Aleksander Sven Esse hagi AS Otepää Veevärk (OÜ Puka Vesi üldõigusjärglane) vastu võlgnevuse nõudes 6994 eurot 95 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aleksander Sven Esse (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat J.K, xxx, e-post: xxx Kostja AS Otepää Veevärk (OÜ Puka Vesi üldõigusjärglane) (registrikood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat K.L-E, xxx e-post: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
5. november 2018 ja 15. august 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aleksander Sven Esse hagi osaliselt.
2.Välja mõista AS-lt Otepää Veevärk (OÜ Puka Vesi üldõigusjärglane) Aleksander Sven Esse kasuks 2000 eurot saamata jäänud juhatuse liikme tasu, kasutamata jäänud puhkusetasu 214 eurot 18 senti ja hüvitis ennetähtaegselt juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumise eest 1800 eurot.
3.Välja mõista AS-lt Otepää Veevärk (OÜ Puka Vesi üldõigusjärglane) Aleksander Sven Esse kasuks viivis põhinõudelt 4014 eurolt 18 sendilt alates 1. novembrist 2017 kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Mõista AS-lt Otepää Veevärk Alekander Sven Esse kasuks välja menetluskulu kokku 2091 eurot 23 senti. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2091 eurot 23 senti) tasuda viivist menetluskulude suurust
2-18-102694 kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Aleksander Sven Esse esitas 31. jaanuaril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi osaühingule Puka Vesi makseettepaneku, millele viimane esitas 9. märtsil 2018 vastuväite. 2. aprilli 2018. a määrusega anti asi üle hagimenetlusse Tartu Maakohtule.
9.aprilli 2018. a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu.
2.Hageja esitas 23. aprillil 2018 hagiavalduse. Hagiavaldusest nähtub, et OÜ Puka Vesi (kostja) nõukogu otsustas 11. oktoobri 2016. a koosolekul maksta juhatuse liikmele Aleksander Sven Essele alates 1. oktoobrist 2016 tasu 300 eurot kuus. Kostja nõukogu 1. veebruari 2017. a koosolekul tutvuti juhatuse liikme lepingu projektiga ja nõustuti lepingu sõlmimisega. Pooled sõlmisid juhatuse liikme lepingu 1. veebruaril 2017. Lepinguga kohustus kostja maksma hagejale juhatuse liikme tasu 300 eurot kuus 1. oktoobrist 2016. Kostja nõukogu otsustas
12.septembri 2017. a koosolekul, et hagejale määratakse täiendavalt juhatuse liikme tasu 1000 eurot kuus 1. septembrist 2017. Täiendava tasu määramise aluseks olid ülesanded, mis olid seotud arendusdokumentide koostamise koordineerimise, KIKI projektiga kaasneva hanke korraldamise ja servituudi seadmise lepingute sõlmimise ja Puka Vesi lepinguliste klientidega veelepingute üle vaatamise ja veetarbijate kontrolli korraldamisega. Seega alates 1. septembrist 2017 oli juhatuse liikme tasuks 1300 eurot kuus. Äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Kostja nõukogu esimees teatas 1. novembril 2017, et hageja juhatuse liikmena on tagasi kutsutud 30. oktoobrist 2017. Kostja ei ole tasunud käsunduslepingust ja nõukogu otsustest tulenevalt saamata jäänud juhatuse liikme tasu (2000 eurot), kasutamata jäetud puhkuse tasu (655 eurot 90 senti) ja hüvitist juhatuse liikmele määratud viimase tasu kuue kordses ulatuses. Juhatuse liikme lepingu punkti 3.1. alusel on juhatuse liikmel õigus tasustatavale puhkusele kestusega 28 kalendripäeva aastas. Puhkusel viibimise aja eest säilib temal juhatuse liikme tasu. Saamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni arvestatakse juhatuseliikmele sama korra järgi ja samas ulatuses kui seda tehtaks juhul, kui ta töötaks töölepingu alusel. Lepingu lõppemisel
2-18-102694 makstakse juhatuse liikmele kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, mida arvutatakse vastavalt töötajatele makstava kasutamata puhkuse hüvitise arvutamiseks kehtestatud korrale. Viimase kuu töötasu kokku on 3800 eurot ja kalendripäevi 176. Päevatasu 21 eurot 59 senti. Väljateenitud puhkusepäevi on selle perioodiga kogunenud 30,38, kasutamata puhkuse hüvitis 655 eurot 90 senti, mis on kostjal tasumata jäänud (21,59x30,38). Lepingu punkti 5.3. alusel on osaühing kohustatud maksma juhatuse liikmele tema ennetähtaegse tagasikutsumise korral hüvitist juhatuse liikmele määratud viimase tasu kuue kordses ulatuses. Nõukogu 12. septembri 2017. a otsuse järgi on viimaseks tasuks 1300 eurot. Lepingu lõpetamise hüvitis on seega 7800 eurot (6x1300). Hageja vähendas maksekäsu kiirmenetluses lepingujärgset hüvitist 3600 eurole arvestades kostja majanduslikku võimekust. Vaatamata korduvatele päringutele, ei vormistanud uus osaühingu nõukogu Aleksander Sven Essega juhatuse liikme lepingu lõpetamist ega maksnud välja tasusid. Hageja tugineb võlaõigusseaduses sätestatu käsunduslepingu sätetele. Käsunduslepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel kui ka mittevastaval täitmisel on hagejal õigus kasutada kostja suhtes erinevaid (võlaõigusseaduse) VÕS § 101 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda võlgnevuse tasumist, nõuda alusetu raha kasutamise eest viiviseid jms. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja võlanõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 1. novembril 2017. Hageja esitab ka viivisenõude 6255 euro 90 sendilt. Samuti soovib hageja saada viivist kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkinud, et hagejal puudub õigus nõuda juhatuse liikme lepingu punktis 5.3 sätestatud hüvitist, sest see lepingu tingimus on tühine. ÄS § 181 lg 3 tuleneb, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või kostja nõukogu ei ole otsustanud hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimusi, sh juhatuse liikmele tema volituste lõppemise korral hüvitise määramist. Kostja nõukogu on 1. veebruari 2017 koosolekul läbi vaadanud juhatuse liikme lepingu projekti ja nõustunud lepingu sõlmimisega. Nõukogu liikmetest võttis koosolekust osa nõukogu esimees xxx ja nõukogu liige xxx Nõukogu 12. septembri 2017.a otsusega suurendati nõukogu juhatuse liikme tasu. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Hageja oli kostja juhatuse liige 3. juunist 2016 kuni
