2-18-10686/18 - Võlaõigus - Muud võlaõigusasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Menetluskulude jaotus määratakse kohtuotsuses. Kohtuotsus saata menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue V. H. le (ik XXX) kuulus kinnistu XXX (registriosa nr. XXX). V. H. suri XX.XX.XXXX.a. Kostjad on tema pärijad ja käesoleval ajal kinnistu ühisomanikud. V. H. väljastas hagejale XX.XX.XXXX volikirja kinnistul asuva maa ja metsa rendilepingute sõlmimiseks ja rendiraha vastuvõtmiseks, metsaga seotud dokumentide vormistamiseks, metsa ülestöötamise tööde organiseerimiseks, metsa müügiks ja raha vastuvõtmiseks. Seda ka hageja tegi, saadud raha andis üle V. H. le. V. H. lubas hagejal ja E. S. l kasutada suviti mõnda ruumi elamu-veskis. Siis oli kinnistul elamu-veski ning vanad lagunenud kõrvalhooned: aidamaja, saun, kuur-garaaž, kelder, kaev. 2010 kevadel hakkas hageja neid lagunenud, V. H. le kuuluvaid kõrvalhooneid kapitaalselt remontima, ümber ehitama, kasutuskõlblikuks muutma. V. H. oli sellega nõus. Kui aidamaja sai juba elamiseks kasutada, asusid hageja ja E. S. 2010 lõpus V. H. loal elama aidamajja. Jätkus teiste hoonete kapitaalremont. Kui hooned muutusid kasutuskõlblikuks, kasutasid V. H. ja hageja neid ühiselt. V. H. elas ise kogu ehituse ajal kõrval asuvas elamu-veskihoones, oli ehitusega ja selle maksumusega pidevalt kursis ja sellega nõus. Ehitus vastas V. H. huvidele, ta sai aru, et tema kinnistu väärtus kasvab nende ehituste käigus oluliselt, tema vara suureneb ja see on talle kasulik. Peale hoonete kapitaalremondi teostas hageja veel V. H. teadmisel ja nõusolekul kinnistu kraavide puhastamist koos kraavidest sinna kasvanud põõsaste eemaldamisega liigvee tekkimise vältimiseks, muretses V. H. le küttepuud, istutas kinnistule istikuid, maksis V. H. poolt tasumisele kuuluvaid arveid jms.

Ehituse kulud on kokku 43 581.38 eurot. Hageja on kinnistu kindlustuse ja hüpoteegi maksed maksnud summas 2 047.42 eurot. Kinnistu korrashoiuks tehtud kulutused ja V. H. abistamiseks tehtud kulutused on 7 502.56 eurot. Kokku on hageja poolt tehtud mõistlikud ja vajalikud kulutused 53 131.36 eurot. Hageja arvestab, et tehtud kulutustest on ta ise ära tarvitanud 8 581 eurot. Muud hageja poolt kinnistu korrashoiuks ja maksete tasumiseks tehtud kulutused arvestab hageja kasutuseeliseks. Hageja arvates on kostjad rikastunud seoses kinnistul asuvate hoonete kapitaalremondiga ja kogu kinnistu korrastamisega kinnistu turuväärtuse tõusu suuruse summa osas, milleks on 45 000 eurot. Kohtuistungil selgitas hageja, et E. S. rahast maksti kinni paljud kinnistul tehtud tööd. E. S. suri XX.XX.XXXX. Hageja on vastu võtnud E. S. pärandi, mille hulgas on „kõik õigused ja kohustused, mis on tekkinud XXX talu, asukohaga XXX, valdamise ja kasutamisega, sealhulgas ka rahaline nõue summas kolmkümmend viis tuhat (35 000) eurot, mis on kulunud ehitus- ja renoveerimistöödeks ja kogu eeltoodud elamus paiknev sisustus ja välitöödeks vajaminev tehnika.“. Niisugune kokkulepe, et hageja võib aidamajas tasuta elada kuni kinnistuomanik talle tehtud kulutused hüvitab, oli hageja ja V. H. vahel olemas. Kostjad on V. H. õigusjärglased. Hagejal ei ole raha kusagile mujale kolida, endale eluase osta. Hageja on seisukohal, et ta tegutses V. H. kinnistul asuvaid hooneid kapitaalselt remontides, kinnistu territooriumi korras hoides, V. H. le kütte muretsemisel ja tema eest maksete tasumisel käsundita asjaajajana. Hageja nõue põhineb käsundita asjaajamisel ning sellest tuleneva hüvitusnõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumise kohaldamise taotluse osas ei olnud hagejal ja tema esindajal midagi lisada, taotluse lahendamine jäeti kohtu otsustada. