11.Vastuhagi kohaselt ei kasuta kostja oma omandiosa, kuna poolte suhted on konfliktsed ja kinnisasja ei ole võimalik ühiselt kasutada. Kostja hinnangul on kinnistu väärtus umbes 80 000 eurot, millest kummagi kaasomaniku osa on 40 000 eurot.
12.Kuna kinnistu on hageja elukoht, on selle jätmine hagejale ilmselt tema huvides. Kui hageja kinnistut ei soovi või kui tal puuduvad vahendid hüvitise maksmiseks, soovib kostja kinnisasja enda omandisse ja on valmis tasuma hagejale hüvitist. Kui kaasomandi lõpetamine selliselt ei ole kohtu arvates põhjendatud, võib panna kinnisasja avalikule enampakkumisele. Vastus vastuhagile
13.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Kostja nõue pahatahtlik. Kostja võib oma osa soovi korral võõrandada, kuid hageja ei ole nõus kostja pakutud kaasomandi lõpetamise viisidega, kuna need ei vasta hageja huvidele. Kinnistu on hageja ainus elukoht. Arvestades tema vanust ja tervislikku seisundit, on elukoha kaotamine talle katastroof. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus lõpetas poolte kaasomandi kinnistule XXX Tartu selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Hagiga seotud menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 1245,87 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti riigituludesse riigilõivu 275 eurot. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
16.Hagi jääb rahuldamata, kuna hageja ei esitanud sõltumata kohtu selgitustest oma nõude tõendamiseks ühtegi tõendit. Hageja ei tõendanud kulutuste tegemist ega seda, et need olid vajalikud kaasomandi säilitamiseks. Hageja vande all antud ütlused nõuet ei tõendanud.
17.Vastuhagi kuulub rahuldamisele. Pooltel ei ole konfliktsete suhete tõttu võimalik kaasomandit koos kasutada.
18.Kostja väitel on kinnistu väärtus 80 000 eurot. Hageja väitel on väärtus suurem, kuid ta ei esitanud selle tõendamiseks hoolimata kohtu selgitustest tõendeid. Kostja esitatud portaali kv.ee väljavõtted ei tõenda, et kinnistu väärtus on 80 000 eurot, kuna esitatud pakkumiste keskmise kohaselt on väärtus 93 666 eurot.
19.Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutatav osa kaasomandist on kostja osast väärtuslikum. Kuigi hageja väitis, et vastuhagi rahuldamisel peab arvestama, et poolte osad ei ole võrdsed, kuna hageja osa on elamiskõlbulik ja ta on teinud oma osale parendusi, ei esitanud ta ühtegi tõendit kinnistu või kaasomaniku osa väärtuse kohta. Kui hageja on rahaliselt panustanud, on tal õigus esitada kostja vastu hagi näiteks alusetu rikastumise sätete alusel.
20.Hageja soovib jätkata kinnistul elamist, kinnistu on tema ainuke kodu, kuid hagejal pole võimalik kostjale hüvitist tasuda. Kostja ei ole kinnistuga emotsionaalselt seotud, kostja ei soovi kinnistul elada, kostjal on olemas vahendid hageja osa väljaostmiseks ja ta oli nõus ka kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.
21.Hageja käitumise tõttu ei ole kaasomanike vahelised kokkulepped ja koostöö võimalik. Kaasomanikke kõige vähem koormav on kaasomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel. Selliselt sõltuvad pooled teineteisest kõige vähem. Avalikul enampakkumisel saadakse kõige õiglasem hind ja pooled saavad kõige õiglasema hüvitise.
22.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Kuna kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides, on vastuhagi menetlemisega seotud kulud õiglane jätta poolte endi kanda. Hagejale anti menetlusabi ja ta vabastati hagi esitamisel riigilõivu 275 euro tasumisest. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb riigilõiv hagejalt riigituludesse välja mõista. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, v.a osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja vastuhagi menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud hageja esitatud hagi osas poolte endi kanda, v.a riigilõiv, mis jätta riigi kanda (II kd lk 4).
24.Kaebuse kohaselt on ebaõige kohtu järeldus, et kaasomand tuleb lõpetada. Kohus lähtus otsuse tegemisel ainult kostja huvidest, ei arvestanud hageja huve ega lähtunud õiglusest.
25.Kohus jättis analüüsimata hageja viited AÕS § 77 lg-le 2, mistõttu jäid välja selgitamata asjaolud, mis annavad aluse vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Kohus üksnes sedastas, miks hageja ei ole kaasomandi lõpetamisega nõus. Samuti märkis kohus, et vaidlust ei ole selles, et hageja kasutatav osa kaasomandist on kostja osast väärtuslikum.
