Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.10.2019 kell 11.30. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja 4, Tallinn 10115, saal nr 2004).
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
6.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 950,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu, ning teostatud vajalike kulutuste hüvitiseks 113,64 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
8.Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus kokku summas 1064,04 eurot välja mõista kohtu deposiiti 11.09.2019 tasutud summa 2600 euro arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a xxx, Swedbank Aktsiaseltsis) kasuks.
9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
10.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
11.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolude kirjeldus
1.MTÜ Pro Civitas (võlgnik) esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, paludes välja kuulutada võlgniku pankrot. Avalduse kohaselt asutati MTÜ Pro Civitas novembris 2007 eesmärgiga idee luua aktiviseerimiskeskuste süsteem Tallinnas väheaktiivsete inimeste kaasamiseks ühiskonda läbi erinevate ning omavahel kombineeritud sotsiaal- ja tööturuga seonduvate toetavate tegevuste. Aastate jooksul kujunes välja vastavate ekspertide võrgustik, loodi koolituskeskus, töötati välja mitmeid unikaalseid õppekavasid ning viidi ellu projekte erinevas vanuses inimeste tööturule (tagasi)toomiseks. Prioriteetseks sihtgrupiks on olnud pikaajalised töötud. Võlgniku koostööpartneriteks on olnud xxx ning mitmed valdkondlikud vabaühendused. Oma tegvusteks on toetust saadud xxx 14.05.2018 otsustas (nr 3-3.1/165) SA I. MTÜ Pro Civitas poolt esitatud meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“ toetuse taotluse osaliselt rahuldada. Sihtasutus I. otsustas rahuldada osaliselt MTÜ Pro Civitas esitatud toetuse taotluse projekti „Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine tööturule loomemajandussektoris“ nr 2014-2020.3.02.18-0101 (edaspidi projekt) elluviimiseks järgmistel tingimustel: Projekti kogumaksumus on 394 705,83 eurot; struktuuritoetust antakse kuni 85 % projekti kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 335 499,95 eurot; projekti abikõlblikkuse perioodi algus kuupäev on 26.02.2018 ja lõppkuupäev on 31.12.2019.
Saanud sihtasutus I. otsuse, asuti projekti ellu viima. Tegutsemist alustati 2016. aasta majandusaasta aruandes kajastatud majandustulemuste alusel. 28.06.2018 saatis MTÜ Pro Civitas välja hankekutsed loomemajandusvaldkonna koolituste korraldamise läbiviimiseks summas 141 750 eurot. Juhatuse liige kinnitas 2017. aasta majandusaasta aruande 06.06.2018, mille allkirjastamise kuupäeval muutus MTÜ Pro Civitas riigi hanke kohuslaseks. Majandusaastaaruande allkirjastamise hetkest alates oleks pidanud ümber hindama oma oma riigihanke kohusluse, mis jäi teadmatusest tegemata. Teisalt oli majandusaastaaruande kinnitamise kohuslus 30.06.2018. Kui juhatuse liige oleks aruande allkirjastanud 30.06.2018, poleks antud projekti raames riigihanke kohuslust tekkinud. Projekt käivitus, hanked viidi läbi juhatuse liikmele teadaolevalt lihtmenetluse korras (võtta pakkumused kolmelt pakkujalt). 28.06.2018 toimus esimese koolitusgrupi infopäev ning koolitused algasid. Sihtasutus I. finantseeris MTÜ Pro Civitase poolt esiatud kaheksat maksetaotlust, kogusummas 138 732,95 eurot. Vaatamata asjaolule, et projekti käigus on kõik MTÜ Pro Civitas maksetaotlused tunnistatud sihtasutus I. poolt abikõlblikuks, otsustasid peale 13.03.2019 teostatud kohapealset kontrolli sihtasutus I. järelevalve spetsialistid teha finantskorrektiooni, kohaldades 25 % finatskorrektsiooni määra ja seoses sellega nõuda tagasi makstud toetus summas 14 980,71 eurot ning lugesid mitteabikõlblikuks omafinantseeringu summas 2643,66 eurot. Kohapealse kontrolli käigus jõudsid sihtasutus I. spetsialistid ka seisukohale, et koolitushange on läbiviidud valesti ning MTÜ Pro Civitas oleks pidanud alluma riigihanke korrale, mistõttu ei aktsepteeritud viimastes makstaotlustes abikõlblikeks OÜ S. K. (xxx) poolt esitatud koolitusteenuse arveid kogusummas 20 142,14 eurot. MTÜ Pro Civitas juhatuse liige kinnitab pankrotiavalduses, et antud otsused on tinginud MTÜ Pro Civitas tegevuse täieliku peatumise ning kuna MTÜ-l vara ei ole ja teadaolevaid kohustusi on vähemalt summas 37 766,51 eurot, on juhatuse liige seisukohal, et MTÜ Pro Civitas on püsivalt maksujõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid.
2.12.07.2019 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks (ajutine haldur) Peeter Sepperi.