31.oktoobrini 2017. Kostja on seisukohal, et tal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. Hagejal puudub õigus nõuda juhatuse liikme lepingu punktides 3.3 ja 5.3 sätestatud hüvitisi, sest vastavad lepingutingimused on tühised. ÄS § 1801 lg 1 näeb ette, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega (ÄS § 189 ja § 317 lg 8). ÄS § 181 lg 3 tuleneb, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Kostja nõukogu 1. veebruari 2017. a koosoleku protokollist ei nähtu, et nõukogu oleks juhatuse liikmega sõlmitava lepingu projekti läbi vaadanud. Koosoleku projektis on märgitud:
2-18-102694 „Nõukogu on otsustanud alates 01. oktoobrist 2016 maksta juhatuse liikmele tasu 300 eurot kuus. Tasu välja maksmiseks on vajalik sõlmida juhatuse liikmega käsundusleping. Otsustati: sõlmida juhatuse liikme Aleksander Sven Essega juhatuse liikme käsundusleping.“ Kostja nõukogu koosolekul on käsitletud üksnes juhatuse liikme tasu suurust ja lepingu tähtaega. Nõukogu ei ole otsustanud hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu muid tingimusi, sh juhatuse liikmele tema volituste lõppemise korral hüvitise määramist. Kuna kostja nõukogu ei ole otsustanud, et hagejaga sõlmitava lepingu tingimuseks on juhatuse liikmele 28kalendripäevalise puhkuse andmine (p 3.1), kasutamata puhkuse hüvitise tasumine (p 3.3.) ja kuue kuu tasu suuruses hüvitise maksmine juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise korral (p 5.3), siis on hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu vastavad tingimused ÄS § 181 lg 3 alusel tühised. Hageja on nõude esitamisel lähtunud põhjendamatult 1300 euro suurusest juhatuse liikme tasust. Kostja nõukogu 11. oktoobri 2016. a otsusega otsustati tasuda juhatuse liikmele Aleksander Sven Essele tasu 300 eurot kuus. Kostja nõukogu 12. septembri 2017. a otsusega, millele hageja tugineb, ei ole suurendatud nõukogu 11. oktoobri 2016. a otsusega määratud juhatuse liikme tasu, vaid on otsustatud maksta juhatuse liikmele lisatasu seoses konkreetsete ülesannete täitmisega. Nõukogu 12. septembri 2017.a otsuse kohaselt on vastavateks ülesanneteks arendusdokumentide koostamise koordineerimine, KIKI (kohtu selgitus - SA Keskkonna Investeeringute Keskuse) projektiga kaasneva hanke korraldamine ja servituudi seadmise lepingute sõlmimine, Puka Vesi lepinguliste klientidega veelepingute üle vaatamine ja veetarbijate kontrollimine. Loetletud ülesannete puhul ei ole tegemist nö püsivate ülesannetega. Kostja on seisukohal, et hageja juhatuse liikme tasu oli 300 eurot kuus ka pärast
12.septembrit 2017. Kostja on seisukohal, et hageja puhkusetasu nõue ei oleks põhjendatud isegi siis, kui hageja juhatuse liikme lepingu punkt 3.3. oleks kehtiv. Hageja märgib seoses kasutamata puhkuse hüvitise nõudega hagiavalduse punktis 2.3, et tema viimase kuu töötasu on kokku 3800 eurot. Vastav väide jääb kostjale arusaamatuks. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta on oma tasu suuruseks saanud 3800 eurot kuus. Hageja tasu ei ole kunagi olnud 3800 eurot kuus. Kuna hageja on kasutamata puhkuse hüvitise nõude arvutamisel võtnud aluseks ebaõige tasu suuruse, siis ei ole kasutamata puhkuse hüvitise nõue 655 eurot 90 senti ka kasutamata puhkuse hüvitise nõude olemasolul põhjendatud. Ennetähtaegse tagasikutsumise hüvitise suuruse arvutamisel on hageja lähtunud juhatuse liikme tasust 1300 eurot kuus. Eeltoodud põhjusel ei nõustu kostja sellega, et hageja juhatuse liikme tasu oli 1300 eurot kuus. Hageja juhatuse liikme tasu oli 300 eurot kuus. Hageja esitatud arvutused ja nõue on põhjendamatud.
Hageja vastus kostja vastuväitele
4.Hageja on seisukohal, et üksnes juhatuse liikmele makstava tasu suurus tuleb kajastada nõukogu otsuses, mistõttu on ebaõige kostja seisukoht, justkui oleks pidanud nõukogu otsuses kajastuma ka juhatuse liikmele 28-kalendripäevalise puhkuse andmine ja kuue kuu tasu suuruses hüvitise maksmine juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise korral. Juhatuse liikmele hüvede määramiseks piisas sellest, kui nõukogu liikmetel oli olemas juhatuse liikmega sõlmitav lepingu projekt ja nad nõustusid sellega. Kui kostja nõukogu liikmetele ei oleks olnud teada juhatuse liikme lepingu kõik olulised tingimused, siis poleks kostja nõukogu esimees xxx juhatuse liikme lepingut hagejaga sellistel tingimustel sõlminud. Ainuüksi asjaolu, et nõukogu otsustest ei nähtu selgesõnaliselt juhatuse liikmele hüvede maksmine, ei tähenda seda, et
2-18-102694 nõukogu koosolekul hüvede maksmist ei otsustatud. Hüvede määramiseks piisas ka sellest, kui nõukogul oli olemas vastavasisuline juhatuse liikme lepingu projekt ja nad selles sisalduvate tingimustega nõustusid. Isegi siis, kui nõustuda kostja väitega, et ka juhatuse liikmele makstavad hüvitised oleksid pidanud kajastuma nõukogu otsuses, ei tooks sellise nõude eiramine kaasa hüvede määramise tühisust. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Seega on seadusandja pidanud tühiseks üksnes sellist osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehingut, millega ei ole nõustunud nõukogu liikmed ehk teisisõnu ei ole seadusandja tehingu tühisust sidunud nõukogu koosoleku protokolliga, vaid nõukogu nõusolekuga. Kuna nõukogu liikmed ei ole avaldanud nõukogu esimehele ühtegi pretensiooni juhatuse liikme lepingutingimuste kohta, siis võib ka sellest vähemalt kaudselt järeldada, et nõukogu liikmed teadsid juhatuse liikme lepingutingimustest ja olid sellega nõus. Eeldada tuleb nõukogu puhul juhatuse liikmega lepingu sõlmimise korral seda, et ta saab aru osaühingule võetavatest kohustustest. Enne hagi kohtusse esitamist ei leidnud uus nõukogu ega uus juhatuse liige, et hagejaga sõlmitud osad lepingu punktid on tühised. Kuna hageja on esitanud kostja vastu rahalised nõuded, siis ei saa siin esineda ühtegi sellist põhjust, mida saaks sellise kostjapoolse kohustuse täitmata jätmise korral pidada vabandatavaks. Hagejale määrati 1. septembrist 2017 täiendavate ülesannete täitmise eest täiendavalt tasu 1000 eurot kuus. Nimetatud protokollil on nõukogu esimehe ja liikme allkiri ning koosolekut protokollinud hageja allkiri. Seega vastab nõukogu 12. septembri 2017. a koosoleku protokoll ÄS § 321 lg 4 nõuetele. Juhul, kui tegemist oleks olnud ühekordse tasuga, siis oleks nõukogu otsuses ka selgesõnaliselt öeldud, et tegemist on ühekordse täiendava tasuga, mitte täiendava 1000 euroga kuus. Nõukogu otsuse sõnastus on sedavõrd selge, et ainuüksi selle grammatilisel tõlgendamisel on tuvastatav nõukogu tegelik tahe – maksta igas kuus juhatuse liikmele täiendavalt tasu 1000 eurot. KIK-i projekt ei kehtinud ainult üks kuu, mistõttu on ekslik kostja seisukoht, et KIK-i projektiga seotud ülesannete puhul ei ole tegemist nö püsivate ülesannetega. Kuna nõukogu oli juba
