Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

kelder, kaev. 2010 kevadel hakkas hageja lagunenud kõrvalhooneid kapitaalselt remontima, ümber ehitama, kasutuskõlblikuks muutma. V. Halliksoo oli sellega nõus. Kui aidamaja sai juba elamiseks kasutada, asusid hageja ja E. Siurua 2010. a lõpus V. Halliksoo loal elama aidamajja. Jätkus teiste hoonete kapitaalremont. Kui hooned muutusid kasutuskõlblikuks, kasutasid V. Halliksoo ja hageja neid ühiselt. V. Halliksoo elas ise kogu ehituse ajal kõrval asuvas elamu-veskihoones, oli ehitusega ja selle maksumusega pidevalt kursis ja sellega nõus. Ehitus vastas V. Halliksoo huvidele, ta sai aru, et tema kinnistu väärtus kasvab nende ehituste käigus oluliselt, tema vara suureneb ja see on talle kasulik. Pärast hoonete kapitaalremonti tegi hageja veel V. Halliksoo teadmisel ja nõusolekul kinnistu kraavide puhastamist koos kraavidest sinna kasvanud põõsaste eemaldamisega liigvee tekkimise vältimiseks, ostis V. Halliksoole küttepuud, istutas kinnistule istikuid, maksis V. Halliksoo arveid jms. Ehituse kulud olid kokku 43 581,38 eurot. Hageja on kinnistu kindlustuse ja hüpoteegi maksed maksnud 2047,42 eurot. Kinnistu korrashoiuks tehtud kulutused ja V. Halliksoo abistamiseks tehtud kulutused on 7502,56 eurot. Kokku on hageja tehtud mõistlikud ja vajalikud kulutused 53 131,36 eurot. Hageja on tehtud kulutustest ise ära tarvitanud 8581 eurot. Muud hageja kinnistu korrashoiuks ja maksete tasumiseks tehtud kulutused on kasutuseelised. Kostjad on rikastunud seoses kinnistul asuvate hoonete kapitaalremondiga ja kogu kinnistu korrastamisega kinnistu turuväärtuse tõusu suuruse summa osas, milleks on 45 000 eurot. Hageja tegutses käsundita asjaajajana.