3.19.08.2019 esitas ajutine haldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik tulu mittetaotlev ühing, mis asutati eesmärgiga luua Tallinnas aktiviseerimiskeskuste süsteem väheaktiivsete inimeste kaasamiseks ühiskonda läbi erinevate ning omavahel kombineeritud sotsiaal- ja tööturuga seonduvate toetavate tegevuste. Prioriteetne sihtgrupp olid pikaajalised töötud. Tegevust finantseeriti toetustega (xxx). Valdavalt lõppesid majandusaastad kahjumiga. Ajutise halduri nimetamise seisuga moodustavad võlgniku võlad vähemalt 49 253,99 eurot. Tegevus on lõppenud, lepingud lõpetatud. Esialgsetel andmetel on võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ning äriseadustikus ja raamatupidamistoimkonna juhendites sätestatud nõuetele. Äriseadustikus sätestatud aruandluse esitamise kohustust on võlgnik täitnud kuni 2019. Võlgniku juhatuse liige möönab maksejõuetust. Tegevusse kaasatud ekspertide kvalifikatsioon vastas nõuetele. Töötamise jätkamine ei ole võimalik. Võlgnikul tegevjuhti ei olnud, tegevust juhtis juhatuse liige. Juhatuse liige rikkus tsiviilseadustiku üldosas ja äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust tingimustes, kus oli välja kujunenud maksejõuetus. Nimetatud rikkumine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse § 28 lg 4 mõttes Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt aprillis 2019. Asjaolul, et võlgnik ei ole tulu taotlev ühing ning tema tegevust finantseeriti toetustega, ei ole majandusaastate aruannetes kajastatud andmetel seost maksejõuetuse tekkimisega. Võlgniku varad on kokku 187,71 eurot. Võlgniku kohustused on kokku 49 253,99 eurot. Pandiõigused puuduvad. Täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgnikul materiaalset vara ei ole. Pangakontode jääk moodustab 187,71 eurot. Kohustused kogusummas vähemalt 49 253,99 eurot on sissenõutavad. Kokku moodustavad prognoositavad kulud kokku ca 2600 eurot, mis
sisaldab ajutise halduri tasu ja kulusid. Pankrotimenetluse kulude katmiseks olemasolevast varast ei piisa. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme eksimus, mis seisnes selles, et ta ei olnud kursis hangete korraldamise nüansiga ja mis tõi peale toetuse andja SA I. teostatud kontrolli käesoleva aasta märtsis kaasa toetuse tagasinõude. Seega oli maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt aprillis 2019. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Olemasolev vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohtul on alus määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige T. O.. Juhuks, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, annab Peeter Sepper nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks. Peeter Sepper kinnitab, et on pankrotihaldurina tegutsedes sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast.
4.22.08.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnikul ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei olnud. Võlgniku juhatuse liige selgitas, et neil oli I.ga vaidlus, et kuidas seda tagasinõuet käsitelda. Võlgnik tegi pakkumise, kaks arvet oli viimasesse aruandesse sisse panemata, neid nad ei aktsepteerinud. Kui paneb kaks viimast arvet sisse ja teeb viimase maksetaotluse kahe suurema arvega ja kui ei nõuta võlgnikult omafinantseeringut, siis sellisel juhul oleks saanud pankrotti vältida. I. vaatas võlgniku taotluse ütle ja ütles, et see on võimatu ja selle järgselt tekkis selline situatsioon, kus võlgnikul ei olnud mingit varianti pankroti vältimiseks, vahendeid enam praktiliselt ei olnud. Esimese maksetaotlusega tegi võlgnik hanked, siis I., kes esialgselt aktsepteeris võlgniku hankeid, teatas 8 kuu pärast, et hange on valesti tehtud ja tegi tagasinõude 25 % ulatuses. Võlgnik lootis pankrotist pääseda, kuna oli variante, arutasid ka spetsialistidega, kes arvasid, et see oleks võimalik. I. ütles, et Euroopa seaduste järgi ei ole see mõeldav.
5.22.08.2019 määrusega tegi kohus ettepaneku MTÜ Pro Civitas pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2600 eurot hiljemalt 16.09.2019. Kohus avaldas 22.08.2019 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.13.09.2019 esitas SA I. kohtule maksekorralduse 2600 euro osas. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et kuna võlgniku vara väärtus ei kata kohustuste kogusummat, mistõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
8.Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse põhjuseks juhatuse liikme T. O.i rasket juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt aprillis 2019.
9.Võlgniku võlausaldaja SA I. on massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna tasunud 2600 eurot. Kuna võlgnikul on vara, mis katab eelduslikult ära pankrotimenetluse kulud, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, pankroti väljakuulutamise aeg on 24.09.2019 kell 16.00.
10.Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.10.2019 kell 11.30 Tallinnas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas asuvas saalis nr 2004.
11.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
12.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Ajutine haldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 8,8 töötunni eest (8,8 x 90) 792 eurot, millele lisandub käibemaks summas 158,40 eurot, kokku 950,40 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 113,64 eurot koos käibemaksuga. Tasu ja kulud kokku 1064,04 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvituse väljamõistmiseks riigi vahenditest ja võlgnikult määramiseks büroo kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, määrab ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 950,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ning vajalike kulutuste katteks 113,64 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur märkis aruandes, et kokku moodustavad prognoositavad kulud kokku ca 2600 eurot, mis sisaldab ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgniku võlausaldaja SA I. on eeltoodud summa kohtu deposiiti tasunud. 24.09.2019 täpsustas ajutine haldur, et taotleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu 950,40 eurot ning vajalikud kulutused 113,64 eurot kuuluvad hüvitamisele kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. Tasu ja vajalike kulutuste hüvitis tuleb kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ pangakontole. Nimetatud äriühingu pangakonto number Swedbank Aktsiaseltsis xxx.
14.Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.