Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

osa kinnistust on oluliselt väärtuslikum kui kostja osa, kuna hageja on oma osa remontinud ja kostja ei ole. Ebaõiglane oleks, kui kaasomandi lõpetamisel saavas pooled võrdse hüvitise, sellisel juhul rikastub kostja alusetult hageja arvelt. Hageja soovis kaasomandi lõpetada aastal 2009 ja ta esitas selleks kohtusse hagi. Sel ajal oli hagejal võimalik kostjale omandikaotusest tulenevat hüvitist tasuda. Käesoleval ajal ei soovi hageja kaasomandit lõpetada ning hagejal puudub võimalus hüvitist tasuda. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja M K esitas 04.05.2018.a vastuväited hagile ja vastuhagi. Poolte kokkuleppe kohaselt kasutab hageja kinnistu esimest korrust ja kostja teist korrust s.o pööningut. Hageja kasutab kinnistu suuremat ja väärtuslikumat osa. Hageja on kohustatud korras hoidma ja hooldama vaid oma osa kinnistust, mitte kostja osa ning hagejal ei ole õigust nõuda oma osale tehtavate kulutuste hüvitamist. Hageja pole tõendanud kulutuste tegemist ega kulutuste vajalikkust. Hagejal ei ole olnud mingit alust teostad korrastustöid kostjale kuuluval osal. Hageja ei ole tõendanud, et kütab ka kostjale kuuluvat osa ja pole tõendanud, et tegemist oleks vajaliku kulutusega. Kostja on esitanud vastuhagi kaasomand lõpetada. Kostja arvates on kinnistu väärtus 80000 eurot. Esimene alternatiiv kaasomandi lõpetamiseks on, et kinnistu jääb hageja ainumandisse ja hageja tasub kostjale hüvitise 40000 eurot; teine alternatiiv kaasomandi lõpetamiseks on, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale hüvitise 40000 eurot; kolmas alternatiiv kaasomandi lõpetamiseks on, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja müügitulu jagatakse poolte vahel pooleks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada. M K ja Õ L on kinnistu Xxxx kaasomanikud. Õ L on esitanud M Ka vastu hagi kaasomandile tehtud kulutuste summas 2790 eurot nõudes. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Hagiavalduse kohaselt on hageja poolt kinnistu kütmisele ja kinnitus korrashoiule tehtud kulutused asja säilitamiseks vajalikud kulutused. Kohus selgitas hagejale tõendamiskohustust, kuid hageja pole oma nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud ei kulutuste tegemist ega seda, et tehtud kulutused on olnud vajalikud kaasomandi säilitamiseks. Kohus kuulas muude tõendite puudumisel hageja vande all ära, kuid hageja ütlused ei tõendanud hageja nõuet. Eeltoodust tulenevalt tuleb Õ Le hagi M Ka vastu kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutuste nõudes jätta rahuldamata. M K on esitanud vastuhagi Õ Le vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled on kinnistu registriosa numbriga xxxx asukohaga Xxxx kaasomanikud võrdsetes 1⁄2 osades.

Vastuhageja väitel on kinnistu väärtuseks 80000 eurot. Hageja on väitnud, et kinnistu väärtus on suurem, kuid omalt poolt tõendeid kinnistu suurema väärtuse tõendamiseks esitanud ei ole, kuigi kohus selgitas vajadust vastavaid tõendeid esitada. Vastuhageja on esitanud kirjalikud tõendid portaalist kv.ee (lk 88-95), mille kohaselt sarnaste kolme kinnistu hinnad on 85000, 87000 ja 109000 eurot. Esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda, et vaidlusaluse kinnistu väärtus oleks 80000 eurot. Võttes aluseks kolme kinnisvarapakkumise keskmise, on pooltele kuuluva kinnistu väärtuseks 93666 eurot. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. Pooled ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selles, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud kaasomandi lõpetamise nõude välistamises. Seega tuleb nõue kaasomandi lõpetamiseks AÕS § 76 lg 1 alusel rahuldada. Vastuhageja soovib kaasomandi lõpetada ja hageja pole nõus kaasomandi lõpetamisega. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Poolte seletustest kohtuistungil ilmnes, et neil ei ole võimalik koos kaasomandit teostada. Hageja ei ole olnud nõus sellega, kuidas kostja on soovinud oma kaasomandiosa kasutada: Hageja pidas kostja poolt tehtud remonttöid kinnistu lõhkumiseks ning hageja ei soovi, et kostja teeks kinnistul veel remonttöid, hoolimata sellest, et kostja osa kinnistust pole elamiskõlbulik. Hageja arvates olid kostja kutsutud muruniitjad sissetungijad. Hageja teavitas kinnistul tormiga murdunud puust linnavalitsust, mitte kostjat. Hagejale ei meeldi, kuidas kostja pere kasutas sanitaarruumi ning hageja hoiab sanitaarruumi ust lukus. Kostja seletas, et ei soovi üldse kinnistule minna, kuna suhted hagejaga on konfliktsed. Eeltoodust nähtub, et pooled ei saa ühiselt kaasomandit teostada. Õ L pole nõus kaasomandit lõpetama, kuna ta on eakas, elab xxxx alates xxxx, ta pole võimeline uut elamist otsima ning teise kaasomaniku poolt pakutava hüvitisega ei ole võimalik uut elamist soetada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt kasutatav osa kaasomandist on kostja osast väärtuslikum. Hageja on avaldanud, et vastuhagi rahuldamisel peab kohus arvestama, et hageja on teinud oma osa kinnistust parendanud ja hageja osa on elamiskõlbulik, seega ei saa poolte osad olla rahaliselt võrdsed. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selles, milline on kinnistu väärtus või milline on kummagi kaasomaniku osa väärtus. Kohus selgitab, et hagejal on õigus, tulenevalt hageja poolt rahaliselt kinnistule panustamisest, edasiselt esitada kostja vastu hagi näiteks alusetu rikastumise nõudes. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.