11.oktoobri 2016.a koosolekul otsustanud juhatuse liikmele maksta 1. oktoobrist 2016 juhatuse liikme tasu 300 eurot, siis koos täiendava tasuga hakkas hageja tasuks alates 1. septembrist 2017 olema 1300 eurot kuus. Hageja on vähendanud ennetähtaegse juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise eest tasumisele kuuluvat hüvitist niigi 3600 eurole, kuigi juhatuse liikme lepingu p 5.3 alusel (viimane tasu) oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 7800 euro suurust hüvitist (6 x1300 eurot). Kuna kostja pole hageja hüvitise nõudele vastu vaielnud selles osas, et nimetatud summa oleks kuidagi vastuolus ÄS § 1801 lg-ga 3, siis võib sellest järeldada, et ka kostja arvates ei ole hageja nõutud summa ebaõiglane ja arvestab muuhulgas kostja majanduslikku võimekust. Hageja on palunud kohtul veel välja mõista kostjalt hageja kasuks kasutamata puhkuse hüvitis summas 655 eurot 90 senti. Nimetatud hüvitise arvestamise aluseks on poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 3.3, mille kohaselt makstakse lepingu lõppemisel juhatuse liikmele kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, mida arvutatakse vastavalt töötajatele makstava kasutamata puhkuse hüvitise arvutamiseks kehtestatud korrale. Vastav kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (Kord), mille § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse Korra sätteid ka
2-18-102694 kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. Korra § 2 lg 2 kohaselt võetakse puhkusetasu arvestamisel aluseks arvestamise vajaduse tekke kuule eelnenud töötaja kuue kalendrikuu töötasud. Kohtu eelmenetlus
5.Hageja esitas taotluse tunnistaja xxx ülekuulamiseks. Kostja taotles tunnistajana xxx ülekuulamiseks. Kohus rahuldas nimetatud taotlused.
6.Kohus korraldas 5. novembril 2018 eelistungi. Kohus suunas pooled kompromissiläbirääkimistele. Hageja teavitas kohut 6. detsembril 2018, et kompromiss ei õnnestunud, sest kostja nõukogu polnud nõus hageja nõutud summade osas läbirääkimisi pidama.
7.Hageja esitas kohtule 17. aprillil 2019 AS Otepää Veevärk ja OÜ Puka Vesi sõlmisid
8.oktoobril 2018 ühinemislepingu, mille p 3.1 kohaselt lõpeb ühinemise tulemusel ühendatav ühing (OÜ Puka Vesi) ning ühendatav ühing (AS Otepää Veevärk) saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks (tl 64-67). Hageja täiendavalt esitatud tõendid ja seisukohad
8.Hageja 17. aprillil 2019 esitas kohtule oma väidete tõendamiseks OÜ Puka Vesi nõukogu
9.novembri 2017. a protokolli, mille päevakorrapunktist 5 nähtub, et uuele juhatuse liikmele määrati juhatuse liikme netotasuks 1000 eurot kuus ja isikliku sõiduauto kompensatsioon 32 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus. Seega hakkas uus kostja juhatuse liige saama tasu isegi rohkem kui seda oli hageja brutotasu 1300 eurot ühes kuus. Seda, et kostja majanduslik seis ei olnud halb, tõendab Otepää Vallavalitsuse 18. juuni 2018. a korraldus nr xxx, millest nähtub, et kostja 2017. aasta majandusaasta kasum oli 369 159 eurot. Lisaks toetas Puka Vallavalitsus 18. oktoobri 2017. a korraldusega nr xxx„Vahendite eraldamine reservfondist“ kostja tegevust 9472 euroga. Toetuse 10 083 eurot on kostjale eraldanud ka Otepää Vallavalitsus 28. detsembri 2017. a korraldusega nr xxx „Vahendite eraldamine reservfondist“. Hagejale brutotasu suurendamine 1000 euro võrra kuus põhjuseks oli KIK-i projekti „Pukamõisa reoveepuhasti rekonstrueerimine“ rahastamise taotluse rahuldamine summas 346
850.Poolte vahel ei saa vaidlust olla selles, kas hageja hakkas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 11. juuli 2017. a kirja nr xxx (lisa 7) alusel projektiga tegelema. Hageja koostas kõik ehitustööde riigihankega (viitenumber xxx) seotud vajalikud dokumendid, avaldas hanketeate ning vastas kõikidele küsimustele, mis esitati e-riigihangete keskkonnas. Hagejal tuli koostada ka finantsanalüüs KIKi rahastatud projektile nr 14190, viia Puka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 2 p 3 ning muuta reoveekogumisala piire. Kohtu menetlus
9.Kohus kuulas 15. augusti 2019. a kohtuistungil üle tunnistajad ja pidas kohtuvaidlused. Pooled esitasid kohtule kohtuteesid kirjalikult. Hageja lõplikud seisukohad
2-18-102694
10.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tema nõue kostja vastu on seaduslik ja põhjendatud. Seda kinnitasid ka tunnistajatena üle kuulatud kostja nõukogu liige xxx ning nõukogu esimees xxx Kuivõrd kostja nõukogu oli juba 11. oktoobri 2016. a koosolekul otsustanud juhatuse liikmele maksta 1. oktoobrist 2016 juhatuse liikme tasu 300 eurot, siis koos täiendava tasuga oli 1. septembrist 2017 juhatuse liikme tasuks 1300 eurot kuus. Seda hageja väidet kinnitas tunnistaja xxx, kes ütles selgesõnaliselt, et kui 1000 eurot otsustati juurde panna, „siis oli tasuks 1300 eurot“. Ka kostja enda tunnistaja xxx väitis selgesõnaliselt hageja esindaja küsimusele vastates, et „siis tuli 1000 eurot juurde ja tuli 1300“. Isegi siis, kui nõukogu 12. septembri 2017. a otsuse tekst hagejale täiendava tasu määramise kohta oleks mitmeti mõistetav, oli poolte tegelikuks tahteks määrata hagejale alates 1. septembrist 2017 juhatuse liikme tasuks 1300 eurot kuus. Kostja ei saanud eeldada, et hageja oleks pidanud kõiki ülesandeid tegema üksnes 300 euroga. Tunnistajad kinnitasid, et kostja majanduslik seis paranes hageja juhatuse liikmeks oleku ajal ja pääseti 4000-7000 euro suuruste keskkonnatrahvide maksmisest. Seda, et hageja tasu 1300 eurot ühes kuus oli igati mõistlik, tõendab muuhulgas asjaolu, et uuele OÜ Puka Vesi juhatajale hakati maksma sisuliselt sama tasu kui hagejale. Hageja arvates ei kõla eluliselt usutavana kostja väide, et hageja jaoks on 1300 eurot äärmiselt suur ja ebaõiglane summa, kuid uue juhatuse liikme osas pole. Ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks kostjale aluse jätta hagejale maksmata nõukogu määratud kahe kuu täiendav tasu 2000 eurot. ÄS § 1801 lg-st 2 tuleneb, et üksnes juhatuse liikmele makstava tasu suurus tuleb kajastada nõukogu otsuses, mistõttu on ebaõige kostja seisukoht, justkui oleks pidanud nõukogu otsuses kajastuma ka juhatuse liikmele hüvede määramine. Oluline on üksnes asjaolu, et hüvede puhul tuleb nõukogul tagada, et need oleksid mõistlikud. Kui kostja nõukogu liikmetele ei oleks olnud teada juhatuse liikme lepingu kõik olulised tingimused, siis poleks kostja nõukogu esimees xxx juhatuse liikme lepingut hagejaga sellistel tingimustel sõlminud. Tunnistajana üle kuulatud kostja nõukogu esimees xxx kinnitas: „kõik asjad, mis läksid läbi, läksid kollegiaalselt nõukogust ja ühtegi otsust ega asja pole ma ainuisikuliselt otsustanud ja alla kirjutanud“. Ühtlasi kinnitas nimetatud kostja tunnistaja : „juhatuse liikmega sõlmitud lepingu tingimusi arutati nõukogu koosolekul ja leping koostati nõukoguga kollektiivselt“. Tunnistaja xxx väitis aga selgesõnaliselt: „kui lisatasu määramine oli septembris, siis see juhatuse liikme tasu 300 eurot ja soodustuste arutelu oli varem, kas vast aasta või mõned kuud alla aasta, siis arutati puhkuse pikkust 28 päeva ja puhkuse kompensatsiooni, kui on puhkus välja võtmata ja oli arutluse all ka tagasikutsumisega seotud kompensatsioon“. Hageja arvates võib juhatuse liikme lepingus teha tingimuste osas viiteid töölepingu seadusele. Kuivõrd nõukogu liikmed nõustusid juhatuse liikme lepingutingimustega, ei saa juhatuse liikme lepingus sisalduvad hüved olla tühised. Enne hagi kohtusse esitamist ei leidnud uus nõukogu ega uus juhatuse liige, et hagejaga sõlmitud osad lepingu punktid on tühised. Kostja pole arvestanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 teise lausega, mis sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult ei saaks kostja isegi tühise lepingutingimuse puhul öelda, et ta ei pea hagejale midagi maksma, sest vastasel korral oleks tegemist kostjapoolse alusetu rikastumisega. Lepinguga ettenähtud hüvitused ei ole vastuolus ÄS §-ga 1801 lg 2, sest hüvitused olid mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Tunnistaja xxx väitis selgesõnaliselt: „kostja majanduslik seis paranes küll. Seis oli hulga aega olematu ja olid suured trahvid määratud. Tehti ära palju tööd vee ja kanalisatsiooni parandamisel“. Seaduse kohaselt on osaühingul ka võimalus nõuda juhatuse liikmele makstavate tasude ja muude hüvede vähendamist, kui esiteks osaühingu majanduslik olukord
2-18-102694 oluliselt halveneb (kostja vastavat soovi pole hagejale avaldanud) ning teiseks juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane (ÄS § 1801 lg 3). Kostja pole esitanud põhjendusi, miks on hagejale kokkulepitud hüvede maksmine äärmiselt ebaõiglane. Paratamatult tekib hagejal küsimus, et miks ta oleks pidanud olema kostja juhatuse liikmeks, kus tal pole ühtegi garantiid. Sel juhul oleks hageja üldse loobunud juhatuse liikme kohast. Pealegi on ka praktikas levinud sellised lepingud, kus juhatuse liikmele on tema tagasikutsumise korral ette nähtud hüvitisi. Oluline on märkida, et juhatuse liikmel ei ole võimalik end töötuna arvele võtta ja seetõttu on hüvitise saamise õigus tema jaoks eksistentsiaalse tähendusega. Selline käitumine, kus alles peale hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist hakatakse otsima põhjuseid hüvitiste maksmata jätmiseks, on hageja arvates vastuolus hea usu põhimõttega, sest sellise käitumisega kuritarvitab kostja oma õigusi. Seda, et hageja tööga oli kostja nõukogu rahul, kinnitasid ka mõlemad tunnistajad. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromissileping selliselt, et kostja tasub hagejale 4500 eurot ning menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Juhul, kui kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustu, siis palub hageja kohtul arvestada menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-ga 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja lõplikud seisukohad
11.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda juhatuse liikme lepingu pdes 3.3 ja 5.3 sätestatud hüvitisi, sest leping on nimetatud osas tühine. ÄS § 181 lg 3 tuleneb, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu kehtivuse eelduseks on lepingu sõlmimise otsustamine ja vastava lepingu tingimuste määramine (otsustamine) kostja nõukogu poolt. Kui kostja nõukogu ei ole hageja sõlmitud lepingu sõlmimist ja lepingu tingimusi heaks kiitnud (otsustanud), siis on leping ÄS § 181 lg 3 alusel tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Nõukogu koosoleku toimumise korral koosolek protokollitakse (ÄS § 321 lg 4). Nõukogu poolt koosolekul vastu võetud otsuseid kajastab seega nõukogu koosoleku protokoll. Hagejaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist on käsitletud OÜ Puka Vesi 1. veebruari 2017 nõukogu koosoleku protokolli punktis 4 „Juhatuse liikme lepingu sõlmimisest“. Nõukogu protokolli nimetatud punktis on märgitud järgmist: „Nõukogu on otsustanud alates 01. oktoobrist 2016 maksta juhatuse liikmele tasu 300 euro kuus. Tasu välja maksmiseks on vajalik sõlmida juhatuse liikmega käsundusleping. Otsustati: sõlmida juhatuse liikme Aleksander Sven Essega leping tähtajaga kolm aastat.“ Nimetatud protokolli kohaselt ei ole nõukogu võtnud vastu otsust selle kohta, et hagejaga sõlmitava juhatuse liikme lepingu tingimusteks on: õigus tasustatavale puhkusele kestvusega 28 kalendripäeva ja puhkusekompensatsiooni maksmine (p 3.1), õigus hüvitisele kasutamata puhkuse eest (p 3.3), hüvitise maksmine juhatuse liikme tagasikutsumise korral (p 5.3) jne. Seadusest ei tulene äriühingu juhatuse liikmele õigust saada tasustatud puhkust, puhkusekompensatsiooni, hüvitist juhatuse liikme tagasikutsumise korral ja muid sellised hüvesid, millele on õigus töölepingu alusel töötaval töötajal. Vastavatele hüvedele on juhatuse liikmel õigus üksnes siis, kui nõukogu otsustab, et juhatuse liikmega sõlmitakse leping,