26.Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaasomand on hageja alaline elukoht ega sellele, et hageja on 82-aastane vanaduspensionär, kellel ei ole rahalisi võimalusi uue elamispinna soetamiseks. Hageja toonitas, et isegi kui ta saab kaasomandi müügist raha, ei ole ta oma vanuse tõttu võimeline uut eluaset soetama. Selleks peaks hageja tutvuma eluasemeturuga, mis on talle võõras ja keeruline. Hageja selgitas, et ei saa tulenevalt oma vanusest hakkama kaasomandi müügi korraldamisega ega usalda müügi korraldamist ka kostjale. Keeruliseks
osutub hageja kolimine, kuna ta ei ole võimeline asju pakkima ega neid tõstma. Kohus ei põhjendanud nende asjaoludega arvestamata jätmist.
27.Kohus jättis tähelepanuta hageja ettepaneku, et kui kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada, tuleb enne kaasomandi lõpetamiseks eksperthinnanguga kindlaks määrata kummagi kaasomandi turuväärtus. Kostja kaasomand on elamiskõlbmatu ja müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades jaotamine ei ole õiglane. Kohus jättis ka tähelepanuta, et hageja ehitas oma vahendite eest kuuri, mis tõstab hageja kaasomandi müügihinda.
28.Õige ei ole seisukoht, et kaasomanike vahelised kokkulepped ei ole hageja käitumise tõttu võimalikud. Hageja täpsustab, et on nõus kostja kaasomandi osa remonditöödega, kui need ei kahjusta hageja omandit ja toimuvad vastavalt ehituslikele nõuetele. Hageja tõendas, et kostja rikkus tema lae ja selgitas, et kostja ei pea WC-d kasutades kinni hügieeninõuetest. Kaasomandi kasutamine on endiselt võimalik vastavalt seatud kasutuskorrale.
29.Kuna hageja nõue oli tingitud kostja käitumisest, ei ole põhjendatud jätta riigilõivu ja kostja menetluskulusid hageja kanda. Hageja on vanaduspensionär. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud hagi rahuldamata jätmise osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas.
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja nõue kaasomandi lõpetamiseks kuulub rahuldamisele.
33.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Kostja esitas AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks, paludes kaasomandi lõpetada viisil, et kinnistu jätta kas hageja või kostja ainuomandisse koos kohustusega hüvitada teisele kaasomanikule pool kinnistu väärtusest või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade
suurustele, s.o võrdsetes osades. Hageja vaidles kõikidele kaasomandi lõpetamisele viisidele vastu, leides, et need ei vasta hageja huvidele, kuna kinnistu on tema elukoht. Hageja ei esitanud kostja vastu nõuet kinnisasja jagamiseks muul viisil ja leidis, et kaasomand tuleb jätta lõpetamata.
36.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ja üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (vt Riigikohtu lahendit nr 2-17-9749, p 11 ja selles viidatud teisi lahendeid).
37.Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-9749, p 13). Ringkonnakohus ei tuvastanud diskretsiooni piiride ületamist ega menetlusõiguse normide olulist rikkumist maakohtu poolt.
38.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus lähtunud otsuse tegemisel ainult kostja huvidest. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades võisid kaasomandi lõpetamise viisidena kõne alla tulla üksnes kinnisasja jätmine kostjale kohustusega maksta hagejale välja tema osa rahas või kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel, sest hageja väitel puudub tal raha kostja osa väljaostmiseks. Maakohus kaalus otsuse tegemisel mõlema kaasomaniku huve ja leidis põhjendatult, et neid kõige vähem koormavam on kaasomandi lõpetamine kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel. Hageja ei ole väitnud, et õiglasem oleks kaasomand lõpetada muul viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et maakohtu valitud viis on õiglane. Maakohtul ei olnud võimalik jätta kaasomandit lõpetamata, sest AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
39.Ringkonnakohus mõistab, et eakale hagejale võib olla kaasomandi lõpetamise tõttu olla emotsionaalselt ja füüsiliselt koormav oma pikaaegsest kodust lahkuda ning seda korraldada (uue eluaseme otsimine, kolimine). Samas ei anna eeltoodud asjaolud seaduse järgi alust jätta kaasomand lõpetamata. Kaasomandi lõpetamist ei takista asjaolu, et üks kaasomanikest on sellele vastu. Rahalised vahendid uue eluaseme ostmiseks saab hageja kinnisasja müügi tulemusena laekuvast summast. Kinnisvaraportaali KV.ee müügikuulutustest järeldub, et eeldavalt saadava raha eest on hagejal võimalik osta endale uus eluase (tlk 126-158).
