1.Viru Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi T Gi vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus saatis kostjale kohtudokumendid rahvastikuregistris ja hagiavalduses märgitud aadressile xxx ning edastad dokumendid e-posti aadressile xxx - puudub vastus. Dokumendid tagastati kohtule märkusega „kostja ei ela antud aadressil, kostja elab xxx“. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja tegelik viibimiskoht on teadmata.
3.Kohus saatis hageja esindajal nõude kostja asukoha/elukoha andmete täpsustamiseks. Kohus selgitas hageja esindajale, et TsMS § 317 lg 6 kohaselt kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks.
4.Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur vastas kohtunõudele, et politseil puudub T Gi võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus teatas, et neil puuduvad kostja elu- ja viibimiskohta andmed. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja tegelik viibimiskoht on teadmata.
5.Hageja esindaja teavitas, et hageja on teinud kõik endast oleneva kostja elukoha kindlakstegemiseks, kuid ei saa esitada kostja viibimiskoha kohta täiendavaid andmeid. Hageja esindaja märkis, et juhul kui kohalik omavalituse päringu vastusest kostja elukoht ei selgu, palub hageja menetlusdokumendid kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, jätab hagi läbi vaatamata.
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid.
8.TsMS § 423 lg 1 p 1 p 13 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama
9.Kohus selgitas hageja esindajale, et TsMS § 317 lg 6 kohaselt kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks.
10.TsMS § 407 lg 51 järgi võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks
11.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
12.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011. a otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
13.Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx. Aadressil xxx elava noormehe sõnul, elab kostja xxx. Kostja abikaasa sõnul lahkus kostja Eestist ja elab xx Vabariigis (tsiviilasi nr 2-19-9184). Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur vastas kohtunõudele, et politseil puudub T Gi võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus teatas, et neil puuduvad kostja elu- ja viibimiskohta andmed. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Võlgnikul on xxx Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (xxx) pass. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Korteriomand asukohaga xxx omanikuks on J. T. Kuna võlgniku alaline elukoht on xxx Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes xxx Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata.
14.TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
15.Kohus märgib, hagejal on võimalik kostja alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring läbi spetsiaalse Registry Information Service on European Residents (RISER) veebikeskkonna. Päringu saab esitada http://www.andmevara.ee/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm. Lisaks märgib kohus, et kostja täpne elukoht, sh. Xxx Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi hageja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Xxx Vabariigis tunnustada ega täita.
16.Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena.
Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C 292/10 p 67).
17.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 8, p 1 p 13, jätab PlusPlus Capital AS hagi T Gi vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.