Menetlusosalised ja nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490; lepinguline esindaja: Ahto Järvela, OÜ Julianuse Õigusbüroo, eesindajad post: [email protected]). Kostja: X.J (isikukood: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagi X.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 22-27, 70-74, 109-114, 124)
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 05.09.2024 Tartu Maakohtule hagi X.J (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 30 eurot, viivis perioodi 06.08.2021 kuni 05.09.2024 eest 9,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edaspidi viivis tasumata põhivõlalt alates 06.09.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduautot numbrimärgiga xxxxx hageja poolt opereeritavas xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Parklas tohib parkida vaid parkimiskellaga 15 minutit või makstes parkimistasu. Kostja ei täitnud
parkimistingimusi, kuna ta ei olnud parkimise algusaega fikseerinud ja parkimistasu oli maksmata. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõude, mille kostja on jätnud tasumata. Leppetrahv oli paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. Hageja arvestab seadusjärgses määras viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni summas 9,29 eurot. Hageja sissenõudmiskulud koosnevad kolmest kostjale saadetud tasulisest võlateatisest kokku 25 eurot ning muudest makseviivitusetega tekkinud kuludest 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Leppetrahvi nõue ei ole aegunud. Leppetrahv määrati xxxxxxxxx ja muutus sissenõutavaks 14 päeva möödumisel, s.o 06.08.2021. Nõue aegunuks 06.08.2024. Hageja esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagi aegumistähtaeg peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kohtule. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et kliinikumi alal oli kokku 6 maksejaama ja üks nendest asus xx sissepääsus. Kostja puhul oli pigem tegemist tavapärase juhtumiga, kus vanem inimene tegi toimingut nii kaua, et maksejaam katkestas toimingu. Teavitus "hetkel ei ole võimalik kviitungit trükkida" tähendab seda, et maksejaamas on printeri paber otsa saanud, kuid see ei sega tegemast toiminguid maksejaamaga kuna kviitungi trükkimine ei ole tegelikult vajalik ja peale korrektselt toimingu sooritamist läheb sõiduki number automaatselt süsteemis kirja. Tasuda oli võimalik ka mobiilselt. Süsteemi logidest on näha, et ajavahemikus 11:43 kuni 13:40 on maksejaamades sõidukeid registreeritud. Hageja leiab, et tüüptingimusena kokkulepitud leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur ning katab lisaks võlgnetavale parkimistasule ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Hageja ei nõustu kostjaga, et xx ees oli parkimine tasuta. Kostja parkis tasulise parkimise tsoonis ja väide, et ta oli parkimise eest tasunud ning aparaat võttis raha vastu, on tõendamata. Kostja oli teadlik, et tal ei õnnestunud parkimise registreerinud tegemine. Kostja oleks pidanud kasutama alternatiivseid võimalusi parkimise eest tasumiseks või lahkuma tasuliselt parkimisalalt. xxxxxxxxxxxx parkimisaparaat oli täiesti töökorras.
KOSTJA VASTUS (dtl 57-61, 76-78, 116-117, 130)
8.Kostja hagiga ei nõustu ja palub hagi jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et puuduvad alused leppetrahvi kehtetuks tunnistamiseks, siis vähendada leppetrahvi suurust 5 euroni.
9.Käesolevaks ajaks on väidetavast rikkumisest rohkem kui 3 aastat ja 3 kuud. Selle aja jooksul ei ole hageja kordagi esitanud pretensiooni. Nõue on aegunud, nõude maksmapanek on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi hageja kirja leppetrahvi nõudmise kavatsusest ja nõude üleandmisest kolmandale isikule. Hageja esitatud meeldetuletused ei ole vormistatud nõuetekohaselt ja on paljasõnalised.
