Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 24. september 2019, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-110003
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Geiro Eensoo vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
949,65 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (rg-kood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Maarja Radziwill (Julianus Inkasso OÜ, asukoht sama, e-post [email protected]). Kostja Geiro Eensoo (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxx-xxxxx xxxx, xxx-xxxx xxxxxxx, viibimiskoht xxxx xxxxxx, asukoht xxxxxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxx-xxxx xxxxxxx). Endine Kostja M I (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond, e-post), lepinguline esindaja Vladimir Kolga (Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Endla tn 15, Tallinn, 10114 Harju maakond, e-post [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Geiro Eensoolt kahju hüvitis summas 843,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 38,41 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 843,51 eurot alates 13.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks. Menetluskulud jätta Geiro Eensoo kanda. Välja mõista Geiro Eensoolt riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 360 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
Välja mõista Geiro Eensoolt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Osaühing Aktiva Finants kasuks. Määrata kindlaks endise kostja M I menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista Osaühingult Aktiva Finants M I õigusabikulud summas 180 eurot, kandmiseks arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tagastada Osaühingule Aktiva Finants, Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 10.06.2019 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s selgitusega „Täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel kostja M I vastu, tsiviilasi nr 2-19- 110003“ enammakstud riigilõiv summas 25 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Geiro Eensoo võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis summas 843,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 38,41 eurot, viivised alates 13.08.2019 kuni põhinõude summas 843,51 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja jätta menetluskulud kostja Geiro Eensoo kanda ning mõista kostjalt välja hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 ja hageja õigusabikulud 360 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt Geiro Eensoo väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 02.09.2019. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
VÕS § 1045 lg 1 p-d 5 ja 8 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 04.09.2019 jõustunud Pärnu Maakohtu 15.08.2019 määrusega jättis kohus endise kostja M I menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2) ning määras, et tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 määrab kohus M I menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui M I on esitanud kohtule menetluskulu nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Endise kostja M I menetluskulud koosnevad tasutud õigusabikuludest 180 eurot koos käibemaksuga. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited, märkides, et (endise) kostja esindamisele kulunud aeg ei saa olla rohkem kui 4 tundi. Hageja palub kohtul menetluskulud välja mõista põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et ei ole põhjendatud hagiavaldusele 3 leheküljelise vastuse ja materjalidega tutvumiseks 6 tundi, kuna hageja hinnangul ei saa nimetatud toiminguteks
olla kulunud kokku rohkem kui 4 tundi. Kohtu hinnangul oli endise kostja esindajal vajalik lisaks hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele tutvuda ka kriminaalasja 1-19-1166 materjalidega ning analüüsida eelnevat ja kujundada sellest lähtuvalt oma seisukoht hagiavaldusele ning koostada ja esitada kohtule vastus hagile. Kohus leiab, et 6 tundi, tunnitasuga 25 eurot tund, on selliste toimingute jaoks mõistlik aeg, arvestades kohtuasja keerukust ja mahtu. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja Geiro Eensoo kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 175 eurot ja õigusabikuludest 360 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt Geiro Eensooli hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja Osaühing Aktiva Finants on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja kohtusse hagiavalduse esitamisel 155 eurot 10.06.2019 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s selgitusega „Täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel kostja M I vastu, tsiviilasi nr 2-19- 110003“. Seoses kostja asendamisega esitas hageja kohtule 18.08.2019 uue muudetud hagiavalduse, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 175 eurot. Tuginedes TsMS § 150 lg 1 punktile 1 leiab kohus, et avaldaja muudetud hagiavalduses esitatud taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud, see kuulub rahuldamisele ning Osaühingu Aktiva Finants taotluse alusel tuleb Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 tagastada enammakstud riigilõiv summas 25 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.