3.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks Bondora AS ja kostja Xi vahel 18.12.2023 sõlmitud krediidilepingu nr BL4049927 alusel võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud 63% ulatuses Xi ja 37% ulatuses Bondora AS kanda.
5.Määrata hageja Bondora AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot ja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks välja 63% hageja menetluskuludest ehk 330,75 eurot. Kostja Xil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 2
2-25-101076 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 14.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3115,99 euro saamiseks. Kohus tegi 15.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgniku esindajale 06.03.2025 aadressil xxx kätte toimetatud. Võlgniku X lepinguline esindaja Reet Vokk esitas 21.03.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 11.04.2025 määrusega asja üle harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Bondora AS (hageja) esitas 25.04.2025 (täiendatud 26.05.2025) Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 25.04.2025 (täiendatud 26.05.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Bondora AS ja kostja X vahel 18.12.2023 sõlmitud krediidilepingust nr BL4049927 tulenevat põhivõlgnevust 2065,71 eurot, intresse 205,21 eurot, lepingu haldustasu 37,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 141,35 eurot, võla sissenõudekulu 15 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (2065,71) alates 26.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,39% aastas.
4.Krediidilepingu nr BL4049927 kohaselt sai kostja krediiti 2232 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 38,18% aastas: krediidisumma 2232 eurot, lepingutasu 132 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, lepingu kestus 60 kuud, igakuine osamakse suurus 72,15 eurot, intressimäär 24,39% aastas, viivisemäär 24,39% aastas, laenu tagastamise periood 08.01.2024 kuni 08.12.2028.
5.Hageja kandis 18.12.2023 kostjale laenusumma 2100 eurot üle. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 10.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 09.01.2025. Hageja ütles 13.01.2025 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli tasumata laenu osamaksed perioodil 09.09.2024 kuni 08.01.2025, seega oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 10.12.2024, võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 2065,71 eurot (2232-166,29), kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2100 eurot, millele lisandus lepingutasu 132 eurot – kokku 2232 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 08.01.2024 kuni 08.12.2028, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 166,29 eurot; 3
2-25-101076
intressid 205,21 eurot, s.o intressid perioodi 09.09.2024 kuni 08.01.2025 eest intressimääraga 24,39% aastas (41,99+41,52+41,05+40,57+40,08), kostja ei teinud intressi katteks ühtegi tagasimakset;
leping haldustasu 37,20 eurot (5x7,44), s.o lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 7,44 eurot perioodil 09.09.2024 kuni 08.01.2025;
sissenõutavaks muutunud viiviseid 141,35 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2065,71 eurot alates 14.01.2025 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 25.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 24,39% aastas; edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.04.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 24,39% aastas.
võla sissenõudmiskulud 15 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 15.09.2024 kiri 5 eurot; 10.10.2024 kiri 5 eurot; 10.11.2024 kiri 5 eurot;
7.Hagiavalduse kohaselt on 18.12.2023 sõlmitud laenulepingu nr BL4049927 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1100 eurot, kohustused 0 eurot, elamiskulud 330 eurot, tööandja XXX, keskharidus, vallaline, ülalpeetavad puuduvad) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Analüüsi tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1100 eurot, igakuised kohustused 199,92 eurot ja elamiskulud 330 eurot. Kostjale jäi vaba raha 497,93 eurot (sissetulek 1100 eurot – igakuised kohustused 199,92 eurot – elamiskulud 330 eurot – laenu osamakse 72,15 eurot).
8.Hageja selgitab, et kuigi kostjal oli regulaarseid kohustusi mitme võlausaldaja ees (Inbank Finance AS, LHV Finance, Coop Finants, Eesti Loto), on igakuiste kohustuste suurus madal. Kolme kuu kokkuvõttes laekus kostjale töötasu kokku summas 3568,64 eurot (keskmiselt 1189,54 eurot kuus). LHV Panga, Coop Finants ja Inbank Finance kohustused kolme kuu jooksul kokku olid kogusummas 491,94 eurot, mille tulemusel igakuised kohustused on keskmiselt 163,98 eurot. Sellele lisandub kostja maksed Optiwin OÜ-le ja AS Eesti Lotole (hasartmängud), kolme kuu jooksul keskmiselt 17,50 eurot kuus.