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile täielikult vastu. Isegi juhul, kui hageja oleks teinud XXX kinnistul asuvate elamute renoveerimiseks kulutusi (millega kostjad ei nõustu), oleks tasunud hüpoteegi- ja kindlustusmakseid (millega kostjad ei nõustu) ja teinud hooldustöid (millega kostjad ei nõustu), oli hageja nõue hagiavalduse kohtusse esitamisel aegunud. Kostjad on seisukohal, et hageja väide, nagu oleks hageja tegutsenud käsundita asjaajana, on tõendamata. V. H. väljastas hagejale XX.XX.XXXX Viljandi notari Virgi Ojapi poolt tõestatud tähtajatu ja ilma kaugema edasivolitamise õiguseta volikirja, millega volitas hagejat olema enda esindajaks kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ees kõigis asjaajamistes, mis oli seotud V. H. le kuulunud XXX kinnistu majandamisega seotud küsimustega. Muuhulgas oli hagejal õigus sõlmida kinnistu suhtes maa- ja metsa rendilepinguid ning võtta vastu nende lepingute alusel saadaolevaid rahasummasid. Samuti oli hagejal õigus teostada kinnistul kõiki seadusega lubatud metsamajandustöid ja teostada metsamaterjali müüki ning sõlmida vajalikke kokkuleppeid, esitada avaldusi, volitaja eest alla kirjutada ja teostada kõik, mis oli seotud nimetatud ülesandega. Sisuliselt oli hagejal XX.XX.XXXX volikirja alusel õigus teha XXX kinnistuga seoses kõiki tehinguid välja arvatud kinnistu võõrandamine ja selle koormamine asjaõigustega. Eeltooduga on tõendatud, et hageja õigus tegeleda kõikvõimalike XXX kinnistu majandamisega seotud küsimustega tulenes V. H. ja hageja vahelisest käsunduslepingust, mida tõendab XX.XX.XXXX väljastatud volikiri. Kostjad selgitavad, et hageja on ka varem esitanud V. H. le ja kostjatele nõudeid seoses XXX kinnistul asuvate hoonete ümberehitamisega. 28.10.2014 esitas hageja V. H. le avalduse,

VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. V. H. ja Irma Lillendi vahel oli sõlmitud käsundusleping ja I. Lillend täitis käsundit. Tehingust tulenevad rahalised nõuded aeguvad 3 aasta möödumisel alates sissenõutavaks muutumisest, tulenevalt TsÜS §-s 146 lg 1 ja §-s 147 lg 1 ja 2 sätestatust. Hagiavalduse ja tunnistaja Kirsti Kassi ütluste kohaselt tegi I. Lillend kulutusi maamaksu ja kindlustusmakse tasumiseks ning muude kulutuste katmiseks aastatel 2009 kuni 2013 (tl 9-20). I. Lillendi rahaline nõue V. H. vastu aegus seega hiljemalt 2016. aastal, hagi on kohtusse esitatud 13.07.2018. Hageja poolt 5.09.2017 V. H. pärijatele esitatud nõudekiri (tl 131-133) hageja kulutuste hüvitamiseks käsundita asjaajamise alusel on kohtu hinnangul esitatud valel õiguslikul alusel, sest sellele avaldusele on lisatud V. H. poolt antud volikiri I. Lillendile, „mis tõendab Irma Lillendi õigust XXX kinnistul majandada.“. Nimetatud volikirja/käsundi täitmisega aastatel 2009-2013 seotud nõuded aegusid hiljemalt 2016. aastal, millele kohus on viidanud eespool. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt peab asi, mida aetakse, olema asjaajajale võõras ning asjaajamiseks peab puuduma tehingust või seadusest tulenev alus ning lõige 2 kohaselt peab asjaajajal olema tahe tegutseda just teise isiku kasuks: käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-54-08 punktis 13 märkinud: „Kohtud tuvastasid, et hageja täitis kostja maksekohustuse. VÕS § 78 lg 1 järgi vabanes kostja sellega seoses oma kohustusest ostja ees. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (VÕS § 1018 lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2). VÕS 1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. VÕS § 1023 lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused.“ Kohus on kohtuistungil 6.02.2019 üle kuulanud tunnistajad Priit Tatsi, Piret Kuivase ja Aarne Kollisti. Tunnistaja P. Tatsi ütluste kohaselt kutsus V. H. tunnistajat renoveerima XXX kinnistul asuvat aidamaja. Töö tellis V. H. , raha maksis Erkki [S. ]. V. H. ga lepiti kokku tööde maht ja hind ning tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. H. tunnistajale kunagi ei

maksnud, alati maksis E. S. . Sama kinnitas tunnistaja P. Kuivas: tööde eest maksis Erkki, sest ei Irmal ega Villul ei olnud selleks raha. Tunnistaja A. Kollisti ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja Villu ja maksis remonditööde eest Erkki, kes oli Soomes oma firma maha müünud ja saadud raha paigutas XXX talusse. Seega juhul, kui E. S. maksis V. H. poolt tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. H. kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi. V. H. kiitis maksmise heaks, mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. H. võis seega võlgneda E. S. pärijale, st hagejale 35 000 eurot VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 järgi. VÕS § 78 lg 4 kohaselt: Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Alusetu rikastumise sätted käesolevalt ei kohaldu, kuivõrd V. H. rikastus VÕS § 1018 alusel. TsÜS § 149 1 lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse ja tunnistajate ütluste kohaselt tegi E. S. kulutusi V. H. kohustuse täitmiseks aastatel 2009 kuni 2013 (tl 9-20). E. S. nõue VÕS § 1018 alusel ei ole aegunud hagi kohtusse esitamise ajaks, so 13.07.2018. E. S. suri 31.07.2014. Hageja on vastu võtnud E. S. pärandi (pärimistunnistus tl 183), mille hulgas on ka õigused ja kohustused, mis on tekkinud XXX talu, asukohaga XXX , valdamise ja kasutamisega, sealhulgas rahaline nõue summas 35 000 eurot, mis on kulunud ehitus- ja renoveerimistöödeks. Pärimisseaduse § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara, sealjuures ka õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kohus on seisukohal, et hageja nõue 35 000 euro ulatuses, mis on päritud E. S. lt, ei ole aegunud. Kohus jätab kõrvale kostjate esitatud tõendi tl-l 69-70, mille kohaselt on I. Lillend esitanud 28.10.2014 V. H. le avalduse, mille sisuks on I. Lillendi ja E. S. poolt töövõtulepingu täitmine ja sellest tulenev tasunõue. I. Lillend on avaldanud, et tema ei ole sellist dokumenti allkirjastanud, kostjate esitatud koopial I. Lillendi allkiri puudub. I. Lillendi allkiri puudub ka tl-l 71 oleval eelnimetatud avalduse täiendusel 17.12.2014. Menetluskulude jaotus Käesoleva otsuse puhul on tegemist vaheotsusega TsMS § 449 lg 2 kohaselt ning kohus jätkab hageja 35 000 euro suuruse nõude suhtes menetlust, mistõttu menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuse tegemisel.