2-18-102694 mis sisaldab selliseid hüvesid ning seejärel sõlmitakse juhatuse liikmega nõukogu poolt määratud tingimustel juhatuse liikme leping. Tunnistaja xxx kinnitas ütlustes küll seda, et nõukogu arutas juhatuse liikme puhkuse pikkuse ja kompensatsioonide küsimusi, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, et nõukogu oleks nende tingimuste üle otsustanud. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt ei mäleta tunnistaja seda, kas juhatuse liikme lepingu tingimusi koosolekul arutati või mitte, sh ei mäleta tunnistaja, kas
1.veebruari 2017. a nõukogu koosolekul arutati puhkushüvitise ja lepingu lõpetamise tingimusi või mitte. xxx sõnul sisaldas hagejaga sõlmitud juhatuse liikme leping üksnes seadusest tulenevaid tingimusi. Kostja leiab, et mõlema tunnistaja ütlused on üldsõnalised ja ebamäärased. Kumbki tunnistaja ei mäleta täpselt 1. veebruari 2017 nõukogu koosolekul toimunut ega hageja lepingu sõlmimise asjaolusid. Tunnistaja ütlused ei tõenda seda, et nõukogu 1. veebruari 2017 koosolekul oleks lisaks protokollis kajastatud otsustele võetud vastu veel mõni otsus, sh otsus, millega oleks otsustatud, et juhatuse liikme lepingu võib sõlmida tingimustel, mis annavad hagejale õiguse erinevatele hüvitistele, sh kasutamata puhkuse kompensatsioon ja hüvitis juhatuse liikme tagasikutsumise korral. Kostja 1. veebruari 2017 nõukogu koosoleku protokoll ei sisalda ka ühtegi viidete juhatuse liikme lepingu projektile ning lepingu sõlmimisele juhatuse liikme lepingu projektis sätestatud tingimustel. Seda milliseid otsuseid nõukogu on vastu võtnud, nähtub ja saab nähtuda üksnes nõukogu koosoleku protokollidest. Tunnistaja xxx on kinnitanud, et nõukogu koosoleku protokollid vastasid sisult sellele, mis koosolekutel toimus. Tunnistaja xxx sõnul kontrollis ta protokollid üle. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt kasutamata puhkuse kompensatsiooni ja hüvitist ennetähtaegse tagasikutsumise eest. Hageja on nõuete esitamisel lähtunud põhjendamatult juhatuse liikme tasust 1300 eurot kuus. Kostja nõukogu 12. septembri 2017. a otsusega, millele hageja oma nõudes tugineb, ei ole suurendatud nõukogu 11. oktoobri 2016. a otsusega määratud juhatuse liikme tasu, vaid on otsustatud maksta juhatuse liikmele lisatasu seoses konkreetsete ülesannete täitmisega, mis on nõukogu vastavas otsuses loetletud. Kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud Puka Vesi OÜ nõukogu endised liikmed xxx ja xxx kinnitasid, et hagejale määrati lisatasu seoses konkreetse KIK-i projektiga. xxx avaldas, et lisatasu oli projekti juhtimise eest. Samas selgitas xxx, et KIKi projektis polnud keelatud maksta projekti juhtimise tasusid ka juhatuse liikmele. xxx sõnul pidi lisatasu makstama kuni projekt on ellu viidud. Tunnistaja xxx sõnul oleks lisatasu maksmine toimunud eeldatavalt kuus kuud ning pärast seda oleks juhatuse liige saanud 300 eurot kuus, so üksnes juhatuse liikme tasu. Kostja on seisukohal, et isegi kui mitte nõustuda sellega, et hageja juhatuse liikme lepingu p-d
3.3.ja 5.3. on tühised, ei saa hagejale hüvitise määramisel võtta aluseks tasu 1300 eurot, vaid lähtuda tuleb juhatuse liikme tasust 300 eurot kuus. Juhatuse liikme tasuks lepingu punkt 5.3 tähenduses ei ole lisatasu, mida otsustati maksta hagejale seoses konkreetse projekti juhtimisega, projekti juhtimise perioodil.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot saamata jäänud juhatuse liikme täiendava tasu (lisatasu), 214 eurot 18 senti kasutamata jäänud puhkuse eest ja hüvitis ennetähtaegselt juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumise eest 1800 eurot.
2-18-102694
13.Kohus selgitab, et kuivõrd AS Otepää Veevärk ja OÜ Puka Vesi sõlmisid 8. oktoobril 2018 ühinemislepingu, mille p 3.1 kohaselt lõpeb ühinemise tulemusel ühendatav ühing (OÜ Puka Vesi) ning ühendatav ühing (AS Otepää Veevärk) saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks, on kostjaks praegusel juhul AS Otepää Veevärk.
14.Kohtu ette on toodud järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: 1) hageja Aleksander Sven Esse oli alates 3. juunist 2016 kostja juhatuse liige ning pooled sõlmisid juhatuse liikme lepingu 1. veebruaril 2017. 2) kostja nõukogu otsustas 11. oktoobri 2016. a koosolekul maksta juhatuse liikmele (hagejale) juhatuse liikme tasu 300 eurot kuus alates 1. oktoobrist 2016; 3) kostja nõukogu otsustas 12. septembri 2017. a koosolekul, et hagejale määratakse täiendavaks juhatuse liikme tasuks 1. septembrist 2017 1000 eurot kuus. Täiendava tasu määramise aluseks olid ülesanded, mis olid seotud arendusdokumentide koostamise koordineerimise, KIKI projektiga kaasneva hanke korraldamise ja servituudi seadmise lepingute sõlmimise ja kostja lepinguliste klientidega veelepingute üle vaatamise ja veetarbijate kontrolli korraldamisega; 4) kostja nõukogu esimees teatas 1. novembril 2017, et hageja juhatuse liikmena on tagasi kutsutud 30. oktoobrist 2017;
15.Põhimõttelised erimeelsused on pooltel järgmistes asjaoludes: 1) kas alates 1. septembrist 2017 oli juhatuse liikme (hageja) tasu 1300 eurot kuus, st varasem 300 eurot, millele lisandub 12. septembri 2017. a nõukogu koosolekul määratud 1000 eurot; 2) kas juhatuse liikme lepingu p 3.1 ja 5.3 on kehtivad, st kas kostjal on tasumata hagejale käsunduslepingust ja nõukogu otsusest tulenevad saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2000 eurot, kasutamata jäetud puhkuse tasu 655 eurot 90 senti ja hüvitist juhatuse liikmele määratud viimase tasu kuue kordses ulatuses.
16.Esmalt käsitleb kohus vaidluse all olevat juhatuse liikme tasu suurust alates 1. septembrist 2017 (I), seejärel juhatuse liikme lepinguga seonduvat ning hüvitiste põhjendatust ja nende suurusi (II). Viimasena jaotab kohus menetluskulud (III).