MAAKOHTU OTSUS

tegema. Seega välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise leping, mille alusel on asjaajajal õigus või kohustus soodustatu kasuks tegu teha. Õigusliku aluse puudumine on ka käsundita asjaajamise sätete kohaldamiseks vajalik eeldus. Vastav õiguslik alus tuleneb reeglina lepingulisest võlasuhtest või seadusest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja alles viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja 45 000 euro suurune nõue on aegunud 10 000 euro ulatuses, st rahasumma ulatuses, mida ei tasunud E. Siurua ja mille hageja väitel tasus/kulutas tema ise. V. Halliksoo andis hagejale 09.11.1999 Viljandi notari Virgi Ojapi tõestatud tähtajatu ja ilma kaugema edasivolitamise õiguseta volikirja, millega volitas hagejat olema enda esindajaks kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ees kõigis asjaajamistes, mis oli seotud V. Halliksoole kuulunud XXXXXXX kinnistu majandamisega seotud küsimustega. VÕS § 619 kohaselt, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Villu Halliksoo ja Irma Lillendi vahel oli sõlmitud käsundusleping ja I. Lillend täitis käsundit. Tehingust tulenevad rahalised nõuded aeguvad 3 aasta möödumisel alates sissenõutavaks muutumisest, tulenevalt TsÜS §-s 146 lg 1 ja §-s 147 lg 1 ja 2 sätestatust. Hagiavalduse ja tunnistaja K.K. ütluste kohaselt tegi I. Lillend kulutusi maamaksu ja kindlustusmakse tasumiseks ning muude kulutuste katmiseks aastatel 2009 kuni 2013. I. Lillendi rahaline nõue V. Halliksoo vastu aegus hiljemalt 2016. aastal, hagi on kohtusse esitatud 13.07.2018. Hageja 5.09.2017 V. Halliksoo pärijatele esitatud nõudekiri) hageja kulutuste hüvitamiseks käsundita asjaajamise alusel on kohtu hinnangul esitatud valel õiguslikul alusel, sest sellele avaldusele on lisatud V. Halliksoo antud volikiri I. Lillendile, „mis tõendab Irma Lillendi õigust XXXXXXX kinnistul majandada.“. Nimetatud volikirja/käsundi täitmisega aastatel 2009-2013 seotud nõuded aegusid hiljemalt 2016. aastal. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt peab olema asi, mida aetakse, asjaajajale võõras ning asjaajamiseks peab puuduma tehingust või seadusest tulenev alus ning lõige 2 kohaselt peab asjaajajal olema tahe tegutseda just teise isiku kasuks: käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-54-08 punktis 13 märkinud: „Kohtud tuvastasid, et hageja täitis kostja maksekohustuse. VÕS § 78 lg 1 järgi vabanes kostja sellega seoses oma kohustusest ostja ees. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (VÕS § 1018 lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2). VÕS 1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. VÕS § 1023 lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused.“ Maakohus märkis, et on kohtuistungil 06.02.2019 üle kuulanud tunnistajad P.T. , P.K. ja A.K. Tunnistaja P.T. ütluste kohaselt kutsus V. Halliksoo tunnistajat renoveerima XXXXXXX kinnistul asuvat aidamaja. Töö tellis V. Halliksoo, raha maksis Erkki Siurua. V. Halliksooga lepiti kokku tööde maht ja hind ning tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. Halliksoo tunnistajale kunagi ei maksnud, alati maksis E. Siurua. Sama kinnitas tunnistaja P.K. : tööde eest maksis Erkki, sest ei Irmal ega Villul ei olnud selleks raha. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja Villu ja maksis remonditööde eest Erkki, kes oli Soomes oma firma maha müünud ja paigutas saadud raha XXXXXX talusse. Seega juhul, kui Erkki Siurua maksis Villu Halliksoo tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. Halliksoo kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi. V. Halliksoo kiitis maksmise heaks, mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. Halliksoo võis seega võlgneda E. Siurua pärijale, st hagejale 35 000 eurot VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 järgi. VÕS § 78 lg 4 kohaselt: kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Alusetu rikastumise sätted ei kohaldu, kuivõrd V. Halliksoo rikastus VÕS § 1018 alusel. TsÜS § 149 1 lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse ja tunnistajate ütluste kohaselt tegi E. Siurua kulutusi V. Halliksoo kohustuse täitmiseks aastatel 2009 kuni 2013. E. Siurua nõue VÕS § 1018 alusel ei ole aegunud hagi kohtusse esitamise ajaks, so 13.07.2018. E. Siurua suri XXXXXXXXX . Hageja on vastu võtnud E. Siurua pärandi (pärimistunnistus tl 183), mille hulgas on ka õigused ja kohustused, mis on tekkinud XXXXXXX talu valdamise ja kasutamisega, sealhulgas rahaline nõue 35 000 eurot, mis on kulunud ehitus- ja renoveerimistöödeks. PärS § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara, sealjuures ka õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Hageja nõue 35 000 euro ulatuses, mis on päritud E. Siurualt, ei ole aegunud. Maakohus jättis kõrvale kostjate esitatud tõendi (tl 69-70), mille kohaselt on I. Lillend esitanud 28.10.2014 V. Halliksoole avalduse, mille sisuks on I. Lillendi ja E. Siurua poolt töövõtulepingu täitmine ja sellest tulenev tasunõue. I. Lillend on avaldanud, et tema ei ole sellist dokumenti allkirjastanud, kostjate esitatud koopial I. Lillendi allkiri puudub. I. Lillendi allkiri puudub eelnimetatud avalduse täiendusel 17.12.2014 (tl 71).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.