Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2019 Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-5372
Tsiviilasi
Agrochema Eesti OÜ hagi Topsu Talu FIE vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes 6 609,60 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Agrochema Eesti OÜ, registrikood 11139178, asukoht Turu 7a Jõgeva linn Jõgeva vald, 48303 Jõgeva maakond, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik, AB HansaLaw, e-post x Kostja: TOPSU TALU FIE, registrikood 10173983, asukoht Reinevere küla Järva vald, 73507 Järva maakond, epost:x Kostja lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar, AB LINDEBERG, e-post x Kirjalik menetlus
2-19-5372 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.04.2018 sõlmisid pooled teravilja müügilepingu nr AA 4/2018, mille kohaselt kohustus kostja müüjana hagejale kui ostjale müüma 2018.a. Eestis kasvatatud söödanisu. Müügilepingu p 4.5 kohaselt pidi müüdava vilja kogus summaliselt katma 100% ulatuses müüja võla ostjale seisuga 30.09.2018. Summa 17 331,17 eurot, millele lisanduvad kuni maksetähtajani intressid 1,5% kuus summa jäägist, tasumata intressiarved ja võimalikud 2018 ostude summad. Müügilepingu p 4.6 järgi leppisid pooled kokku, et söödanisu fikseeritud hinnaga 145 eurot tonni kohta arvestatakse 119,5253 tonni. Pooled leppisid kokku, et ostja tasaarveldab oma nõuded müüja vastu, mis tulenevad sõlmitud lepingust ja selle lisadest ning ostjal on õigus nõuda vilja tarnimist seni, kuni müüja võlgnevuse saab lugeda tasutuks. Kui müüja mingil põhjusel ei suuda tarnida antud lepingu p-s 4.4 kokkulepitud vilja kogust, on ta kohustatud tasuma selle vahe rahaliselt. Arvestades p-s 2.1 sõlmitud müügilepinguga sõlmis hageja 24.04.2018 OÜ-ga A ostu-müügi kinnituse nr 504734, mille järgi kohustus hageja müüma OÜ-le A 120 tonni 2018.a. söödanisu hiljemalt 30.09.2018. Kuna kostja ei täitnud müügilepinguga võetud kohustusi, siis selle rikkumise tulemusena ei olnud hagejal võimalik täita omapoolset kohustust, mis tulenes 24.04.2018 OÜ-ga A ostu-müügi kinnitusest nr 504734. 31.12.2018 väljastas OÜ A hagejale arve MA-131295 kokku summas 6 120 eurot poolte vahel sõlmitud ostu-müügi kinnituse rikkumise eest. Hageja on OÜ-le A arve tasunud. Hageja on seisukohal, et kostja lepingurikkumine on otseses põhjuslikus seoses hageja ja OÜ A vahel sõlmitud lepinguga. Kui hageja ja kostja ei oleks 23.04.2018 müügilepingust sõlminud, ei oleks hageja ka 24.04.2018 sõlminud müügilepingut OÜ-ga A ja võtnud endale kohustuse, mida tal täita ei ole võimalik. Lisaks võlgnevuse nõudele summas 6 120 eurot nõuab hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus Kostja vaidleb nõudele täies ulatuses vastu ja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-178-13. Hageja poolt väidetav kahju ei saa antud juhul olla kostjale ettenähtav. Poolte vahel sõlmitud teravilja müügileping sõlmiti 23.04.2018, Agrochema Eesti OÜ sõlmis OÜ-ga A ostu-müügi kinnituse nr 504734 päev hiljem, seega juba ainuüksi seetõttu ei saa olla tegemist kahjuga, mida lepingupool nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Teiseks on tegemist teravilja ostu-müügiga, mitte näiteks mingisuguse konkreetse ehitusobjektiga, kus tellija, peatöövõtja ja alltöövõtja on omavahel selgelt seotud ja sõltuvuses ehk võimalikud erinevad rikkumised ja nendest tulenevad kahjud on üldjuhul ettenähtavad. Hageja näol on tegemist 2005 asutatud ettevõttega, mis kuulub rahvusvahelisse (Leedu) kontserni Achemos grupe. Hageja põhitegevusalaks on väetiste, taimekaitsevahendite, seemnete ja teravilja ost-müük. Hageja ei ole
2-19-5372 tõendanud ega põhjendanud, et just kostja teravilja mittetarnimine põhjustas väidetava kahju. Kostja rõhutab, et teravilja ost-müük on hageja igapäeva majandustegevus ehk hageja ostab teravilja kokku paljudelt erinevatelt isikutelt ja müüb ka edasi paljudele erinevatele isikutele. Seega ei saa üks paljudest tarnijatest vastutada selle eest, et hageja ei suuda täita oma enda kohustust oma teiste lepingupartnerite ees - tegemist on tavalise äririskiga. Kui kohus peaks leidma, et põhjuslik seos on olemas, siis kahju hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda VÕS 7.ptk sätetest. Rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Seega on alternatiivselt kostja seisukohal, et kostja ei saa vastutada hageja enda päev hiljem võetud lepinguliste kohustuse eest, kuna see oli hageja enda äriline vaba valik ehk äririsk. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja kuulumine rahvusvahelisse kontserni ei ole asjassepuutuv, sest hageja on iseseisev juriidiline isik, kes täidab oma kohustust oma vara arvel, mitte ei pea seda otsima teistes riikides asuvatest samasse kontserni kuuluvatelt äriühingutelt. Kostja pidi endale aru andma, millise kohustuse ta endale lepinguga võtab ja kahju tekkimise võimalus oli ettenähtav. Teravilja ost-müük ei ole hageja igapäevase majandustegevuse põhiosa. Hageja ostab tõesti pisteliselt kokku vilja erinevatelt põllumeestelt, kuid seda tingimusel, et hagejal on olemas ostja, kes soovib selle teravilja ära osta. Seega on väga suur roll tarnijal ja just konkreetne tarnija vastutab selle eest, kui hageja ei suuda täita oma kohustust teise lepingupartneri ees. Hageja poolt kostjaga sõlmitud leping oli eelduseks, et hageja üldse sai sõlmida lepingu OÜ-ga A. Hageja ei kasvata teravilja ega oma varudes sellises koguses teravilja, mis võimaldaks tal sõlmida lepinguid kolmandate isikutega teravilja müügiks. Kostjale on teada, et hageja on tuntud väetiste, taimekaitsevahendite, seemnete müüjana. Kostja on ka ise soetanud hageja käest väetisi ning just väetiste ja taimekaitsevahendite müük on hageja peamiseks tegevusalaks. Kostja pidi mõistliku majandustegevuses tegutseva põllumajandustootjana ette nägema, et hageja soovib või vähemalt võib soovida kostjalt ostetava teravilja edasi müüa. Samuti pidi kostja ette nägema, et hageja võib edasimüügi lepingu sõlmida lähtudes eelnevalt sõlmitud ostulepingust kostjaga. Kohtu põhjendused
2-19-5372
2-19-5372
2-19-5372
TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.