I
17.Kohus nõustub hageja, et tema nõude aluseks on VÕS § 619, mis sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Riigikohus on korduvalt märkinud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634). Lepingu täitmist saab nõuda juhul, kui leping on kehtivalt sõlmitud, seda ei ole tühistatud ja täitmisnõudele ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid (vt nt Riigikohtu
3.oktoobri 2018. a lahend 2-15-18186 ja 7. märtsi 2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-11889). Käsunduslepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel kui ka mittevastaval täitmisel on hagejal õigus kasutada kostja suhtes erinevaid VÕS § 101 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda võlgnevuse tasumist, nõuda alusetu raha kasutamise eest viiviseid jms.
2-18-102694
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja juhatuse liikmena tasuks on alates 1. septembrist 2017 1300 eurot. Kostja hinnangul ei ole nõukogu hageja juhatuse liikme tasu suurust muutnud püsivalt ja ei saa lugeda, et hageja juhatuse liikme tasuks on 1300 eurot. Hageja arvates on kostja nõukogu otsuse sõnastus sedavõrd selge, et ainuüksi selle grammatilisel tõlgendamisel on näha, et nõukogu otsustas maksta igas kuus juhatuse liikmele täiendavat tasu 1000 eurot ehk kokku 1300 eurot kuus. Nõukogu protokolli vaidlusalune punkt on sõnastatud selliselt: „Seoses ülesannetega, mis on seotud arendusdokumentide koostamise kordineerimise, KIKI projektiga kaasneva hanke korraldamise ja servituudi seadmise lepingute sõlmimise, Puka Vesi lepinguliste klientidega veelepingute ülevaatamise ja veetarbijate kontrolli teostamise korraldamisega kaasnevate ülesannete eest määrata juhatuse liikmele täiendavat tasu alates 01.09.2017 1000 euri kuus (poolt 2 nõukogu liiget).“
19.Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et loetud ülesanded ei ole püsivad ülesanded, mistõttu ei saa nõustuda hagejaga, et alates 1. septembrist 2017 on tema tasuks edaspidi igas kuus 1300 eurot. Kohus leiab, et kostja nõukogu 12. septembri 2017. a otsusega (tl 19 pöördel), millele hageja tugineb, ei ole suurendatud nõukogu 11. oktoobri 2016. a otsusega (tl 24 pöördel) määratud juhatuse liikme tasu, vaid on otsustatud maksta juhatuse liikmele lisatasu seoses konkreetsete ülesannete täitmisega. Hageja on osundanud, et ta hakkas täitma SA Keskkonna Investeeringute Keskuse projekti „Pukamõisa reoveepuhasti rekonstrueerimine“ rahastamise taotlust ning hageja koostas kõik ehitustööde riigihankega (viitenumber xxx) seotud vajalikud dokumendid, avaldas hanketeate ning vastas kõikidele küsimustele, mis esitati e-riigihangete keskkonnas (tl 61 pöördel). Kohus leiab, et hageja väidetu kinnitab üksnes seda, et ta hakkas täitma täiendavaid ülesandeid, mida talle 12. septembri 2017. a nõukogu otsusega ette nähti. See aga ei kinnita seda, et nõukogu oleks otsustanud püsivalt tema juhatuse liikme tasu suurendamise.
20.Kohus lähtub nõukogu 12. septembri 2017. a koosoleku protokolli vaidlusaluse punkti tõlgendamisel VÕS § 29 lg-st 4. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Nimetatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (VÕS § 29 lg 5 p 5). Seega on küsimuse all, mida tähendab ja kuidas saab aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik väljendist: „ määrata /.../ täiendavat tasu“. Eesti õigekeelsus sõnaraamat selgitab sõna „täiendav kohustus“ on „lisakohustus“, „täiendavad vahendid“ on „lisaraha v lisasumma“. Seetõttu võimaldab eesti keel üheselt mõista, et „täiendav“ on „lisa“ ning teisisõnu saaks öelda, et nõukogu otsustas „määrata /.../ lisatasu“. Selliselt saab kohtu arvates aru ka pooltega sarnane mõistlik isik, et täiendav tähendab lisa. Lisatasu on kohtu hinnangul otsustus ühekordse ülesande täitmiseks määratav lisa raha töö tegijale, kas siis töölepingu alusel või käsunduslepingu alusel ülesandeid täitvale isikule. Ühekordne ülesanne ei pea kestma lühikest aega, nt üks kuu või üks nädal, kui see on seotud projektidega (mis antud juhul on), siis võib lisatasu maksmine kesta ka üle ühe kuu, kuni vajalikud projektid on lõpule viidud, nt on tunnistaja xxx selgitanud, et projekt võinuks kesta kuus kuud.
2-18-102694
21.Kohus märgib, et kui nõukogu oleks soovinud, et hageja edaspidiseks tasuks saab olema märgitud 1300 eurot, tulnuks nõukogul sõnastada oma protokolli punkt üheselt mõistetavalt näiteks selliselt: „suurendada juhatuse liikmele määratud tasu“ või „määrata alates
1.septembrist 2017 juhatuse liikme tasuks 1300 eurot.“ Vaidlusalune sõnastus võimaldab mitmetimõistmist ning äriühing ei saa rahaliste kohustuste võtmisel (mida juhatuse liikmele tasu maksmine on) olla oma sõnastusega ebatäpne. Mitmetimõistmist suurendab veelgi see, et üles on loetletud ka konkreetsed ülesanded, mida hagejal juhatuse liikmena konkreetse projekti raames teha tuli. Sellest oleks üle aidanud see, et nõukogu selgitab, et kuivõrd on tekkinud vajadus KIKi projektidega juhatuse liikmel täita rohkemaid ülesandeid, on juhatuse liikmele määratud edaspidi tasu suuruseks 1300 eurot.
22.Hinnates tunnistajate ütlusi koos teiste asjas esitatud tõenditega, leiab kohus, et tunnistaja xxx ütlused ei väära kohtu eelmärgitud seisukohta. Tunnistaja xxx ütles: „/.../ siis oli tasuks 1300 eurot.“ (tl 94, istungi protokoll lk 1) Tunnistaja xxx seevastu andis järgmisi ütlusi: „ Kuna tal oli eelnevalt 300 eurot ja tulid täiendavad ülesanded, mille ta pidi projekti teostumiseni ära täitma, siis tuli 1000 juurde ja tuli 1300.“ Edasi selgitas tunnistaja xxx: „Eelmine projekt kestis kuus kuud ja arvan, et oleks ka see kestnud kuus kuud, alates septembrist, mitte rohkem.“ ja küsimusele, kui projekt lõppes, siis oleks jätkatud tasu maksmist 300, vastas tunnistaja: „Korrektne“ (tl 96 pöördel, istungi protokoll lk 6). Selliselt on tunnistaja xxx ütlustega tõendatud see, et juhatuse liikme tasu oli enne KIKi rahastusega seotud projekti 300 eurot kuus ning oleks seda olnud ka pärast KIKi projekti lõppemist.