40.Ekslik on hageja seisukoht, et enne kaasomandi lõpetamist oleks kohus pidanud tegema ekspertiisi kummagi kaasomaniku osa turuväärtuse kindlakstegemiseks. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 järgi kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. See tähendab, et kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga füüsiliselt piiritletud osa ühisest asjast ja kaasomand on ühine õigus kogu asjale (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-121-05, p 26). See, et kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat asja vastavalt kaasomanike kokkuleppele, ei tähenda seda, et mingi osa asjast kuulub ühele või teisele kaasomanikule, nagu hageja ekslikult leiab. Seega ei ole õige hageja käsitlus, et kaasomanikele kuuluvad eraldi osad kinnisasjast ja tema peaks saama müügihinnast suurema osa. AÕS § 77 lg 2 järgi jagatakse asja avalikul enampakkumisel müümisel korral saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o antud juhul võrdselt. Kui hagejal on kostja vastu rahalisi nõudmisi kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste näol, tuleb tal esitada sellekohane nõue kostjale ja vajaduse korral pöörduda hagiga kohtusse.
41.Hageja palus nii apellatsioonkaebuses kui ka selle ringkonnakohtu poolt nõutud täpsustuses tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse p 4 osas, s.o osas, milles maakohus jättis vastuhagi menetlemise kulud poolte endi kanda. Samas ei ole hageja vaatamata ringkonnakohtu nõudmisele täpsustanud, millise uue otsuse peaks ringkonnakohus hageja arvates vastuhagi menetluskulude jaotuse osas tegema. Apellatsioonkaebus ei sisalda ka ühtegi põhjendust, miks tuleks maakohtu otsus eelmärgitud osas tühistada. Ringkonnakohus leiab eeltoodu tõttu, et maakohtu otsus tuleb ka vastuhagi menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata.
42.Hageja ei palunud maakohtu otsust tühistada menetluskulude jaotuse p-de 1-3 osas (hageja hagi menetlemise kulude jaotus ja väljamõistmine), kuid samas palus ta apellatsioonkaebuse täpsustuses (II kd lk 4) teha uue otsuse, millega jätta tema hagi menetlemise kulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv, mis jätta riigi kanda. Apellatsioonkaebuse p-s 3.5 märkis hageja, et tema nõude kostja vastu tingis kostja käitumine, mistõttu on põhjendamatu jätta riigilõiv ja kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus mõistab hageja apellatsioonkaebust vaatamata ebaselgele formuleeringule selliselt, et ta ei ole nõus tema hagi menetlemise kulude jaotusega selliselt, et need kulud jäävad tema kanda, mistõttu kontrollib ringkonnakohus ka selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust.
43.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kulude jaotamise üldise põhimõttega, et menetluskulud kannab pool, kes põhjustas asjatu kohtuvaidluse. Üldreeglist erand on sätestatud sama paragrahvi lg-s 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud sättega on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-126-14, p 16).
44.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole erandlikke asjaolusid, mis annaks alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Sellisteks asjaoludeks ei ole hageja arvamus, et kostja käitumine põhjustas alusetu hagi esitamise ega ka see, et hageja on vanaduspensionär. Kuna hageja hagi jäi rahuldamata, on ta TsMS § 162 lg 1 järgi kohustatud selle hagi menetlemisega kostjale tekkinud kulud hüvitama. Menetluskulud
45.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
46.Kostja palus ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 1251,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 20 minutit, vastuse koostamisele 3 tundi 55 minutit, ringkonnakohtu istungiks valmistumisele 1 tund 1 minut, menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit ja kohtuistungil osalemisele eeldatavalt 1 tund – kokku 6 tundi 31 minutit. Istungil osalemise ajakulu osas palus kostja menetluskulude suuruse kindlakstegemisel lähtuda istungi tegelikust kestvusest Esindaja tunnihind on 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
47.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumise, kaebusele
vastuse koostamise ja istungiks valmistumise ajakulu on mõistlik. Samuti oli vajalik ja põhjendatud istungil osalemine, kuid selles osas tuleb 1 tunni asemel arvestada tegelikku istungi kestust - 50 minutit.
48.Ringkonnakohus jätab arvestamata taotluses märgitud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt). Kohtute sellist praktikat kinnitab ka TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu arvestamata ja selles osas õigusabikulu hüvitamise taotluse rahuldamata.
49.Eeltoodu alusel arvestab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja toimingute ajakuluks kokku 6 tundi 6 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline ajakulu ja esindaja tehtud toimingud kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kostja esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) on viimase aja kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele apellatsioonimenetluse õigusabikulu suurusega 1171,20 eurot (käibemaksuga).
50.Kostja taotluse alusel tuleb kohustada hagejat tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
51.Ringkonnakohus rahuldas 15.01.2019 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigilõiv 300 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Maakohus andis hagejale hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumiseks pikema tähtaja – 30 päeva. Ringkonnakohus peab põhjendatuks seda järgida. Seega tuleb hagejal tasuda ka apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.