Kaaludes erinevaid kaasomandi lõpetamise viise, asub kohus seisukohale, et kaasomanikke kõige vähem koormav on kaasomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel. Hageja soovib jätkata kinnistul elamist, kinnistu on tema ainuke kodu, kuid hagejal pole võimalik kostjale hüvitist tasuda. Kostja ei ole kinnistuga emotsionaalselt seotud, kostja ei soovi kinnistul elada, kostjal on olemas vahendid hageja osa väljaostmiseks, kostja oli nõus ka kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel. Hageja käitumise tõttu ei ole mingid kaasomanikevahelised kokkulepped ja koostöö võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaasomandi lõpetamine määrata viisil, kus pooled võimalikult vähem teineteisest sõltuvad. Kohus määrab kinnistu müügi avalikul enampakkumisel. Avalikul enampakkumisel saadakse kinnistu müümisel kõige õiglasem hind ja pooled saavad omandikaotusest tulenevalt kõige õiglasema hüvitise. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab Õ Le hagi osas menetluskulud Õ Le kanda. Kohus on M Ka hagi rahuldades otsustanud lõpetada Õ Le ja M Ka kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Sellises olukorras asub kohus seisukohale, et kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt ka Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.09.2010.a lahend asjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Kohus on tsiviilasjas nr 2-17-8131 tehtud 20.07.2017.a määrusega rahuldanud Õ Le riigipoolse õigusabi taotluse ning määranud anda Õ Lele riigi õigusabi tema esindamiseks vaidluses kinnisasja kaasomanikuga. Õ Lele on riigi õigusabi antud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Käesolevas asjas on kohus 09.04.2018.a määrusega rahuldanud Õ Le taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ning vabastanud hageja hagi esitamisel riigilõivu 275 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, siis tuleb Õ Lelt riigituludesse välja mõista 275 eurot. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud. Kohus määrab, et rahaline kohustus tuleb kostjal täita 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvastes. TsMS § 179 lg-st 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustavas lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. M K on 15.11.2018.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud tsiviilasja nr 2-18-1086 menetlemisel kohtuväliseid kulusid seoses kostjale osutatud õigusteenusega 17h 35m x 160 eurot + 20% =

3376 eurot (käibemaksuga summa). Täiendavalt on vastuhageja kandnud kohtukulusid vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu näol 300 eurot. Riigikohus on oma hiljutistes lahendites pidanud põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot ja ka 170 eurot (vt RKTKo 3-2-1-131-16 ja RKTKo 3-2-1-159-16). Käesoleval juhul on kostjale osutatud õigusteenuse tunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on osutatud õigusteenuse tunnihind mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu värskeima praktikaga, arvestades ka mh seda, et kostja esindajaks menetluses on vandeadvokaat. Kuna vastuhageja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta TsMS § 174 lg-st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 palub vastuhageja mõista Õ Lelt välja ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Vastuhageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-1086 kohtumenetlusega. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilasja mahtu, õigusvaidluse keerukust ning menetlusdokumentide põhjalikkust arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et M Ka kulud õigusabile on põhjendatud. Ühtlasi on kohtu hinnangul põhjendatud M Ka esindaja tunnitasu määr. Kuna kohus on määranud vastuhagiga seonduvad kulud poolte endi kanda jätta, siis kuuluvad Õ Lelt väljamõistmisele menetluskulud, mis on seotud tema enda hagiga. M Ka menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindaja 20.04.2018.a ja 30.04.2018.a toimingud seonduvad vastaspoole hagiga. 03.05.2018.a menetlusdokumendis moodustab Õ Le hagiga seonduv umbes kaks kolmandikku, ülejäänud osa koosneb M Ka vastuhagist. Õ Lelt tuleb M Ka kasuks õigusabikuludena TsMS § 162 lg 1 alusel välja mõista 1245,87 eurot (sh käibemaks 207,64 eurot). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Ülejäänud menetluskulud on kohus TsMS § 163 lg 1 alusel jätnud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019 kohtuotsusega jäeti Tallinna kohtumaja 04.12.2018 kohtuotsus muutmata. 04.12.2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsus jõustus 03.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.