9.Hageja esitas 26.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja taotleb TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. Kostja tegi viimase tagasimakse 09.09.2024, mistõttu on hagejal alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Hageja palub ümberarvestamisel arvestada, et viimane laekumine põhinõude katteks on toimunud osaliselt 10.11.2025 ning mõista kostjalt välja osamaksed kogusummas 1540,34 eurot vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata.
10.Kostjale X on hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 27.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 10.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Kohus tuvastab, et hageja Bondora AS ja kostja X sõlmisid 18.12.2023 krediidilepingu nr BL4049927, mille alusel sai kostja krediiti 2232 eurot (dtl 52 jj) ja ning kostja tegi 4
2-25-101076 tagasimakseid 559,66 eurot (dtl 261). Kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.
17.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Hagiavalduse kohaselt on 18.12.2023 sõlmitud laenulepingu nr BL4049927 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1100 eurot, kohustused 0 eurot, elamiskulud 330 eurot, tööandja XXX, keskharidus, vallaline, ülalpeetavad puuduvad) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Analüüsi tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1100 eurot, igakuised kohustused 199,92 eurot ja elamiskulud 330 eurot. Kostjale jäi vaba raha 497,93 eurot (sissetulek 1100 eurot – igakuised kohustused 199,92 eurot – elamiskulud 330 eurot – laenu osamakse 72,15 eurot). 5
2-25-101076
20.Hageja selgitab, et kuigi kostjal oli regulaarseid kohustusi mitme võlausaldaja ees (Inbank Finance AS, LHV Finance, Coop Finants, Eesti Loto), on igakuiste kohustuste suurus madal. Kolme kuu kokkuvõttes laekus kostjale töötasu kokku summas 3568,64 eurot (keskmiselt 1189,54 eurot kuus). LHV Panga, Coop Finants ja Inbank Finance kohustused kolme kuu jooksul kokku olid kogusummas 491,94 eurot, mille tulemusel igakuised kohustused on keskmiselt 163,98 eurot. Sellele lisandub kostja maksed Optiwin OÜ-le ja AS Eesti Lotole (hasartmängud), kolme kuu jooksul keskmiselt 17,50 eurot kuus.
21.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on küll hagiavalduses märkinud, et laenuandja analüüsis ka kostja kontoväljavõtet, mille tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1100 eurot, igakuised kohustused 199,92 eurot ja elamiskulud 330 eurot, millele lisandus uue laenu osamakse 72,15 eurot ning kostjale jäi vaba raha 497,93 eurot.
22.Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 174-260) (periood 29.09.2022 kuni 28.09.2023) nähtub, et kostja sissetulekuks on AS-ist XXX töötasu (2023 juuni 1049,74 eurot, 2023 juuli 1177,74 eurot, 2023 august 576,89 eurot) ja XXX OÜ töötasu (2023 august 764,27 eurot). Samuti on kostjal laenukohustused mitmete teiste krediidiasutuste ees (sh Inbank Finance AS kuumaksega 17,92 eurot, Coop Finance AS kuumaksega 135,41 eurot, AS LHV Finance kuumakse pole teada, TKM Finants 73,73 eurot). Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest suures ulatuses kandeid erinevate kostjale kuuluvate kontode vahel, kuid hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta on kontrollinud ka teisi kostjale kuuluvaid kontoväljavõtteid (hageja ei ole esitanud teisi kostja kontode väljavõtteid) ja neis nähtuvaid kohustusi. Kohtu hinnangul pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi, kuivõrd kohtule ei ole esitatud kõiki kostja pangakontode väljavõtteid.
23.Lisaks asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 21-24), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 6
2-25-101076
27.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2065,71 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2100 eurot, millele lisandus lepingutasu 132 eurot – kokku 2232 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 08.01.2024 kuni 08.12.2028, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 166,29 eurot.
28.Hageja ümberarvutuse (dtl 169-171) kohaselt on hageja tulevikku suunatud põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 1540,34 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 2100 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 559,66 eurot, mistõttu lepingut ei saa lugeda 13.01.2025 seisuga kehtivalt ülesöelduks.
29.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud 18.12.2023 krediiti 2100 eurot (dtl 52 jj; dtl 92) ja kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 559,66 eurot (dtl 261).