23.Tulenevalt eeltoodust ei anna kohus hinnangut hageja 17. aprillil 2019 esitatud tõenditele selle kohta, et uuele juhatuse liikmele määrati juhatuse liikme netotasuks 1000 eurot kuus, millele lisandub kompensatsioon isikliku sõiduauto kasutamiseks. Hageja soovis nimetatuga näidata, et kostjal oli majanduslikult võimalik tasuda uuele juhatuse liikmele sama summat, mida tema kostjalt nõuab.
24.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et juhatuse liikme tasuks oli ka pärast 1. septembri 2017 300 eurot kuus, mistõttu on hageja nõuete aluseks olevad summad kohtu hinnangul ekslikud.
II
25.Edasi käsitleb kohus juhatuse liikme lepinguga seonduvat ning hüvitiste põhjendatust ja nende suurust. Pooled vaidlevad selle üle, kas juhatuse liikme lepingu (käsunduslepingu) kõik tingimused on kehtivad, st kas kõik lepingu tingimused on läbiräägitud nõukogu koosolekul, kas need on protokollitud ja kas kõik nõukogu liikmed on nendega nõustunud. Sellest sõltub see, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2000 eurot, kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist ja hüvitist hageja ennetähtaegse tagasikutsumise eest.
26.Kostja läbiv vastuväide on see, et hagejal puudub õigus nõuda juhatuse liikme lepingu pdes 3.3 ja 5.3 sätestatud hüvitisi, sest leping on nimetatud osas tühine. ÄS § 181 lg 3 tuleneb, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu kehtivuse eelduseks on lepingu sõlmimise otsustamine ja vastava lepingu tingimuste määramine (otsustamine) kostja nõukogu poolt. Kui kostja nõukogu ei ole hageja sõlmitud lepingu sõlmimist ja lepingu tingimusi heaks kiitnud (otsustanud), siis on leping ÄS § 181 lg 3 alusel tühine. Samuti tugineb kostja sellele, et nõukogu protokoll ei kajasta vastavaid nõukogu otsustusi, st otsustusi selle
2-18-102694 kohta, et hagejal on juhatuse liikmena õigus tasustatavale puhkusele kestvusega 28 kalendripäeva ja puhkusekompensatsiooni maksmine (p 3.1), õigus hüvitisele kasutamata puhkuse eest (p 3.3), hüvitise maksmine juhatuse liikme tagasikutsumise korral (p 5.3) jne.
27.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et äriseadustikuga vastuolus ei ole käsitlus, et üksnes juhatuse liikmele makstava tasu suurus tuleb kajastada nõukogu otsuses. ÄS § 1801 lg 1 näeb ette, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Seetõttu on õigustatud hageja seisukoht, et kui osaühingul on nõukogu, siis on juhatuse liikmele tasu maksmise aluseks nõukogu vastavasisuline otsus, mitte juhatuse liikmega sõlmitav leping. Juhatuse liikme tasu osas on otsustused tehtud nõukogu protokollis. Protokollis ei ole kajastatud hageja nõutavate hüvitiste kohta otsustust. ÄS § 1801 lg 2 sätestab, et osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Õige on hageja seisukoht, et kokku lepitud hüvede puhul tuleb nõukogul tagada, et need oleksid mõistlikud ning piisab üksnes selles, et nõukogu on arutanud lepingu tingimusi ning teinud ülesandeks sõlmida nõukogu esimehele juhatuse liikmega leping. Käsunduslepinguga mitte nõustumisel oli nõukogu liikmel, kes ei allkirjastanud käsunduslepingut, võimalus esitada vastuväide ja nõuda käsunduslepingu vastavusse viimist arutatuga. Kohtus tunnistaja ülekuulatud nõukogu esimees xxx kinnitas: „kõik asjad, mis läksid läbi, läksid kollegiaalselt nõukogust ja ühtegi otsust ega asja pole ma ainuisikuliselt otsustanud ja alla kirjutanud“ (tl 96, istungi protokoll lk 5). Samuti; „juhatuse liikmega sõlmitud lepingu tingimusi arutati nõukogu koosolekul ja leping koostati kollektiivselt“ (tl 95 pöördel, istungi protokolli lk 4). Tunnistaja xxx andis ütlusi järgmiselt: „kui lisatasu määramine oli septembris, siis see juhatuse liikme tasu 300 eurot ja soodustuste arutelu oli varem, kas vast aasta või mõned kuud alla aasta, siis arutati puhkuse pikkust 28 päeva ja puhkuse kompensatsiooni, kui on puhkus välja võtmata ja oli arutluse all ka tagasikutsumisega seotud kompensatsioon“ (tl 94 pöördel, istungi protokoll lk 2).
28.Kostja on esile toonud, et tunnistajate ütlused on üldsõnalised ja ebamäärased. Isegi kui nõustuda kostjaga selles, et kumbki tunnistaja ei mäleta täpselt 1. veebruari 2017 nõukogu koosolekul toimunut ega hageja lepingu sõlmimise asjaolusid, on tunnistaja xxx kohtule kinnitanud, et kõik nõukogu otsustused olid kollegiaalsed ja tema ei ole ainuisikuliselt midagi otsustanud. Seetõttu on tõendatud hageja seisukoht, et nõukogu liikmed olid teadlikud juhatuse liikme lepingu tingimustest, sh ettenähtud hüvedest. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et isegi kui nõustuda kostja väitega, et ka juhatuse liikmele makstavad hüvitised oleksid pidanud kajastuma nõukogu otsuses, ei tooks sellise nõude eiramine kaasa hüvede määramise tühisust. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Seega on seadusandja pidanud tühiseks üksnes sellist osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehingut, millega ei ole nõustunud nõukogu liikmed ehk teisisõnu ei ole seadusandja tehingu tühisust sidunud nõukogu koosoleku protokolliga, vaid nõukogu nõusolekuga. Kuna nõukogu liikmed ei ole avaldanud nõukogu esimehele pretensiooni juhatuse liikme lepingutingimuste kohta, siis võib ka sellest vähemalt kaudselt järeldada, et nõukogu liikmed teadsid juhatuse liikme lepingutingimustest ja olid sellega nõus. Nõukogu volitas nõukogu esimeest käsunduslepingut sõlmima ning nõukogu esimees pidi juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel aru saama, milliseid kohustusi äriühingule võetakse. Kohtu hinnangul on juhatuse liikmele hüvede ettenägemine käsunduslepingus tavapärane praktika, kuivõrd juhatuse liige, kes ise ei ole äriühingus osanik, teostab juhatuse
2-18-102694 liikme tööülesandeid kui tavapärast töösuhtest lähtuvaid ülesandeid. Seejuures on oluline ka sellisel juhul juhatuse liikmele tagada puhkus ning hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest.