10.Kostja selgitab, et tuli xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-sse seoses parema jala äge süvaveenitromboosiga ning parkis auto xx parklasse. Lähim parkimisautomaat asus xxxxxxxxxxxx peaukse fuajees. Kostja sisestas andmed sõiduki kohta ja tasus müntidega 4 eurot vastavalt hageja hinnakirjale 4 tunni eest, kuid parkimisautomaat "neelas" raha alla, seejärel ilmus silt "hetkel ei ole võimalik kviitungit trükkida" ja koheselt "Sorry. Tehniline viga...." Teksti lõpuni ei jõudnud lugeda. Veidi aja pärast ilmus ekraanile tekst „sisestage auto number“. See järel proovis kostja tasuda veel kolmel korral, kuid ei õnnestunud. Makstud raha automaat samuti ei tagastanud. Kostja pöördus haigla infolauda ja infolaua töötaja andis hageja telefoninumbri 6511515, millele kostja helistas kell 12:16 (kõne kestus 4 min.). Kõne vastuvõtja lubas edastada andmed tehnikutele ja kontrolöridele ning kirjutada auto numbri üles. Küsimusele mida peab nüüd tegema ütles vastuvõtja, et auto tuleb parkida 2
sinna kuhu vaja ja juhul, kui trahv ikkagi tehakse, saab seda vaidlustada. Kostja viibis xx-s kella 12:29 kuni 20:58 ning pöördus mitmel korral meditsiinilise personali poole parkimise küsimusega, kuid talle kinnitati, et kui isegi tehakse trahvi, saab seda vaidlustada ja trahv annulleeritakse. Haiglast pääsemisel avastas kostja auto esiklaasil leppetrahvi.
11.Järgmisel päeval, xxxxxxxxxx, esitas kostja vaide Parkimine.ee portaalis, kuid oma vaidele vastust ei saanud. Kostjal tekkis hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Nagu aga selgub, siis leppetrahvi ei annulleeritud.
12.Kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu. Tsoonis YT76, mis kehtis xxxxxxxxxxxx ümbruses, oli parkimine tasuline ning vastavalt hinnakirjale 1 tund 1 euro ja 24 tundi 5 eurot. Seega leppetrahvi maksimaalne suurus ei tohi ületada 5 eurot.
13.Vastuseks hagejale selgitab kostja, et proovis maksta neljal korral, sisestades iga kord 1 euro, kokku 4 eurot. Kuid iga kord peale 1 euro sisestamist, aparaat neelas mündi ära ja kostja alustas maksmist otsast peale. Kostja nõustub, et tema toimingud parkimisaparaadiga ei olnud väga kiired, sest ma tegi seda esimest korda elus.
14.xxxxxxxxx olid xx sissepääsu ümber ehitustellingud seoses hoone ümberehitustöödega ja ühtegi tahvlit parkimistingimustega selles piirkonnas ei olnud. xx seina peal oli noolega näidatud parkimisautomaadi asukoht xx-s, kuid xx registratuuri töötaja ütles, et hetkel on lähim parkimisautomaat peahoone fuajees. Parkimise keelu märki ei olnud. xxxxxx tasuliste parklate plaani järgi on xx ees parkimine tasuta. Lisaks on kliiniku parkimisreeglite kohaselt parkimine xx parklas validaatoris registreeritud piletiga 72 tundi tasuta.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Hageja on esitanud kostja vastu parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017. a, nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
17.Vastuseks kostjale selgitab kohus, et AS ÜHISTEENUSED ei ole nõuet üle andnud ega loovutanud kolmandale isikule vaid on andnud volituse enda esindamiseks Julianus Inkasso OÜ-le (dtl 37) ning kohus on kontrollinud esindusõiguse kehtivust.
18.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et - sõiduk registreerimismärgiga xxxxx oli pargitud xxxxxxxxx hageja parkimisalal aadressil xxxxxxxxxxxx, (dtl 30-35); - sõiduki suhtes on xxxxxxxxx koostatud leppetrahv nr 0157035644 (dtl 29); - kostja sai leppetrahvi vahetult sõiduki juurde naastes kätte; - parkimise ajal oli kostja sõiduki omanik.
19.Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist.
20.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
21.Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvi nõue xxxxxxxxx, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul. Arvestusega, et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 05.08.2021, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 06.08.2021. Hageja on 03.07.2024 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6) kostjalt leppetrahvi ja sissenõudekulude saamiseks. Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 2 p 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1, mis näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine 3
maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Kuna aegumine peatus 03.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei ole kolmeaastane tähtaeg möödunud ning nõue ei ole aegunud.