30.Kohus tuvastab järgmisena, kas pärast ümberarvutust on krediidiandja laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja edastas kostjale 10.12.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 93 jj) ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 09.01.2025. Hageja ütles 13.01.2025 teatisega (dtl 97 jj) lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
31.Ümberarvutuse (dtl 169-171; dtl 261-265) kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 2100 eurot ning on teinud tagasimakseid 559,66 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks selliselt, et on lugenud tasutuks osamaksed perioodil 08.01.2024 kuni 08.10.2025 ja osaliselt 10.11.2025 osamakse (s.o tasutud 29,49 eurot). Seega kuulub tagastamisele põhiosa 1540,34 eurot, s.o osamaksed perioodil 10.11.2025 kuni 09.10.2028. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 60 osamaksena perioodil 08.01.2024 kuni 08.12.2028, seega VÕS § 403 4 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral uue maksegraafiku (dtl 263-264) kohaselt osamaksetega kuni 59,71 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 09.10.2028.
32.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 2100 eurot ja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 559,66 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud osamaksed perioodil 08.01.2024 kuni 08.10.2025 ja osaliselt 10.11.2025 osamakse (29,49 eurot), seega on tasumata osamaksed osaliselt 10.11.2025 osamaks 0,64 eurot ning täielikult 08.12.2025 kuni 09.10.2028 osamaksed, s.o kogusummas 1540,34 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 10.12.2024 ja leping öeldi üles 13.01.2025. Hageja poolt 26.05.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 169-171; dtl 261-265) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 10.12.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 10.11.2025 osamakseni.
33.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 10.12.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 13.01.2025 üles öelda ning leping kehtib.
34.Hageja esitas 26.05.2025 ümberarvutuse (dtl 169-171; dtl 261-265), et juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 1540,34 eurot TsMS § 369 alusel alates 10.11.2025 kuni 09.10.2028, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.
35.Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 12.06.2025, seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi osamakset vastavalt ümberarvutatud nõudele (dtl 261-265). 7
2-25-101076
36.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates 09.09.2024 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
38.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
39.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ka intresse 205,21 eurot, s.o intressid perioodi 09.09.2024 kuni 08.01.2025 eest intressimääraga 24,39% aastas (41,99+41,52+41,05+40,57+40,08), kostja ei teinud intressi katteks ühtegi tagasimakset. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
40.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ka lepingu haldustasu 37,20 eurot (5x7,44), s.o lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 7,44 eurot perioodil 09.09.2024 kuni 08.01.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis muid tasusid (sh laenuhaldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 alusel. Kohus jätab hageja lepingutasu nõude rahuldamata.
41.Hagiavalduses esitas hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude 141,35 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2065,71 eurot alates 14.01.2025 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 25.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 24,39% aastas. Kohus tuvastas eelnevalt (otsuse p-d 21-24), et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja poolt 26.05.2025 esitatud ümberarvutuse kohaselt ei ole kostja maksetega viivituses (esimese makse tähtaeg on 10.11.2025). Seetõttu pole hageja viiviste nõue põhjendatud ning kohus jätab hageja nõude rahuldamata.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
43.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 15 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 15.09.2024 kiri 5 eurot; 10.10.2024 kiri 5 eurot; 10.11.2024 kiri 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 15 euro ulatuses ehk 15.09.2024 kiri 5 eurot; 10.10.2024 kiri 5 eurot; 10.11.2024 kiri 5 eurot. Seega kohus rahuldab hageja võla sissenõudekulude nõude 15 eurot ulatuses.
44.Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja võla sissenõudekulude, nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9
2-25-101076
46.Hageja nõuete kogusummaks oli 2464,47 eurot (2065,71+205,21+37,20+141,35+15). Kohus rahuldas hageja nõude 1555,34 euro (s.o 1540,34+15) ehk ca 63% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.
47.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 270 eurot käibemaksuta (s.o 2,25 tundi tööd tunnitasumääraga 120 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
48.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 385 eurot.
49.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
50.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
51.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 1,5 tundi ja 26.05.2025 esitatud hagiavalduse täienduse koostamisega 0,75 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja on märkinud 26.05.2025 dokumendis, et hagejal on täiendavalt kulunud hagejal 0,75 tundi puuduste kõrvaldamise ja nõude ümberarvestuse tegemiseks. Kohus leiab, et täiendav ajakulu 0,75 tundi on põhjendamatu, kuivõrd hagejal oli võimalus esitada nõuetekohane hagiavaldus, mis sisaldanuks mh kohe ka alternatiivset nõuet (ümberarvutust). Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks. Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 120 eurot (1x120).
10
2-25-101076
52.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 525 eurot (385 + 20 + 120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 63% hageja menetluskuludest ehk 330,75 eurot.
53.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
54.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
55.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.