29.Samuti on hagejal õigus saada hüvitist juhatuse liikme lepingu p 5.3 alusel. Lepingu p 5.3 sõnastus on järgmine: „Osaühing on kohustatud maksma Juhatuse liikmele tema ennetähtaegse tagasikutsumise korral hüvitist Juhatuse liikmele määratud tasu 6 (kuue) kordses ulatuses“. ÄS § 314 lg 2 sätestab, et nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Riigikohus on eelviidatud lahendis nr 2-15-18186 leidnud, et eelnimetatud põhimõte kohaldub seejuures mitte ainult juhatuse liikme tasule ehk sellele rahasummale, mida juhatuse liikmele makstakse tema ülesannete täitmise eest juhatuse liikmeks oleku ajal, vaid ka kõigile muudele tasudele, sh kompensatsioonidele, mida juhatuse liige on õigustatud saama pärast ametisuhte lõppu. Seega tuleb üksnes kontrollida, kas juhatuse liikme lepingus kokku lepitud kuue kuu suurune hüvitis on mõistlik ja vastavuses äriühingu majandusliku olukorraga. Seda, et hüvitise suurus (kuue kuu tasu suurune hüvitis) on vastavuses äriühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg 2), on tõendanud hageja. Tunnistaja xxx väitis selgesõnaliselt: „kostja majanduslik seis paranes küll. Seis oli hulga aega olematu ja olid suured trahvid määratud. Tehti ära palju tööd vee ja kanalisatsiooni parandamisel“. Seda, et kostja majanduslik seis ei olnud halb, tõendab Otepää Vallavalitsuse 18. juuni 2018. a korraldus nr xxx, millest nähtub, et OÜ Puka Vesi 2017. aasta majandusaasta kasum oli 369 159 eurot (tl 69). Lisaks toetas Puka Vallavalitsus 18. oktoobri 2017. a korraldusega nr 277 „Vahendite eraldamine reservfondist“ OÜ Puka Vesi tegevust 9472 euroga (tl 71). Toetust 10 083 eurot on OÜ-le Puka Vesi eraldatud ka Otepää Vallavalitsuse 28. detsembri 2017. a korraldusega nr xxx „Vahendite eraldamine reservfondist“ (tl 70).
30.Seaduse kohaselt on osaühingul ka võimalus nõuda juhatuse liikmele makstavate tasude ja muude hüvede vähendamist, kui osaühingu majanduslik olukord oluliselt halveneb (kostja pole vastavat soovi hagejale avaldanud) ning juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane (ÄS § 1801 lg 3). Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kostja pole esitanud põhjendusi, miks on hagejale kokkulepitud hüvede maksmine äärmiselt ebaõiglane.
31.Hageja hüvitiste saamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 Kostja ei vaidlustanud viivise arvestust ja suurust.
32.Hüvitiste suuruse määramisel leiab kohus, et hageja taotletud saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2000 eurot, on põhjendatud. Hageja on esile toonud, et nõukogu määras
12.septembril 2017 talle listasuna lisaks 300 euro suurusele juhatuse liikme tasule 1000 eurot konkreetsete ülesannete täitmise eest (projektid, mis olid seotud KIKi rahastusega). Kostja ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et hageja nimetatud ülesandeid ei täitnud või ei saanud nende ülesannetega vääriliselt hakkama, Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda selles, et hageja täitis talle kohustuseks pandud lisaülesandeid ning kostjal tuleb selle eest talle nõukogu otsuse alusel tasuda. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja 2000 eurot (kahe kuu juhatuse liikme tasu koos lisatasuga).
33.Küll aga leiab kohus, et saamata puhkusetasu arvutamisel on hageja eksinud. Kohtule esitatud viimases seisukohas märkis hageja, et tal jäänud saamata puhkus 183 kalendripäeva eest. Kohus leiab, et kuivõrd hagejaga sõlmiti juhatuse liikme leping 1. veebruaril 2017 ning ta kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 31. oktoobril 2017, on tema töötatud päevade arv 273,
2-18-102694 puhkuspäevi selle eest on 20,94 ning päevatasuks on 10 eurot 23 senti. Kokku on hagejal seega õigus saada kasutamata puhkusepäevade eest 214 eurot 18 senti.
34.Nagu kohus eelnevalt märkis, on hagejal õigus saada ka tema ennetähtaegse tagasi kutsumise eest hüvitist tema kuue kuu tasu määra ulatuses. Kuivõrd kohtu hinnangul on juhatuse liikme tasuks 300 eurot, siis lähtub kohus hüvitise määramisel selles summast ja mõistab kostjalt välja 1800 eurot (6x300 eurot) ennetähtaegse tagasikutsumise eest.
35.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on soovinud ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise väljamõistmist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja võlanõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 1. novembril 2017. Kuivõrd kohus rahuldab osaliselt hageja nõude, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista ka seadusjärgne viivis rahuldatud osalt põhinõudelt 614 eurot 99 senti kuni nõude tasumiseni.
36.Kohus selgitab täiendavalt, et pooltel on võimalik TsMS § 430 lg 1 alusel sõlmida kompromiss kuni käesoleva lahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).
38.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (450 eurot) ja esindajatasust (õigusabikulud 1767 eurot 99 senti koos käibemaksuga ja sõidukulud istungitele 105 eurot 6 senti koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud järgmistest kuludest: • • •
kliendiga nõupidamine asja materjalidega tutvumine hageja 19.06.2018 arvamuse koostamine
• • • • • • • •
5.11.2018 istungiks ettevalmistamine 5.11.2018 istungile sõit (Tartu-Valga-Tartu), 176 km 44 eurot + km 5.11.2018 istungil osalemine 5.11.2018 istungi protokolliga tutvumine 17.04.2019 kliendi esitatud tõenditega tutvumine 17.04.2019 kohtule taotluse koostamine 29.04.2019 kohtule arvamuse koostamine 14.08.2019 istungiks ettevalmistamine, sh küsimused tunnistajatele
30 min 20 min 2 tundi 10 min 30 min 44 eurot + km 1 tund 10 min 10 min 20 min 55 min 15 min 1 tund
Hageja esindaja ajakulu oli kokku 11 tundi 20 minutit ning sõidukulu kokku 88 eurot. Hageja esindaja tunnitasuks on 130 eurot + käibemaks. Tartu Maakohtu menetluses on õigusabile kulunud kokku 1473 eurot 33 senti ja hageja esindaja sõidukulu on 88 eurot. Mõlemale lisandub käibemaks.
39.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja tegi oma lõplikes seisukohtades kostjale ettepaneku sõlmida kompromissileping selliselt, et kostja tasub hagejale 4500 eurot ning menetluskulud jääksid poolte enda kanda. Kohus rahuldas hageja põhinõuded 4014 eurot 18 sendi ulatuses ja viivisenõude 153 euro 9 sendi ulatuses. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mis teeb aasta peale 321 eurot 13 senti. Seega on hagi rahuldatud osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud hageja. Kohus jätab seetõttu menetluskulud TsMS § 163 lg-st 2 tulenevalt 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda.
40.Hageja 4. septembril 2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2323 eurot 59 senti, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot, esindaja õigusabikulud 1473 eurot 33 senti millele lisandub käibemaks ja esindaja sõidukulud kohtuistungitele suuruses 88 eurot millele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis soovib hageja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist koos käibemaksuga.
41.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 130 eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16, p 6). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud täies ulatuses.
42.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja hageja menetluskuludest 90% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 2091 eurot 23 senti (2323,59 x 90%). Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.