22.Kostja väited, mis puudutavad asjaolu, et xx parklas validaatoris registreeritud piletiga on parkimine 72 tundi tasuta, ei ole antud juhul asjakohased. Asja materjalidest nähtuvalt kehtis juulis 2021 xx parklas parkimiskorraldus (dtl 35), mille kohaselt oli tähistatult 15 minutit tasuta. Ka kostja on ise oma vastuses viidanud, et ühe tunni eest tuli tasuda üks euro. Seega oli tegemist tasulise parkimise alaga.
23.Kohtule esitatud fotolt (dtl 34) on näha, et leppetrahvi nõue on jäetud sõiduki esiklaasi juhipoolse kojamehe vahele ning vaidlust ei ole selles, et kostja sai leppetrahvi nõude kätte samal päeval. Seega on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, leppetrahvi nõue on edastatud kostjale TsÜS § 70 mõistes mõistlikult viisil ja mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).
24.Leppetrahvi nõudes (dtl 29) on märgitud, et leppetrahviga mittenõustumise korral on õigus esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Samuti on seal märgitud, et vaide esitamisel ei muutu sissenõutava leppetrahvi tähtaeg. Kostja vaidlustas leppetrahvi 23.07.2021 (dtl 62), kuid tema väitel ei ole ta vastust sellele saanud. Julianus Inkasso 26.06.2024 e-kirjast nähtuvalt on kostjale selgitatud, et vaie jäi rahuldamata (dtl 66), kuid tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole.
25.Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõue on alusetu, kuna ta on parkimise eest tasunud. Kostja vastuväidete kohaselt sisestas ta peasissepääsu juures olevasse parkimisautomaati kokku 4 eurot, parkimisautomaat võttis mündid vastu aga kviitungit ei väljastanud ning ekraanile ilmus tekst milles teatati, et tehniline viga. Hageja väitel oli parkimisautomaat täiesti töökorras.
26.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
27.xxxxxxxxxxxxxx xxxxxx vastusest (dtl 97-98) nähtuvalt toimus xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx hoone rekonstrueerimine, mis hõlmas mh xx ruumide osalist ümberehitust ning sel ajal oli kasutusel ajutine sissepääs. xxxxxx kinnitusel töötas katkestusteta sel perioodil lähedalasuva xxxxxxxxxxxx sissepääsu juures olev parkimisautomaat. Parkimist korraldavate infotahvlite olemasolu ja parkimisautomaatide töökorras oleku eest vastutab AS Ühisteenused.
28.Kuigi hageja on viidanud süsteemi logidele, et sel ajal seal sõidukeid registreeriti ja väitnud, et parkimisautomaat oli töökorras ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis seda väidet kinnitaksid. Olukorras, kus parkimisautomaatide töökorras oleku ja toimimise eest vastutab hageja, ei ole ainuüksi xxxxxx kinnitus parkimisautomaatide korraoleku kohta piisav, et lugeda tõendatuks just selle konkreetse maksejaama tõrgeteta töötamist.
29.Arvestades asjaolusid, poolte väiteid ning esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et kostja tegevus ning esitatud tõendid on kooskõlas kostja selgitustega tol päeval toimunud sündmuste kohta. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et parkimisautomaat võttis kostja sisestatud raha vastu, kuid kviitungit ega infot selle kohta, kas parkimise eest sai tasutud või mitte, ei andnud. Kohtul ei ole alust kostja selgitustes kahelda ning hageja ei ole esitanud ka tõendeid millest nähtuks, et sel ajal töötas parkimisautomaat tehniliste tõrgeteta.
30.Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et kui kostjal tekkis kahtlus kas sai tasutud või mitte, tulnuks edasiste ebamugavuste vältimiseks proovida alternatiivseid võimalusi. Samas ei tähenda see antud asjaolusid arvestades seda, et kostjale saaks nende mittekasutamist ette heita olukorras, kus kostja võis eeldada, et kui parkimisautomaat münte ei tagastanud sai parkimise eest siiski tasutud. Ka hageja on ise selgitanud, et kui paber on otsas ja kviitungit ei trükita, ei tähenda see seda, et parkimise eest jääb tasumata.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis xxxxxxxxxxxx kinnistul parkimisnõudeid rikkudes st parkimistasu maksmata, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata (sh sissenõudekulude ja viiviste osas). 4
MENETLUSKULUD
32.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.